lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1659/22

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1659/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1189
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

21.11.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-1659

Haldusasi

J.K. kaebus Tartu Vangla vastu käepidemetega kummilindi (ekspanderi) väljastamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.K. määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.10.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – J.K. Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.10.2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.10.03.2017 saabus Tartu Vanglasse J.K. nimele maksikiri, millest võeti aktiga ära spordivahend (käepidemetega ekspander), sest spordivahendid on tulenevalt justiitsministri 30.10.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 p 9 kohaselt keelatud. Vangla selgitas seda J.K. le 11.04.2017. a vastuses (tl 6), samuti ka seda, et tal on jätkuvalt õigus saada maksikirjaga kummilint.
2.J.K. esitas 13.04.2017 taotluse (tl 7), et tal võimaldataks kasutada talle maksikirjaga saabunud käepidemetega kummilinti, sest ta ei suuda ilma käepidemeteta kummilinti kinni hoida. Samuti palus J.K. vanglal saabunud kummilinti mitte hävitada. Samasisulise taotluse esitas J.K. vanglale ka 28.04.2017 (tl 8).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Vangla 04.05.2017. a vastusega nr 6-24/2881-2 (tl 10) jäeti J.K. taotlus väljastada talle maksikirjaga saabunud käepidemetega kummilint, rahuldamata. Vangla vastuse kohaselt

on J.K. le antud luba saada maksikirjaga kummilint, kuid 10.03.2017 saabunud maksikirjas ei olnud mitte kummilint, vaid ekspander, mis koosneb kummivoolikust ja käepidemest. Kuivõrd luba sellise eseme saamiseks puudus, siis seda isikule ei väljastatud. Ekspandri õõnsuste läbiotsimine keelatud ainete avastamiseks on raskendatud ja ajamahukas, mistõttu ei ole eseme lubamine kambrisse julgeolekukaalutlustel võimalik. Lisaks sellele puudub Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja hinnangul taotluse esitajal meditsiiniline näidustus justnimelt ekspandri kasutamiseks. Taastusraviharjutusi on võimalik teha kummilindi ja kummipalliga.

4.J.K. esitas 11.05.2017 vangla 04.05.2017. a otsuse peale vaide, milles taotles vangla 04.05.2017. a otsuse kehtetuks tunnistamist ja uue otsuse tegemist.
5.Justiitsministeerium jättis 10.07.2017. a vaideotsusega nr 11-7/203-11 J.K. rahuldamata.

vaide

6.J.K. esitas 06.08.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja märgib, et tal on terviseprobleemid, millest tulenevalt on tal vaja treenida käsi ja jalgu. Ta lasi endale vastavalt vanglalt saadud loale saata käte treenimiseks maksikirjaga kummilindi, millel oleks käefiksaatorid, sest tema käed on liiga nõrgad, et teha harjutusi ilma kätefiksaatoriteta kummilindiga.
7.Tartu Halduskohus jättis 18.10.2017. a määrusega J.K. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata (resolutsiooni p 1), kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja viis päeva alates määruse resolutsiooni p-i 1 jõustumisest riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Halduskohus märkis, et mõistab kaebust selliselt, et kaebaja taotleb tühistada vangla 04.05.2017. a otsus ning kohustada vanglat väljastama talle maksikirjaga saabunud käepidemetega kummilint, mida vangla nimetab ekspandriks. Halduskohus leidis, et kaebaja riigilõivust vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, kuid kaebaja kavandatavat menetluses osalemist ei saa pidada edukaks, mistõttu ei ole kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine põhjendatud. Halduskohus märkis, et tal ei ole kahtlus selles, et kaebaja jaoks on vajalikud taastusravi vahendid. Samas puudub vangla meditsiiniosakonna juhataja hinnangul kaebajal meditsiiniline näidustus just käepidemetega kummilindi (ekspander) kasutamiseks, sest taastusraviharjutusi on võimalik teha ka kummilindi ja kummipalliga. Kaebaja kambris olevate asjade nimekirja kohaselt on kaebajal meditsiinilistest abivahenditest kambris alates 28.04.2017 olemas taastusravipall ja alates 04.05.2017 latekslint. Seega on kaebajale tagatud harjutuste tegemine vahenditega, mis on vangla poolt kaebajale antud. Vangla on jätnud kaebajale saabunud käepidemetega kummilindi (ekspander) väljastamata julgeolekukaalutlustest tulenevalt. Halduskohus märkis, et käesolevas menetlusetapis ei nähtu, et vangla kaalutlusotsus ei oleks vajalik vangla julgeolekukaalutlustel. Kuivõrd kaebajal on olemas vahendid taastusraviharjutuste tegemiseks, saab halduskohtu hinnangul järeldada, et kaebaja õigus oma tervise eest hoolitsemisele on tagatud.
8.Kaebaja esitas 26.10.2017 Tartu Halduskohtu 18.10.2017. a määruse peale määruskaebuse, millega palub halduskohtu määruse tühistada ja vabastada teda riigilõivust. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et tal ei ole käepidemetega kummilinti vaja. Kaebaja arvates ei ole vangla piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et käepidemetega kummilint on vangla julgeolekule ohtlik. Kaebaja arvates ei ole kummilindi käepidemete sisse võimalik midagi peita. Kaebaja liigub vanglas ringi jalutuskepiga, milles on samuti mitu tühimikku, kuhu on võimalik

midagi peita. Kaebaja väitel on tal tekkinud terviseprobleemid ning ta ei käi enam jalutuskäikudel. Oli proovinud võimelda vangla antud kummilindiga, kuid see libises käest ja vigastas õlga. Vähemalt esialgu kuni lihased tugevamaks muutuvad on kaebaja väitel tal vaja käepidemetega kummilinti. Vangla väljastatud kummilint oli katki läinud.

9.Tartu Halduskohus tõlgendas 06.11.2017. a määrusega kaebaja määruskaebust selliselt, et määruskaebus on esitatud Tartu Halduskohtu 18.10.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale. Halduskohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu 18.10.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti jätnud kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Halduskohus on tuvastanud, et kaebaja riigilõivust vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuid lisaks sellele tuleb riigilõivu tasumisest vabastamisel anda hinnang ka kaebaja kavandatava menetluses osalemise edukusele.
12.Halduskohus on 18.10.2017. a määruse põhjenduste p-s 6 märkinud, et ta mõistab kaebust selliselt, et kaebaja taotleb vangla 04.05.2017. a otsuse tühistamist ning vangla kohustamist väljastada kaebajale maksikirjaga saabunud käepidemetega kummilinti. Kaebaja ei ole sellele halduskohtu tõlgendusele vastu vaielnud. 04.05.2017. a otsusega oli vangla keeldunud kaebajale 10.03.2017 maksikirjaga saabunud eseme väljastamisest, kuna vangla hinnangul ei olnud tegemist kummilindiga, mille saamiseks kaebajale luba oli antud. Vangla hinnangul oli tegemist ekspandriga. Kuna sellel on õõnsustega käepidemed, siis selle eseme läbiotsimine keelatud ainete avastamiseks on raskendatud ja ajamahukas ning vangla hinnangul ei olnud eseme kambrisse lubamine julgeolekukaalutlustel võimalik.
13.Vanglal on tulenevalt vangistusseaduse § 15 lg 2 p-st 3 õigus keelata kinnipeetavale esemeid julgeolekukaalutlustest lähtuvalt. Üksiku asja keelatuse või lubatavuse küsimust lahendades tuleb leida vastus küsimusele, kas see ese on kinnipeetavale vajalik igapäevaselt või talle vangistusseadusega või selle rakendusaktidega tagatud õiguste realiseerimise seisukohalt (L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2014, lk 63). Vangla on eseme väljastamisest keeldumisel hinnanud seda, kas vastav ese on kaebajale vajalik. Kaebaja põhjenduste kohaselt on kaebajal käepidemetega kummilinti vaja terviseseisundist tulenevalt, taastusraviharjutuste tegemiseks. Vangla on eseme väljastamisest keeldumise otsustuse tegemisel võtnud aluseks ka vangla meditsiiniosakonna seisukoha, mille kohaselt kaebajal puudub meditsiiniline näidustus käepidemetega kummilindi kasutamiseks. Meditsiiniosakonna hinnangul on kaebajale taastusraviharjutuste sooritamiseks näidustatud just kummilindi kasutamine, mis on kaebajale ka väljastatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et meditsiiniosakonna hinnang võiks olla ebaõige.
14.Seega on vangla eseme väljastamisest keeldumisel eseme vajalikkust kaebaja jaoks hinnanud ning leidnud, et vastav ese ei ole kaebajale niivõrd vajalik, et see kaaluks üles selle esemega kaasneda võivad julgeolekuohud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuivõrd kaebaja on saanud kummilindi ja kummipalli taastusraviharjutuste tegemiseks, mistõttu on tema õigus oma tervise eest hoolitsemisele tagatud, siis on käepidemetega kummilindi väljastamisest keeldumise vaidluse edulootused kaebaja jaoks vähesed. Sellest tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
15.Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja soovib vaatamata kohtute hinnangule kaebuse väheste edulootuste osas oma kaebuse sisulist läbivaatamist, siis tuleb tal tasuda riigilõiv vastavalt halduskohtu 18.10.2017. a määruse resolutsiooni p-s 2 sätestatule. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tanel Saar

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium