Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ kaebused Põllumajandusameti 15.07.2016 otsuse nr 13-1/6017 ja 26.08.2016 vaideotsuse nr 1-10/11, 17.07.2016 otsuse nr 131/6016 ja 26.08.2016 vaideotsuse nr 1-10/10 tühistamiseks ning Põllumajandusameti kohustamiseks asjades uute otsuste tegemiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – Paadermaa Soo OÜ (kaebaja I) ja Paadermaa Sookalda OÜ (kaebaja II), esindaja juhatuse liige Hannes Urbanik Vastustaja – Põllumajandusamet, volitatud esindaja Peeter Milvere
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ kaebused rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt. 20. veebruaril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ esitasid 25.03.2016 Põllumajandusametile (PMA) taotlused mahepõllumajandusliku taimekasvatuse tunnustamiseks (I kd, tl 5; II kd, tl 5).
3-16-1890
2.PMA jättis mahepõllumajanduse seaduse (MPõS) § 7 lg-te 1 ja 3, põllumajandusministri 20.02.2009 määruse nr 25 „Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded“ (edaspidi määrus nr 25) § 3 lg 3 ja Euroopa Komisjoni määruse nr (EÜ) 834/2007 (edaspidi määrus nr 834/2007) artikli 12 lg 1 p-de a), b) ja g) ning Põllumajandusameti peadirektori 06.04.2015 käskkirjaga nr 1-2/8 kinnitatud mahepõllumajanduse ja seemne osakonna põhimääruse punkti 3.1.4 alusel Paadermaa Soo OÜ 15.07.2016 otsusega nr 13-1/6017 (I kd, tl 87 ja pöördel) ja Paadermaa Sookalda OÜ 17.07.2016 otsusega nr 13-1/6016 (II kd, tl 83 ja pöördel) mahepõllumajandusliku taimekasvatajana tunnustamata. Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ taotluste menetlemise ja ettevõtte hindamise tulemusena selgus, et äriühingud ei vasta mahepõllumajanduse nõuetele ning ettevõtte esindaja on menetlus käigus esitanud PMA-le vastuolulisi andmeid külvatud taimeliikide ja esitatud dokumentide osas.
2.1.Otsuste kohaselt on 08.05.2016 esitatud dokumentidel märgitud põldudel kasvatatavaks kultuuriks kõrvenõges, kuid 16.06.2016 on taotlejad teinud kultuuri osas muudatuse ning märkinud kõrvenõgese asemel orasheina. PMA Pärnu keskuse peaspetsialist Jaanik Lilles teostas 16.06.2016 ettevõtetes kontrolli ning koostas Paadermaa Soo OÜ osas kontrolliprotokolli nr PÄ-073-15 ja Paadermaa Sookalda OÜ osas kontrolliprotokolli nr PÄ073-14. Põldude visuaalsel vaatlusel ei olnud kultuur kõrvenõges tuvastatav ning äriühingute esindaja Hannes Urbaniku sõnul ei olnud Saksamaalt ostetud nõgeseseemned idanenud.
2.2.PMA peaspetsialistile esitatud kõrvenõgese seemne ostudokumendi kontrollimisel tekkis küsimus selle õigsuses, kuna saatelehel oli üks väljadest kinni kaetud. PMA esitas e-posti teel järelpärimise Saksamaale International Seeds Processing GmbH-le, kes vastas, et ei ole Paadermaa Soo OÜ-le ja Paaderma Sookalda OÜ-le nõgese seemet müünud. Seega on PMA-l alust arvata, et tegemist on võltsitud dokumendiga.
2.3.Paadermaa Soo OÜ põldudel ei olnud märgata harimisjälgi ning põllud olid tugevalt umbrohtunud. Paadermaa Sookalda OÜ põldudel tootja sõnul osa põlde künti ja kõik randaaliti 2015. aastal, kuid 16.06.2016 toimunud visuaalsel vaatlusel oli ühel põllul märgata ühte randaalimise triipu, mis oli jäänud pooleli ning põllud olid tugevalt umbrohtunud. Samuti ei esitanud kumbki äriühing kontrollimise päeval ülevaatamiseks põlluraamatut. PMA keskuse peaspetsialist esitas äriühingutele kirjad „Tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks“ tähtajaga 04.07.2016. Puuduseks oli põldude umbrohtumus, kus Paadermaa Soo OÜ-l ei olnud tagatud ennetusabinõude jälgimist põllumassiivil nr 48848719662, põld nr 402, pinnaga 86,62 ha ja põllumassiivil nr 48748745850, põld nr 403, pinnaga 84,85 ha, ning Paadermaa Sookalda OÜl ei olnud tagatud ennetusabinõude jälgimist põllumassiivil nr 48748722347, põld nr 404, pinnaga 54,47 ha ja põllumassiivil nr 48748619157, põld nr 405, pinnaga 54,74 ha. Kuna põllud on umbrohtunud, ei ole järgitud määruse nr 834/2007 artikli 12 lg 1 punktide a, b ja g nõudeid, mis maaharimisel ja mullaviljakuse parandamisel toetuma külvikorrale, mis ettevõttes puudus. Seega ei ole ettevõttes kasutatud meetmeid, mis parandaks mulla stabiilsust ja tõkestaks pinnase tihenemist.
2.4.Määruse nr 25 § 3 lõike 3 kohaselt peab taimekasvatusega tegelev isik koostama ja säilitama külvikorraplaani. 29.06.2016 esitas Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ esindaja Hannes Urbanik täidetud põlluraamatud, kus olid kirjas kanded 2015. aasta sügisel tehtud töödest ja kõrvenõgese külvist. 2016. aasta kohta kanded puudusid. Põlluraamatutest selgus, et kõrvenõgese külvile oli tehtud ka valge ristiku allakülv. Kuna peaspetsialist Jaanik Lilles ei nõustunud valge ristiku allakülvi väitega, mindi uuesti põlde vaatama. 29. juunil ei tuvastatud põldudel mingit muudatust harimise osas ega tuvastatud valge ristiku taimi. 2(13)
3-16-1890
2.5.29.06.2016 toimus telefonivestlus Mahepõllumajanduse büroo juhataja Virve Järvsoo ning Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ esindaja H. Urbaniku vahel, kus H. Urbanik väitis, et kõrvenõgese seeme ei idanenud ning kõrvenõgese asemel külvas ta orasheina. Küsimuse peale, kas taotluse esitajatel on ette näidata orasheina seemne saatedokumente või pakendi etikette, andis H. Urbanik eitava vastuse. Samas väitis H. Urbanik, et külvas hoopis orasheina risoome, mille päritolu kohta puudusid dokumendid. Risoomide külvamise ajaks nimetas ta 2015. aasta sügise. Esitatud põlluraamatute kirjetes ei kajastunud orasheina risoomide külvi.
3.Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ esitasid PMA otsuste peale vaided (I kd, tl 47 ja pöördel; II kd, tl 46 ja pöördel), leides, et PMA otsused on nii faktiliselt kui õiguslikult alusetud. Vaiete kohaselt ei ole PMA vaidlustatud otsustes välja toonud mitte ühtegi mahepõllumajanduse nõuet, millele Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ ei vasta. Äriühingute mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuetele vastavust kinnitavad PMA 16.06.2016 kontrolli protokollid. PMA väited esitatud andmete vastuolulisuse kohta on ekslikud ja arusaamatud ning ei anna põhjust äriühingute tunnustamata jätmiseks. Vastuoluliste andmete korral tulnuks PMA-l vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-le 2 määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mida PMA ei teinud.
4.PMA jättis 26.08.2016 vaideotsusega nr 1-10/11 Paadermaa Soo OÜ vaide rahuldamata ja 26.08.2016 vaideotsusega nr 1-10/10 Paadermaa Sookalda OÜ vaide rahuldamata. Vaidlustatud vaideotsustes on vastustaja leidnud, et külvikorra puudumine ei ole praegusel juhul mahepõllumajandusnõuete rikkumine ning viide määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 12 lg 1 punktile b) oli ekslik. Vastustaja nõustus vaiet lahendades muus osas vaidlustatud otsustega, et rikutud on määruse nr 834/2007 artikli 12 lg 1 punktide a) ja g) nõudeid, kuna kasutatud ei ole meetmeid, mis parandaks mulla stabiilsust ja tõkestaks pinnase tihenemist ning välditud ei ole umbrohtumust. Vaidemenetluses on kaebajate põldudel teostatud täiendav kontroll,
5.Paadermaa Soo OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 21.09.2016 kaebuse PMA 15.07.2016 otsuse nr 13-1/6017 ja 26.08.2016 vaideotsuse nr 1-10/11 ning Paadermaa Sookalda OÜ kaebuse PMA 17.07.2016 otsuse nr 13-1/6016 ja 26.08.2016 vaideotsuse nr 1-10/10 tühistamiseks. Mõlemad kaebajad taotlesid PMA kohustamist asjas uue otsuse tegemiseks. Kohus liitis 24.10.2016 määrusega Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ kaebused haldusasjades nr 3-16-1890 ja 3-16-1893 ühte menetlusse (haldusasja numbriks 3-16-1890). Kaebajad esitasid täiendavad seisukohad 24.11.2016 ja 28.11.2016. Vastustaja esitas 20.10.2016 ja 24.10.2016 kaebustele vastused ning 25.11.2016 täiendava seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Mõlemad kaebajad leiavad, et vaidlustatud otsused ja vaideotsused on õigusvastased. Tunnustamisest keeldumine piirab kaebajate õigusi, kuna ilma tunnustamata ei ole lubatud mahemärgistatud toote müümine. Kaebajad esitavad oma kaebustes järgmised samasugused seisukohad.
10.1.Sügistalvel 2015 teostasid Paadermaa Soo OÜ põldudel nr 402 ja nr 403 ning Paadermaa Sookalda OÜ põldudel nr 404 ja nr 405 sügisese mullaharimise kolmekordse randaalimise teel. Pärast seda külvati põldudele nõgest valge ristiku allakülviga. Külv teostati rullidele agregeeritud pneumokülvikuga, mis ei külva seemneid ritta, vaid puhub need rullide ja käppade 3(13)
3-16-1890
ees mullapinnale laiali, kusjuures ei jää nähtavaid külviridu. Tööde kohta tehti koheselt kanded põlluraamatusse.
10.2.Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse tunnustamise taotlusesse ei märgita kasvatatavat kultuuri. Kultuure on vastavalt reeglitele lubatud rajada ja ümber rajada kuni 15.06 ja muudatustest teavitamise viimane päev on 17.06. Kultuuride muutmine kevadel on tavapärane – näiteks võivad hävida taliviljad, jne. Kevadel selgus, et ostetud nõgeseseeme ei idane (kaebajad oli seemet ostes langenud pettuse ohvriks). Küll aga oli sügisese intensiivse randaalimise tulemusena tärganud lopsakas orashein, mis paljuneb peamiselt risoomide abil ning iga väiksemastki randaaliketta poolt katki lõigatud risoomitükist võib areneda uus taim. Kuna orasheina risoomid külvati randaalimise ja rullimise tulemusena, ei saagi olla eristatavaid külviridu, samuti dokumente seemne ostu kohta.
10.3.Kaebajate esindaja teatas PMA töötaja J. Lillesele 03.06.2016 telefonikõnes, et nõgest neil põldudel ei kasva ning et põldudel kasvatama hakatavate kultuuride osas ei ole veel täit selgust. Kuna otsusega, mida põldudel kasvatada, oli aega kuni 15.06, palus kaebajate esindaja kontrolli läbi viia pärast nimetatud kuupäeva. Kokku lepiti kohapealne kontroll 16.06.2016. Kaebajad tegelesid vahepeal orasheina turustusvõimaluste selgitamisega ning saanud lootustandvaid tulemusi, otsustasid neil põldudel orasheina kasvatama hakata. Orashein on küll tuntud umbrohi, kuid vastavalt maaeluministri 30.04.2015 määruse nr. 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus” (edaspidi määrus nr 53) lisale ka ravim- ja maitsetaimede hulka kuuluv põllukultuur.
10.4.PMA ametnik Jaanik Lilles viis 16.06.2016 kaebajate esindaja juuresolekul läbi põldude kontrolli, mille kohta vormistas mahepõllumajandusliku taimekasvatuse kontrolli protokollid. Mõlema protokollide punktis 4 kinnitab vastustaja kaebajate põllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelemist. Kontrolli läbi viinud vastustaja esindaja sõnul oli põldudel tegemist „puhta orasheinaga”, mida vaheldumisi nimetas ka umbrohuks. Sel ajal ei olnud kaebajad veel PRIA-s kasvatatavat kultuuri ära muutnud (kaebajate esindaja tegi seda sama päeva pärastlõunal). Põlluraamat, külvikorra plaan ja hulk muid dokumente oli kaebajate esindajal kaasas juba esimeses kontrolli ajal, kuna vastustaja nende vastu huvi ei tundnud, siis neid ei esitatud. Põlluraamatud esitati esimesel nõudmisel hilisemas kontrollis.
10.5.Kaebajad ei ole rikkunud ühtegi vastustaja märgitud õigusakti. Vastustaja ei ole tõendanud ühegi määruse 834/2007 artikkel 12 lg 1 punktides a, b ja g sätestatud eeskirja rikkumist. Maaharimisviisidest on kaebajad kasutanud kündmist ja/või randaalimist, mis säilitavad või suurendavad orgaanilist ainet mullas, parandavad mulla stabiilsust ja bioloogilist mitmekesisust ning kobestavad mulda. Kaebajad kasutavad mitmeaastast külvikorda ja kasvatavad liblikõielisi taimi (valge ristik) tunduvalt suuremal kui minimaalselt nõutud pinnal, ei ole kasutanud komposteerimata sõnnikut, rääkimata mittemahepõllumajanduslikust tootmisest pärit orgaanilisest materjalist. Kahjurite, haiguste ja umbrohu põhjustatud kahjustuste vältimisel ei ole kaebajad toetunud muudele vahenditele kui looduslike vaenlaste kasutamine. Liigid, sordid, külvikord ja maaviljelusmeetodid on valitud selliselt, et võimalikult vältida määruses nr 834/2007 nimetatud kahjustusi vastavalt kasvutingimustele. Kaebajad ei ole kasutanud kahjustuste vältimisel määruses nr 834/2007 nimetamata vahendeid.
10.6.Umbrohtumust, külviridade puudumist jms ei saa pidada mahepõllumajanduse nõuete rikkumiseks ning see ei anna alust tunnustamisest keeldumiseks.
10.7.Umbrohi on definitsiooni järgi taim, mis kasvab haritud maal inimese tahte vastaselt. (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Umbrohi). Kuna orashein ei kasva vaidlusalustel 4(13)
3-16-1890
põldudel kaebajate tahte vastaselt, ei ole tegemist ka umbrohuga. Vastavalt määruse nr 53 lisale on ka orashein põllukultuur. Vastustaja käsitleb orasheina põhjendamatult kitsalt umbrohuna.
10.8.Mahetootmise tunnustamise seisukohast ei oma tähtsust, milliste agrotehniliste võtetega on kultuur rajatud. Tunnustatakse ka näiteks looduslikku rohumaad, mis ei ole üldse inimese rajatud vaid looduslikult kujunenud. Samuti metsaalasid looduslikult kasvavate saaduste (näiteks pähklid, pärnaõied, jne.) korjamiseks. Kaebajad on kultuuri rajamiseks kasutatud agrotehnikat selgitanud kaebuste punktides 1 ja 3.
10.9.Kohus on 24.10.2016 määrusega andnud menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sealhulgas menetluskulude suurust ja nende tasumist tõendavaid dokumente 21. novembrini 2016 ning vastata teise poole avaldustele ja seisukohtadele 28. novembrini 2016. Kaebaja esitas 24.11.2016 vastuse teise poole seisukohtadele, seega tähtaegselt, ega nõustu, et vastustaja väitega seisukohtade hilinenud esitamisest.
11.Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsused ja vaideotsused on õiguspärased, faktiliselt piisavalt põhjendatud, olemuslikult proportsionaalsed, selged, kooskõlas tuvastatud asjaoludega ja tuginevad kehtivale õigusele. Vaidlustatud otsused on teinud selleks kohaseid volitusi omav ametnik büroojuhataja Virve Järvsoo (esitatud PMA ametijuhendid).
11.1.Kaebajad ei ole oma põldudele 402, 403, 404 ja 405 orasheina maitse- või ravimtaimena külvanud, põllud on valdavalt hooldamata ja umbrohtunud ning osaliselt võsastunud. Protokollides nr PÄ-073-15 ja PÄ-073-14 (Paadermaa Soo OÜ) ning PÄ-157-29 ja PÄ-15728 (Paadermaa Sookalda OÜ) fikseeritud hindamistulemuste põhjal ei vasta kaebajate ettevõtted mahepõllumajanduse nõuetele ja neid ei saa tunnustada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse valdkonnas riiklikult.
11.2.Kaebajate taotluste kohaselt on kaebajate põldude nr 402, 403, 404 ja 405 puhul tegu põllumaaga, millele kaebajad märkisid kultuuriks esmalt 08.05.2016 kõrvenõgese ning pärast esmast kontrolli muutsid kaebajad PRIA registris põldudel kasvatatava kultuuri orasheinaks. 16.06.2016. Tuvastatud asjaoludena protokollides muuhulgas märgitud, et põlluraamatut teostatud tööde kohta ei esitatud ja põllud on umbrohtunud, kaebajate sõnul müüdi neile Saksamaalt seemet, mis ei idanenud.
11.3.29.06.2016 esitas kaebajate esindaja PMA-le põlluraamatud, milledes olid kanded 2015. aasta sügisel teostatud kõrvenõgese külvist valge ristiku allakülviga. 2016. aasta kohta kanded puudusid. Samal päeval käisid PMA Pärnu keskuse peaspetsialist J. Lilles ja kaebajate esindaja H. Urbanik täiendavalt põldudel valge ristiku allakülvi tuvastamas, mida kontrolli käigus ei leitud. 29.06.2016 andis J. Lilles kaebajatele 4. juulini 2016 tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Täiendavat kontrolli ettevõttes ei toimunud ning kaebajad ei teavitanud vastustajat osundatud puuduste kõrvaldamisest.
11.4.PMA teenistujad teostasid ka vaidemenetluses 28.07.2016 asjaolude täpsustamiseks kaebajate juures kontrolli, koostades kontrollprotokollid nr PÄ-157-29 ja PÄ-157-28. Nende põhjal saab järeldada, et kaebajad ei ole põldudele orasheina külvanud, põllud on hooldamata, umbrohtunud ja osaliselt võsastunud. Järelikult ei kasvata kaebajad tegelikkuses oma põldudel orasheina. Hindamistulemuste põhjal ei vasta kaebajad mahepõllumajanduse nõuetele ja seega ei ole nende tunnustamine võimalik.
11.5.Vaidlustatud otsustes varasemalt esinenud ebatäpsused õigusliku aluse suhtes on parandatud vaidemenetluses tehtud otsustega. 5(13)
3-16-1890
11.6.Kaebajate esitatud fotod ja telefonikõne lindistus (kaebustele lisatud tõendid 3-11) kaebajate väiteid ei tõenda. Mõlemale kaebusele on lisatud osaliselt samad fotod orasheina kohta (kaebuste lisad 3 kuni 10), kaebustest ei selgu, kus, millal ja millisest põllust on fotod tehtud ning ei selgu seos põldudega 402, 403, 404 ja 405. Kaebusele lisatud fotodel on märgata orasheina, mis on Eestis vägagi levinud umbrohuga. Kaebustele lisatud lindistus väidetavast J. Lillese kõnest kaebajate esindajaga 03.06.2016 ei võimalda hinnata, milline on tegelik kõne sisu, milliselt telefoninumbrilt millisele numbrile kõne toimus ning kelle vahel tegelikult kõne toimus. Asjaolu, et esmast kontrolli teostanud PMA peaspetsialist J. Lilles ja kaebajate esindaja suhtlesid seoses kaebajate mahepõllumajandusliku taimekasvatuse tunnustamise taotluse menetlemisel toimunud hindamisega, ei ole PMA kunagi vaidlustanud.
11.7.Ebaõige on kaebajate väited, et nad täidavad ja on täitnud tunnustamise taotluse esitamisest peale kõiki mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele kehtestatud nõudeid.
11.8.Suhtlusest Saksamaa ettevõte International Seeds Processing GmbH on selgunud, et ettevõte ei ole kaebajatele nõgeseseemet müünud ning ei ole kunagi sellist müügidokumenti väljastanud. Seega on kaebajate esindaja oma taotluse lahendamise käigus esitanud PMA-le teadlikult tegelikkusele mittevastava dokumendi. Väidet, et kaebajad langesid nõgeseseemet ostes pettuse ohvriks, ei ole nad kuidagi tõendanud. PMA on kaebajatele saatnud tunnustamisest keeldumise otsuste eelnõud. Kaebajad ei esitanud dokumendi võltsimise kohta vastuväiteid.
11.9.Koondprotokollidele nr PÄ-073-15 ja PÄ-073-14 on kaebajate esindaja kirjutanud, et tema arvates ei ole takistust mahepõllumajanduslikul tunnustamisel ja mahepõllumajanduse nõuded on täidetud. Kaebajate esindaja esitas 29.06.2016 PMA Pärnu keskuses põlluraamatud, kus olid kanded 2015. aasta sügisel teostatud kõrvenõgese külvist valge ristiku allakülviga. 2016. aasta kohta kanded puudusid. Samal päeval käisid J. Lilles ja H. Urbanik (kaebajate seaduslik esindaja) täiendavalt põldudel valge ristiku allakülvi tuvastamas, mida kontrolli käigus ei leitud. J. Lilles andis 29.06.2016 kaebajatele 4. juulini 2016 tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajad ei teavitanud osundatud puuduste kõrvaldamisest PMA-d. Pärast vaidlustatud otsuste tegemist ja vaiete esitamist teostasid PMA teenistujad vaidemenetluses asjaolude täpsustamiseks 28.07.2016 kaebajate põldudel täiendava kontrolli, mille kohta vormistati kontrollprotokollid nr PÄ-157-29 ja PÄ-157-28. Täiendava kontrolli käigus pildistati põlde nr 404 ja 405 ning fototahvlid lisati koondprotokollile.
11.10.Kaebajate väited põldude nr 402, 403, 404 ja 405 kolmekordse randaalimise ja põldude nr 404 ja 405 osalise kündmise kohta ei ole hoolimata põlluraamatute kannetest tegelikkusega kooskõlas. Kolmekordselt randaalitud põldudel (ka osaliselt küntud) ei saa olla eelmise aasta kulukihti ja kohati meetrikõrgust pajuvõsa, mis on tuvastatud kontrolli protokollides. Ka ei ole normaalne haritud põllule metsloomade söödaplatsi ja seda jälgiva kaamera paigaldamine (põld nr 404).
11.11.Kaebajad on põldudel nr 402, 403, 404 ja 405 kasvatava kultuuri muutnud PRIA-le esitatud taotlusvormi lisal 16.06.2016 orasheinaks, mis ei kajasta tegelikkust. Orashein on maitse-ravimtaim põllukultuuride klassifikaatori järgi ning selle kasvatamine kultuurina on võimalik vaid juhul, kui kasvataja on need külvanud või istutanud. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kaebustes toodud järeldust (kaebuste lk 3 kaks esimest lauset), et hetkel, kui tunnustuse taotleja muudab PRIA registris harimata põllul kasvava umbrohu orasheinaks, muutub umbrohi tunnustuskõlblikuks mahepõllumajanduslikuks kultuuriks. Seega kasvab kaebajate põldudel looduslik orashein kui umbrohi, mitte kui maitse-ravimtaim.
6(13)
3-16-1890
11.12.EL määruse nr (EÜ) 834/2007 artikli 12 lõike 1 punktide a) ja g) nõuded on kaebajate poolt tegelikult täitmata, sest põldudel 402, 403, 404 ja 405 kasvab orashein umbrohuna. Kaebajad ei ole rakendanud mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses nõutud meetmeid umbrohtumuse tõrjumiseks, vaid soovivad saada mahepõllumajanduslikku taimekasvatuse tunnustust oma põldudel kasvavale umbrohule. Tõendamata on kaebajate väited, et nad leidsid lootustandvaid võimalusi orasheina turustamiseks. Ilmselgelt on kaebajate tegelik motiiv mahepõllumajandusliku taimekasvatuse valdkonnas tunnustuse saamiseks rahaline toetus.
11.13.Vaidlustatud otsustes on tunnustamata jätmise üheks õiguslikuks aluseks määruse nr (EÜ) 834/2007 artikli 12 lg 1 punktid a ja g, mille kohaselt peab mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses kasutama maaharimis- ja maaviljelusviise, mis muuhulgas aitavad vältida umbrohu poolt tekitatavaid kahjusid. PMA ei pea võimalikuks tunnustada mahepõllumajanduslikult ettevõtteid, kelle põllud on harimata ning kus kasvab umbrohi, mitte kultuurtaimed.
11.14.Vastustaja palub jätta tähelepanuta kaebajate esindaja 24.11.2016 esitatud vastuse PMA seisukohtadele, kuna need on esitatud kohtu 24.10.2016 määrusega antud tähtaegu rikkudes. Kaebajate vastuväited on ka eksitavad ning umbrohu legaaldefinitsioon puudub.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Vaidlus asjas on selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebajad mahepõllunduslike taimekasvatajatena tunnustamata.
13.Vastustaja on vaidlustatud otsustes tuginenud MPõS § 7 lg-tele 1 ja 3, määruse nr 25 § 3 lgle 3 ja EL nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 12 lg 1 p-dele a), b) ja g) ning PMA peadirektori 06.04.2015 käskkirjaga nr 1-2/8 kinnitatud mahepõllumajanduse ja seemne osakonna põhimääruse punktile 3.1.4. Mahepõllumajanduslik tootmine on määruse (EÜ) nr 834/2007 esimese põhjenduse kohaselt üleüldine põllumajandusettevõtete juhtimise ja toiduainete tootmise süsteem, mis ühendab omavahel parimad keskkonnasõbralikud tavad, kõrgetasemelise bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade säilitamise, kõrgete loomatervishoiustandardite kohaldamise ning tootmismeetodid, mis on kooskõlas teatavate tarbijate eelistustega, kes eelistavad tooteid, mille valmistamisel on kasutatud looduslikke aineid ja meetodeid. Seega on mahepõllumajanduslikul tootmisel kahekordne ühiskondlik roll – ühelt poolt pakub see eriomast turgu, mis vastab tarbijate vajadusele mahepõllumajanduslike toodete järele, ja teiselt poolt pakub see üldisi hüvesid, toetades keskkonnakaitset, loomade heaolu ning maaelu arendamist. Sama määruse
13.põhjenduse kohaselt on mahepõllumajandusliku taimekasvatuse olulisemad osad mullaviljakuse säilitamine, liikide ja sortide valimine, mitmeaastane külvikord, orgaaniliste materjalide ringlussevõtt ja viljelustehnikad.
14.Tunnustamine mahepõllumajanduse seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus järelevalveasutus hindab ettevõtte vastavust mahepõllumajanduse nõuetele (MPõS § 5 lg 3). Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemise nõuded sätestatakse asjakohastes Euroopa Liidu määrustes ja mahepõllumajanduse seaduses (MPõS § 1 lg 1). Põllumajandusminister on MPõS § 12 alusel kehtestanud 20.02.2009 määrusega nr 25 „Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded“ (määrus nr 25). MPõS § 7 lg-test 1 ja 3 tulenevalt tehakse tunnustamisest keeldumiseks põhjendatud otsus, kui ettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal nõuetekohane.
15.Vastustaja on vaidlustatud otsuseid sisuliselt põhjendades märkinud, et kaebajate põllud on umbrohtunud ja hooldamata ning külvikorraplaanid tegemata. Kaebajad on 08.05.2016
7(13)
3-16-1890
märkinud PRIA registris põldudel kasvatatavaks kultuuriks kõrvenõgese ning pärast esmast PMA kontrolli 16.06.2016 orasheina. PMA tuvastas, et kõrvenõgese seemne ostu kohta esitatud dokument on võltsitud ning orasheina seemne ostu kohta dokumente esitatud ei ole. Ka puuduvad põlluraamatutes kanded orasheina risoomide külvi kohta. Vaidlustatud vaideotsustes on vastustaja selgitanud, et külvikorra puudumine ei ole praegusel juhul mahepõllumajandusnõuete rikkumine ning viide määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 12 lg 1 punktile b) oli ekslik. Vastustaja nõustub vaiet lahendades muus osas vaidlustatud otsustega, et rikutud on määruse nr 834/2007 artikli 12 lg 1 punktide a) ja g) nõudeid, kuna kasutatud ei ole meetmeid, mis parandaks mulla stabiilsust ja tõkestaks pinnase tihenemist ning välditud ei ole umbrohtumust. Vaidemenetluses on kaebajate põldudel teostatud täiendav kontroll, mille käigus on tuvastatud, et põllud on jätkuvalt hooldamata ja umbrohtunud ning väidetavalt külvatud seemnete ost endiselt tõendamata. Lisaks on kaebajate esindaja andnud taotluste menetlemisel vastuolulisi ütlusi.
16.Kaebajad leiavad, et vaidlustatud otsused ja vaideotsused on õigusvastased, kuna kaebajad on täitnud mahepõllumajanduses ette nähtud nõuded ning otsustes ei ole viidatud ühegi nõude rikkumisele. Kaebajatele ette heidetud umbrohtumus ja külviridade puudumine ei ole nende arvates mahepõllumajanduse nõuete rikkumine ning tunnustada saab ka looduslikku rohumaad. Kaebajate selgituste kohaselt on nad 2015. aasta sügisel teinud põldudel nõgese külvi valgeristiku allakülviga. Külv toimus külvikuga, mille puhul külviread ei jää näha. Kõrvenõgese seeme ei idanenud, kuna kaebajad olid seemne ostul langenud pettuse ohvriks. Küll aga oli sügisese randaalimise tulemusel kaebajate põldudel tärganud lopsakas orashein, mistõttu otsustasid kaebajad pärast 16.06.2016 toimunud kontrolli muuta kasvatatava kultuuri PRIA-le esitatud taotlusvormi lisas orasheinaks. Kaebajad selgitavad, et kasvatamist maitse- ja ravimtaimena saab samuti tunnustada mahepõllumajandusliku tootmisena. Vastustaja leiab, et kaebajad ei ole oma põldudele orasheina maitse- ja ravimtaimena külvanud ning kaebajate tunnustamine ei ole võimalik, kuna nende põllud on hooldamata, umbrohtunud ja osaliselt võsastunud.
17.Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kaebajate põldudel kasvavat orasheina saab pidada maitse- ja ravimtaimeks praeguse vaidluse kontekstis ning kas kaebajate põllud ja tegevus vastavad mahepõllumajanduse nõuetele.
18.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et mõlemad kaebajad on 25.03.2016 esitanud PMA-le mahepõllumajandusliku taimekasvatuse tunnustamise taotlused (I kd, tl 5; II kd, tl 5) ning on PRIA-le 08.05.2016 esitatud vormidel PT50A (I kd, tl 77 pöördel; II kd, tl 72 pöördel) märkinud nende poolt kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks kõrvenõgese. Vaidlust ei ole ka sellest, kaebajate poolt PMA-le esitatud põlluraamatutes on kanded 2015. a sügisel teostatud kõrvenõgese külvist valge ristiku allakülviga ning et 2016. aasta kohta kanded puuduvad. Samuti puudub vaidlus selles, et pärast PMA ametniku esmast kontrolli 16.06.2016 muutsid kaebajad PRIA-le esitataval vormil PT50A kasvatatava põllumajanduskultuuri orasheinaks. Kaebajad ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et nende esitatud nõgeseseemne ostudokumenti (I kd, tl 88; II kd, tl 84) ei ole vastustaja pidanud tõeseks. See järeldub ka vastustaja ja International Seeds Processing GmbH e-kirjavahetusest (I kd, tl 89-90; II kd, tl 85-86). Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajatel külvikorraplaani puudumine ei ole mahepõllumajandusnõuete rikkumine tulenevalt määruse nr 25 § 3 lg 4 punktist 3 ja määruse nr 53 lisast, ning seda on vaidemenetluses tunnistanud ka vastustaja.
19.Ettevõtja mahepõllumajanduslikku tunnustamist reguleerib nii eelnevalt viidatud siseriiklik kui ka Euroopa Liidu õigus. Määrus nr 834/2007 on aluseks mahepõllumajandusliku tootmise
8(13)
3-16-1890
säästvale arengule, tagades samal ajal siseturu tõhusa toimimise, ausa konkurentsi ja tarbijate usalduse ning kaitstes tarbijate huve (artikkel 1 lg 1). Määruse artikli 2 punktide c), d) ja e) kohaselt tähendab „mahepõllumajanduslik” – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinev või sellega seotud, „ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise eest tema kontrollitavas mahepõllumajanduslikus ettevõttes, ning „taimekasvatus” – põllumajanduslike taimekasvatussaaduste tootmine, sealhulgas vabas looduses kasvavate taimede saaduste kogumine kaubanduslikel eesmärkidel. Määruse artiklis 12 on sätestatud taimekasvatuse eeskirjad. Vaidlustatud otsuste õiguslikuks aluseks oleva art 12 lg 1 p a) kohaselt kasutatakse mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses maaharimis- ja maaviljelusviise, mis säilitavad või suurendavad orgaanilist ainest mullas, parandavad mulla stabiilsust ja mulla bioloogilist mitmekesisust ning tõkestavad pinnase tihenemist ja mullaerosiooni. Punkti g) kohaselt toetutakse kahjurite, haiguste ja umbrohu põhjustatud kahjustuste vältimisel peamiselt kahjurite tõrjumisele looduslike vaenlaste kaitsmise abil, liikide ja sortide valikule, külvikorrale, maaviljelusmeetoditele ning termilistele protsessidele.
20.Viidatud määruse sätetest tuleneb üheselt, et mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõueteks ja eeldusteks on, et kasvatatava taime kasvamise tagamiseks tuleb korrapäraselt maad harida ja hooldada, mille tulemusel säilib või suureneb orgaaniline aines mullas, paraneb mulla stabiilsus ja bioloogiline mitmekesisus ning on tõkestatud pinnase tihenemine ja mullaerosioon. Umbrohu tõrje peab toimuma eelkõige looduslike vaenlaste kaitsmise, liikide ja sortide valiku, külvikorra, maaviljelusmeetodite ning termiliste protsesside abil. Seega eeldab mahepõllumajanduslik taimekasvatus eesmärgipärast maa harimist soovitava taime kasvatamise soodustamiseks ning määruses lubatud meetmetega muude mittesoovitavate taimede ehk umbrohu eemaldamist. Vastustaja on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses asunud seisukohale, et neid nõudeid ei ole kaebajad vaidlusalustel põldudel täitnud.
21.Tulenevalt määruse nr 834/2007 artikkel 2 punktist e) võib taimekasvatuseks lugeda ka vabas looduses kasvavate taimede saaduste kogumist kaubanduslikel eesmärkidel. Kui vaadata mõistet „taimekasvatus“ koosmõjus määruse artikkel 2 punktis c) märgitud mõistega „mahepõllumajanduslik”, siis tuleb ka vabas looduses kasvatatavate taimede puhul järgida mahepõllumajandusliku tootmise nõudeid ning ka sellisel juhul ei saa mööda vaadata määruse artikli 12 lg-s 1 sätestatud taimekasvatuse eeskirjadest, sh maa harimise, hooldamise ja umbrohtumuse takistamise nõuetest.
22.Vastustaja on 16.06.2016 esmastes kontrolliprotokollides nr PÄ-073-15 (I kd, tl 76 ja pöördel) ja PÄ-073-14 (II kd, tl 71 pöördel-72) märkinud, et Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ sõnul Saksamaalt ostetud (kõrvenõgese) seeme ei idanenud ning põllud on umbrohtunud (ei ole tegeletud muu hulgas külvikordadega, väetamiseks lubatud ainete kasutamisega, mikroorganismide preparaatide kasutamisega, sõnniku laotamisega, ennetusabinõude kasutamisega, lubatud ainete kasutamisega), mistõttu ei saa ettevõtteid mahepõllumajanduslikuks tunnistada. Kontrolliprotokollis nr PÄ-073-14 on täiendavalt märgitud ka, et ettevõtja sõnul osa põldu randaaliti ja künti 2015. aastal ning põlluraamatu järgi külvati põldudele nõgeseseeme ja valge ristik. Visuaalsel vaatlusel ei näinud PMA ametnik protokolli kohaselt põllul ühtegi ristikutaime. Kaebajate esindaja H. Urbanik on protokollidele märkinud oma hinnangu, et mahepõllumajanduse nõuded on täidetud, kuid protokollides tuvastatud asjaoludele ei ole vastuväiteid esitanud.
23.Vaidemenetluses on vastustaja viinud vaidlusalustel põldudel läbi täiendava kontrolli.
23.1.Vastustaja on 28.07.2016 protokollis nr PÄ-157-29 (I kd, tl 80-81) märkinud, et Paadermaa Soo OÜ põld nr 402 on kohati randaaliga haritud ja sellel alal kulukiht puudub, kuid 9(13)
3-16-1890
harimata alal on nähtav eelmise aasta kulukiht ning põllul kasvavate taimedena on tuvastatavad valdavalt kerahein, lisaks harilik orashein, aas-rebasesaba, kõrvenõges, harilik moorputk, põldohakas, võilill ja valge ristik. Põllu nr 403 osas on ametnik märkinud, et ühes kohas on tuvastatav ühe traktori laiune randaalimise rada ning ülejäänud alal on nähtav eelmise aasta kulukiht. Tuvastatavad taimed põllul olid valdavalt kerahein, pajuvõsa, lisaks vähemal määral harilik timut, harilik orashein, põldohakas, kõrvenõges - nii üksikud taimed kui ka laikudena, harilik puju, takjas, aruhein, aasrebasesaba, põldohakas, võilill. Orasheina külviread põldudel nr 402 ja 403 visuaalsel vaatlusel eristatavad ei ole. Protokollile on lisatud fotod põldudest (I kd, tl 82-86).
23.2.Vastustaja on 28.07.2016 protokollis nr PÄ-157-28 (II kd, tl 75-76) märkinud, et Paadermaa Sookalda OÜ põllul nr 404 on tuvastatav ühe traktori laiune randaalimise rada ning ülejäänud alal on nähtav eelmise aasta kulukiht. Põllul paikneb metsloomade söödaplats koos kartulite ja kaameraga. Põllul on taimedena tuvastatavad valdavalt kerahein, lisaks vähemal määral põldmurakas ehk põldmari, pajuvõsa üksikute tuttidena, harilik orashein, aasrebasesaba, põldohakas, kõrvenõges, hanijalg, päideroog, hiirehernes, kõrvik, ohtetu luste. harilik moorputk, põldohakas, võilill ja valge ristik. Põllul nr 405 ei tuvastatud harimisjälgi, nähtav on eelmise aasta kulukiht. Kõrrelistest kasvab põllul valdavalt kerahein, lisaks vähemal määral harilik orashein, aas-rebasesaba, põldohakas, harilik kirburohi, kõrvenõges ja ohtetu luste. Orasheina külviread põldudel nr 404 ja 405 visuaalsel vaatlusel eristatavad ei ole. Protokollile on lisatud fotod põldudest (II kd, tl 77-82).
23.3.Protokollides tuvastatud asjaoludele ei ole kaebajad vastuväiteid esitanud.
24.Kohus nõustub vastustajaga, et asjas kogutud tõenditest ja eelkõige protokollidest nr PÄ073-15 (I kd, tl 76 ja pöördel) ja PÄ-073-14 (II kd, tl 71 pöördel-72) ning PÄ-157-29 (I kd, tl 80-81) ja PÄ-157-28 (II kd, tl 75-76) tulenevalt ei ole kaebajad oma põldudel nr 402-405 orasheina kultuurina (ravim-või maitsetaimena) kasvatanud. Kaebaja märgib õigesti, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel kehtestatud maaeluministri 30.04.2015 määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ lisasse „Ravim- ja maitsetaimede loetelu“ on kantud ka harilik orashein. Vaidlust ei olegi selle üle, et orashein selliste taimede hulka kuulub. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et kaebajad ei ole kõnealustel põldudel soovinud orasheina teadlikult kasvatada, vaid see on hakanud seal juhuslikel asjaoludel kasvama. Kaebajad on väljendanud oma tahet ja eesmärki kasvatada kõrvenõgest. Kaebajate ütluste kohaselt on nad kõrvenõgest külvanud ja selle tõenduseks esitanud ka seemnete ostu kohta dokumendi (I kd, tl 88; II kd, tl 84), mis hiljem on osutunud siiski võltsituks. Seemnete müüki kaebajatele on dokumendil müüjana märgitud äriühing kirjavahetuses vastustajaga eitanud (I kd, tl 89-90; II kd, tl 85-86) ning kaebajad ei ole seda ka millegagi ümber lükanud. Samuti on nad PRIA-le toetustaotluse lisas kasvatatava põllumajanduskultuurina märkinud kõrvenõgese. Kaebajate väited ja tegevus orasheina kasvatamise soovi osas on vastuolulised. Esmalt väitis kaebajate esindaja, et külvas 2015 sügisel kõrvenõgese valge ristiku allakülviga, kuid kontrollimise ajaks asus seisukohale, et kasvatab orasheina ning et orashein on külvatud 2015. sügisel toimunud randaalimise tulemusel risoomide abil.
25.Orashein tärkas kaebajate selgituste kohaselt randaalimise ja rullimise tulemusena, mistõttu ei saagi mingeid eristatavaid külviridu tekkida. Samuti ei saa kaebajate sõnul olla dokumente seemne ostu kohta, kuna orashein paljuneb risoomidest ja randaalimise käigus on igast risoomitükist hakanud kasvama orasheinataimed.
10(13)
3-16-1890
Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse eelnevalt välja toodud nõuetest nähtuvalt on oluline umbrohutõrje, st ebasoovitavate taimede eemaldamine. Kui ka orashein ise võib olla põllumajanduskultuur, mida mahepõllundusliku taimekasvatuse raames kasvatada, heidab vastustaja kaebajatele ette kõikide kontrollitud põldude puhul umbrohtumust. Kontrollaktides on loetletud lisaks põldudel kasvavale orasheinale suur hulk muid erinevaid taimi nii üksikute taimedena kui ka laikudena ning põldudel nr 403 ja 404 pajuvõsa ning põllul nr 404 metsloomade söödaplats (fotod II kd, tl 78 ja 79). Taimede liigirohkus kontrollitud põldudel nähtub ka vastustaja kontrolli protokollidele lisatud fotodelt (I kd, tl 82-86 ja II kd, tl 79-82) ning põldudel üksnes orasheina kasvamises ei veena seega kaebajate esitatud fotod (I kd, tl 3538 ja II kd, tl 35-41), kuna neilt ei ilmne seos konkreetsete põldudega.
26.Kaebajate väitel on orashein hakanud kasvama pärast põldude randaalimist eelmisel sügisel. Vastustaja kontrolli protokollidest nähtuvalt on põldude nr 402, 403 ja 404 puhul tuvastatud randaalimist, kuid seda üksnes osaliselt ning kõikide põldude puhul on täheldanud eelmise aasta kulukihti. Kaebajad leiavad, et on põldusid korrektselt harinud ning nõudeid täitnud. Samas on kaebajate väited vastuolulised. Kaebajad väidavad, et sügisel 2015 külvati nõgeseseemet valgeristiku allakülviga. Samuti randaaliti kõik vaidlusalused põllud (kaebajate väitel toimus kolmekordne randaalimine). Viidatud kontrolliprotokollide kohaselt ei ole kõrvenõgese külv ja kasvamine ning põldude randaalimine sügisel 2015 vaidlusalustel põldudel visuaalselt tuvastatav. Seega ei ole tõsiseltvõetav ka kaebajate esindaja väide, et põllud on kolmekordselt randaalitud ning et põldudele on külvatud kõrvenõges valgeristiku allakülviga. Kaebajate väide ebakvaliteetseks osutud nõgeseseemnete ostust on vastustaja poolt tõenditega ümber lükatud ning valget ristikut on vastustaja muude taimede seas leidnud neljalt kontrollitavalt põllult vaid ühel (nr 402) ning sealgi on valdavaks taimeks olnud kerahein. Kohus nõustub vastustajaga, et põldude korrapärase harimise tulemusel ei oleks tõenäoline näha põldudel eelmise aasta kulu või pajuvõsa. Ka ei oleks taimekasvatuse eesmärgil haritavale põllule rajatud metsloomade söödakohta. Need asjaolud kinnitavad, et kaebajad ei ole vaidlusaluseid põlde korrektselt harinud (mis on mahepõllumajandusliku taimekasvatuse üks ülalmainitud nõuetest) ning seavad kahtluse alla põldudel mistahes külvi teostamise. Kaebajate väited põldude harimise ja hooldamise kohta on ümber lükatud tõenditega kogumis, eelkõige kontrolliprotokollides tuvastatuga.
27.Kui kaebajad oleksid soovinud põldudel orasheina kasvatada, oleks nad loonud sinna selleks soodsad tingimused maa harimise ja umbrohtumuse vältimise teel. Need nõuded on aga täitmata. Praeguseks hetkeks oleks kaebajad saanud ka orasheina kaubanduslikul eesmärgil kasvatamist tõendada). Kaebajate väited orasheina turustamisvõimaluste uurimise kohta on paljasõnalised ega näita tahet seda kultuuri eesmärgipäraselt kasvatada. Kuna tunnustamisele kuulub just ettevõte, kellel on mahepõllumajanduslik tootmine kui sihipärane tegevus, mitte juhuslikel asjaoludel kujunenud tulemus, peab tunnustamist taotleval ettevõtjal olema endal selgus, mida ta toodab, milliseid nõudeid tuleb selleks täita, et tunnustamise eeldused täita. Sellist tahet kaebajate käitumisest ei saa järeldada. Sel taustal on ainetu vaidlus umbrohu mõiste sisustamise ja legaaldefinitsiooni olemasolu üle.
28.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuste lisana nr 11 esitatud telefonikõne lindistuse (CallLog_20160603_144831_Incoming calls_3725252803.3gp) usaldusväärsus tõendina on kaheldav, kuna puudub selgus, kellega telefonikõnet peetakse ja mida räägib selle vestluse teine pool ja isegi kas selline kahepoolne vestlus üldse toimub. Tõendite kogumis peab kohus siiski võimalikuks sellest salvestisest järeldada järgmist. Kõneleja (eelduslikult kaebajate seaduslik esindaja) märgib telefonikõnes, et külvide rajamisega on aega 15. kuupäevani ning ta plaanib
11(13)
3-16-1890
selleks ajaks seemne maha saada, ning et ta on ajahädas. Samas lepiti kokku kontroll 16. kuupäeval ning kõneleja märkis, et „enne ei ole midagi vaadata“. Kohtu hinnangul ei veena ka esitatud salvestis selles, et kaebajad oleksid juba 2015. a sügisel külvanud kõrvenõgest või siis teadlikult asunud kasvatama orasheina. Mingeid märke ka 15. juuniks lubatud külvamisest ei ole vastustaja oma korduvate kontrollide jooksul tuvastanud.
29.Praeguses asjas ei ole asjakohane kaebajate esitatud dokument „Abiks taotlejale. Pindalapõhiste otsetoetuste taotlemisel 2016“. Tartu Ringkonnakohus on põhjendatult märkinud näiteks 31.07.2007. a otsuses haldusasjas nr 3-06-1316, et ettevõtte mahepõllumajandusliku tootmise tunnustamise nõuded on iseseisvad ega kattu toetusõiguslike asjaolude nõuetega (kuigi lõppjäreldustes on viidatud otsus Riigikohtu 21.02.2008 otsusega asjas nr 3-31-64-07 tühistatud, ei ole Riigikohus viidatud seisukohta siiski kummutanud).
30.Orasheina teadlikku kasvatamist ega kaebajate tegevuse vastavus mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuetele ei tõenda ka muudatus (varasema kultuuri kõrvenõges asemel orashein) PRIA registri pindalatoetuse taotluse vormil „Põldude loetelu“ (I kd, tl 77p-78; II kd, tl 72p-73). Ka juba 08.05.2016 vormil PT50A kasvatatavaks kultuuriks kõrvenõgese märkimisel pidanuks kaebajatele selge olema, et põldudel kõrvenõgest ei kasva.
31.Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga, et kaebajad ei ole määruse nr 834/2007 § 12 lg 1 punktides a ja g sätestatud nõudeid täitnud, st ei vastanud eeldustele, et neid mahepõllumajanduslike taimekasvatajatena tunnustada. MPõS § 7 lg 4 kohaselt täidetakse ettevõttes mahepõllumajanduse nõudeid taotluse esitamise päevast alates. PMA-l pädeva asutusena on MPõS § 7 lg-test 1 ja 3 tulenevalt õigus teha otsus tunnustamisest keeldumise kohta, kui ettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal nõuetekohane.
32.PMA-l on nähtuvalt MPõSS § 7 lg-st 3 hindamisruum nõuete täidetuse üle ja kohustus viia menetlus läbi vastavalt haldusmenetluse seadusele ja valdkondlikele erinormidele (MPõS § 1 lg 2).
33.Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
33.1.Kohtu hinnangul vastavad vaidlustatud haldusaktid eeltoodud nõuetele. Vaidlustatud otsustes on välja toodud tunnustamisest keeldumise õiguslikud ja sisulised alused. Vaideotsustega on mõlema kaebaja suhtes tehtud otsutes parandatud õigusliku aluse suhtes tehtud esialgne eksimus. Vaidementluse tulemusena leidis vastustaja, et tuginemine määruse nr (EÜ) 834/2007 art 12 lg 1 p-le b) oli ebaõige, kuna maitse- ja ravimtaimede puhul ei ole nõutav külvikorra järgimine. Selles osas muutis vastustaja otsuste põhjendusi. Muus osas nõustuti vaideotsuses esialgsete otsuste põhjenduste ja järeldustega ning vaideotsustega on vastustaja oma otsustusi täiendavalt põhjendanud.
33.2.Vastustaja on asjaolude väljaselgitamiseks viinud läbi kontrolli ja vormistanud selle kohta protokolli mõlema kaebaja osas 16.06.2016 (I kd, tl 76 ja 76p; II kd, tl 71p-72). Kaebajad on saanud teha protokolli järeldustes parandusi, märkinud, et ei vaidle protokollitule vastu ja on esitanud omapoolse seisukoha. Kontrollide järgselt on kaebajatele 29.06.2016 põldude täiendaval ülevaatusel PMA ametnik J. Lillese poolt antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning vastavate dokumentide kättesaamisel on kaebajad kirjutanud märkuse, et ei saa aru, milliseid puudusi on vaja kõrvaldada (I kd, tl 77; II kd, tl 71). Kohus möönab, et vastustaja dokument puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel on väga üldsõnaline, kuid ka isikul endal, kes on esitanud taotluse haldusorganile talle soodsa
12(13)
3-16-1890
otsuse saamiseks (mahetootmise tunnustamiseks) on kohustus haldusorganilt ebaselguse korral täpsustusi küsida ja koostööd teha, ka taotlejal on haldusmenetlus tema võimaluste piires kaasaaitamis- ja hoolsuskohustus, et otsustamiseks vajalikud asjaolud parimal moel välja selgitada. Pole ka vaidlust, et ta suhtles täiendava kontrolliga seoses ise J. Lillesega. Vastustaja on vaidemenetluses viinud läbi täiendavad kontrollid ja andnud nende tulemuste kohta kaebajatele võimaluse protokollidele omapoolseid selgitusi esitada. Vastustaja märgib ka vastuses kaebusele, et kaebajatele on saadetud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse tunnustamisest keeldumise otsuste eelnõud arvamuse ja vastuväidete esitamiseks enne lõpliku haldusakti andmist, millele kaebajad ei vastanud. Haldusmenetluse käigus on ilmnenud, et kaebajate esindaja suhtles vastustaja ametnikega ka rohkem kui ainult kontrollide käigus (telefonikõned J. Lillesega; V. Järvsooga, viidatud vaidlustatud otsustes). Kohtu hinnangul ei ilmne ka muid menetlus- või vormivigu, mis võiksid vaidlustatud haldusaktide tühistamise kaasa tuua.
34.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate 24.11.2016 seisukoht on esitatud tähtaja rikkumisega. Kohus on 24.10.2016 määruses andnud menetlusosalistele tähtaja esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid kuni 21.11.2016 ning vastata teise poole esitatule kuni 28.11.2016. Kaebajad esitasid täiendava seisukoha 24.11.2016, seega tähtaja rikkumisega. Küll aga ei pea kohus kaebajate rikkumist selliseks, et jätta 24.11.2016 seisukohas avaldatu tähelepanuta. HKMS § 51 lg-st 4 tulenevalt võib kohus hilinenult esitatud avaldusi mitte arvestada, kui esineb üks kahest alusest, st kas hilinenult esitamiseks puudub mõjuv põhjus või see avalduse menetlemine tingiks kohtumenetluse viibimise. Praegusel juhul ei tingi seisukoha hilinenult esitamine kohtumenetluse venimist ja vastustaja on sellele ka siiski lühidalt vastanud, märkides, et kaebajate seisukoht on eksitav ning umbrohu legaaldefinitsioon puudub.
35.Tuginedes eeltoodule, leiab kohus leiab, et vaidlustatud otsused ja vaideotsused õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kuna vaidlustatud otsused on õiguspärased, puudub alus ka kaebajate esitatud kohustamisnõude rahuldamiseks. Kohus jätab mõlemad kaebused tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD
36.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebused jäävad rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust ega kulude nimekirja esitanud ei ole, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.