lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2359/5

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 22.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2359/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1260
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusKOKS § 44KOKS § 45 lg 5

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-2359

Haldusasi

Terje Rudissaare (Rudissaar), Raivo Põldaru, Enn Kivi, Aivar Koka (Kokk), Mihkel Kübara (Kübar), Priit Põdra ja Ahto Vili kaebus Jõgeva Vallavolikogu 26. oktoobri 2017 otsuse nr 1 „Jõgeva Vallavolikogu esimese aseesimehe valimine“ ning 26. oktoobri 2017 otsuse nr 2 „Jõgeva Vallavolikogu teise aseesimehe valimine“ tühistamiseks.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Terje Rudissaare, Raivo Põldaru, Enn Kivi, Aivar Koka, Mihkel Kübara, Priit Põdra ja Ahto Vili kaebus.
2.Jätta kaebajate menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale saab esitada Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Terje Rudissaar, Raivo Põldaru, Enn Kivi, Aivar Kokk, Mihkel Kübar, Priit Põdra ja Ahto Vili esitasid 13.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva Vallavolikogu 26. oktoobri 2017 otsuse nr 1 „Jõgeva Vallavolikogu esimese aseesimehe valimine“ ning 26. oktoobri 2017 otsuse nr 2 „Jõgeva Vallavolikogu teise aseesimehe valimine“ tühistamiseks. Kaebuses märgitakse järgmist.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 26.08.20263-26-1883/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1722/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1632/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.05.20263-23-2105/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.1.
Ühinenud omavalitsusüksused Jõgeva linn, Jõgeva vald, Palamuse vald ja Torma vald on sõlminud ühinemislepingu, mille punkti 4.2 kohaselt kasutatakse kuni uue põhimääruse kehtestamiseni Jõgeva linna põhimäärust.
1.2.Jõgeva Vallavolikogu liikmetele saadetud 26. oktoobril 2017 toimuva volikogu istungi kutses (tl 15) esitatud istungi päevakorra järgi oli päevakorras ka Jõgeva Vallavolikogu aseesimehe valimine (p 2). Jõgeva linna põhimääruse § 13 lõikes 1 on sätestatud vaid ühe aseesimehe valimise kord. Alates teisest päevakorrapunktist istungit juhatanud vallavolikogu

3-17-2359

esimees avaldas soovi menetleda päevakorrapunkti nr 2, mis oli volikogu liikmetele välja saadetud sõnastuses „Jõgeva Vallavolikogu aseesimehe valimine“, kahe alapunktina ning valida volikogule esimene aseesimees ning teine aseesimees.“ Volikogu viis päevakorrapunkti nr 2 all läbi kahe volikogu aseesimehe valimised ning võttis vastu 26. oktoobri 2017 otsused nr 1 ja 2.

1.3.Jõgeva linna põhimääruse § 21 lõike 4 järgi oli päevakord kinnitamata, päevakorda tehti istungi juhataja poolt ettepanek muudatusteks, päevakorda tehtud muudatusettepanekut volikoguga läbi ei arutatud. Päevakorra arutelul oleks olnud võimalik kõigile volikogu liikmetele teatada, et plaanis on kahe aseesimehe valimised ning volikogu liikmete jaoks ei oleks selgunud kahe aseesimehe valimine alles päevakorrapunkti arutelul. Vastavalt KOKS § 44 lõikele 5 arutab volikogu istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.
1.4.Jõgeva linna põhimääruse § 13 lõige 1 võimaldas saata välja päevakorra ühe aseesimehe valimiseks ja volikogu istungil oleks pidanud päevakorrapunkti nr 2 raames valima vaid ühe aseesimehe.
1.5.Asjakohatud ja volikogu liikmeid eksitavad on istungi juhataja viited heale õigusloome ja normitehnika eeskirjale ja ka linnasekretäri tõlgendus, et kuigi Jõgeva linna põhimääruses ei ole mitme volikogu aseesimehe valimine reglementeeritud, võib siiski valida kehtiva põhimääruse alusel mitu aseesimeest.
1.6.Kaebuses kirjeldatud menetlusvead on mõjutanud vaidlustatud haldusaktide andmisel otsustamist, haldusaktid ei ole kooskõlas akti andmise ajal kehtinud õigusega. Iga volikogu peab lähtuma oma poliitilises tegevuses kehtivast õigusest. Kaebajad volikogu liikmetena leiavad, et volikogu ei saanud vastu võtta vaidlustatud otsuseid kehtivaid õigusakte rikkudes ja volikogu liikmena ei olnud nad ette valmistatud osalemiseks vaieldavate päevakorraväliste haldusaktide otsustamisel.
1.7.Kaebajad on Jõgeva Vallavolikogu liikmed, kes leiavad, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad nende kui volikogu liikmete õigusi ja võimalusi täita oma kohustusi valijate ees.
2.Jõgeva vald on vastuseks 14.11.2017 kohtunõudele esitanud 20.11.2017 koopia Jõgeva Vallavolikogu 26. oktoobri 2017 istungi protokollist ning Terje Rudissaare märkused ja ettepanekud Jõgeva Vallavolikogu 26. oktoobri 2017 istungi protokollile. Jõgeva vald haldusasja eeldusliku vastustajana on esitanud kohtu nõudel ka omapoolse seisukoha kaebuse lubatavuse kohta. Jõgeva vald on seisukohal, et volikogu liikmete õigused ja võimalused täita oma kohustusi valijate ees on ilmselgelt avalik huvi ning selline õigus ei ole halduskohtus kaitstav. Kõik kaebajad osalesid volikogu istungil ning nad kinnitavad enda osalemist ka esitatud kaebuses. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebajad ei oleks teadnud, millised teemad tulevad volikogu istungil arutlusele (kaebuse lisa 4). Seega on nad saanud realiseerida enda kui volikogu liikme õigusi hääletamise teel.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (lg 2). Kaebajad on Jõgeva Vallavolikogu liikmed, kes ei ole nõus sellega, et Jõgeva Vallavolikogu esimesel istungil valiti kaks aseesimeest, kuigi kaebajate arvates tulenes asjas kohalduvatest

2(4)

3-17-2359

õigusnormidest (vt käesoleva määruse põhjenduste punkt 1 ja alapunktid), et ühinenud omavalitsusüksuses võinuks valida vaid ühe aseesimehe ning kaebajad olid selleks ka valmistunud.

4.Kaebajad leiavad, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad nende kui volikogu liikmete õigusi ja võimalusi täita oma kohustusi valijate ees. Kohus nõustub Jõgeva valla arvamusega, et praegusel juhul ei ole kaebajate poolt välja toodud rikkumistega riivatud kaebajate halduskohtus kaitstavaid subjektiivseid õigusi.
5.Riigikohus on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-55-04 (p 14) leidnud, et suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel [teabe taotlemisel], ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhetega. Sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse. KOKS § 45 lg 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte enamusega ning samas sättes loetletud juhtudel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Tegemist on demokraatliku otsustusprotsessiga, mille puhul küsimused otsustatakse enamuse häältega. Halduskohtul puudub pädevus sellsesse protsessi sekkuda, kui pole täidetud halduskohtusse pöördumise põhiline eeldus – isiku subjektiivsete õiguste riive. Volikogu liige ei saa oma tahte realiseerimiseks kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, vaid peab seda tegema kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud raamides, sh KOKS §-s 46 sätestatud umbusaldusmenetluse kaudu. Kohaliku omavalitsuse üksuste seaduslikkuse üle teostab riiklikku järelevalvet hetkel veel kehtiva õiguse järgi maavanem eeskätt avaliku huvi kaitseks (Vabariigi Valitsuse seadus § 84 p 10 ja § 85). Maavanema järelevalvemenetluse algatamist võib taotleda igaüks (põhiseaduse § 46), seejuures ka avalikes huvides.
6.Vallavolikogu otsused volikogu aseesimehe valimise küsimuses on halduskohtus vaidlustatavad (vt ka vaidlustamisviide vaidlustatud otsustes, tl 39 ja 40), kuid seda vaid kaebajate endi subjektiivsete õiguste kaitseks. Praegusel juhul ei nähtu kohtu jaoks kaebajate subjektiivset õigust, mille kaitseks võimaliku riive eest saaksid nad esitada tühistamiskaebuse halduskohtusse. Ükski kaebajatest ei ole märkinud, et ta ise oleks kandideerinud vallavolikogu aseesimehe kohale ning et väidetavad protseduurilised rikkumised aseesimeeste valimisel või aseesimeeste arvu osas oleks kuidagi mõjutanud nende subjektiivset õigust kandideerida valimisel või saada valituks. Kaebajad ei ole ka väitnud, et tahe kandideerida oleks kujunenud teistsuguseks, kui nad oleks teadnud, et aseesimehi valitakse kaks. Selliseid asjaolusid ei ilmne ka Jõgeva Vallavolikogu 26. oktoobri 2017 istungi protokollist (tl 35-37) ega T. Rudissaare märkustest protokollile (tl 33-34). Kuna kaebajatele oli teada, et volikogu istungil toimub vähemalt ühe aseesimehe valimine (kutse tl 15), ei saanud olla takistatud kandideerimine ega kandidaatide esitamine.
7.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Tegemist on diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eelistada kaebuse menetlusse võtmist (vt Riigikohtu 08.06.2016 määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 8 ja viidatud praktika). Kohtu hinnangul

3(4)

3-17-2359

puudub kaebajatel praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu on alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

8.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kaebajad on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu iga kaebaja kohta 15 eurot (kokku 105 eurot). HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 01.04.20263-26-160/26Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium