Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 9. november 2017, Tartu 3-17-1882 V.R. taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 7. augusti 2017. a käskkirjade nr 6-3/771-1 ja 63/781-1 ning 18. augusti 2017. a käskkirja nr 6-3/818-1 täitmine Tartu Halduskohtu 27. septembri 2017. a määrus V.R. määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja/määruskaebuse esitaja – V.R., esindaja vandeadvokaat Paul Järve Vastustaja - Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde V.R. poolt 17. oktoobril 2017. a esitatud avaldus ja väljavõte tervisekaardist (ravilugu nr 248).
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 27. septembri 2017. a määrus osas, milles halduskohus jättis taotluse Viru Vangla 7. augusti 2017. a käskkirja nr 6-3/771-1 ja 18. augusti 2017. a käskkirja nr 6-3/818-1 täitmise peatamiseks rahuldamata.
3.Jätta taotlus Viru Vangla 7. augusti 2017. a käskkirja nr 6-3/771-1 täitmise peatamiseks läbi vaatamata.
4.Lõpetada Viru Vangla 18. augusti 2017. a käskkirja nr 6-3/818-1 täitmise peatamise taotluse osas menetlus.
5.Mõista Viru Vanglalt määruskaebuse esitaja kasuks menetluskuluna välja 100 (ükssada) eurot.
6.Tagastada määruskaebuse esitajale riigilõiv 15 eurot ning kanda see advokaadibüroo Järve, Otti ja Partnerid OÜ arveldusarvele nr EE111010902001087000 (SEB Pank).
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 2017. aasta augustis V.R. vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 ja § 67 p 1 rikkumise eest järgmised distsiplinaarkaristused: - 7. augusti 2017. a käskkirjaga nr 6-3/771-1 kartserisse paigutamine 30 ööpäevaks; - 7. augusti 2017. a käskkirjaga nr 6-3/781-1 kartserisse paigutamine 30 ööpäevaks; - 18. augusti 2017. a käskkirjaga nr 6-3/818-1 kartserisse paigutamine 25 ööpäevaks. Vangla põhjenduste kohaselt ei allunud V.R. vastavalt 7., 12. ja 20. juulil 2017. a valvuri korraldusele asuda tööle koristajana.
2.V.R. esitas 30. augustil 2017. a Viru Vanglale vaide, milles soovis vaidlustatud käskkirjade kehtetuks tunnistamist, nende täitmise peatamist kuni tema psüühilise terviseseisundi täieliku paranemiseni ja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist tema edasise jätkuva kartserirežiimil kinnipidamise keelamiseks. Viru Vangla jättis 5. septembril 2017. a taotluse vaidlustatud käskkirjade täitmise peatamiseks rahuldamata.
3.V.R. esitas 15. septembril 2017. a Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada vaidlustatud käskkirjade täitmise ja taotleja edasise kartserirežiimil kinnipidamise kuni tema psüühilise terviseseisundi täieliku paranemiseni.
4.Tartu Halduskohus jättis 27. septembri 2017. a määrusega taotluse Viru Vangla 7. augusti 2017. a käskkirja nr 6-3/781-1 täitmise peatamiseks läbi vaatamata (määruse resolutsiooni p 1), taotluse Viru Vangla 7. augusti 2017. a käskkirja nr 6-3/771-1 ja 18. augusti 2017. a käskkirja nr 6-3/818-1 täitmise peatamiseks rahuldamata (p 2) ning jättis taotleja menetluskulud tema enda kanda (p 3). Halduskohtu määruse kohaselt sai asja lahendamisel määravaks asjaolu, et taotleja väide vaidlustatud käskkirjade täitmise kahjuliku mõju kohta tema psüühilisele tervisele ei leidnud kinnitust. Kohus arvestas isiku õigusi ja avalikku huvi distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamiseks vanglas ning leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Kohus selgitas, et arstiabi peab kinnipeetavale olema tagatud ka kartseris viibides ning kui selleks on meditsiiniline näidustus, siis saab arst ka kartserikaristuse kandmise kestel teha ettekirjutuse kartseri tingimuste leevendamiseks.
5.Taotleja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu määruse punktid 2 ja 3 ning kohaldada esialgset õiguskaitset. Taotleja esitas määruskaebuse ühe lisana 2. oktoobri 2017. a vaideotsuse, millega Viru Vangla jättis taotleja vaide rahuldamata. Samuti esitas ta väljavõtte tervisekaardist (millest nähtub Viru Vangla meditsiiniosakonna psühhiaatri 28. septembril 2017. a taotlejale pandud diagnoos koos otsusega paigutada kinnipeetav meditsiiniosakonda prognoositavalt kuni 31. oktoobrini 2017. a ja anda paus kartserirežiimile) ning 15. oktoobril 2017. a Viru Vangla direktorile adresseeritud avalduse, milles taotleja esitas järelepärimise arsti otsuse täitmata jätmise kohta.
6.Viru Vangla esitas ringkonnakohtule vastuse 25. oktoobri 2017. a kohtunõudele, väljavõtte kinnipeetava tervisekaardist (5. juulist kuni 20. oktoobrini 2017. a) ning inspektor-kontaktisiku koostatud õiendi kartserikaristuse peatamise ja vaidlustatud käskkirjade täitmisele pööramise kohta. Määruskaebuse esitaja esindaja esitas kohtule omapoolsed vastuväited. Esindaja väitel oli 18. oktoobril 2017. a psühhiaatri seisukoht, et kuni 31. oktoobrini 2017. a ei peaks määruskaebuse esitaja kindlasti kartseris olema.
MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuse esitaja leiab, et Tartu Halduskohtu 27. septembri 2017. a kohtumääruse põhjendused on vastuolulised, kohus ei ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid (HKMS § 2 lg 4) ning kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel andnud tõenditele ja asjaoludele ebaõige hinnangu. Määruskaebuse esitaja põhjendab määruskaebust järgmiselt.
7.1.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisel tuli arvestada kinnipeetava tervislikku seisundit, kuid vangla seda ei teinud. Arvamuse kartserikaristuse mõju kohta kinnipeetava tervisele saab anda vastavat pädevust omav tervishoiutöötaja. Käesoleval juhul ei ole keegi selliste küsimustega vastavate eriteadmistega isiku poole pöördunud, vaatamata sellele, et määruskaebuse esitaja seda taotles. Määruskaebuse esitaja psüühiline tervis on järjestikuste kartserikaristuste kandmise tõttu saanud kahjustada ning olukorras, kus kaebaja peab ka edasi jätkama üksikvangistuses viibimist, kaebaja tervisekahjustus süveneb.
7.2.Määruskaebuse esitaja leiab, et sisuliselt on halduskohus möönnud, et kaebaja poolt on esile toodud kaalukad argumendid, kuid lõppastmes on kohus nende sisulise kaalumise ja hindamise kõrvale lükanud. Halduskohus on andnud isiku õiguste rikkumisele teisejärgulise tähenduse ning on omistanud suurema kaalu abstraktsele avalikule huvile, milleks on distsipliini ja julgeoleku tagamine vanglas. Sellele vastandub määruskaebuse esitaja oluliste põhiõiguste intensiivne riive ja tervise kahjustamine. Kui kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuid hiljem põhivaidluses kohus tühistab haldusaktid (samas on kartserikaristused juba täidetud), siis sellises olukorras võib isik saada küll hüvitist, kuid see ei heasta ei alusetult kartseris istutud aega ega kahju, mida see on tekitanud isiku tervisele. Olukorras, kus isik on sedavõrd pikaajaliselt järjestikku üksikvangistuses ning tema psüühiline tervis on selle tõttu oluliselt halvenenud, on tagajärjed isiku jaoks pöördumatud.
7.3.Määruskaebuse esitaja jääb kõikide halduskohtule esitatud väidete ja seisukohtade juurde ning palub ringkonnakohtul nendega arvestada. Määruskaebuses on rõhutatud, et määruskaebuse esitaja on 10. oktoobri 2017. a seisuga viibinud kartseris jooksval aastal kokku 263 ööpäeva. Määruskaebuse esitaja leiab jätkuvalt, et talle sedavõrd pikaajalise kartserikaristuse määramisega on Viru Vangla kohelnud teda alandavalt ja kahjustanud tema inimväärikust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks esialgse õiguskaitse taotlust täpsustada. Määruskaebuse esitaja palub tühistada halduskohtu määruse punktid 2 ja 3 ning kohaldada esialgset õiguskaitset järgmiselt: 1) peatada Viru Vangla 7. augusti 2017. a käskkirja nr 6-3/771-1 ja 18. augusti 2017. a käskkirja nr 6-3/818-1 täitmine; 2) peatada määruskaebuse esitaja edasine kartserirežiimil kinnipidamine vähemalt kuni tema psüühilise terviseseisundi täieliku paranemiseni. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1, mis loetleb lubatavad esialgse õiguskaitse abinõud, ei näe ette võimalust peatada võimalike tulevikus antavate haldusaktide täitmist. HKMS § 251 lg 1 p 2 näeb ette, et esialgse õiguskaitse määrusega võib keelata vaidlustatava haldusakti andmise. Isegi, kui mõista taotlust peatada edasine kartserirežiimil kinnipidamine taotlusena keelata kartserikaristuse määramine, ei saaks kohus sellist taotlust rahuldada, kuna haldusakti andmise keelamiseks ei piisa abstraktsest kaebaja õiguste rikkumise võimalusest. Ringkonnakohus rõhutab, et kinnipeetaval on võimalik kartserikaristuse vältimiseks edaspidi distsiplinaarsüütegude toimepanemisest hoiduda. Eeltoodut arvestades mõistab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud taotlust nii, et määruskaebuse esitaja soovib vaidlustatud käskkirjade täitmise peatamist kuni tema psüühilise terviseseisundi täieliku paranemiseni.
9.Määruskaebuse koostamise ajaks (10. oktoobri 2017. a seisuga) oli kinnipeetav jooksval aastal viibinud kartseris kokku 263 ööpäeva. Määruskaebuse kohaselt on tema psüühiline tervis sedavõrd pikaajalise järjestikuse üksikvangistuses viibimise tõttu oluliselt halvenenud. Vaidlustatud halduskohtu määruse kohaselt ei leidnud taotleja väide kartserikaristuse kahjuliku mõju kohta kinnitust. Määruskaebuse esitaja esitas ringkonnakohtule väljavõtte enda tervisekaardist (haiguslugu nr 248), millest nähtub, et 28. septembril 2017. a (s.o üks päev pärast halduskohtu määruse tegemist) diagnoosis Viru Vangla meditsiiniosakonna psühhiaater kinnipeetaval muud rasked stressreaktsioonid (F43.8) ja raske depressiooni psühhootiliste sümptomiteta (F32.2) ning pidas vajalikuks kinnipeetava meditsiiniosakonda paigutamist (prognoositavalt kuni 31. oktoobrini 2017. a) ja kartserirežiimi kohaldamises pausi tegemist. Koos tervisekaardi väljavõttega esitas määruskaebuse esitaja enda 15. oktoobri 2017. a avalduse Viru Vangla direktorile, millest nähtub, et avalduse kirjutamise ajaks ei olnud Viru Vangla arsti otsusega arvestanud, samuti ei olnud määruskaebuse esitajale teatavaks tehtud vangla seisukohta selles küsimuses. Ringkonnakohus võtab tervisekaardi väljavõtte ja avalduse HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde.
10.Arvestades kartserirežiimil kinnipidamise pikaajalist kestust ning arsti 28. septembri 2017. a otsust, oli ringkonnakohtu hinnangul esialgse õiguskaitse taotlus määruskaebuse esitamise ajal põhjendatud. Selles olukorras oleks Viru Vangla pidanud tegutsema vastavalt arsti otsusele ja peatama kartserikaristuse kandmise.
11.Määruskaebust lahendava määruse tegemise ajaks on asjaolud taas kord muutunud. Inspektor-kontaktisiku 27. oktoobri 2017. a õiendi kohaselt tegi vangla psühhiaater
11.oktoobril 2017. a vanglale ettepaneku paigutada määruskaebuse esitaja vangla meditsiiniosakonda ning seoses sellega peatada ajutiselt käskkirjaga nr 6-3/771-1 määratud kartserikaristuse täitmine. Määruskaebuse esitaja paigutati meditsiiniosakonda 16. oktoobril 2017. a. Tervisekaardi väljavõtte kohaselt (haiguslugu nr 253) leidis psühhiaater 17. oktoobril 2017. a, et kinnipeetava seisund on hea ning märkis raviplaani, et kartserirežiimi lõpetamine on osa stressileevendavast ravist. Vangla meditsiiniosakonna õe 20. oktoobri 2017. a sissekande kohaselt ei vajanud kinnipeetav enam meditsiiniosakonnas intensiivset jälgimist ning võis jätkata psühhiaatri poolt määratud ravi eluosakonnas. Sissekandest nähtub, et üksusesse on saadetud tõend, mille kohaselt võib kinnipeetava paigutada tagasi eluosakonda. Õiendi kohaselt tehti seda samal päeval. Ühtlasi pöörati täitmisele käskkirja nr 6-3/771-1 täitmata osa ning selle täitmise lõppedes (27. oktoobril 2017. a) pöörati täitmisele käskkiri nr 6-3/818-1.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et seoses asjaolude muutumisega kohtumenetluse ajal tuleb määruskaebemenetluses esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatust uuesti hinnata. Arvestades, et kartserirežiim oli 16. oktoobrist kuni 20. oktoobrini 2017. a (kokku neli päeva) peatatud, leiab ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Määruskaebuse esitaja kartserirežiimil viibimise peatamise tulemusena on vähenenud tema õiguste riive intensiivsus ja kartserikaristuse kahjulike tagajärgede saabumise ohu tõenäosus. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 27. septembri 2017. a määruse osas, milles halduskohus jättis taotluse Viru Vangla 18. augusti 2017. a käskkirja nr 6-3/818-1 täitmise peatamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse ja lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käskkirja nr 6-3/818-1 osas menetluse.
13.HKMS § 249 lg 3 ls-s 2 on sätestatud, et kohus jätab esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Viru Vangla 27. oktoobri 2017. a vastusest nähtub, et kartserikaristuse kandmine käskkirja nr 6-3/771-1 alusel lõppes 27. oktoobril 2017. a ning sellest ajast kannab kinnipeetav käskkirja nr 6-3/818-1 alusel määratud kartserikaristust. Kuna
käskkirja nr 6-3/771-1 täitmise peatamine ei ole enam võimalik, siis tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 27. septembri 2017. a määruse osas, milles halduskohus jättis taotluse Viru Vangla 7. augusti 2017. a käskkirja nr 6-3/771-1 täitmise peatamiseks rahuldamata ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse taotluse selles osas HKMS § 249 lg 3 ls 2 alusel läbi vaatamata.
14.Määruskaebuse esitaja palus määruskaebuses Tartu Ringkonnakohtul nõuda Viru Vangla psühhiaatri seisukoha esitamist määruskaebuse esitaja tervisliku seisundi kohta ning kartserikaristuse mõju kohta tema tervisele. Arvestades määruskaebuse esitaja poolt täiendava tõendina esitatud tervisekaardi väljavõtet ei pea ringkonnakohus sellise nõude esitamist vajalikuks.
15.Määruskaebuse esitaja palub jätta kõik tema taotluse lahendamisega seotud menetluskulud Viru Vangla kanda. Määruskaebuse kohaselt on selle esitaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kandnud menetluskulusid kokku summas 315 eurot, sh 300 eurot esindaja tasuna ning 15 eurot riigilõivuna. Määruskaebuse koostamisel on määruskaebuse esitaja kandnud menetluskulusid kokku summas 400 eurot, sh 15 eurot riigilõivuna. Tartu Halduskohus jättis
27.septembri 2017. a määrusega taotleja menetluskulud tema enda kanda. Arvestades, et halduskohtu määruse (resolutsiooni p 2) muutmine on tingitud asjaolude muutumisest kohtumenetluse ajal, jätab ringkonnakohus halduskohtu määruse menetluskulude osas muutmata ja lahendab määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotuse.
16.Ringkonnakohus märgib, et menetluskulud kõrgemas kohtuastmes ei saa üldjuhul olla suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p 31). Praeguses kohtuasjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid määruskaebuse koostamisel esimeses kohtuastmes kantud kuludest suuremaid õigusabikulusid. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et määruskaebemenetluses kantud esindaja kulud on põhjendatud 300 euro ulatuses.
17.HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui määruskaebust reguleerivatest sätetest ei tulene teisiti. HKMS § 108 lg 4 näeb ette, et kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud üldjuhul kaebaja. HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praegusel juhul tuleb arvestada, et kohtuasja asjaolud muutusid pärast halduskohtu määruse tegemist, mistõttu saab kohus lähtuda ka kinnipeetava hilisema tegevuse mõjust haldusorgani tegevusele. Ringkonnakohus arvestab, et määruskaebuse esitaja on nii distsiplinaarmenetluse kui ka kohtumenetluse ajal korduvalt nõudnud tema tervise kohta psühhiaatri arvamuse küsimist. Viru Vangla ei reageerinud arsti
28.septembri 2017. a otsusele ning viivitas ka pärast seda, kui arst tegi 11. oktoobril 2017. a ettepaneku kinnipeetava meditsiiniosakonda paigutamiseks. Määruskaebuse esitaja
15.oktoobri 2017. a avaldusest arsti otsuse täitmata jätmise kohta nähtub muu hulgas, et määruskaebuse esitaja oli 13. oktoobril 2017. a pöördunud samas küsimuses enda kontaktisiku poole. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kartserirežiimi peatamine 16. oktoobril 2017. a oli olulisel määral tingitud määruskaebuse esitaja tegevusest. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista Viru Vanglalt määruskaebuse esitaja kasuks välja määruskaebuse esitamisel kantud esindaja kulud proportsionaalselt osas, milles ringkonnakohus lõpetab menetluse, s.o 100 eurot.
18.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse osaliselt läbi vaatamata ja lõpetab ülejäänud osas menetluse, siis kuulub määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele HKMS § 104 lg 5 p-de 3 ja 4 alusel. Seega tuleb määruskaebuse esitajale tagastada riigilõiv summas 15 eurot. Kuivõrd riigilõivu on määruskaebuse esitaja eest tasunud advokaadibüroo, siis tuleb riigilõiv kanda advokaadibüroo Järve, Otti ja Partnerid OÜ arveldusarvele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.