Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 16.11.2017, Tartu 3-15-2980 OÜ Asteni Mesindus kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11.09.2015. a otsuse nr 13-6/1069 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbi vaatama kohustamiseks Tartu Halduskohtu 28.10.2016. a otsus OÜ Asteni Mesindus apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Asteni Mesindus Volitatud esindaja v.adv. Kaspar Lind Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 28.10.2016. a otsus ning teha uus otsus, millega tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11.09.2015. a otsus nr 13-6/1069 OÜ-d Asteni Mesindus puudutavas osas ning kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit OÜ Asteni Mesindus taotlust uuesti läbi vaatama.
2.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Asteni Mesindus kasuks välja menetluskulud summas 813 (kaheksasada kolmteist) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.12.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
OÜ Asteni Mesindus esitas 20.04.2015 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 6.4 saamiseks, et rekonstrueerida tootmishoone,
ehitada juurdepääsutee ja parkla, osta ja ehitada veevarustus-, kanalisatsiooni- ja reoveepuhastussüsteemide seadmed ning teha projekteerimistööd.
2.PRIA jättis 11.09.2015. a otsusega nr 13-6/1069 (otsuse lisa: järjekorranumber 77) OÜ Asteni Mesindus taotluse (viitenumber 664015510118) rahuldamata, võttes aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 1 p 2 ja lg 5 ning põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) § 13 lg 3, § 14 ja § 15 lg 2. Otsuse kohaselt ületas kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ministri kehtestatud eelarve mittepõllumajanduslike ettevõtjate sihtgrupis, mistõttu rahuldati paremusjärjestusse seatud taotlused, millest viimasena järjekohale nr 140 kvalifitseerunud taotlusel oli punktisumma 30. OÜ Asteni Mesindus taotlus sai paremusjärjestuses 20 hindepunkti, mistõttu ei rahuldatud taotlust eelarvevahendite puudumisel. Hindepunkte ei antud hindamiskriteeriumite 6, 7 ja 9 eest, mille puhul tuleb aluseks võtta äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete andmed.
3.PRIA jättis 04.11.2015. a vaideotsusega nr 13-30.3/15/472-1 rahuldamata OÜ Asteni Mesindus vaide PRIA 11.09.2015. a otsuse peale.
4.OÜ Asteni Mesindus esitas 27.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada PRIA 11.09.2015. a otsus nr 13-6/1069 teda puudutavas osas ja kohustada PRIA-t tema taotluse uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused: Määrus nr 25 jõustus 20.03.2015. Kaebajal oli sisuliselt maksimaalselt 30 päeva registrile majandusaasta aruande esitamiseks. Tegelikkuses oli seoses formaalsustega tähtaeg veelgi lühem. Määrus nr 25 ei järgi vacatio legis`e põhimõtet. 2014. a majandusaasta aruanne oli äriregistris kättesaadav 21.04.2015. PRIA asus taotlust läbi vaatama kõige varasemalt 21.04.2015. Kõik vajalikud andmed olid taotluses olemas ja neid sai võrrelda äriregistrile esitatud majandusaasta aruandega. Majandusnäitajad ei erine. PRIA-l ei olnud seaduslikku ega mõistlikku põhjust andmeid mitte arvestada. Määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 kehtestab sisuliselt äriseadustiku (ÄS) § 60 lg-st 1 erineva tähtaja ja nõuab varasemat aruande esitamist registrile. Tegemist on contra legem määrusega, mis on põhiseadusega Eestis välistatud. Toetuse taotlemine ei ole kohustuslik, kuid see ei tähenda, et toetuse saamiseks kehtestatud õigusaktid võiksid olla vastuolus seadustega ja kalduda kõrvale õigusaktide hierarhiast.
5.Tartu Halduskohus jättis 28.10.2016. a otsusega OÜ Asteni Mesindus kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Toetuse taotlejale nõuete esitamine on põllumajandusministri pädevuses. Taotluse esitamise hetkeseisuga registriandmete aluseks võtmine isiku taotluse üle otsustamisel ei piira ebaproportsionaalselt isikute õigusi ega tekita ebavõrdset kohtlemist. Määrusandjal on volitus arvestada mh põllumajanduse sesoonsusega. Taoline nõue on tingitud vajadusest minimeerida toetuste taotlemisel sooduskelmusele omast käitumist taotlejate poolt. Seega on määruse eesmärk üldise seaduslikkuse tagamine kõigi taotluse esitajate suhtes, mis välistab seeläbi võrdsusõiguse riive. Seetõttu on eesmärgipärane, proportsionaalne ja subsidiaarne regulatsioon, mis välistab majandusaasta aruannetes andmete hilisema kohandamise ja taotleja vastavust tõendatakse kindlaks kuupäevaks esitatud andmetega majandusaasta aruandes. Käesoleval juhul on selleks kuupäevaks 20.04.2015. 2) Vastustaja ei ole õigusvastaselt lühendanud majandusaasta aruande esitamise tähtaega, mis on seadusandlusest tulenevalt 6 kuud. Üle kolmesaja taotleja poolt tähtaegselt majandusaasta aruande registris kättesaadavaks tegemine kinnitab, et tähtaeg ei olnud ebamõistlikult lühike. Kaebaja seaduslik esindaja selgitas istungil, et aruanne jäi tähtaegselt esitamata tehniliste viperuste tõttu, mitte objektiivsetest asjaoludest tulenevalt. Lepingulise esindaja viited
auditeerimisele ei ole asjakohased, kuna auditeerimist kaebaja puhul ei toimunud. Arvestades asjaolu, et taotlusi esitasid PRIA-le rohkem kui kolmsada taotlejat, ei ole määruses sätestatud ca 3-kuuline menetlustähtaeg liiga pikk. Vaideotsuses (tl 57) on viidatud ELÜPS § 79 lg 4 p-le 1 ja selgitatud, miks taotleja ei vasta taotlejale esitatud nõudele ja et tegemist polnud ilmse veaga taotluses, mida oleks saanud hiljem kõrvaldada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-te 1 ja 2 korras. Vastustajal puudus kaalutlusõigus. Vastava maatriksi täitmisel ei tohtinud vastustaja lähtuda taotlusest või sellele lisatud dokumentidest, ta sai taotlejat hinnata tähtaegselt kättesaadavatele registriandmetele tuginedes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.OÜ Asteni Mesindus esitas 23.11.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.10.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Määrusandlust kui õigusloome protsessi ei ole alust seostada põllumajanduse sesoonsusega. Määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 kehtestab sisuliselt ÄS § 60 lg-st 1 erineva tähtaja ja nõuab varasemat aruande esitamist, milleks jäeti kaebajale ebamõistlikult vähe aega. Tegemist on contra legem määrusega, mis on Eestis põhiseadusega välistatud (RKPJKo nr 3-4-1-3-96). Ministri määrusega ei saa kehtestada seadusest varasemate ega hilisemate tähtaegade lühendamist ega pikendamist. Määruse nr 25 vastavad sätted on vastuolus ka riigivõimu funktsionaalse pädevuse jaotamisega, sest põllumajandusministri pädevuses ei ole sekkuda äriregistri tegevusse, mis on justiitsministri vastutusala (Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lg 2, peaministri 04.07.2014. a korraldus nr 66). 2) Kohus on jätnud tähelepanuta, et sisuliselt olid vastustajal andmed olemas ning päev hiljem äriregistrile esitatud aruanne ei takistanud taotluse lahendamise menetlust. Majandusnäitajad aruandes ja taotluses ei erine. Kohtu lähenemine ei arvesta majanduslike otsuste tegemist, sest toetust taotletakse investeeringute tegemiseks, mida ei saa aastate kaupa edasi lükata. Kohus on õigustamatult pisendanud isiku õiguste riivet. 3) Sedavõrd lühike tähtaeg (30 päeva) rikkus õiguskindluse põhimõtet (PS § 10), mistõttu ei ole vaidlustatud haldusakt õiguspärane. Seaduse tähtaegade ja määruse nr 25 sätete võrdlus viitab, et määrusega kehtestatud nõuded on tervikuna vastuolus ÄS-ga, s.t mitte ainult tähtaja osas, vaid tegemist on ka sisuliste vastuoludega. Määruses nr 25 kehtestatud lühike tähtaeg aruande esitamiseks on arusaamatu, sest haldusorganile on jäetud taotluste menetlemiseks ja otsustamiseks 100 päeva (§ 21). Täitevvõim ei saa kehtestada ebamõistlikke nõudeid (30 päeva taotluse esitamiseks vs 100 päeva taotluste lahendamiseks) viitega haldussuutmatusele.
7.PRIA esitas 06.12.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.10.2016. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: Majandusaasta aruande äriregistri kaudu kättesaadavaks tegemise kohustus on kvalifitseerivaks tingimuseks toetuse taotlemisel (TartuRK 12.10.2016. a otsus nr 3-15-2752, p 16). Määruse seletuskirja (lk 4) kohaselt hindab PRIA vastavate aruannete alusel toetuse taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Määruse nr 25 § 2 lg 2 p-s 8 sätestatud nõue on üheks taotlejale esitatavaks nõudeks. Eesmärgiks on tagada toetuse saamisel kasutatavate majandusnäitajate ja äriregistris olevate majandusnäitajate samasus. Määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 ei kehtesta ÄS-st erinevat tähtaega majandusaasta aruande esitamiseks äriregistrile, vaid sätestab majandusaasta aruande olemasolu nõude äriregistris taotluse esitamise hetkeks taotlejale esitatava nõudena. Määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 kohaldamisel PRIA-l kaalutlusruum puudub.
8.PRIA esitas 01.11.2017 täienduse, milles ta teatas, et PRIA veebilehel pandi teade taotluse esitamise tähtaja kohta üles 17.03.2015 ning väljavõtet Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise kohta taotluse esitamise tähtaja osas ei ole võimalik esitada, sest see ei ole säilinud. PRIA esitas kohtule kaebaja toetustaotluse ja meilivahetuse ministeeriumiga eelmärgitud tähtaja kujunemise kohta. 03.11.2017. a täienduse lisana esitas PRIA kohtule Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise kinnituskirja.
9.OÜ Asteni Mesindus esitas 07.11.2017 seisukoha, milles ta väitis, et teated avaldati enne määruse nr 25 jõustumist 20.03.2015, mis viitab mõningasele kiirustamisele. Kaebaja väitel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 16.03.2015. a kirjast nr 2-8/15-00043/011 nähtub, et juba määruse kooskõlastamisel oli teada, et taotluste esitamiseks jääb liiga lühike periood. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et tänaseks on asjakohane määruse säte kehtetuks tunnistatud. Seega on loobutud nõudest, et taotleja peaks eraldi esitama majandusaasta aruande varem, milline nõue oli vastuolus põhiseadusega ning täitevvõim on selle puuduse kõrvaldanud, mis ei muuda õiguspäraseks kaebaja suhtes tehtud otsust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
11.Käesolevas haldusasjas vaidlevad pooled põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25, taotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) § 2 lg 2 p 8 kohaldamise üle. Määruse nr 25 § 2 sätestab: „(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 8) äriühingust taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded peavad olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad.“
12.Määrus nr 25 jõustus 20.03.2015 ning määruse alusel taotluste vastuvõtu periood kestis 13.04.2015 kuni 20.04.2015. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja esitas taotluse PRIA-le 20.04.2015, kuid 2014. a majandusaasta aruande äriregistrile päev hiljem ehk 21.04.2015. Sellest tulenevalt ei vastanud kaebaja määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 nõuetele ning kaebaja taotluse hindamisel ei antud kaebajale hindepunkte määruse lisas märgitud nende kriteeriumite täitmise eest, millele vastavuse hindamine pidi toimuma majandusaasta aruannetele tuginedes. Nendeks olid kriteeriumid nr 6 (investeeringu maksumuse ja toetuse taotlemise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu suhe), nr 7 (taotlemise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine ärikasum enne kulumit (EBITDA)) ja nr 9 (taotlemise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu). Kuna eelviidatud kriteeriumite alusel võis saada maksimaalselt 26 hindepunkti, kaebaja taotlus sai 20 hindepunkti ning meetme raames rahuldati ka vähemalt 30 hindepunkti saanud taotlus, ei ole välistatud, et majandusaasta aruannetele tuginedes võinuks PRIA rahuldada ka kaebaja taotluse.
13.Kaebaja leiab, et kuna määruse nr 25 § 2 lg 2 p-ga 8 kehtestatakse äriseadustiku (ÄS) § 60 lg-st 1 erinev tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks, on tegemist contra legem määrusega, mis on Eestis põhiseadusega välistatud. Kaebaja on ka arvamusel, et määrus nr 25 ei järgi vacatio legis’e põhimõtet ning vaid 30-päevane tähtaeg alates määruse jõustumisest majandusaasta aruande esitamiseks rikub õiguskindluse põhimõtet. Ringkonnakohus märgib, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 67 lg 2 kohaselt kehtestab maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra kooskõlas arengukavas sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna ELÜPS
ega „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“1 ei näe ette konkreetsemaid kriteeriume vaidlusaluse toetuse andmise tingimuste kehtestamisel, ei saa määruse nr 25 § 2 lg 2 p-s 8 märgitud tingimust iseenesest õigusvastaseks pidada. Legitiimne on ka sätte eesmärk, välistada pärast taotluste esitamist majandusaasta aruannetes olevate andmete, mis on ka taotluste hindamise aluseks, muutmist. Ringkonnakohus nõustub samas kaebaja seisukohaga selles, et ÄS § 60 lg-st 1 ning § 179 lg-st 4 tuleneb äriühingule majandusaasta lõppemisest arvates 6-kuuline majandusaasta aruande äriregistrile esitamise õigus, mida ei saa seadusest alamal seisva õigusaktiga piirata. Siiski on ekslik kaebaja arvamus, mille kohaselt lühendati kaebaja poolt majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtaega ca 2 kuu võrra nimelt vaidlusaluse määruse sättega. Ringkonnakohus selgitab, et määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 ei näinud ette taotluse PRIA-le ning majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtaegu. Küll aga sätestas määruse nr 25 § 9 lg 3 järgmist: „PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.“ Seega lubas määrus taotlusvooru toimumise ajakava üle otsustada PRIA-l. PRIA veebilehelt nähtub, et PRIA ongi seda teinud2. PRIA poolt 01.11.2017 ringkonnakohtule esitatud põllumajandusministeeriumi 10.03.2015. a e-kirjast nähtub, et taotluste esitamise ajakava otsustasid PRIA ja ministeerium koostöös (tl 97). Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et taotleja kohustus, esitada majandusaasta aruanne äriregistrile mitte hiljem kui 30 päeva pärast määruse jõustumist ning ca kaks kuud enne ÄS-is ettenähtud tähtaega, ei tulenenud määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 sõnastusest, vaid PRIA konkreetsest halduspraktikast määruse nr 25 § 9 lõike 3 rakendamisel. Ringkonnakohus möönab, et PRIA poolt 01.11.2017 esitatud meilivahetusest nähtub, et „iga aasta lõpus koostatakse prognoositav toetuste ajakava järgneva aasta kohta“ (tl 97). Ühtlasi on MKM esitanud määruse kooskõlastusringil 18.03.2015 arvamuse, milles leitakse, et „vooru avamise võiks planeerida pigem hilisemaks, et potentsiaalsetel taotlejatel oleks aega end taotluseks ette valmistada3.“ Nimetatud tõendid viitavad asjaolule, et taotluste esitamise ajakava oli juba määruse vastuvõtmisel ette teada. See ei muuda siiski ringkonnakohtu seisukohta määruse vaidlusaluse sätte osas. Piisava ettevalmistusaja vähesus sai taotlejatel tekkida eelkõige konkreetsest taotluste esitamise ajakavast, mitte niivõrd määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 sõnastusest. Seetõttu ei jaga ringkonnakohus kaebaja arvamust selles, et tegemist on contra legem määrusega ning ei ole alust väita ka seda, et määrusega rikuti vacatio legis’e põhimõtet.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et PRIA poolt määruse nr 25 § 9 lõike 3 alusel taotluste esitamiseks ette nähtud tähtaeg algas 24. kalendripäeval (13.04.2015) ning lõppes 31. kalendripäeval (20.04.2015) pärast määruse jõustumist ning kestis kokku 8 kalendripäeva. Ka ei vaidle pooled selle üle, et ÄS-ist tulenes äriühingutele, kelle majandusaasta lõppes 2014. a detsembris, 6-kuuline majandusaasta aruande äriregistrile esitamise õigus. Kuna koos taotlusega pidid äriühingud äriregistrile kättesaadavaks tegema ka majandusaasta aruanded, saab järeldada, et taotlusvooru tähtaja määramisel lühendas PRIA taotlust esitada soovivate äriühingute ÄS-ist tuleneva õiguse realiseerimise aega ca kahe kuu võrra. Ringkonnakohus märgib, et majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähendus on oluliselt laiem kui vaid äriühingu eelneva majandusaasta finantsnäitajate koondamine ühte dokumenti. Majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kui finantsaruandluse peamine eesmärk on anda osanikele ja kolmandatele isikutele (eelõige võlausaldajatele) teavet äriühingu finantsseisu kohta. Osanikud saavad finantsaruannete alusel hinnata, kuidas on ühingut juhitud. Kolmandad isikud saavad finantsaruannetele tuginedes hinnata osaühingu finantssuutlikkust ja usaldusväärsust. Kõigi eelnimetatud isikute kaitseks on kehtestatud reeglid, mis panevad osaühingule kohustuse
finantsaruanded koostada ja avalikustada. Finantsaruandluse kohta käivad normid on osanike ja kolmandate isikute kaitse normid. Ühtlasi tehakse äriühingu kasumi jaotamise otsus kinnitatud majandusaasta aruande alusel4. Ringkonnakohus on varem leidnud, et kui taotluse esitamise ajaks ei olnud taotlejal objektiivselt võimalik teha eelmise aasta majandusaasta aruannet äriregistrist kättesaadavaks või selle tingimuse täitmine olnuks seotud ebamõistliku jõupingutuse või kuludega, võib see taotleja ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt riivata (TrtRK 02.02.2017. a. otsus haldusasjas nr 3-15-2308, p 18). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Vastustaja kohtumenetluses antud selgituste kohaselt varasematel programmiperioodidel taotlejatele määruse nr 25 § 2 lg 2 p-ga 8 samaväärset nõuet ei esitatud. Seega kehtestas määrus uue tingimuse, mis kohtles taotlejaid senisest oluliselt rangemalt. Määruse nr 25 § 8 lg 2 p 8 eesmärki, nõuda taotlejatelt taotluste esitamise ajaks äriregistrist kättesaadavaid andmeid kahe eelneva majandusaasta aruannete kohta, on määruse eelnõus selgitatud järgmiselt: „Vastavate aruannete alusel hindab PRIA toetuse taotlejate vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele“ (määruse eelnõu lk 4, tl 32). Käesoleval juhul kasutati majandusaasta aruandeid taotlejate eelnevate aastate müügitulude ning ärikasumi enne kulumit kindlaksmääramisel (vt taotlejate hindamise kriteeriumid 6, 7 ja 9) ehk seega taotlejate sisulisel hindamisel. Ringkonnakohus märgib, et kuigi määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 kohaselt on majandusaasta aruande äriregistrile kättesaadavaks tegemine taotleja vastavaks tunnistamise eelduseks, ei omanud majandusaasta aruande esitamise fakt määruse kohaselt taotluste hindamisel mingit tähtsust, sest selle põhjal taotlejaid sisuliselt ei hinnatud. Seega leiab kaebaja õigesti, et tegemist on formaalse, mitte sisulise nõudega. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes pidanuks PRIA taotlusvooru tähtaegade määramisel arvestama sellega, et taotlejatele jääks ka pärast määruse jõustumist nii taotluse kui ka majandusaasta aruande koostamiseks ja esitamiseks piisavalt aega. Riigikohus on leidnud, et uue õigusliku olukorra loomisel peab seadusandja kindlustama, et õiguse adressaadil oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks mõistlikul määral aega (RKPsJK 02.12.2004. a otsus asjas nr 3-4-1-20-04, p 26). Olulisi muudatusi kaasa toov õigusakt tuleks vastu võtta võimalikult aegsasti enne jõustumist, eelkõige juhul, kui regulatsiooni muudetakse adressaatide jaoks ebasoodsamaks (RKHK 05.10.2006. a otsus asjas nr 3-3-1-33-06, p 17). Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu eelviidatud seisukohad on asjakohased ka olukorras, kus õigusaktist tulenevate kohustuste täitmise tähtajad otsustab haldusorgan.
15.Käesoleval juhul jäi kaebaja seaduslikul esindajal arvates määruse jõustumisest varasemast rangema regulatsiooniga tutvumiseks ning sellest tulenevate nõuete täitmiseks aega maksimaalselt vaid 31 kalendripäeva (19 tööpäeva). Eeldusel, et kaebaja seaduslik esindaja juhtus lugema 16. märtsil 2015 Ametlikke Teadaandeid (vt teade 16.03.2015 PRIA teadaande avaldamise kohta Ametlikes Teadaannetes, tl 152) või 17. märtsil 2015 PRIA kodulehekülge, kus avaldati teave taotluste esitamise tähtaja kohta veel enne vaidlusaluse määruse jõustumist, oli tal määrusest (RT I 17.03.2015, 17) tulenevate nõuete täitmiseks aega maksimaalselt 35 kalendripäeva (23 tööpäeva). Arvestades asjaoluga, et tegemist oli määrusega, millega senist regulatsiooni karmistati, pidanuks PRIA regulatsiooni negatiivsete mõjude tasakaalustamiseks kaaluma tavapärasest pikema taotluste esitamise tähtaja määramist või taotlusvooru toimumisaja edasilükkamist hilisemasse aega. Kuigi PRIA poolt ringkonnakohtule 01.11.2017 esitatud e-kirjast nähtub, et taotlusvooru toimumist lükatigi algsega võrreldes edasi kahe nädala võrra (tl 97), ei saa lõplikku tulemust ometigi piisavaks pidada. PRIA esitatud e-kirjast ilmneb, et enamus organisatsioone, kellega ministeerium taotlusvooru teemal suhtles, leidis, et taotlusvooru toimumisaega võiks edasi lükata. Kuigi e-kirjast nähtuvalt oli võimalik korraldada taotlusvoor ka novembris, otsustati seda teha aprillis põhjendusega, et see võimaldab lühendada taotluste menetlemise tähtaega. Ringkonnakohus märgib, et PRIA poolt taotluste menetlemise
Saare, K., Volens, U. jt „Ühinguõigus I. Kapitaliühingud.“ 2015, lk-d 301, 303.
mõnevõrra lühem tähtaeg (100 tööpäeva 120 tööpäeva asemel) ei kaalu üles taotluste esitamise lühikese tähtaja negatiivset mõju neile taotlejatele, kes ei olnud ministeeriumi e-kirjavahetuse adressaatideks ning said taotlusvoorust teada alles PRIA kodulehe ja / või Ametlike Teadaannete kaudu ning võisid lühikese tähtaja tõttu kaotada võimaluse kõigi taotlustingimuste nõuetekohaseks täitmiseks. Seega leiab ringkonnakohus, et oma tegevusega taotluste esitamise tähtaja määramisel rikkus PRIA vacatio legis’e põhimõtet.
16.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja esitas majandusaasta aruande äriregistrile vaid ühepäevase hilinemisega. Kaebaja seadusliku esindaja poolt halduskohtu istungil selgitatust nähtub, et dokumentide esitamise tähtaeg oli tema meelest väga lühike, taotluses oli palju punkte, mille kohta tal tekkis kahtlus, kas ta neid suudab täita ning taotluse õigeaegsel esitamisel oli probleemiks ka see, et äriregistri süsteem ei lubanud dokumenti esitada, kuna dokumendis olid puudused. Kaebaja väitel kasutab ta raamatupidamisteenust ning ei saanud südaöösel enam raamatupidajale tööülesannet anda (istungi protokolli lk 4, tl 64p). Ringkonnakohus loeb üldiselt teadaolevaks asjaolu, et majandusaasta aruande koostamine eeldab nii raamatupidamisalaseid teadmisi (nt bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande koostamine), äriühingu tulevikuplaanide seadmist ja avalikustamist (nt juhatuse tegevusaruanne) kui ka seaduses ettenähtud protseduurireeglite läbimist (vt ÄS § 179 lg 2). Siinkohal meenutab ringkonnakohus, et seadusandja on majandusaasta aruande esitamise mõistlikuks tähtajaks pidanud 6 kuud arvates majandusaasta lõppemisest, kusjuures ka aruande tähtajaks esitamata jätmisega ei kaasne äriühingule koheselt seaduses ettenähtud sundlõpetamist kui kõige äärmuslikumat õiguslikku tagajärge (vt ÄS § 60 lg-d 2-31). Kohtupraktika järgi ei pruugi äriühingu sundlõpetamine kaasneda ka majandusaasta aruannete aastaid hiljem esitamisel (vt RKTsK 11.12.2012. a määrus asjas nr 3-2-1-153-12). Olenevalt asjaoludest võib seetõttu majandusaasta aruande koostamine 19-23 tööpäevaga olla samavõrra problemaatiline nii keerukama struktuuri ja suurema osanike arvuga äriühingule kui ka väikesele raamatupidamisteenust sisse ostvale äriühingule, kellel endal võimekus majandusaasta aruande koostamiseks puudub, nagu seda oli käesoleval juhul kaebaja. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda PRIA väide, mille kohaselt esitati määruse alusel kokku 362 taotlust ning enamikul taotlejatest olid majandusaasta aruanded äriregistrist kättesaadavad (PRIA 06.12.2017. a seletus, tl 82p). PRIA ei märgi, kui paljudel taotlejatel jäi majandusaasta aruanne tähtaegselt esitamata. Ka ei ilmne, kui paljud jätsid üldse tähtaja lühiduse tõttu taotluse PRIA-le esitamata. Seetõttu ei saa PRIA väite põhjal teha järeldusi taotluste esitamise tähtaja piisavuse kohta. Ka ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust see, et 20. aprilli seisuga oli paljudele äriühingutele uue majandusaasta algusest möödunud peaaegu 4 kuud. PRIA ei saanud taotlusvooru tähtaegu määrates eeldada, et võimalikud taotlejad asuvad juba jaanuaris eelneva majandusaasta aruannet koostama. Käesolevas vaidluses ei saa sellisele eeldusele tugineda ka kohus. Arvestades ka PRIA poolt vacatio legis’e põhimõtte rikkumist, loeb ringkonnakohus kaebaja põhjendused majandusaasta aruande ühepäevase hilinemisega esitamise kohta mõjuvateks.
17.Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et määruse nr 25 § 2 lg 2 p-s 8 märgitud nõue on formaalne, mitte sisuline (vt otsuse p 14). Ringkonnakohus märgib, et formaalse nõude rikkumise korral ei ole alust rääkida taotleja sisulisest mittevastavusest määruse nõuetele isegi siis, kui see on määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 kohaselt taotleja vastavuse üheks eelduseks. Formaalse nõude rikkumise korral tuleb haldusorganil seetõttu hinnata, kas tegemist on puudusega, mida saab menetluse käigus kõrvaldada. ELÜPS § 1 lg 2 sätestab, et seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Ringkonnakohus on varem sarnases asjas leidnud, et määrus ei sisalda endas regulatsiooni, mis välistaks HMS § 15 lg-s 2 sätestatud üldpõhimõtte järgimise (vt TrtRK 07.11.2017. a otsus asjas nr 3-15-1978, p 7, hetkel
jõustumata). Ka määrusandja ei ole välistanud PRIA poolt taotluse lahendamisel HMS-i üldiste sätete kohaldamist. Nii selgitatakse määruse eelnõus määruse nr 25 §-de 12 ja 13 (taotluste vastuvõtmine ning taotleja nõuetele vastavuse kontrollimine) kohta järgmist: „Kui taotluses esinevad puudused ja muud ilmsed ebatäpsused, määrab PRIA haldusmenetluse seaduse kohaselt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudus kõrvaldatakse tähtajaks, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtajaks, võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata“ (lk 15, tl 43). Seega ei ole määrusandja välistanud PRIA poolt taotluse menetlemisel HMS sätete kohaldamist. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta (määrus nr 1306/2013) art 59 lg-st 6 tuleneb, et toetusetaotlusi võib pärast nende esitamist korrigeerida ja kohandada, kui pädev asutus tuvastab ilmseid vigu. Ringkonnakohus on seisukohal, et ilmseks veaks saab pidada viga, mis ei takista taotluse läbivaatamist. Kohtumenetluses asus kaebaja seisukohale, et asudes taotlust läbi vaatama kõige varem 21.04.2015, polnuks PRIA-l takistust tugineda kaebaja poolt samal kuupäeval esitatud majandusaasta aruandele. Ka sisaldusid kõik taotluse menetlemiseks vajalikud majandusnäitajad taotluses, ning need ei erinenud majandusaasta aruandes kajastatud andmetest. Vastustaja ei ole kaebaja eeltoodud väidetele vastu vaielnud, kuid on leidnud, et taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes tuleb taotlejate nõuetele vastavuse hindamisel aluseks võtta registriandmete hetkeseis; ka on määruse nr 25 § 2 lg 2 p-s 8 sätestatud nõue üheks taotlejale esitatavaks nõudeks. Vastustaja selgituse kohaselt on puuduvate taotlusdokumentide hilisem esitamine tinginud menetlustähtaegade pikenemise ja nende taotlejate huvide mittearvestamise, kelle poolt esitatud taotlused olid korrektsed. Ka ei ole vastustaja väitel lubatud taotluses esitatud andmete muutmine ja täiendamine ilmse eesmärgiga viia andmed vastavusse määruse nõuetega.
18.Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus kaebaja taotlus sisaldas kõiki taotluse igakülgseks hindamiseks vajalikke andmeid; majandusaasta aruanne tehti PRIA-le kättesaadavaks vaid päev pärast taotluste esitamiseks ettenähtud kuupäeva, mil PRIA ei olnud jõudnud asuda veel kontrollimenetlust teostama; taotluse andmed ei erinenud päev hiljem esitatud majandusaasta aruande andmetest ning kaebajal oli majandusaasta aruande hilinenud esitamiseks mõjuv põhjus, mis muu hulgas tulenes PRIA õigusvastasest tegevusest määruse rakendamisel, ei olnud PRIA-l kaebaja taotluse läbivaatamine takistatud ning majandusaasta aruande ühepäevase hilinemisega esitamist tuleb pidada määruse nr 1306/2013 mõistes ilmseks veaks, mis ei mõjuta asja otsustamist. Nimetatud asjaoludel ei ole tõendatud ka kaebaja soov esitatud andmete hilisemaks muutmiseks või täiendamiseks vastustaja poolt märgitud eesmärgil. Vastasel juhul oleks tekkinud ebakõla taotluses ning majandusaasta aruandes esitatud andmete vahel. Ringkonnakohus ei leia ka seda, et antud asjaolude arvestamine tooks kaasa teiste, tähtaegselt taotlused esitanud taotlejate ebavõrdse kohtlemise. Ringkonnakohus nõustub küll PRIA-ga selles, et määruse nr 25 § 2 lg 2 p-s 8 sätestatud nõue on üheks taotlejale esitatavaks nõudeks, kuid märgib, et tegemist on formaalse nõudega, mille hilisem täitmine taotluse menetlemist ei takistanud. Kuna nõude täitmiseks tähtaja määramine oli PRIA pädevuses, tuli PRIA-l ÄS-is sätestatut kitsendava ning ebaproportsionaalselt lühikese tähtaja määramisel lubada taotlejatel ka HMS-ile ning määrusele nr 1306/2013 tuginedes taotlusi korrigeerida ja täiendada. Kuna PRIA seda ei teinud ning menetles kaebaja taotlust selles ning majandusaasta aruannetes esitatud finantsnäitajaid arvesse võtmata, on vaidlustatud otsus kaebaja osas õigusvastane.
19.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 28.10.2016. a otsuse ning teeb uue otsuse, millega tühistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11.09.2015. a otsuse nr 13-6/1069 kaebajat puudutavas osas ning kohustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit OÜ Asteni Mesindus taotlust uuesti läbi vaatama.
20.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja menetluskuludeks halduskohtus on õigusabikulud summas 495 eurot ning riigilõiv 15 eurot, kokku 510 eurot. Kulud on kantud (tl 56-62). Kaebaja menetluskuludeks ringkonnakohtus on õigusabikulud summas 288 eurot ning riigilõiv summas 15 eurot, kokku 303 eurot, mis on samuti kantud (tl 88-90). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks (kokku summas 813 eurot) välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.