Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 17.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-17-412/29
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 17.11.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4352

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Elle Kask

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

17.11.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-412

Haldusasi

R.K.a kaebus Kaitseväe Peastaabi ülema 20.01.2017 käskkirja nr 5 tühistamise nõudes.

Menetlusvorm

Suuline, kirjalik.

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja: R.K. Esindaja: vandeadvokaat Brigitta Mõttus Vastustaja: Kaitsevägi Esindajad: Virgo Tamm ja Kätlin Kalmus

1.Rahuldada R.K.a kaebus.

2.Tühistada Kaitseväe Peastaabi ülema 20.01.2017 käskkiri nr 5 .

3.Vastustajalt mõista välja kaebuse esitaja kasuks viimase poolt kantud menetluskulu summas 15 eurot, mis tuleb kanda kaebaja arvelduskontole. Kaebajal tuleb vastustajat teavitada, millisele kontole menetluskulu kanda. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Teenistussuhted

Kaebuse esitaja rikkumised seisnevad alljärgnevas: 1) 16.08.2016, s.o ajal, mil kol-ltn R.K. viibis ametlikul puhkusel, edastas ta kell 12.31 veltveebel (v-vbl) Indrek Neerotile e-kirja korraldusega broneerida major (mjr) Sigrid Matsoole 2526.08.2016 majutuse De Tolly hotelli standardtoa asemel sviidis ning ööbides samas sviidis koos mjr Sigrid Matsooga seadis kol-ltn R.K. oma isiklikud huvid kõrgemale Kaitseväe huvidest, rikkudes Kaitseväe sisemäärustiku (KV SM) punkti 10 (kaitseväelane allutab kaitseväeteenistuses isiklikud huvid Kaitseväe huvidele), millega pani toime Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 166 punktis 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo; 2) kol-ltn R.K. ajal, mil ta viibis puhkusel, juhtis 25.08.2016 kella 11.07 kuni kell 15.13 teenistussõidukit Škoda Octavia r/n 154 MPJ, millega rikkus Kaitseväe juhataja 13.06.2014 käskkirja nr 166 „Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite kasutamise eeskirja“ punkti 1.3 (Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevaid sõidukeid on lubatud kasutada ainult töö- ja teenistussõitudeks). Samuti, jättes sõidulehel märkimata ametisõiduki kasutamise 25.08.2016 kell 11.07 – 15.13, rikkus ta sama eeskirja punkti 6.3.12 (sõiduki kasutaja fikseerib sõiduki kasutamise sõidulehel. Sõiduki kasutaja on kohustatud kandma oma nime sõidulehele enne sõiduki kasutamise alustamist) ning sellega pani toime KVTS § 166 punktis 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo; 3) kol-ltn R.K., viibides 30.08.2016 Itaalia Vabariigis Napolis õppuse TRJE2016 lõppplaneerimiskonverentsil ning kandes Eesti Kaitseväe vormiriietust, ostis ning tarbis alkoholi, rikkudes KV SM punkti 20, millega pani toime KVTS § 166 punktis 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo. Kaebaja leiab, et ei ole toime pannud temale etteheidetavaid distsiplinaarsüütegusid. Samuti on kaebaja välja öelnud, et tema ei ole rikkunud seadust ega ühtegi õigusakti. Kaitsevägi ei nõustu nende seisukohtadega ning jääb oma seisukohtade juurde. Kõik distsiplinaarsüüteod, mis on kaebajale ette heidetud, on ka tõendatud konkreetsete faktidega. Äärmiselt kahetsusväärseks muudab asja tehiolu, et kaebaja ei suuda oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saada.

3.Kol-ltn R.K., viibides 30.08.2016 Itaalia Vabariigis Napolis õppuse TRJE2016 lõppplaneerimiskonverentsil ning kandes Eesti Kaitseväe vormiriietust, ostis ning tarbis alkoholi, rikkudes sellega Kaitseväe sisemäärustiku p-i 20 (kandes Kaitseväe ja Kaitseliidu vormiriietust või viibides Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ja struktuuriüksuste ruumides, sõidukites, õppustel ja muudes teenistuskohtades, samuti välisriigis teenistuskohustuste täitmisel, vormiriietuses lähetusse minekul või sealt naasmisel (lennujaamas, õhusõidukis, raudteejaamas, ühistranspordivahendis jne), on keelatud alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarbimine, samuti joobes eelnimetatud kohtades viibimine. Keelatud on alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teenistusliku vajaduseta hoidmine ja omamine eelnimetatud kohtades. Sellekohaste nõuete rikkumise tuvastamisel algatatakse distsiplinaarmenetlus), millega pani toime KVTS § 166 p-is 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo. KVTS §-is 166 on loetletud distsiplinaarsüüteod, milleks on: 1) seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3) kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine. KVTS §-is 167 on sätestatud distsiplinaarvastutus, mille lg 1 kohaselt kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi ning lg 2 kohaselt ühe distsiplinaarsüüteo eest võib kaitseväelasele määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama süüteo eest määratud karistus kuriteo või väärteo eest või kaitseväelaselt kahjuhüvitise väljamõistmine ei välista distsiplinaarkaristuse määramist. Vastavalt § 168 lg-le 1 distsiplinaarkaristuse eesmärk on juhtida kaitseväelase tähelepanu tema eksimusele ja hoida ära tema poolt uute süütegude toimepanemine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt distsiplinaarkaristused on järgnevad: 1) noomitus; 2) distsiplinaartoimkond; 3) distsiplinaararest; 4) rahatrahv;5) põhipalga vähendamine; 6) Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine; 7) tegevteenistusest vabastamine. Kaebuse esitajale määrati distsiplinaarkaristuseks kolme distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest rahatrahv viie päeva palga ulatuses. KVTS § 174 lg 1 näeb ette rahatrahvi määramist tegevväelasele kuni tema kümne päeva palga ulatuses. Distsiplinaarmenetluses tuleb hinnata isiku süüd vastavalt KVTS §-le 181. Nimetatud sättes märgitakse, et kaitseväelane vastutab distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral (lg 1). Süü vormid on tahtlus, hooletus ja raske hooletus (lg 2). Tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine (lg 3). Hooletus on kaitseväelase kohustuste täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine (lg 4). Raske hooletus on kaitseväelase kohustuste täitmiseks vajaliku hoole olulisel

määral järgimata jätmine (lg 5). Süü hindamisel arvestatakse muu hulgas kaitseväelase haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi (lg 6). Kaebajale pannakse süüks tema poolt teenistuskohustuse rikkumise teadlikku soovimist. Kaitseväe juhataja 26.04.2013 käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku“ p 13 lg 1 kohaselt distsiplinaarsüüteoks on seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Vaidlustatud käskkirja kohaselt kol-ltn R.K., paludes v-vbl I. Neerotil broneerida mjr S. Matsoole 25.-26.08.2016 majutus De Tolly hotelli standardtoa asemel sviidis ning ööbides samas sviidis koos mjr S. Matsooga, seadis oma isiklikud huvid kõrgemale Kaitseväe huvidest, rikkudes sellega Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga nr 95 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustiku“ p-i 10, mille kohaselt kaitseväelane allutab kaitseväeteenistuses isiklikud huvid Kaitseväe huvidele, millega pani toime KVTS § 166 p-is 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo. Vastustaja asus seisukohale, et kaebuse esitaja, andes korralduse broneerida sviit S. Matsoole, kavatses antud majutusteenust ka ise kasutada, kuigi tal puudus selleks igasugune õigus ja vajadus. Vastustaja leiab, et seega oli kol-ltn R.K.a tegevus ajendatud omakasust – olles puhkusel ning seega omamata teenistuslikku vajadust viibida 25.-26.08.2016 Lõuna-Eestis, puudus tal ka vajadus majutusteenuse, mille eest tasus Kaitsevägi, kasutamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kol-ltn R.K., hoolimata sellest, et De Tolly sviidi hind jäi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirsumma piiridesse, valis mjr S. Matsoo ja enda majutuseks De Tolly hotellis oluliselt kallima toa, põhjustades sellega põhjendamatu kulu Kaitseväele. Kol-ltn R.K.a selgituse kohaselt 25.08.2016 hommikul täitis ta tööülesandeid seoses NATO staabielemendi (NFIU) Eesti kontingendi ülema asetäitja kol-ltn Mark Paul Attrilli poolt tehtud ümberkorraldustega TRJE16 lõpp-planeerimiskonverentsile minejate osas, kuna oli jaanuaris 2016 kokkuleppeliselt määratud NFIU poolt TRJE16 projektiohvitseriks. Pärast kohtumist kol-ltn M. Attrilliga kasutas kol-ltn R.K. mjr S. Matsoole siselähetuseks broneeritud teenistussõidukit Škoda Octavia r/n 154 MPJ nimetatud ümberkorraldustega seotud asjaajamisteks, teavitades sellest kolltn M. Attrilli, ehk omades kol-ltn M. Attrilli nõusolekut ametisõiduki kasutamiseks. Kol-ltn M. Attrill eitas seda, väites 14.10.2016 e-kirjas, et ta ei ole 25.08.2016 ega ka varem andnud kol-ltn R.K.ale luba kasutada ametisõidukit teenistusvälisel ajal. Vastustaja väitel sõidulehel nr 2271 (01.31.08.2016, s/a Škoda Octavia, r/n 154 MPJ) puudub sellekohane märge, et kol-ltn R.K. oleks 25.08.2016 ajavahemikul kell 11:07 kuni 15:13 nimetatud sõidukit kasutanud. Samas ei kasutanud seda sõidukit eelviidatud ajavahemikul ka mjr S. Matsoo, kuna juurdluse käigus on tuvastatud, et 25.08.2016 täitis mjr S. Matsoo oma tööülesandeid teise tööandja juures, osutades hambaraviteenuseid kliinikus Kliinik32. Sõidulehe nr 2271 kohaselt on 25.08.2016 ajavahemikul kell 09.20–22.30 sõidukit kasutanud mjr S. Matsoo marsruudil Tallinn-Valga ning samuti on mjr S. Matsoo sõidukit kasutanud 26.08.2016 ajavahemikul 09.00-20.10 marsruudil Valga-Tallinn. Sõiduki kasutamist on mjr S. Matsoo kinnitanud oma allkirjaga. Vastustaja andmetel distsiplinaarjuurdlusega on tuvastatud, et lisaks eeltoodud ametisõiduki juhtimisele juhtis kol-ltn R.K. 25.08.2016 ametisõidukit teekonnal Kaitseväe Peastaap – Tornimäe 5, Tallinn, kus asub Kliinik32 ning seejärel Tallinn – Tõrva, kuna mjr S. Matsoo tervislik seisund ei võimaldanud tal ise sõidukit juhtida. Distsiplinaarjuurdluse käigus tuvastati, et 25.08.2016 ajavahemikul kell 11:07 kuni 15:13 ametisõiduki kasutamisel puudus kol-ltn R.K.al kol-ltn M. Attrilli luba ning mjr S. Matsoole 25.08.2016 ametiauto Kliinik32 juurde viimine ning sealt edasi Lõuna-Eestisse ja tagasi sõitmine ei olnud kuidagi seotud kol-ltn R.K.a teenistusülesannete täitmisega. Vastustaja leiab, et kol-ltn R.K. ajal, mil tema tegevteenistussuhe oli peatunud KVTS 131 lg 1 p 1 alusel, juhtis 25.08.2016 kella 11:07 kuni kell 15:13 ning alates kella 16:26 kuni 26.08.2016 kell 20:06

teenistussõidukit Škoda Octavia r/n 154 MPJ, rikkudes sellega Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite kasutamise eeskirja p-i 1.3, mille kohaselt Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevaid sõidukeid on lubatud kasutada ainult töö- ja teenistussõitudeks. Vastustaja on seisukohal, et jättes sõidulehel märkimata ametisõiduki kasutamise, rikkus kol-ltn R.K. Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite kasutamise eeskirja p-i 6.3.12, mille kohaselt sõiduki kasutaja fikseerib sõiduki kasutamise sõidulehel või sõidupäevikus ning sõiduki kasutaja on kohustatud ennast identifitseerima või kandma nime sõidulehele enne sõiduki kasutamise alustamist. Vastustaja märgib, et kol-ltn R.K., rikkudes Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite kasutamise eeskirja p-te 1.3 ja 6.3.12, pani toime KVTS § 166 p-s 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo; Kaitseväe juhataja 04.08.2016 käskkirja nr 495-P kohaselt viibisid 29.08-01.09.2016 Itaalia Vabariigis toimunud õppuse Trident Juncture 2016 lõpp-planeerimiskonverentsil KVPS väljaõppeosakonna väljaõppe ja õppuste jaoskonna ülem kol-ltn J. Niitsoo, operatiivosakonna lahingutoetusjaoskonna suurtükiväeinspektor kol-ltn K. Mäesalu, KVPS staabiohvitser mjr K. Bammer ja strateegilise kommunikatsiooni osakonna planeerimis- ja koordinatsioonijaoskonna staabiohvitser kpt P. Kasemets. Kaitseväe juhataja 31.08.2016 käskkirja 543P kohaselt lähetati TRJE 2016 lõpp-planeerimiskonverentsile ka kol-ltn R.K.. Peale oma töögrupi nõupidamisi läksid kol-ltn K. Mäesalu koos mjr K. Bammeriga Ühendstaabi kohvikusse ning nägid seal kol-ltn R.K.a diivanil istumas. Hiljem liitus kol-ltn R.K. kol-ltn K. Mäesalu ja mjr K. Bammeriga, ostes eelnevalt klaasi veini, mida tarbis kohvikus. Kol-ltn R.K. kandis Kaitseväe vormiriietust. Vastustaja asus seisukohale, et kol-ltn R.K., viibides 30.08.2016 Itaalia Vabariigis Napolis õppuse TRJE 2016 lõpp-planeerimiskonverentsil ning kandes Eesti Kaitseväe vormiriietust, ostis ning tarbis alkoholi, rikkudes sellega Kaitseväe sisemäärustiku p-i 20, millega pani toime KVTS § 166 p-is 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo. 18.09.2017 toimunud kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Indrek Neerot, kelle ütluste kohaselt R.K. oli tema endine vahetu ülemus NATO Staabielemendis. Nad tööatsid koos personalioskonnas ajavahemikus 2015 kuni 2016 august. I. Neerot oli allohvitser ja R.K. ohvitser. Siselähetus Valgamaale vormistati major Sigrid Matsoole, kes on meditsiininõunik NATO Staabielemendis. R.K. soovis, et S. Matsoo saaks majutuse hotelli De Tolly. Tunnistaja ütluste kohaselt R.K.a ekirjas oli toa nimi märgitud. I. Neerot vormistas lähetuse ja broneeringu S. Matsoo nimele. Tunnistaja kinnitas kohtule, et midagi eriskummalist ta selles ei näinud, majutuse hind jäi piirmäära sisse. Tunnistaja kinnitas, et kuna ta sai konkreetse juhise lähetuskulude eest vastustavalt R.K.alt, siis ei näinud ta selles midagi õigusvastast. Tunnistaja selgitas, et tubade hind hotellis De Tolly on ca 50-60 eurot, sviit 70 eurot ning et hotellitubade hinna piirmäär on neil 77 eurot ja see ei olnud antud juhul ületatud. I. Neerot väitis kohtule, et kui korraldus ei ole Kaitseväe regulatsiooniga kooskõlas, siis küsib ta selgitust või pöördub kõrgemalseisva ülema poole ning kui käsk ei ole seadusega kooskõlas, siis seda ei täida. Tunnistaja kinnitas kohtule, et selles, et lähetatu soovib konkreetset hotelli, ei ole midagi erakorralist ning et tema poole on pöördutud ja sooovitud sviiti. Tunnistaja selgitas, et kui S. Matsoo ise oleks tema poole pöördunud, oleks ta omakorda pöördunud R.K.a poole ja küsinud, kas seda võib teha ning kui R.K. oleks nõus olnud ja hind oleks piirhinna sees olnud, siis ei oleks midagi olnud vastu vaielda. Kohtus andis vande all ütlusi ka kaebuse esitaja (18.09.2017 toimunud kohtuistungil). Kaebaja ütluste kohaselt major Sigrid Matsoo edastas talle kutse osalemiseks meditsiinitöörühma istungil, nagu kõik teised teenistujad esitavad lähetuse alusdokumendid. Kui ta kutse saatis, siis kaebaja ei olnud veel puhkusele läinud (viibis puhkusel 15.-28.08.2016). R.K. kinnitas kohtule, et andis S. Matsoole nagu ka teistele teenistujatele soovitusi ja nõu lähetusse asumisel, kuna ta ise on pidanud Eestis palju ringi sõitma ning tal on selge ettekujutus lähetustega seotud asjaoludest- transport, teenistusülesannete täitmine jne. R.K. kinnitas kohtule, et keegi ei ole majutusega kahju ega kasu saanud. Hotelli majutus maksis alla piirsumma. R.K. väitis, et on varem ise ka samas sviidis

(Hortensia) peatunud ja arve tasumisega ei ole tal probleem olnud. R.K. selgitas, et sviit Hortensia oli vormistatud S. Matsoo nimele ning puudub regulatsioon, mille kohaselt ta ei oleks tohtinud selles hotellitoas viibida. R.K.a väitel keegi ei ole saanud kahju ja temale ega S. Matsoole ei ole mingit nõuet esitatud. Vastustaja arvates sisemäärustiku p 10, mille kohaselt kaitseväelane allutab kaitseväeteenistuses isiklikud huvid Kaitseväe huvidele, rikkumine kaebaja poolt tähendab seda, et kaebaja palus broneerida mjr S. Matsoole standardtoa asemel nn sviidi, viimase hind aga jäi piirmäära sisse, mida kinnitasid vande all nii kaebuse esitaja ise kui ka tunnistaja I. Neerot. Tunnistaja selgitas kohtule, et tubade hind hotellis De Tolly on ca 50-60 eurot, sviit 70 eurot ning et hotellitubade hinna piirmäär on neil 77 eurot ja seda ei ole ületatud. Kohus märgib, et juhul, kui korraldus oleks olnud seadusega vastuolus või antud ebapädeva isiku poolt vms, siis oleks võinud jätta selle täitmata või paluda seda vastavalt vajadusele muuta. Tunnistaja I. Neerot väitis kohtule, et kui korraldus ei oleks Kaitseväe regulatsiooniga kooskõlas, siis küsiks ta selgitust või pöörduks kõrgemalseisva ülema poole ning kui käsk ei ole seadusega kooskõlas, siis ei pea seda täitma. Kohus märgib, et Kaitseväe sisemäärustiku p 27 alap 3 kohaselt tühist käsku ei pea täitma. Tunnistaja kinnitas kohtule, et selles, et lähetatu soovib konkreetset hotelli, ei ole midagi erakorralist ning et tema poole on pöördutud ja sooovitud sviiti. Tunnistaja selgitas, et kui S. Matsoo ise oleks tema poole pöördunud, oleks ta omakorda pöördunud R.K.a poole ja küsinud, kas seda võib teha ning kui R.K. oleks nõus olnud ja hind oleks piirhinna sees olnud, siis ei oleks midagi olnud vastu vaielda. Seega oleks võinud I. Neerot jätta R.K.a korralduse/palve täitmata, kui see oleks olnud seadusega vastuolus või pädevust ületades antud või viidanud muule rikkumisele. Kuna R.K. oli puhkusel, siis majutuse vormistamisega tegeles I. Neerot, kes pidas võimalikuks vormistada S. Matsoole majutuse hotellis De Tolly ning vastavalt soovile ja võimalusele nn sviidis, mille hind ei ületanud piirmäära. Majutus oli vormistatud S. Matsoo nimele seoses tema lähetusega ning vastavalt tema soovile. Asjaolu, et R.K. edastas S. Matsoo soovi enda majutamiseks konkreetsesse hotellituppa, ei saa käsitleda R.K.a poolt sisemääriustiku p-i 10 rikkumisena. Juhul, kui S. Matsool ei oleks olnud õigust ööbida konkreetses hotellitoas ning temale oleks saanud vormistada ainult standardtoa (kui puudub valikuvõimalus), siis majutuse vormistanud isik oleks ka vastavast piirangust lähtunud ning S. Matsood sellest ka teavitanud. R.K. selgitas kohtus, et on ka ise kõnealuses hotellitoas lähetuse ajal ööbinud ning temale ei ole selles osas mingeid etteheiteid tehtud. Vaidlust ei ole selles, et R.K. ei vormistanud S. Matsoole lähetust/majutust ega otsustanud, millisesse hotellituppa S. Matsoo majutatakse, seda enam, et ta ise oli sel ajal puhkusel ning tema tegevteenistussuhe oli selleks ajaks peatunud (KVTS 131 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul kaebajale süüks pandud eelpool kirjeldatud distsiplinaarsüüteo toimepanemine ei ole põhjendatud. Kaitseväe rendisõiduk Škoda Octavia r/n 154 MPJ oli broneeritud 25.08.2016 hommikust alates S. Matsoo nimele. Kaebaja kinnitas kohtule vande all, et selle tema poolt juhitud sõiduki kogu marsruudi pikkus oli Kaitseministeeriumini ja sealt tagasi. R.K. selgitas, et kuna Kaitseministeeriumi juures saavad Kaitseväe autod parkida tasuta (ja temal oli vaja parkida 4 tundi), siis seetõttu ta ei sõitnudki sinna oma autoga. Hiljem sõidutas R.K. S. Matsood Viimsist Valka (25.08.2016) ja tagasi (26.08.2016). R.K. kinnitas kohtule, et sõidukit kasutas ta kokkuleppel S. Matsooga, kuna auto kasutamine oli viimase nimele vormistatud ja õhtul oli vaja Valka lähetusse sõita. R.K. selgitas, et kol-ltn Raul Kütt sai temaga väravas kokku ja lasi tal väravast välja sõita, mingeid küsimusi ta seejuures ei esitanud. Kaebaja väidab, et kui kol-ltn Raul Kütt oleks leidnud, et tegemist on rikkumisega, siis oleks ta pidanud kaebajat takistama väravast välja sõita. Kol-ltn R. Kütile oli teada, kuhu sõiduk suundub ning et see on major S. Matsoo nimele vormistatud, seega tal olid asjaolud teada. Kohus märgib, et R.K. kasutas S. Matsoo nimele vormistatud sõidukit viimase loal. Vastustaja ei ole distsiplinaarmenetluses tuvastanud, et R.K.

oleks seda sõidukit kasutanud oma erasõitude tegemise eesmärgil või S. Matsoo teadmata ja loata. Kohus märgib, et sõiduk oli vormistatud S. Matsoo nimele ning sõiduki kasutaja, kelleks oli S. Matsoo, oli kohustatud fikseerima sõiduki kasutamise sõidulehel või sõidupäevikus ning sõiduki kasutaja, antud juhul vastutavaks sõiduki kasutajaks oli S. Matsoo, oli kohustatud kandma oma nime sõidulehele enne sõiduki kasutamise alustamist. Major S. Matsoo lubas sõidukit kasutada/juhtida kolonelleitnant R.K.al, sh lähetusse minnes ja sealt tulles, mis ei ole keelatud. Lisaks kohus märgib, et R.K.al puudus alus vormistada ennast sõiduki kasutajaks (tema teenistussuhe oli puhkuse ajaks peatunud), kuna sõiduki kasutamine oli vormistatud S. Matsoo nimele. Kohtu hinnangul on kokkuleppe küsimus, kes juhib sõidukit, vastustab aga sõiduki eest see isik, kelle nimele on sõiduk vormistatud, st kes on ametlikult sõiduki kasutaja, antud juhul oli selleks isikuks major S. Matsoo. Kohus nõustub kaebaja väitega, et kui kol-ltn R. Kütt oleks leidnud, et tegemist on rikkumisega, siis oleks ta pidanud kaebajat takistama väravast välja sõita ning rikkumise lõpetama/elimineerima, mida kol-ltn R. Kütt ei teinud. Kaebuse esitaja kinnitas kohtule, et kol-ltn R. Kütile oli teada, kuhu sõiduk suundub ning et see on mjr S. Matsoo nimele vormistatud. Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite kasutamise eeskirja p-i 6.3.12 kohaselt sõiduki kasutaja fikseerib sõiduki kasutamise sõidulehel või sõidupäevikus ning sõiduki kasutaja on kohustatud ennast identifitseerima või kandma nime sõidulehele enne sõiduki kasutamise alustamist. Kol-ltn R. Kütt tuvastas sõiduki roolis oleva isiku, kelleks oli kol-ltn R.K., ning teades, et sõiduk oli vormistatud mjr S. Matsoo kui kasutaja nimele, lubas vaatamata sellele R.K.al territooriumilt välja sõita, kuigi rikkumise ilmnemisel oleks kol-ltn R. Kütt pidanud selle toimepanemist takistama, keelates kol-ltn R.K.al sõidukit kasutada/juhtida. Kohtu hinnangul kaebajale süüks pandud eelpool kirjeldatud distsiplinaarsüüteo toimepanemine ei ole põhjendatud. Napolis, kus toimus nõupidamine, asub NATO sõjaväestaabi territooriumil kohvik, kus on lubatud tarbida kerget alkoholi. R.K. selgitas kohtule, et viibis kinnises NATO Sõjaväestaabis, sinna väljastpoolt tsiviilisikud sisse ei saa. Kohvikus olid müügil kerged alkohoolsed joogid, kõik kohvikus viibijad olid sõjaväelased. Kaebaja väitel tellis ta pokaali veini (10 cl). R.K.a sõnul selles kohvikus välisriikide sõjaväelased tarbisid alkoholi. Kol-ltn Rainer K.a ütluste kohaselt nägi ta kohvikus ka Eesti kaitseväelasi, kellega ta oli välislähetuses (kol-ltn Kaarel Mäesalu, mjr Kalle Bammer), kuid kas ka nemad tarvitasid alkoholi kaebuse esitaja ei osanud öelda, kuna ei jälginud neid. Kaitseväe sisemäärustiku p 20 sätestab, et kandes Kaitseväe ja Kaitseliidu vormiriietust või viibides Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ja struktuuriüksuste ruumides, sõidukites, õppustel ja muudes teenistuskohtades, samuti välisriigis teenistuskohustuste täitmisel, vormiriietuses lähetusse minekul või sealt naasmisel (lennujaamas, õhusõidukis, raudteejaamas, ühistranspordivahendis jne), on keelatud alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarbimine, samuti joobes eelnimetatud kohtades viibimine. Keelatud on alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teenistusliku vajaduseta hoidmine ja omamine eelnimetatud kohtades. Sellekohaste nõuete rikkumise tuvastamisel algatatakse distsiplinaarmenetlus. Sisemäärustiku p 21 kohaselt erandina on tegevväelastel lubatud Kaitseväe ja Kaitseliidu vormiriietust kandes alkohoolsete jookide tarbimine, kui see toimub struktuuriüksuse ülema loal pidulike või seltskondlike ürituste raames. Pooled ei vaidle selle üle, et Itaalias TRJE 2016 lõpp-planeerimiskonverentsil peale töögrupi nõupidamisi kol-ltn R.K. jõi Ühendstaabi kohvikus ühe pokaali veini (suurema koguse alkoholi tarbimine ei ole distsiplinaarmenetluses tuvastatud). Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja tunnistas seda fakti, ei hakanud seda eitama ega valetama (nt jõi mahla vms), mis iseloomustab teda positiivselt. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et Eesti kaitseväelased, kes koos R.K.aga viibisid NATO Sõjaväestaabi kohvikus, nähes R.K.a pokaaliga, ei juhtinud tema tähelepanu rikkumisele ning ei palunud tal veini joomist lõpetada, millest võib järeldada, et nad sõjaväebaasi kohvikus (kinnisel territooriumil) kerge alkoholi tarbimist rikkumisena tol hetkel ei käsitlenud.

Sisemäärustiku p 20 räägib küll distsiplinaarmenetluse algatamisest, mis aga iseenesest ei tähenda, et see peab lõppema distsiplinaarkorras karistamisega. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kol-ltn R.K.a on korduvalt ergutatud ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, teda iseloomustatakse positiivselt. Kohus märgib, et kui isikule määratakse distsiplinaarkaristus, siis tuleb karistuse valikut haldusaktis põhjendada, sh näidates ära kaalutlused. Haldusaktis peab olema lahti kirjutatud, millise distsiplinaarsüüteoga on tegemist vastavalt KVTS §-le 166. Samuti tuleb märkida ka süü vormi ning seda selgitada. Oluline on seejuures märkida, et kaitseväelane vastutab distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest üksnes süü olemasolu korral, mis peab olema tuvastatud distsiplinaarmenetluse käigus. Kaevatavas käskkirjas pannakse kaebajale süüks kolme distsiplinaarsüüteo toimepanemist vastavalt KVTS § 166 p-le 1, milleks nimetatud sätte kohaselt on seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Õiguslike aluste paljususe korral tuleb haldusaktis lahti kirjutada, milline neist on isikule ette heidetav. Kohus siinkohal juhib tähelepanu ühele olulisele asjaolule, nimelt kaebuse esitaja oli nii majutusega seotud episoodis kui ka sõiduki kasutamisega seotud episoodis puhkusel, mis tähendab, et tema poolt teenistusülesannete täitmine oli peatunud. Keegi ei ole väitnud, et kaebuse esitaja oleks puhkuse katkestanud ja kaebaja oleks tegevteenistusse tagasi kutsutud või puhkuse aega oleks muudetud vms. Seega ei saa kaebuse esitajale ette heita teenistusülesannete täitmata jätmist ja nende mittenõuetekohast täitmist ajal, kui ta viibis puhkusel ning tema kaitseväeteenistus oli peatunud. Lisaks sellele on käskkirjas märgitud, et kol-ltn R.K. on süüteod toime pannud tahtlusega vastavalt KVTS § 181 p-le 3, mille kohaselt tahtlus on teenistuskohustuste rikkumise teadlik soovimine. Samas aga ei ole käskkirjas selgitatud, milles see kaebaja puhul seisneb ning milliste teenistuskohustuste rikkumist ta teadlikult soovis, sh puhkusel olles. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on distsiplinaarvastutust raskendava asjaoluna toodud omakasu või muu madal motiiv, samas on jäetud täpsustamata, millist distsiplinaarsüütegu see puudutab ning kuna viidatud on kahele erinevale alusele, siis ei ole ka selgitatud, kas silmas on peetud omakasu ja/või muud madalat motiivi. Selline raskendav asjaolu peab olema haldusaktis lahti kirjutatud ning selgitatud, milles seisneb omakasu või muu madal motiiv. Kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et kaebuse põhjendused on piisavad kaebuse rahuldamiseks. Kohtu hinnangul vaidlustatud käskkiri ning selles kirjeldatud distsiplinaarsüütegude toimepanemine, milles süüdistatakse kaebuse esitajat, ei ole piisavalt põhjendatud ning kaevatav haldusakt tuleb tühistada. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti vastustaja kahjuks. Kaebuse esitaja menetluskuluks kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot, muid menetluskuludokumente ei ole kaebaja pool kohtule esitanud. Seega kohus mõistab vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu summas 15 eurot, mis tuleb kanda kaebaja arvelduskontole. Kaebajal tuleb vastustajat teavitada, millisele kontole menetluskulu summa 15 eurot kanda.