OÜ Lõuna Farm (registrikood 12511444, likvideerimisel) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11. aprilli 2017. a otsuse nr 13-6/425 ja 10. juuli 2017. a vaideotsuse nr 13-10/17/70-2 tühistamiseks Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Lõuna Farm (registrikood 12511444, likvideerimisel), esindaja ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Kristo Teder Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Anne Lepik
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 20. detsember 2017. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 19.11.2013. a otsusega nr 136/2055 määrati OÜ-le Lõuna Farm põllumajandusministri 08.06.2010. a määruse nr 68 “Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (määrus nr 68) alusel toetus summas 40 000 eurot lihaveisekasvatuseks. 26.12.2013. a maksti toetus välja.
2.OÜ Lõuna Farm esitas 20.01.2016. a PRIA-le lõpliku kuluaruande (tl 43–46), mille kohaselt on tehtud investeeringuid kogusummas 40 000 eurot, muude tegevuste elluviimiseks on kulutatud 2 730,80 eurot. Esitatud kuludokumentide kohaselt osteti laadur koos lisadega, silohaarats ja kopp ning 64 lihaveist.
3.Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 4 kohustab toetuse saajat säilitama ja kasutama investeeringuobjekti sihipäraselt vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt toetuse väljamaksmisest.
4.PRIA poolt 16.09.2016. a läbi viidud kohapealse kontrollis tuvastati, et toetusega ostetud 64 loomast oli alles 18 looma. Põllumajandusloomade registri andmetel, seisuga 16.10.2016. a ja 21.03.2017. a, ei olnud OÜ Lõuna Farm nimel ühtegi looma.
5.MTÜ Ideaalmaastik võttis 08.11.2016. a rendile Lõuna Farm OÜ osa (tl 6). Rendilepingu kohaselt märgitakse äriregistrisse Lõuna Farm OÜ osad selliselt, et Sten Janule kuulub osa suurusega 1 euro ja Ideaalmaastik MTÜ-le kuulub osa suuruses 2499 euro.
6.Määruse nr 68 § 12 lg 2 p 3 kohaselt peab toetuse saaja alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt toetuse väljamaksmisest teavitama PRIA-t kirjalikult ja küsima nõusolekut juhul kui vahetuvad osanikud ja juhatuse liige või kui ettevõte või selle osa antakse üle.
7.Toetuse taotlemisel oli OÜ Lõuna Farm juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks Erik Oltjan. Äriregistri andmete kohaselt on OÜ Lõuna Farm juhatuse liige alates 15.11.16. a Sten Janu. Osanikeks on alates 08.11.2016. a Sten Janu (osalus 0,04%) ja Ideaalmaastik MTÜ (osalus 99,96%).
8.OÜ Lõuna Farm ei teavitanud PRIA-t osanike ja juhatuse liikmete vahetumisest ega küsinud selleks nõusolekut.
9.PRIA 22.03.2017. a kirjaga nr 13-10/17/31 (tl 47–48) teavitati OÜ-d Lõuna Farm, et kohustuste mittetäitmise tõttu teeb PRIA toetuse tagasinõude otsuse ning anti OÜ-le Lõuna Farm võimaluse arvamuse või vastuväidete esitamiseks.
10.PRIA 11.04.2017. a otsusega nr 13-6/425 (tl 7–8) nõuti Lõuna Farm OÜ-lt tagasi noortaluniku toetus summas 40 000 eurot.
11.PRIA 10.07.2017. a vaideotsusega nr 13-101770-2 (tl 10–11) jäeti Lõuna Farm OÜ 12.06.2017. a vaie rahuldamata.
12.OÜ Lõuna Farm esitas 09.08.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–3) PRIA 11.04.2017. a otsuse nr 13-6/425 ja 10.07.2017. a vaideotsuse nr 13-101770-2 tühistamiseks. Kaebaja nõue
13.Kaebuse kohaselt, iga elementaarsete põllumajandusteadmistega isik teab või peaks teadma, et lihaveiste müügikaalu saavutamisel ongi mõistuspärane täiskaalus loomad võõrandada. Seega on PRIA väide määruse nr 68 § 13 lg 1 p 4 rikkumise osas meelevaldne, pahatahtlik ja otsitud üksnes eesmärgiga otsust nr 13-6/425 sisustada. Vastustaja vastuväited
14.Vastustaja ei pea kaebust õigeks ja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtu seisukoht
15.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebus ei ole põhistatud. Põhistamine on faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis (HKMS § 63). Kaebuses esitatud väiteid on lahatud ammendavalt ja usutavalt vaideotsuses. Kohus järgib seda põhjendust ning ei korda seda (HKMS § 165 lg 2).
16.Kaebajale väljamakstud toetuse tagasi nõudmine on põhjendatud. Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 4 kohustab toetuse saajat säilitama ja kasutama investeeringuobjekti sihipäraselt vähemalt viie
aasta jooksul arvates PRIA poolt toetuse väljamaksmisest. Kaebajale on asjas kogutud tõendite kohaselt antud toetust mh 64 pealise lihaveiste karja pidamiseks. Kohus saab lihaveiste soetamiseks ja pidamiseks antud toetuse mõttest aru taoliselt, et müügikaalu saavutamisel on mõeldav täiskaalu saavutanud loomade võõrandamine, kuid see ei võta toetuse saajalt kohustust jätkata samas mahus toetatuga karja edasi pidamist kontrollperioodil asendades võõrandatud loomad. Kaebaja ei ole seda nõuet täitnud.
17.Kaebaja on rikkunud PRIA teavitamiskohustust. Määruse nr 68 § 12 lg 2 p 3 kohaselt peab toetuse saaja, alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt toetuse väljamaksmisest, teavitama PRIA-t kirjalikult ja küsima nõusolekut juhul kui vahetuvad osanikud ja juhatuse liige või kui ettevõte või selle osa antakse üle. Äriregistri andmetega on PRIA poolt tõendatud, et füüsiline isik, kelle isikuga seoses sai kaebaja noortaluniku toetust, on vahetunud. Kaebaja ei ole tõendanud PRIA-lt selleks muudatuseks nõusoleku küsimist.
18.Halduskohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega on vaieldamatult tõendatud, et kaebajast äriühing on rikkunud kahte nõuet, mille täitmist eeldades talle toetust maksti, mistõttu ei saa vaidlustatud otsus halduskohtu hinnangul rikkuda kaebaja õigusi.
19.Kaebuses esitatud arutelu määruse nr 68 § 12 lg 2 p 3 kohaldamata jätmisest asjas ei ole kohane. Kaebajal ei ole ühelt poolt kohustust riigilt toetuste taotlemiseks, teisalt ei ole tal ka subjektiivset õigust toetustele. Olukorras, kus isik on toetuse taotlemisel nõustunud toetuse tingimustega ja tahtlikult eirab neid, ei riiva isiku põhiõigust omandi puutumatusele, kui reeglite rikkumise tõsidus tingib toetuse tagasinõudmise (tl 7–8). Samuti ei tähelda kohus kaebuses toodud asjaoludel võrdsusõiguse rikkumist kaebaja suhtes. PRIA 22.03.2017. a teavituskirjaga (tl 47–48) on üldtunnustatud mahus tagatud kaebajale õiguse olla ära kuulatud realiseerimine.
20.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
21.Kaebaja nimel 03.10.2017. a kohtule esitatud kaebuse täienduse (tl 54–56) jätab kohus tähelepanuta, kuna selle allkirjastanud Priit Janul ei olnud jõustunud kohtulahendi kohaselt äriregistri andmetel prokuristina osaühingu esindusõigust, mis oli üle läinud ajutisele pankrotihaldurile likvideerija ülesannetes. Prokuura annab prokuristile üksnes õiguse äriühingu kinnisasja võõrandamiseks ja koormamiseks, mitte aga äriühingu jätkuvalt kohtus esindamiseks ja kaebaja nimel kohtudokumentide allkirjastamiseks. Prokuristi käitumine on olnud kohut tahtlikult eksitav.
22.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kaebaja puhul seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, vastustaja ei ole menetluskulusid vastaspoolelt taotlenud (HKMS §-de 108 lg 1 ja 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.