Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 16. november 2017, Tartu 3-16-47
Haldusasi
M.S. i kaebus Viru Vangla 12. oktoobri 2015. a käskkirja nr 6-3/1325 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 18. augusti 2016. a otsus M.S. i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.S. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. augusti 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsioonimenetluses tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 18. detsember 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 4. septembri 2015. a käskkirjaga määrati kinnipeetav M.S. tööle koristajana alates
4.septembrist kuni 4. detsembrini 2015. M.S. ile anti 11. oktoobril 2015 korraldus koristajana tööle asumiseks, kuid ta keeldus sellest. Selle eest karistati teda 12. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1325 distsiplinaarkaristusega kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks.
Pärast edutut vaidemenetlust esitas M.S. kaebuse, milles palus distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada. Kaebuse kohaselt oli tal korralduse andmise päeval tugev selja- ja õlavalu, mis takistas koristamist.
3.Tartu Halduskohtu 18. augusti 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja keeldumine tööst terviseseisundi tõttu ei olnud õigustatud. Tema tööle määramine oli kooskõlastatud arsti 6. juuli 2015. a otsusega ja 28. augusti 2015. a kooskõlastusega. Mõlemast tulenes, et kaebaja on töövõimeline, vältida tuleb vaid tööd tööstustolmuses keskkonnas. Kaebaja kurtis korralduse andmise päeval 11. septembril 2015 selja- ja õlavalu. Arstid olid kaebaja seljaja õlavalust teadlikud, kuid ei leidnud, et see takistaks kaebajal töötamist.
3.2.Õiged pole kaebaja väited, et talle oli antud neuroloogi poolt 2014. a alguses täielik töövabastus või et tal tuvastati 28. augustil 2014 arsti poolt operatsiooni vajadus.
3.3.Ehkki kaebajale anti meditsiinitöötajate otsusel 4. ja 6. septembril 2015 selja- ja õlavalu tõttu töövabastus, leidis 11. septembril 2015 meditsiiniõde kaebaja terviseseisundi kontrollimisel, et objektiivselt puudus põhjus tööst vabastamiseks. Kaebaja vaidlustab seda seisukohta põhjendusel, et meditsiiniõde ei ole arst. Riigikohus on aga leidnud, et kui kinnipeetava töövõimelisus on arsti poolt kindlaks tehtud, saab ootamatu terviserikke ettekäändel tööst keelduva kinnipeetava terviseseisundile anda hinnangu ka õde (RKHKo 3-3-1-53-14, p 15-16). Seega oli piisav, et 11. septembril 2015 kontrollis kaebaja tervist õde.
3.4.Nõustuda ei saa seisukohaga, et kuna kaebaja vabastati tööst 4. ja 6. septembril 2015, oleks tulnud ta vabastada ka 11. septembril 2015. Igakordsel tööst keeldumisel tuleb terviseseisundit hinnata individuaalselt.
3.5.Seda, et kaebaja oli 11. septembril võimeline töötama, kinnitab asjaolu, et ta viibis kaks päeva varem arsti vastuvõtul ja ta ei soovinud seal, et tema töövõimelisust uuesti hinnataks või teda töökohustusest vabastataks.
3.6.Vastustaja esitatud videosalvestiselt on näha, et 11. septembri 2015. a hommikul tegi kaebaja treeningseadmega harjutusi, kasutades raskusi (ettekummardused). See harjutus pidi koormama nii selga kui õlga. Kui kaebaja suutis hommikul teha selliseid harjutusi, pidi ta sama päeva õhtul suutma teha ka lihtsaid koristustöid. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et ta on trenni teinud ka enne ja pärast 11. septembrit 2015. See süvendab arvamust, et kaebaja väidetav valu ei saanud olla nii tugev, et oleks koristamist takistanud.
3.7.Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei täida vangistusseaduse (VangS) § 45 lg-st 2 tulenevat kohustust hoida oma kamber ja selle sisustus korras. Kambri ja üldkasutatavate ruumide koristamisel tehtavad liigutused on sarnased ja järelikult oli kaebaja võimeline koristama ka üldkasutatavaid ruume.
3.8.Ehkki kaebajale on arsti poolt tervisekaarti tehtud kandega antud 21. septembril 2015 töövabastus kuni uuringute tegemiseni, ei ole see antud tagasiulatuvalt. Kandest nähtub, et töövabastus oli määratud 21. septembrist 2015 alates.
3.9.Asjaolusid kogumis arvestades oli seitsmepäevane kartserikaristus proportsionaalne. Mõjuva põhjuseta tööst keeldumist tuleb pidada raskeks rikkumiseks. Distsiplinaarmenetlus oli läbi viidud õiguspäraselt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.M.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel:
4.1.Kaebajal valutas 11. septembril 2015 selg ja õlg. On arusaamatu, miks ei antud talle sel päeval tööst vabastust, kui 4. ja 6. septembril oli seda antud, ning kaebaja valud olid täpselt samasugused.
4.2.Halduskohus ei arvestanud, et neuroloog andis 21. septembril 2015 kaebajale täieliku töövabastuse kuni uuringute tegemiseni. Mingeid uusi asjaolusid ei olnud sealjuures ilmnenud, kaebaja valud olid samasugused.
4.3.Viru Vangla ei küsinud käskkirja andmisel kaebaja neuroloogilt arvamust.
4.4.Arvestati vaid vastustajale kasulikke tõendeid ning jäeti arvestamata kaebajale soodsad tõendid. Olukorras, kus arstide hinnangud olid erinevad, tulnuks välja selgitada objektiivne hinnang.
4.5.Seitsmeööpäevane kartserikaristus on ilmselgelt ebaproportsionaalne, kuna kaebajal puudusid varasemad karistused ning kinnitamist on leidnud kaebaja selja- ja õlavalud.
5.Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Medõde käis korralduse täitmisest keeldumise järgselt kaebaja terviseseisundit hindamas ning ei tuvastanud asjaolusid, miks peaks kaebaja tööst vabastama.
5.2.Ruumide koristamine ei ole füüsiliselt raske ja seda tööd saab teha ka terviseprobleemidega isik.
5.3.Vangla esitatud videost on näha, et kaebaja tegi 11. septembri 2015. a hommikupoolikul trenni. Samuti tegi ta trenni ka siis, kui meditsiiniosakonnast oli talle määratud sportimise keeld.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et ehkki apellatsioonkaebuses vaidlustatakse halduskohtu otsust erinevatest aspektidest, vaatab kaebaja seal täielikult mööda halduskohtu poolt tuvastatud olulisest asjaolust – et vaidlusaluse korralduse andmise päeval tegi kaebaja trenažööril suurte raskustega ettekummardusi, mis pidi samuti koormama tugevalt tema selga ja samuti ka õlga ehk siis samu piirkondi, mille valule viidates keeldus kaebaja sama päeva õhtul tööst. Trenni oli kaebaja teinud ka enne vaidlustatud korralduse andmist ning samuti pärast seda järgnenud päevadel. Seda fakti arvestades ei saa kuidagi usutavaks pidada seda, et kaebajal valutas 11. septembri 2015. a õhtul selg ja õlg sellisel määral, et see takistas tema töötamist. On ilmne, et kui kaebajal oleksid olnud sel päeval tõepoolest sellised valud, mis takistasid tal töötamist, ei oleks ta ka trenni teinud.
8.Kaebaja väide, et tema valud olid 11. septembril 2015 samasugused nagu mõni päev varem, 4. ja 6. septembril, mil talle vabastus anti, on esiteks paljasõnalised, sest tagantjärgi pole kuidagi võimalik asuda kindlale seisukohale, et need valud olid ühesugused. Teiseks ei tähenda see, et vastustaja on mõnel korral suhtunud valule viitamise tõttu töötamisest keeldumisse leebemalt, seda, et ta peaks alati valule viitamise korral tööst keeldumist aktsepteerima. Halduskohus on õigesti märkinud, et tervise tõttu tööst keeldumisel tuleb terviseseisundit igakordselt eraldi kontrollida. Üksnes fakt, et varem on sama isik tervise tõttu tööst vabastatud, ei tähenda seda, et see isik tuleks alati tööst vabastada. Ringkonnakohus viitab veelkord sellele, et vaidlusaluse päeva hommikul tegi kaebaja raskustega trenni. Võimalik, et üheks asjaoluks, miks kaebaja varem tööst vabastati, oligi see, et siis ei seadnud tema töövõimetust kahtluse alla fakt, et ta teeb raskustega seljale trenni.
9.Neuroloogi vabastus töötamisest oli kaebajale antud 21. septembril 2015, st 10 päeva pärast seda, kui leidis aset vaidlusalune tervisekontroll. Sellest ei saa kuidagi teha järeldust, et kaebaja oleks tulnud vabastada töötamisest ka kümme päeva varem. Kaebaja väide, et tema terviseseisund ei olnud vahepeal muutunud ja et seega esines vajadus tööst vabastamiseks ka varem, on paljasõnaline ning seda pole võimalik tõendada. Küll viitab aga ringkonnakohus siin jällegi sellele, et kaeabaja treenis 2015. a septembris raskustega ajal, mil kurtis ise valusid. Ei ole välistatud, et sellise valuperioodil sooritatud treeningutega viis kaebaja ise olukorra lõpuks selleni, et 21. septembril 2015 tuli kaebaja tööst vabastada ning ta uuringutele saata. Kuna neuroloogi vabastus töötamisest kuni uuringute tegemiseni oli antud 21. septembril 2015, ehk 10 päeva pärast vaidlusalust intsidenti, ei saa menetlusveaks pidada seda, et vaidlustatud
käskkirja andmisel ei küsitud neuroloogi arvamust. Nagu öeldud, ei saa seda vabastust laiendada 10 päeva varem toimunud intsidendile ning kuidagi pole võimalik tõendada, et kaebaja tervislik seisund vahepeal ei muutunud.
10.Ebaõige on kaebaja väide, et halduskohus arvestas vaid vastustajale kasulikke tõendeid ning jättis arvestamata kaebajale soodsad tõendid. Kaebaja viitab siin eeskätt 21. septembril 2015 toimunud tööst vabastamise faktile neuroloogi poolt. Kuid nagu eelnevalt märgitud, ei saa seda vabastust laiendada 10 päeva varasemale ajale. See tõend ei saa kinnitada, et kaebaja oli töövõimetu 11. septembril 2015.
11.Seitsmeööpäevast kartserikaristust ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Viru Vanglas esineb kohtupraktikast nähtuvalt väga sageli tööst keeldumist otsitud põhjustel. See viitab vangla subkultuuris kujunenud tõrjuvale suhtumisse töötamisse. Samas on selge, et tööharjumuse tekitamine on oluline kinnipeetavate taasühiskonnastamise ning õiguskuulekaks kasvatamise eeldus. On põhjendatud, et sellise tõrjuva suhtumise ümberkujundamiseks kohaldatakse alusetu keeldumise korral piisavalt rangeid karistusi. Leebete karistuste kohaldamine sellise massilise distsipliinirikkumise liigi korral ei täidaks soovitud eesmärki ning tõenäoliselt viiks see selleni, et sagedased põhjendamatud tööst keeldumised jätkuvad. Seepärast pole võimalik pidada seitsmeööpäevast kartserikaristust käesoleval juhul ebaproportsionaalseks hoolimata sellest, et kaebajal varasemad rikkumised puudusid.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.