lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1743/14

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1743/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1427
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 5Esialgne õiguskaitseHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineVangS § 1Seaduse reguleerimisalaHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 204 lg 2Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 206 lg 1Määruskaebuse menetlemine halduskohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1743/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja25.08.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 10. november 2017, Tartu 3-17-1743 Vjatšeslav Koguti taotlus esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla direktori 16. augusti 2017. a käskkirja nr 1-1/102 peatamiseks Tartu Halduskohtu 25. augusti 2017. a määrus Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu

25.augusti 2017. a määruse peale Kirjalik menetlus Taotleja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Vjatšeslav Koguti menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 25. augusti 2017. a määruse peale riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2.Võtta Vjatšeslav Koguti määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.
3.Jätta Vjatšeslav Koguti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. augusti 2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkt 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kinnipeetav Vjatšeslav Kogut esitas 20. augustil 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 1. septembril 2017 jõustuva Viru Vangla direktori 16. augusti 2017. a käskkirja nr 1-1/102 peatamiseks. Nimetatud käskkirjaga muudeti Viru Vangla kodukorra punkte 12.4 ja 16.4.19 ning Viru Vangla kodukorra seletuskirja vastavaid punkte, mille kohaselt on kinnipeetaval lubatud suitsetamiseks ettenähtud ajal suitsetamiskohta kaasa võtta üks sigarett ilma pakita ja kauplusest osta üks pakk sigarette ühe kaupluse külastuse korral. V. Kogut taotles ka enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
HKMS § 55Avalduse puuduste kõrvaldamine
HMS § 74Vaidemenetluse algus
HMS § 79 lg 1Vaide tagastamine
HMS § 80 lg 1Vaide edastamine
2.V. Kogut esitas 21. augustil 2017 Viru Vanglale vaide 16. augusti 2017. a vangla direktori

käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla tagastas vaide 24. augusti 2017. a kirjaga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõike 1 punkt 1 alusel põhjendusega, et vaidlustatud käskkiri jõustub 1. septembril 2017, mistõttu ei avalda see V. Kogutile mõju.

3.Tartu Halduskohus jättis 25. augusti 2017. a määrusega taotleja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lõike 2 alusel. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. 3.1 Viru Vangla 24. augusti 2017. a otsuse nr 6-12/274-2 tegemisega on vaidemenetlus lõppenud. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel puudus pooleliolev menetlus HKMS § 249 lõigete 1 ja 2 mõistes. 3.2 Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks. 3.3 Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.V. Kogut esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25. augusti 2017. a määruse peale järgmistel põhjendustel. 4.1 Vaidlustatavas käskkirjas ei ole märgitud, et käskkirja saab vaidlustada alates 1. septembrist 2017. 4.2 Vangla oli kohustatud edastama vaide vangla direktori käskkirja vaidlustamiseks justiitsministeeriumile. Vanglal puudus õigus vaie tagastada. Kohus pidi kontrollima, kas vangla tagastas vaide õigesti. V. Kogut taotleb määruskaebuses enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha määruskaebuse esitaja menetluseabi taotluse kohta (I), otsustab seejärel määruskaebuse menetlusse võtmise (II) ning lahendab määruskaebuse sisuliselt (III). I
6.Ringkonnakohus leiab, et V. Koguti menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.
7.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
8.Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111. HKMS § 111 lõike 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lõike 1 punkt 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

9.Kohtupraktikas on lisaks leitud, et kinnipeetavatel on igakuised vältimatud kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-35-15). Taotluse esitamise ajal oli töötasu alammäär 470 eurot (Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määrus nr 139). Kuna menetlusabi taotluse lahendamisel võetakse arvesse menetlusabi taotlusele eelnenud nelja kuud (5. mai 2017 kuni 4. september 2017) ja sel perioodil oli töötasu alammäärast 5% 23,5 eurot, siis järelikult tuleb kinnipeetava sissetulekutest lisaks HKMS § 112 lõike 1 punktis 1 sätestatud kulutustele täiendavalt maha arvata selle perioodi vältimatuteks kulutusteks vajalik raha 94 eurot (4x23,5).
10.Taotleja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema nelja viimase kuu sissetulek enne ringkonnakohtule koos määruskaebusega menetlusabi taotluse esitamist olnud 320 eurot. V. Koguti sissetulekutest on seaduse alusel nõuetefondi ja vabanemisfondi arvatud 224 eurot. Tarbitud elektrienergia eest on taotleja tasunud 2,52 eurot. Seega tuleb taotleja sissetulekutest HKMS § 112 lõike 1 punkt 1 ja kohtupraktika järgi maha arvata 320,52 eurot (224+2,52+94). Eeltoodust tulenevalt on taotleja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu põhjal arvutatud kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek negatiivse näiduga ning taotlejale menetlusabi andmise eelduseks olevad majandusliku tingimused on täidetud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on vabastada taotleja täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel HKMS § 110 lõike 1 punkt 1 alusel. II
11.HKMS § 252 lõike 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lõike 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. HKMS § 206 lõike 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.
12.V. Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. augusti 2017. a määruse peale vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning selle esitamisel ringkonnakohus vabastab taotleja seadusega ette nähtud riigilõivu tasumisest. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25. augusti 2017. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lõike 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lõikega 7 menetlusse. III
13.V. Koguti määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Halduskohus on vaidlustatud määruses leidnud, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused ei ole täidetud, kuna Viru Vangla 24. augusti 2017. a otsusega on vaidemenetlus lõppenud. Halduskohus selgitas, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel puudus pooleliolev menetlus HKMS § 249 lõigete 1 ja 2 mõistes.
15.Viru Vangla tagastas taotleja vaide HMS § 79 lõike 1 punkt 1 alusel, kuna tal puudus õigus vaiet esitada. VangS § 11 lõike 41 kohaselt vaatab vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid läbi Justiitsministeerium. Kuna V. Kogut on esitanud vaide Viru Vangla direktori käskkirja peale, siis on Justiitsministeerium pädev selle käskkirja peale esitatud vaiet läbi vaatama. HMS § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile, mitte selle läbivaatamise õigust omavale organile või ametiasutusele. HMS § 80 lõike 1 alusel kui vaie vastab haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet.
16.Esialgse õiguskaitse lubatavuse eelduseks on vaide esitamine haldusorganile või kaebuse esitamine kohtule (HKMS § 249 lõige 5). V. Kogut küll esitas vaide Viru Vanglale, kuid vaidemenetlus lõppes vangla poolt vaide tagastamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuna taotleja vaie tagastati, on vaidemenetlus lõppenud ja seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Eelneva pinnalt on õige esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine vastavalt HKMS § 55 lõikele 2. Mainimist tasub, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas V. Kogut 14. septembril 2017 halduskohtule kaebuse Viru Vangla 16. augusti 2017. a käskkirja tühistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-17-1902. Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et Tartu Halduskohus on haldusasja nr 3-17-1449 menetlemisel V. Koguti taotluse alusel peatanud Viru Vangla 16. augusti 2017. a käskkirja nr 1-1/102 punktide 1.1 ja 1.3 kehtivuse.
17.Riigikohus on selgitanud, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel ei tohi kohus piirduda üksnes formaalse kontrolliga, vaid peab veenduma, et kas ka tegelikult esinesid puudused, millele viidates isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses tagastati (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-34-13). Ringkonnakohtu hinnangul on sama põhimõte kohaldatav ka olukorras, kus halduskohtul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse hindamisel kontrollida, kas vaie tagastati õiguspäraselt. V. Kogut taotles 21. augustil 2017 esitatud vaides Viru Vangla direktori 16. augusti 2017. a käskkirja kehtivuse peatamist. Nimetatud käskkirja punktis neli on selgelt kirjas, et käskkiri jõustub 1. septembril 2017 (tl 15-16). Ringkonnakohtu hinnangul tagastas Viru Vangla V. Koguti vaide õiguspäraselt HMS § 79 lõike 1 punkti 1 alusel vaide esitamise õiguse puudumise põhjusel. Eelneva tõttu ei olnud taotlejal võimalik
20.augustil 2017 halduskohtule esitatud taotlusega saavutada käskkirja kehtivuse peatamist, kuna vaidlusalune käskkiri veel ei kehtinud, ega saanud seetõttu avaldada ka mõju V. Kogutile.
18.Eeltoodud põhjendustel jääb V. Koguti määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
25.augusti 2017. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja