X kaebus Tallinna Vangla 18.11.2019 käskkirja nr 52/19/768, 19.11.2020 käskkirja nr 5-2/19/769, 20.11.2019 käskkirja nr 5-2/19/771 ja 22.11.2020 käskkirja nr 52/19/780 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Irene Iskül
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X taotlus asja läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata.
2.Jätta X kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.07.2020. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla määras kinnipeetava X 07.10.2019 käskkirjaga nr 5-3/19/1300 (edaspidi 07.10.2019 käskkiri) majandustöödele abitööliseks ajavahemikuks 10.10.2019–11.11.2019. X keeldus 18.10.2019 temale määratud majandustööle minemast, mistõttu karistati teda Tallinna Vangla 18.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/768 (edaspidi 18.11.2019 käskkiri) vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 37 lg 1 ja § 67 punkti 1 rikkumise eest distsiplinaarkorras kartserisse
paigutamisega 3 ööpäevaks. X keeldus tööle minemast ka 19.10.2019, 21.10.2019 ja 22.10.2019 ning talle määrati samuti igakordselt 3-ööpäevane kartserikaristus. Karistused määrati vastavalt Tallinna Vangla 19.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/769 (edaspidi 19.11.2019 käskkiri), 20.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/771 (edaspidi 20.11.2019 käskkiri) ja 22.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/780 (edaspidi 22.11.2019 käskkiri). Käskkirjades märgitakse kokkuvõetult järgmist:
1.1.18.10.2019 tegi vanemvalvur ettekande nr 1-19-5388, mille kohaselt teavitati 18.10.2019 kella 18.30 paiku kinnipeetavat Xt, et ta peab tööle minema. X keeldus tööle minemast, kuna tal puudusid tööriided ja talle ei ole toodud paberil töökäsku. Kinnipeetav oli määratud koristama esimese üksuse 1. ja 2. korrust. Kinnipeetav oli teadlik ettekande koostamisest ja distsiplinaarmenetluse alustamisest. Kinnipeetav andis omapoolse selgituse, mille kohaselt ta ei keeldunud töö tegemisest, vaid ta ei tee tööd, kuna ilma tööriiete ja –vahenditeta on seadusvastane sundida kinnipeetavat tööle. Kinnipeetav esitas distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväited 18.11.2019. Tööriiete puudumine ei anna alust tööst keeldumiseks ning töövahendeid ei saadud kinnipeetavale väljastada kuna ta ei asunud pärast korralduse andmist tööülesandeid täitma. Kinnipeetaval puudus tõend, et tal oleksid tööst vabastavad terviseprobleemid, samuti väitis ta ise, et mingil ajal ta siiski tegi tööd. Kinnipeetaval oli 18.10.2019 seisuga kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis ei olnud seotud töökohustuse rikkumisega. Töökohustuse rikkumine on raske rikkumine, kuna tööhõives osalemine mõjutab oluliselt karistuse täideviimise tulemuslikkust. Tallinna Vangla 18.11.2019 käskkirjaga karistati Xt kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks, kus ta viibis 27.11.–30.11.2019.
1.2.19.10.2019 tegi vanemvalvur ettekande nr 1-19-5396, mille kohaselt keeldus X 19.10.2019 kella 18.28 paiku tööle minemast. Kinnipeetavale teatati, et saatmiskava alusel algab üks tema tööaegadest 18.30, kuid kinnipeetav vastas, et tema läheb tööle kell 20.30. Kinnipeetav oli saatmiskava alusel määratud 18.30–19.30 koristama O hoone esimese ja teise korruse aatriumiesist ning 20.45–21.45 O hoone trepikodasid B ja C. Kinnipeetav oli teadlik ettekande koostamisest ja distsiplinaarmenetluse alustamisest. Kinnipeetav andis samasuguse selgituse nagu 18.10.2020 ettekandele. Kinnipeetav esitas distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväited 18.11.2019. Käskkirjas esitatud põhjendused ühtivad 18.11.2020 käskkirja põhjendustega (vt otsuse punkt 1.1). Tallinna Vangla 19.11.2019 käskkirjaga karistati Xt kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks, kus ta viibis 30.11.–03.12.2019.
1.3.21.10.2019 tegi valvur ettekande nr 1-19-5427, mille kohaselt keeldus X 21.10.2019 kella 18.38 paiku tööle minemast. Kinnipeetavale öeldi, et saatmiskava alusel algab üks tema tööaegadest kell 18.30, mille peale kinnipeetav vastas, et tema läheb tööle kell 20.30, kuna O hoone esimene ja teine korrus on tal tehtud. Kinnipeetav oli saatmiskava alusel määratud 18.30– 19.30 koristama O hoone esimese ja teise korruse aatriumiesist ning 20.45–21.45 O hoone trepikodasid B ja C. Kinnipeetav oli teadlik ettekande koostamisest ja distsiplinaarmenetluse alustamisest. Kinnipeetava selgituse kohaselt ei olnud talle loodud töötingimusi, kuna puudusid tööriided ja –vahendid. Kinnipeetav esitas distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväited 18.11.2019. Käskkirjas esitatud põhjendused ühtivad 18.11.2020 käskkirja põhjendustega (vt otsuse punkt 1.1). Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkirjaga karistati Xt kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks, kus ta viibis 24.11.–27.11.2019.
1.4.22.10.2019 tegi valvur ettekande nr 1-19-5447, mille kohaselt keeldus X 22.10.2019 kella 18.15 paiku tööle minemast. Kinnipeetavale öeldi, et saatmiskava alusel peab ta kell 18.30 tööle minema. Kinnipeetav vastas, et ta peab tööle minema kell 20.30 ning tema varem tööle ei lähe. Saatmiskava alusel oli kinnipeetav määratud koristama O hoone 1. ja 2. korrust kell 18.30–19.30 ning B ja C trepikoda kell 20.45–21.45. Kinnipeetav oli teadlik ettekande koostamisest ja
2 (11)
distsiplinaarmenetluse alustamisest. Kinnipeetava selgituse kohaselt ei olnud talle loodud töötingimusi, kuna puudusid tööriided ja –vahendid. Kinnipeetav esitas 18.11.2019 kõigi nelja distsiplinaarmenetluse protokolli kohta ühise vastuväite, mille kohaselt palus ta väljastada koristustöödeks vajalikud riided ja vahendid. VangS § 37 lg 1 punkt 4 sätestab selgelt, mis peab olema tagatud töödeks, kus kinnipeetav puutub kokku kemikaaliga, prügiga jne. X ei nõustu sellega, et tal ei ole terviseprobleeme, kontaktisik on alles kooskõlastanud tema seljaortoosi ja taastusravi mati kasutamise. See on oluline karistuse määramisel, kuna sellega seatakse ohtu tema tervis. X ei ole enda sõnul tööst keeldunud, vaid küsis seaduspäraseid töötingimusi. Samal kuupäeval (18.10.2019) läks ta tööle, mis väljendab tema tahet töötada. X ei nõustu vangla seisukohaga, et vangla ei ole kohustatud väljastama talle tööriideid ning ei mõista, miks siis vangla tööriided tema tungival nõudmisel 23.10.2019 väljastas. See töö ei ole võrreldav oma kambri koristamisega. Talle ei ole väljastatud töövahendeid. Samuti pesi ta riideid omal kulul. X leiab, et kartserikaristus ei ole proportsionaalne. Käskkirjas esitatud põhjendused ühtivad 18.11.2020 käskkirja põhjendustega (vt otsuse punkt 1.1). Tallinna Vangla 22.11.2019 käskkirjaga karistati Xt kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks, kus ta viibis 03.12.– 06.12.2019.
2.X vaidlustas Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ning 22.11.2019 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad vaidemenetluses.
3.Tallinna Vangla jättis 18.11.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjale esitatud vaided rahuldamata vastavalt 19.12.2019 vaideotsusega nr 5-15/19/194-3, 19.12.2019 vaideotsusega nr 5-15/19/195-3, 26.12.2019 vaideotsusega nr 5-15/19/199-3 ja 26.12.2019 vaideotsusega nr 5-15/19/200-2.
4.X (edaspidi kaebaja) esitas 17.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade tühistamiseks ning kaebajale kartserikaristusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
5.Halduskohus tagastas 20.02.2020 määrusega kaebuse kartseris viibimisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas (määruse resolutsiooni punkt 2), kuna kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohus võttis 12.03.2020 määrusega kaebuse menetlusse Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade tühistamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht
6.1.Tallinna Vangla ei ole distsiplinaarmenetlusi läbi viinud korrektselt. Menetlused on kallutatud ja oluliste rikkumistega. Vangla on rikkunud menetlusnorme. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaeg on üks kuu, seega rikkus vangla menetlustähtaega. Samuti on vaideotsused tehtud 30-päevast menetlustähtaega rikkudes.
6.2.Kaebaja ei keeldunud töö tegemisest, vaid on vastupidi tööle määramist taotlenud, kuid kaebaja ei tee tööd, kui see on seadustega vastuolus. Kaebaja täitis inspektori korralduse tööle asumiseks 100%-lise täpsusega ning esitas 18.10.2019 ka kaebuse, milles kirjeldas milliseid vahendeid on vaja majandustööde teostamiseks. Kaebaja on väljunud tööle 18.10.2019 ja 22.10.2019. Kaebaja on oma tööülesanded täitnud, kuid üks tund hiljem.
3 (11)
6.3.Kaebajale ei antud majandustööde tegemiseks tööriideid. Kohatu ja väär on võrrelda 4 m2 suuruse kambri koristamist vangla 400 m2 suuruse ala üldkoristustöödega. Kinnipeetav puutub kokku kogu üksuse prügiga, keemiaga jne. Kaebaja leiab, et tal on õigus enda kaitsmiseks taotleda kaitsemaski, kindaid jne. Kaebaja pesi nädal aega oma kuludega riideid, et vangla koristustöid teha. Ebaõige on vangla väide, et vangla peseb kaebaja riideid tasuta. Vangla peseb kinnipeetavate riideid iga kahe nädala tagant. Tööriided väljastati kaebajale 23.10.2019 üksuse juhi korraldusel. Kaebajale jääb arusaamatuks ka see, miks talle üldse tööriided üksuse juhi 23.10.2019 korraldusega väljastati, kui nende andmine kohustuslik ei ole. Kaebajale ei väljastatud ka vajaminevaid töövahendeid. Koristada tuleb umbes 400-600 m2 põrandapinda, mille jaoks on vajalikud vastava mõõduga põrandapesu mopp, ämber, kummikindad jne. Kaebaja pidi kasutama koristamiseks ainult enda vana saunalina. VangS § 39 lg 1 kohaselt peab vangla tagama kõik vajaliku töö tegemiseks.
6.4.Kaebajat on teiste kinnipeetavatega võrreldes koheldud ebavõrdselt ning seega on vangla rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 12. Teine Tallinna Vangla kinnipeetav taotles enda tööle asumist, kuid teda ei lastud tööle ilma tööriieteta. Kaebajale on arusaamatu, miks temaga käituti teisiti ning määrati sedavõrd karm karistus.
6.5.Karistusena kartserisse paigutamine on äärmuslik ja ebaproportsionaalne. Hinnang on puudulik eelkõige kaebaja tervise ja tahtluse alusel.
7.Vastustaja seisukoht
7.1.Vastustaja on seisukohal, et kõik neli vaidlusalust distsiplinaarmenetlust on läbi viidud nõuetekohaselt ning määratud distsiplinaarkaristused on proportsionaalsed. Majandustööde tegemisest keeldumisega pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo. Menetluses kogutud tõenditega on kaebaja süü tuvastatud ning aluseid kaebaja distsiplinaarkorras karistamata jätmiseks ei esinenud. Tallinna Vangla fikseeris piisava selguse ja täpsusega asjaolud, mis on vajalikud sündmuse asjaolude esitamiseks ja mis on tõendatud asjakohaste tõenditega. Seetõttu on vastustaja hinnangul vaidlustatavad käskkirjad õiguspärased ega kuulu tühistamisele.
7.2.Kaebaja töötamist välistavaid asjaolusid ei esinenud ja ta oli määratud 07.10.2019 käskkirjaga nr 5-3/19/1300 vangla majandustöödele. 18.10.2019, 19.10.2019, 21.10.2019 ja 22.10.2019 ei allunud kaebaja vanglaametniku korraldusele asuda esimeses üksuses koristama ja keeldus mõjuva põhjuseta töökohustust täitmast, tuues ühel juhul põhjuseks tööriiete puudumise ning kolmel juhul väitis, et tema enne kella 20.30 tööle ei lähe.
7.3.Sobivate töörõivaste ja –vahendite puudumine ei anna alust töötamisest keeldumiseks. VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vanglas vangla riietust. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi kodukord) punkti 3.7 järgi väljastatakse kinnipeetavale vanglariietus, mille vormielementideks on 4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1 jope ja 1 talvemüts. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi vangiregister) andmetel oli kaebajale väljastatud 4 T-särki, 2 paari lühikesi pükse, 1 paar pikki pükse ja 1 jakk, kuna kaebaja ei soovinud teist komplekti pikki pükse ja jakki. Kodukorra punkt 11.2.3 sätestab, et vangla väljastatud vooditarvikute, käterättide, vangla riietuse ja tööriietuse pesemine ning parandamine on tasuta. Seega ei ole õige kaebaja väide, et ta pidi tegema kulutusi töö tegemisel määrdunud riiete pesemisele. Lisaks oli kaebaja ise loobunud ühest komplektist riietest (pikkadest pükstest ja jakist). Siiski oli kaebajale väljastatud piisavalt vanglavormi elemente, mis võimaldasid vajadusel peale töötamist riietust vahetada.
4 (11)
7.4.Ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei kohusta vanglat kinnipeetavale eraldi töö tegemiseks riietust väljastama, küll on aga teatud tööde tegemiseks (sööklas, õuekoristustöödel, muru niitmine jmt) pidanud vangla mõistlikuks kinnipeetavatele eraldi tööriided väljastada. Seega on asjakohatu kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste kinnipeetavatega, kuna neile anti tööriided. Olenevalt töö iseloomust ja töökohast võivadki nõuded tööriietuse ja tingimuste osas erineda. Isegi kui majandustöödele määratud kinnipeetavate riietuses esineb erinevusi, siis ei ole tegu põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, vaid töö iseloomust tingitud vajadusega.
7.5.Kaebaja oli määratud tööle koristajana sisekoristustöödele (valvuriruumide ümbrus ja trepikojad). Koristaja töö, antud juhul mopi ja veega põranda pesemine, ei nõua spetsiifilist tööriietust. Koristamise näol on tegemist lihtsa, tavapärase olmelise tegevusega, mis sarnaneb kinnipeetava enda kambri koristamisega, ainult territoorium on suurem. Vaidlustatud käskkirjadest nähtub, et kaebajale väljastati vastavalt tema soovile tööriided 23.10.2019, kuid see ei tähenda, et enne sobivate tööriiete saamist oleks kaebajal olnud alus töötamisest keelduda. Samuti ei tähenda tööriiete väljastamine seda, et need olidki koristustöödel kohustuslikud nagu kaebaja väidab, vaid vangla väljastas tööriided vastavalt kaebaja enda soovile.
7.6.Vangla väljastab koristustöid tegevatele kinnipeetavatele ämbri, mopi, üldpuhastusvahendi, harja, kühvli ja prügikoti ning tagatakse vee kasutamise võimalus. Kaebaja on vaid üldsõnaliselt väitnud, et tal puudusid töövahendid, kuid ei ole selgitanud, kuidas ja mis vahendite puudumine tal koristamist takistas. Kuna kaebaja keeldus tööle minemast, siis on arusaamatu, millele tuginedes ta töövahendite puudumist väidab, kuna tema kambris vajalikke koristusvahendeid ei ole. Jääb selgusetuks, miks kasutas kaebaja koristamisel enda saunalina, kuna vangla tagas ise kõik vajalikud vahendid, sh mopi.
7.7.Kui vanglaametnik andis kaebajale 18.10.2019, 19.10.2019, 21.10.2019 ja 22.10.2019 korralduse asuda tööle, siis oli kaebaja kohustatud korraldusele alluma. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-1-15; 01.03.2007 otsus nr 3-3-1103-06). Antud juhul ei olnud vanglaametniku antud korraldus tööle asumiseks ilmselgelt tühine. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 punktis 1 sätestatud allumiskohustust.
7.8.Kaebajale andis korralduse pädev isik, see oli kaebajale arusaadav ja täidetav ning ei kohustanud toime panema õigusrikkumist. Seega oli kaebaja kohustatud korralduse täitma ning asuma tööle. Kaebajal oli VangS § 37 lg-st 1 ja Tallinna Vangla 07.10.2019 käskkirjast tulenev töökohustus ning puudusid asjaolud, millele tuginedes olnuks kaebajal õigus keelduda tööle asumast vastava korralduse saamisel. Vanglaametniku antud korraldusele mitteallumine on lubamatu ning korralduse täitmata jätmisega pani kaebaja toime nii VangS § 67 punktis 1 sätestatud allumiskohustuse kui ka VangS § 37 lg 1 tuleneva töökohustuse rikkumise. Seega ei allunud kaebaja 18.10.2019, 19.10.2019, 21.10.2019 ja 22.10.2019 vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda koristama, rikkudes sellega süüliselt VangS § 37 lg-s 1 ja § 67 punktis 1 sätestatud nõudeid. Kaebaja toimepandud distsiplinaarrikkumine ja süü on tõendatud
5 (11)
ning määratud karistus proportsionaalne toimepandud rikkumise raskusega. Distsiplinaarkaristuse määramine on seejuures sobivaks meetmeks, mille eesmärgiks on kinnipeetava kallutamine käituma tulevikus õiguspäraselt.
7.9.Tööle asumise korraldusele mitteallumine on raske rikkumine (vt Riigikohtu 10.10.2017 otsus nr 3-15-3133, punkt 17), mistõttu tööle asumise korraldusele mitteallumise eest kartserikaristuse määramine igakordselt 3 ööpäeva ei ole ebaproportsionaalne karistus. Kaebajale määratud karistus on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ning arvestades toime pandud rikkumist, ei ole määratud karistus liiga raske. Nt ei ole Tartu Ringkonnakohus 16.11.2017 otsuses haldusasjas 3-16-47 pidanud ka seitsmeööpäevast kartserikaristust tööle asumise korralduse täitmisest alusetu keeldumise eest ebaproportsionaalseks, kuigi kinnipeetaval varasemad rikkumised puudusid. Vaidlustatud käskkirjades on kartserikaristuste määramist piisaval määral põhjendatud, selgitades ka seda, miks ei oleks antud juhul eesmärgipärane karistada kaebajat muude alternatiivsete distsiplinaarkaristustega. Vastustaja on kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne.
7.10.See, et kaebaja viibis vaidlustatud käskkirjade alusel kartserikambris kokku järjest 12 ööpäeva, ei tähenda, et vangla on käitunud õigusvastaselt. Tallinna Ringkonnakohus on 31.10.2017 otsuse nr 3-16-832 punktis 8 leidnud, et kartserikaristuste summeerimine ei ole keelatud. Lisaks arvestades, et VangS § 63 lg 1 punkt 4 annab võimaluse kinnipeetavale kohaldada karistusena kartserisse paigutamist ka 45 päevaks, ei saa pidada 12 ööpäeva järjestikku kartserikambris viibimist ebaproportsionaalseks või kaebaja tervist kahjustavaks. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei väljastanud arstitõendit, mis oleks välistanud kaebajal kartserikaristuse kandmise või oleks kohustanud talle looma kartserikambris eritingimusi.
7.11.Väär on kaebaja väide vaiete mittetähtaegse lahendamise kohta. Kaebaja 20.11.2019 vaided jäeti rahuldamata 19.12.2019 vaideotsustega, 25.11.2019 vaie jäeti rahuldamata 26.12.2019 vaideotsusega ning 26.11.2019 vaie jäeti rahuldamata 26.12.2019 vaideotsusega. Seega kõik vaided olid lahendatud tähtaegselt 30 päeva jooksul (VangS § 11 lg 7), seejuures 25.11.2019 ja 26.11.2019 esitatud vaiete puhul tuleb arvestada, et 25.12.2019 ja 26.12.2019 olid riigipühad, millest tulenevalt oli vaide lahendamise tähtaeg alles 27.12.2019 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 8).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Hinnanud poolte väiteid ja asjas esitatud tõendeid, on kohus seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
9.Asjas ei ole vaidlust, et Tallinna Vangla 07.10.2019 käskkirjaga määrati kaebaja majandustööle abitöölisena perioodil 10.10.2019–11.11.2019 (esialgse õiguskaitse toimiku lk (EÕK tlk) 31). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 18.10.2019, 19.10.2019, 21.10.2019 ja 22.10.2019 andis vanglaametnik kaebajale korralduse asuda koristustöödele, kuid kaebaja korraldusele ei allunud ning saatmiskavas määratud ajal tööle ei asunud. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kaebajal oli tööle asumisest keeldumiseks põhjendatud alus. Kaebaja on seisukohal, et ta ei saanud tööle asuda, kuna talle ei antud koristamiseks vajalikke tööriideid ja –vahendeid. Samuti leiab kaebaja, et läbiviidud distsiplinaarmenetlus ei ole korrektne ning vaidlusaluste käskkirjadega tema suhtes distsiplinaarkorras kohaldatud kartserikaristus ei ole õiguspärane.
6 (11)
10.VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. Seega distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu 07.11.2011 otsus nr 3-3-1-51-11, punkt 10). Selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.
11.VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kinnipeetava üldine töökohustus tuleneb VangS § 37 lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. VangS § 37 lg 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes on üle kuuekümne kolme aasta vanune; omandab üldharidust või kutseharidust või osaleb tööalasel koolitusel; ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kasvatab kuni kolmeaastast last. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja suhtes ei esinenud töötamist välistavaid asjaolusid.
12.Kaebaja põhjendas tööle asumisest keeldumist sellega, et talle ei antud töö tegemiseks tööriideid ja –vahendeid. Kohus on seisukohal, et majandustöödel töötamiseks, st kaebaja puhul sisekoristustööde tegemiseks, tööriiete andmata jätmine ei ole põhjus tööst keeldumiseks.
12.1.Kaebajale tutvustati (EÕK tlk 31 pöördel) Tallinna Vangla direktori 04.08.2014 käskkirja nr 131 „Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatav juhend“, mille lisa 2 („Tallinna Vangla töötervishoiu ja –ohutuse sissejuhatav juhend abitöölisele“) punkti 2.2 alapunkti 5 kohaselt on Tallinna Vangla kohustatud väljastama abitöölisele enne tööle asumist vajadusel tööohutusvahendid ja eririietuse (tlk 201). Arvestades sisekoristustöö iseloomu, nõustub kohus vastustajaga, et vajadus eraldi tööriietuse kasutamiseks puudus ning kaebajal oli võimalik koristustöid teha talle juba eraldatud vanglavormi riietega (tlk 194 pöördel). Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tavapärane koristus vanglas ei ole olemuselt sedavõrd eripärane ega intensiivne töö, et selleks on vaja eraldi tööriietust (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2018 otsus nr 3-17-698, punkt 7).
12.2.Saatmiskavade kohaselt oleks kaebaja pidanud koristama I üksuse 1. ja 2. korruse valvuriruumide ümbrust (EÕK tlk 20, 91 ja 106). Seega on kohtu hinnangul liialdatud kaebaja väited, et ta puutub koristustööde käigus kokku 300 isiku prügi ja kemikaalidega (tlk 167) ning vajab enda kaitsmiseks spetsiaalset rõivastust või kaitsevahendeid. Kaebajale oli väljastatud piisavalt vormirõivastuse esemeid (tlk 194 pöördel), mistõttu tal oli võimalus soovi korral vahetada riideid enne ja peale koristustöödele asumist. Vangla üksuse tavapärane koristus ei ole füüsiliselt sedavõrd intensiivne ega must töö, mille tõttu võiksid kaebaja riided määrduda nii oluliselt, et neid ei saaks mitmel järjestikusel päeval töö tegemiseks kasutada ning tekiks vajadus neid igapäevaselt pesta. Lisaks on vangla vaidlustatud käskkirjades põhjendatult selgitanud, et kaebajale vormiriietena väljastatud rõivaste pesemine on vangla kohustus, seega ei ole kaebajal vaja nende pesemisele enda raha kulutada.
12.3.Kaebajale väljastati tööriided 23.10.2019 tema enda soovil ja nõudmisel. See aga ei tähenda, et tööriiete väljastamine oleks olnud tööle asumise eeldus või vangla kohustus. Samuti ei muuda kaebajale hilisem tööriiete väljastamine kaebaja töötamisest keeldumist ajavahemikul 18.10.2019, 19.10.2019, 21.10.2019 ja 22.10.2019 õiguspäraseks ning vangla tegevust kaebaja tööle määramisel ja kaebaja tööst keeldumisel distsiplinaarkaristuse määramisel õigusvastaseks.
7 (11)
12.4.Kohtul ei ole põhjust kahelda, et vangla tagas kaebajale kõik koristustöödeks vajalikud töövahendid, nende hulgas ämbri, mopi, üldpuhastusvahendid, harja, kühvli ja prügikotid (tlk 194 pöördel). Vangla selgituste kohaselt väljastatakse töövahendid kinnipeetavale tööle asumisel ning need ei ole olemas kaebaja kambris ega tooda neid korralduse andmisel kambrisse. Kuna kohtul ei ole põhjust vangla sellekohases kinnituses kahelda ning kaebaja talle antud korralduse järgselt tööle ei asunud, on kaebaja väited töövahendite puudumisest alusetud ning samuti on ebausutav kaebaja väide enda vana saunalina kasutamisest põrandapesulapina. Seega leiab kohus osapoolte väidete ja esitatud materjalidest nähtuvate faktiliste asjaolude hindamise tulemusena, et kaebajale oli tagatud kõik vajalik selleks, et ta saaks majandustöödel osaleda. Seda seisukohta kinnitab ka fakt, et kaebaja osales vaidlusalustel kuupäevadel majandustöödel ajavahemikul 20.40–21.50 (EÕK tlk 90), seega ei saanud tööriiete või -vahendite puudumine olla töö tegemist välistavaks asjaoluks ka ajavahemikul 18.30–19.30.
13.Kohus nõustub vastustajaga ning leiab samuti, et kaebaja väited tema ebavõrdse kohtlemise osas ei ole asjakohased. Kaebaja märgib, et tema kõrvalkambris viibivale kinnipeetavale anti tööle asumiseks tööriided ning sellele eelnevalt keelduti teda tööriietuse puudumise tõttu tööle lubamast. Vangla on kohtule teatanud, et Tallinna Vangla ei ole keeldunud teist kinnipeetavat tööle lubamast põhjusel, et tal ei ole tööriideid (EÕK tlk 120 pöördel). Samuti võivad vastustaja selgitustest (EÕK tlk 120 pöördel) ja kohtule esitatud juhenditest (tlk 197–214) nähtuvalt nõuded tööriietuse ja –tingimuste osas olla töö iseloomust ja töökohast sõltuvalt erinevad. Seega selliste erinevuste esinemisel ei ole tegu põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, vaid töö iseloomust tingitud vajadusega.
14.Lisaks tööriiete ja –vahendite puudumisele oli kaebaja üheks põhjuseks tööle asumisest keeldumiseks ebasobiv tööaeg (18.10.2019 kaebus Tallinna Vanglale, tlk 51). Vastustaja on õigesti oma 05.11.2019 vastuses selgitustaotlusele nr 5-18/19/28188-2 kaebajale selgitanud, et kinnipeetav ei saa valida endale sobivat kellaaega töötamiseks ning tööhõive on vanglas korraldatud vastavalt üksuse päevakavale (tlk 59). Seega leiab kohus, et tööle asumisest keeldumine ei ole põhjendatud ka sellega, et kaebajale ei sobinud tööle asumise kellaaeg, kuna see ei vastanud tema soovitud töögraafikule.
15.VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja väidab, et väär on vastustaja seisukoht, et kaebaja on tööst keeldunud. Kaebaja käitumise kohta tehtud ettekannetest nähtub, et kaebajale anti korraldus tööle asuda vastavalt vanglasisestele saatmiskavadele, mille kohaselt oli kaebaja üheks töötamise ajavahemikuks märgitud 18.30– 19.30 (EÕK tlk 20, 91 ja 106). Puudub vaidlus, et kaebaja ei nõustunud sel ajavahemikul tööle asuma kuupäevadel 18.10.2019, 19.10.2019, 21.10.2019 ega 22.10.2019. Siinjuures ei ole asjakohane kaebaja väide, et nendel päevadel asus ta tööle teisel kellaajal ning seega ei keeldunud tööst. Asjas on tõendatud, et kaebaja ei allunud talle vanglaametnike poolt antud korraldusele asuda tööle 18.10.2019 kell 18.30, 19.10.2019 kell 18.28, 21.10.2019 kell 18.38 ja 22.10.2019 kell 18.15. Kaebaja majandustöödele määramise 07.10.2019 käskkiri oli tööle asumise korralduse ajal jõus ja kehtiv ning seega oli see kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebaja puhul ei esinenud ka VangS § 37 lg 2 punktidest 1–4 tulenevaid töötamise kohustust välistavaid asjaolusid ega VangS § 38 lg-s 22 tulenevaid eelduseid. Seega, kuna kaebaja oli töövõimeline ning eelpool käsitletust tulenevalt puudusid tal põhjendatud takistused tööle asumiseks, oli kaebaja keeldumine tööle asumisest põhjendamatu ning vanglaametnike seaduslikele korraldustele allumata jätmise puhul on tegemist VangS § 67 punkti 1 rikkumisega.
8 (11)
16.VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral, kuid täpsustamata on jäänud nõutava süü vorm. Seetõttu saab distsiplinaarkaristust määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu (Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-24-10, punkt 11). Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine (võlaõigusseaduse § 104 lg-d 3 ja 5). Ükski kaebaja kirjeldatud asjaolu ega väide ei välista tema süüd VangS § 37 lg 1 ja VangS § 67 punkti 1 rikkumise toimepanemises. Seega kuna kaebaja vastustab süüliselt rikkumise toimepanemise eest, siis esines alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks.
17.Distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata. VangS § 63 lg 1 punkti 4 järgi kuulub kinnipeetavatele kohaldatavate distsiplinaarkaristuste hulka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kaebajale distsiplinaarkorras määratav karistus peab olema proportsionaalne. Asjas on tuvastatud, et kaebaja keeldus tööle asumisest neljal päeval ning selle eest on talle määratud distsiplinaarkaristusena nelja erineva käskkirjaga neli 3 ööpäeva pikkust kartserikaristust. Kohus rõhutab, et kaebaja rikkumised ei seisnenud üksnes tööle määramise käskkirja mittejärgimises, vaid ka allumatuses vanglaametnike korraldustele.
18.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga ja viitega Riigikohtu 10.10.2017 otsuse nr 3-15-3133 punktile 17, et tööle asumise korraldustele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks. Kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise. Töökohustuse rikkumine kujutab endast ühtlasi ka ohtu vangla julgeolekule, kuna soodustab kriminaalse subkultuuri levikut ja ajendab teisi kinnipeetavaid suhtuma negatiivselt vanglas tehtavasse majandustöösse. Kaebajale määratud karistus on järelikult kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ning arvestades toime pandud rikkumist, ei ole määratud karistus liiga raske. Kohtu hinnangul on kaebajale igakordse rikkumise eest määratud 3 ööpäeva pikkune kartserikaristus proportsionaalne. Vaidlustatud käskkirjad on põhjendatud, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetele vastavad. Seetõttu on käskkirjad ka karistuse määramise osas õiguspärased.
19.Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Tallinna Vangla meditsiiniosakond oleks väljastanud kaebajale arstitõendi, mis välistaks tema kartserikaristuse kandmise või kohustaks vanglat looma talle kartserikambris eritingimusi. Tallinna Vangla kinnitusel käis kaebaja 22.11.2019 perearsti vastuvõtul (tlk 64), seega oli kaebajale tagatud kartserisse paigutamise eel arstlik kontroll. Kaebaja ei ole väitnud, et perearsti visiidi tulemusena oleks olnud välistatud tema kartserikaristuse kandmine, samuti ei ole ta esitanud sellekohast arstitõendit.
20.Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus ja vaidemenetlus on läbi viidud ettenähtud menetlustähtaega ületades ning haldusaktid kuuluvad sellest tulenevalt tühistamisele. Kohus kaebaja etteheitega menetlustähtaegade rikkumise osas ei nõustu.
20.1.VangS § 64 lg 41 ls-st 1 tulenevalt võib distsiplinaarkaristuse määrata mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamise päevast arvates. Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval (TsÜS § 136 lg 3). Kaebaja keeldus vanglaametniku korraldusele majandustöödele asuda kuupäevadel 18.10.2019, 19.10.2019, 21.10.2019 ja 22.10.2019 ning käskkirjad kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks tehti vastavalt kuupäevadel 18.11.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ja 22.11.2019. Seega on
9 (11)
distsiplinaarmenetlus läbi viidud seaduses sätestatud tähtaja ehk ühe kuu jooksul arvates rikkumisest teadasaamisest.
20.2.VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebaja vaided on lahendatud tähtaegselt. Kaebaja vaided 18.11.2019 ja 19.11.2019 käskkirjade peale edastati Tallinna Vanglale 20.11.2019 (EÕK tlk 33 ja 45) ja vaided jäeti rahuldamata 19.12.2019 vaideotsustega (tlk 149 pöördel ja 56). Kaebaja esitas 20.11.2019 käskkirja peale vaide 25.11.2019 (EÕK tlk 158) ja see jäeti rahuldamata 26.12.2019 vaideotsusega (tlk 153 pöördel). Kaebaja vaie 22.11.2019 käskkirjale edastati vanglale 26.11.2019 (EÕK vastustaja 27.11.2019 seisukoha elektrooniline lisa 3) ning vaie jäeti rahuldamata 26.12.2019 vaideotsusega (tlk 156). Kahe viimati nimetatud vaide lahendamiseks ettenähtud 30-päevane tähtaeg saabus vastavalt 25.12.2019 ja 26.12.2019. Vastustaja on õigesti märkinud, et 25.12.2019 ja 26.12.2019 on riigipühad, mistõttu saabus 25.11.2019 ja 26.11.2019 esitatud vaiete lahendamise tähtaeg alles 27.12.2019 ehk riigipühale järgneval esimesel tööpäeval (HMS § 33 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 1, TsÜS § 136 lg-d 6 ja 8). Seega on vaiete lahendamisel järgitud 30-päevast tähtaega.
21.Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et distsiplinaarmenetlused kaebaja suhtes on viidud läbi korrektselt seaduse alusel ning Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjad on õiguspärased ja ükski kaebaja välja toodud asjaolu ei anna alust nende tühistamiseks. Täiendavate taotluste lahendamine
22.Tallinna Halduskohtule saabus 02.06.2020 kaebaja 31.05.2020 taotlus (tlk 224), milles kaebaja teatab, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, millest soovib isiklikult videosilla vahendusel osa võtta, et esitada oma seisukohti. Tallinna Halduskohus otsustas 07.05.2020 määrusega, et haldusasi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 131 lg 1 punkti 2 alusel ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 21.05.2020 täiendavate avalduste esitamiseks (määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3).
22.1.Esmalt märgib kohus, et kuna täiendavate avalduste esitamiseks andis kohus 07.05.2020 määrusega tähtaja, siis tuleb järgida seda tähtpäeva, mitte lähtuda HKMS § 51 lg-st 3. Seega viimane päev taotluse esitamiseks oli 21.05.2020 (k.a.). Järelikult ei ole kaebaja 31.05.2020 taotlus esitatud tähtaegselt. Kaebaja ei ole taotluse hilisemat esitamist põhjendanud.
22.2.Kohus jääb oma 07.05.2020 määruses toodud seisukoha juurde ning ei pea asja läbivaatamist kohtuistungil vajalikuks. HKMS § 131 lg 1 punkt 2 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Seega asja kirjalikuks läbi vaatamiseks peavad samaaegselt olema täidetud kaks eeldust.
22.3.Vaidluse lahendamiseks olulised faktilised asjaolud ja poolte seisukohad on kohtumenetluses kirjalikult esitatud ning need on kohtule selged. Kaebaja on esitanud kohtule arvukalt selgitusi ja tõendeid, mille vahetu uurimine kohtuistungil ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalik. Kaebaja ei ole kaebuses ega 31.05.2020 taotluses välja toonud, milliseid konkreetseid asjaolusid ja seisukohti peab ta võimalikuks esitada üksnes suuliselt kohtuistungil.
10 (11)
Kohtuistungi korraldamise eesmärgiks ei ole kirjalike seisukohtade üle kordamine. Kohus ei näe ka vajadust küsida menetlusosalistelt täiendavaid suulisi selgitusi.
22.4.Kohus on seisukohal, et kaebuse iseloom ning kaalul olevad õigushüved ei ole sellised, mille puhul ei oleks võimalik kaebust lahendada kirjalikus menetluses. Asja lahendamiseks tuleb kohtul hinnata, kas läbiviidud distsiplinaarmenetlus ja selle tulemusena antud käskkirjad kartserikaristuse määramiseks on õiguspärased. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka vaidlusega. Vaidluse all on üksnes õigusküsimused, mille lahendamiseks olulised faktilised asjaolud on tuvastatavad menetlusosaliste kirjalikest dokumentidest ning need on selged. Seega kaebajal puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda.
23.Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja 31.05.2020 taotluse haldusasja läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata. Menetluskulud
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.