Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 13.11.2017, Tartu 3-17-2036 Rein Lossi taotlus esialgse õiguskaitse korras enda valijate nimekirja kandmiseks Tartu Halduskohtu 09.10.2017. a määrus Rein Lossi määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja/määruskaebuse esitaja Rein Loss
RESOLUTSIOON
Rahuldada Rein Lossi määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 09.10.2017. a määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta Rein Lossi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R. Loss esitas 05.10.2017 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks enda valijate nimekirja kandmiseks.
2.Tartu Halduskohus tagastas 09.10.2017. a määrusega kaebuse. Kohus käsitles R. Lossi taotlust kaebusena. Kohus leidis, et kaebus ei vasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-s 30 sätestatud nõuetele ning seda ei saa menetlusse võtta. Kohus märkis, et R. Lossi avaldust pole Jõhvi vallasekretär rahuldamata jätnud ning alles pärast KOVVS § 30 lg-s 5 sätestatud toimingu tegemist saab isik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Eelnevat arvestades tagastas kohus kaebuse (taotluse) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.
3.R. Loss esitas 12.10.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.10.2017. a määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. R. Lossi väitel on kohus ekslikult lugenud tema poolt esitatud taotlust kaebuseks. Ta vajas üksnes esialgset õiguskaitset, kuni vallasekretär viivitamatult vaatab läbi nimekirja ja taotlejale
vastab. R. Lossi arvates märgib kohus põhjendamatult, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine valimisasjas ei ole lubatud. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada koheselt (HKMS § 249 lg 5), kuna ta on pöördunud pädeva haldusorgani poole.
4.Tartu Halduskohus jättis 23.10.2017. a määrusega R. Lossi määruskaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kohus märkis, et kohaliku omavalitsuse valimised toimusid 15.10.2017, mistõttu ei saa kaebajal olla enam esialgse õiguskaitse vajadust ning käesoleva haldusasja raames ei saavutaks kaebaja ka Tartu Halduskohtu 09.10.2017 kaebuse tagastamise määruse tühistamisega ja kohtu poolt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse uue lahendamisega oma eesmärki volikogu valimistel hääletada. Veel märkis kohus, et R. Loss on esitanud ka uue kaebuse seonduvalt Jõhvi vallasekretäri tegevusega tema kandmata jätmises kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valijate nimekirja, mis on registreeritud haldusasjana nr 3-17-2106 ning see on jäetud puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Eelnevat arvestades tuli kaebajal kaaluda, kas ta endiselt soovib taotleda käesolevas haldusasjas 09.10.2017. a määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist.
5.R. Loss esitas 29.10.2017 taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu ning veel palus tagada talle õigusabi riigi poolt.
6.Tartu Halduskohus 07.11.2017. a määrusega vabastas R. Lossi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 09.10.2017. a määrusele; võttis R. Lossi määruskaebuse menetlusse ja jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks ringkonnakohtule; jättis R. Lossi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 09.10.2017. a määruse üle, millega kohus tagastas R. Lossi kaebuse. R. Lossi määruskaebuse väitel on halduskohus ekslikult lugenud tema poolt esitatud taotluse kaebuseks, kuigi ta vajas õiguskaitset kuni vallasekretär viivitamatult vaatab läbi valijate nimekirja ja temale vastab.
8.Ringkonnakohus märgib, et kaebuse saamisel on kohtul kohustus selgitada välja vaidluse ese (HKMS § 120 lg 1 p 1). HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduseks loetakse halduskohtumenetluses kohtule esitatav taotlus, väide, seisukoht, vastus, vastuväide, avalduse muudatus ja täiendus ning avaldusest loobumine, samuti muu tahteavaldus ja teade (HKMS § 50 lg 1). Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 2 lg 4 ls 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ainuüksi kaebajal on õigus määrata vaidluse ese (Riigikohtu 19.03.2012. a määrus nr 3-3-1-87-11, p 14) ning kohus saab asja läbi vaadata vaid taotletud ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus käesolevas asjas eksinud R. Lossi taotluse sisustamisel ja lugenud selle 09.10.2017. a määruses kaebuseks ebaõigesti ja põhjendamatult. Halduskohtule esitatud taotlusest ja ka R. Lossi määruskaebuse väidetest nähtuvalt soovis R. Loss esitada kohtule taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Eelnev menetluslik rikkumine on sedavõrd oluline, et toob kaasa Tartu Halduskohtu 09.10.2017. a määruse tühistamise.
9.Menetlusökonoomia põhimõttest juhinduvalt ei pea ringkonnakohus otstarbekaks saata asja uuesti lahendamiseks halduskohtule, vaid peab võimalikuks ise asjas uus lahend teha. Samas märgib ringkonnakohus seda, et 23.10.2017. a ja 07.11.2017. a määruste tekstist ilmneb, et halduskohus sai määruskaebust menetledes ka ise aru, et ta käsitles esialgse õiguskaitse taotlust
ebaõigesti kaebusena. HKMS § 206 lg 4 sätestab: „Kui halduskohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega.“ Asudes määruskaebust menetlema (määruskaebused esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise peale esitatakse HKMS § 252 lg 7 kohaselt otse kõrgemalseisvale kohtule, kes kontrollib nende vastavust nõuetele), pidanuks halduskohus HKMS § 206 lõikest 4 tulenevalt ise määruskaebuse määrusega rahuldama, enda ebaõigel alusel tehtud määruse tühistama ning esialgse õiguskaitse taotluse lahendama.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, kuna R. Lossil puudub esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 249 lg 1 ls 1 sätestab, et esialgset õiguskaitset võib kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kui kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades seda, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on 15.10.2017 lõppenud, siis puudub ringkonnakohtu hinnangul R. Lossil ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
11.Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Ebaõige on R. Lossi arusaam, et tal oli HKMS § 249 lg 5 alusel õigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks, kuna ta pöördus pädeva haldusorgani poole. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtusse esitamise ajal puudus vaide- või kohtumenetlus, mille raames saanuks R. Loss vastavat taotlust esitada. KOVVS § 30 lg 2 kohaselt valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. KOVVS § 30 lg 5 sätestab, et kui valla- või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega. Esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitamise ajaks ei olnud kaebust halduskohtule laekunud ning seda ei olnud ka vaidlustatud määruse tegemise aja seisuga. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. Vaidemenetluse raames saab vaidlustada haldusorgani antud haldusakti või viimase sooritatud toimingut. R. Lossi poolt Jõhvi vallasekretärile valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks esitatud avalduse puhul ei olnud tegemist vaidega ega selle menetlemisel vaidemenetlusega, mistõttu puudus halduskohtusse esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal ka vaidemenetlus. Seega pöördus R. Loss esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtu poole ennatlikult.
12.Ringkonnakohus leiab samas, et ka ennatlikult esitatud esialgse õiguskaitse taotlust on siiski võimalik lahendada juhul, kui taotluse menetlemise ajal saabub kohtusse kaebus, mille tagamiseks taotlus on esitatud. Tartu Halduskohtu 23.10.2017. a määruse p-st 6 nähtuvalt oli R. Lossi määruskaebuse menetlemise ajaks halduskohtuni jõudnud R. Lossi kaebus seonduvalt Jõhvi vallasekretäri tegevusega tema valijate nimekirja kandmata jätmisel. Kohtuinfosüsteemi andmetest nähtuvalt registreeriti kaebus esialgse õiguskaitse taotlusest eraldiseisva, uue haldusasjana (kaebus registreeritud 17.10.2017, haldusasi nr 3-17-2106), kuid kaebust hakkas menetlema sama kohtukoosseis. R. Lossi poolt kaebuse esitamisele on viidanud ka halduskohus haldusasjas nr 3-17-2106. Olles R. Lossi kaebusest seeläbi teadlik, pidanuks halduskohus määruskaebust menetledes 09.10.2017. a määruse tühistama, käsitlema kaebust käesoleva haldusasja raames esitatud kaebusena (või kui see oli juba ekslikult uue haldusasjana registreeritud, siis haldusasjad liitma) ning esialgse õiguskaitse taotluse lahendama.
Halduskohus seda ei teinud. Arvestades esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist, ei mõjuta see siiski esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise lõpptulemust.
13.Kõike eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus R. Lossi määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 09.10.2017. a määruse ning teeb asjas uue määruse, millega jätab R. Lossi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.