XX hagi Eesti Vabariigi vastu Viru Vangla kaudu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, hüvitiste ning viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.12.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 528,90 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Vabariik Viru Vangla kaudu (registrikood 70008144, asukoht Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi), volitatud esindaja Agu Rillo (e-post: XXX)
Istungi toimumise aeg
28.05.2020
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 04.12.2019 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamata TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõistmata hüvitise TLS 109 lg 1 alusel 3 kuu ulatuses ning viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
1(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106 3.1.XX hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, hüvitiste ning viivise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt. 3.2.Tuvastada XX ja Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vahel sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel erakorralise ülesütlemise tühisus.
3.3.Lõpetada XX ja Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 12.11.2018.a. 3.4.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Viru Vangla kaudu) XX kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 3 kuu keskmise neto töötasu ulatuses kokku summas 4874,49 eurot ja viivis VÕS § 113 l teises lauses sätestatud määras summalt 4874,49 eurot alates 13.11.2018 kuni hüvitise tasumiseni. 3.5.Jätta rahuldamata XX hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu TLS § 100 lg 2 alusel hüvitise ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks. 3.6.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 2/3 ulatuses kostja kanda 1/3 ulatuses hageja kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud
1.XX (edaspidi ka hageja, psühhiaater, töötaja) palus kohtule Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) (edaspidi ka kostja, vangla, tööandja) vastu esitatud hagis tuvastada hagejaga TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 4 kuu keskmise neto töötasu ulatuses 6 499,32 eurot, TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis töölepingu ülesütlemisest ette teatamata jätmise eest 60 päeva keskmise neto töötasu ulatuses 3 249,66 eurot, alternatiivselt (st sekundaarse nõudena) mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 6 kuu keskmise neto töötasu ulatuses 9 748,98 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 9 748,98 eurot alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Pooled sõlmisid 03.09.2013 töölepingu nr 3.-4/73-1 (edaspidi tööleping), mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle 03.09.2013 Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialistpsühhiaatrina ja tema peamisteks tööülesanneteks oli kinnipeetavatele isikutele ambulatoorse psühhiaatrilise eriarstiabi osutamine. 12.09.2018 hommikul kutsuti hageja direktori asetäitja juurde, kus teatati, et tema suhtes on usaldus kaotatud ning ta peab kirjutama omal soovil lahkumisavalduse, millest hageja keeldus. Seejärel teatas direktori
2(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106 asetäitja, et hagejaga lõpetatakse tööleping erakorraliselt päevapealt, hageja kaotas õiguse vanglasse siseneda ning oma asjadele sai ta järele minna vaid koos saatjaga. Hageja ootas vangla ooteruumis mitu tundi ülesütlemisavalduse kättesaamist, kuid tema tervislik seisund oli pärast eelkirjeldatud hingelisi üleelamisi oluliselt halvenenud, mistõttu ta lahkus vangla territooriumilt ning suundus SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Samal päeval saadeti hageja elektronposti aadressile töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, milles on märgitud, et kostja ütleb töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, s.o usalduse kaotuse tõttu alates 12.09.2018. Ülesütlemisavalduse kohaselt sai kostjale 26.07.2018 teatavaks informatsioon selle kohta, et hageja on 26.01.2018 e-kirjas vastanud Advokaadibüroo Küllike Namm e-kirjale seoses ühe kinnipeetava tervisliku seisundiga, tehes mh „mitmeid olulisi etteheiteid oma tööandja suhtes“. Ülesütlemisavalduse kohaselt oli tegemist „tugevalt vangla mainet kahjustavate hinnangutega, mis võisid tekitada kolmandatele isikutele vale ning eksitava arusaama vangla töökorralduse kohta.“ Täiendavalt on leitud, et hageja lähtus isiklikust hinnangust, ei tegutsenud tööandja huvides ega lojaalselt ning edastas tööandja kohta halvustavat ja ebatõepäraseid väiteid.
3.Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine, sest alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud. Ülesütlemisavaldusest ei nähtu, kelle ees on vangla mainet kahjustatud. E-kiri on adresseeritud vandeadvokaadile, seega ühele isikule, mis ei saa olla piisav põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töösuhte lõpetamine isiklikult e-postiaadressilt advokaadile saadetud e-kirja tõttu on põhjendamatu ning ebaseaduslik, olles käsitletav mh erakordselt raske sõnavabaduse riivena. Hageja on seisukohal, et e-kiri pigem tõstis vangla mainet kirja adressaadi silmis, kuna sellest nähtub, et vanglas töötas tõeliselt professionaalne ning oma patsientide tervendamisele orienteeritud psühhiaater. Ülesütlemisavalduses on ka ette heidetud, et hageja ei informeerinud kostjat temale saadetud kirjast ega sellele vastuse koostamisest. Töölepingust ega ühestki õigusaktist ei tulene hageja kohustust teavitada kostjat isiklikule e-posti aadressile saadetud kirjast ja sellele vastamisest, kusjuures pöördumise sisuks oli patsiendi tervislik seisund ning patsiendi ja tema esindaja informeerimine kuulub tervishoiuteenuse osutaja ülesannete hulka.
4.Ülesütlemisavalduses esitatud väited, et hagejal on olnud varasemalt tööalaseid eksimusi, on ebaõiged, sest hagejale ei ole kogu 5 aaastase töötamise perioodil esitatud ühtki tööalast pretensiooni tööandja ega patsientide poolt. Tööandja ei ole töötajat enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud. Tõendamist ei leidnud väidetava rikkumise eriline raskus ja olulisus, mis tooks kaasa töölepingu ilma hoiatamiseta lõpetamise vajaduse. Töölepingut ei öeldud üles mõistliku aja jooksul, kuna hagejale heidetakse ette kaheksa kuud varem (26.01.2018) aset leidnud e-kirja saatmist. Ülesütlemisavalduse kohaselt sai kostja e-kirjast teadlikuks väidetavalt 26.07.2018, seega kaks kuud varem. Eesti kohtupraktika on käsitlenud mõistlikuna ühe kuu pikkust perioodi alates rikkumisest teadasaamisest kuni ülesütlemiseni.
5.Hageja on seisukohal, et tal on alust nõuda kostjalt suuremas määras hüvitist kui on ette
3(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106 nähtud TLS § 109 lg-s 2 ja hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada, et hageja on vanglas töötanud üle viie aasta, tema töö suhtes ei olnud pretensioone, kostja ei andnud hagejale mõista, et tal on tahe öelda tööleping üles, tööleping lõpetati päevapealt ning temalt võeti ära õigus vangla territooriumile siseneda ning seal liikuda vaid koos saatjaga. Kostja käitumine, töölepingu ülesütlemise ootamatus ja hagejale osakssaanud ebaõiglus tekitasid hagejale ka tervisehäired. Hageja esitas koos põhinõudega ka viivisenõude.
6.Hagiavalduse täienduses nõuab hageja hüvitist nii TLS § 109 lg 1 kui ka TLS § 100 lg 5 alusel, kuna TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetav hüvitis ei kata hüvitist etteteatamistähtaja mittejärgimise eest. Kui kohus ei saa välja mõista hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel, palub hageja alternatiivselt suurendada TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistatavat hüvitist ning mõista hageja kasuks välja hüvitis 6 kuu keskmise neto töötasu ulatuses 9 748,98 eurot, arvestades asjaolu, et kostja oleks pidanud hagejale lepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva tulenevalt TLS §-st 97 lg 2 p 3. Pärast töölepingu ebaseaduslikku lõpetamist oli hagejal väga raske majanduslikult toime tulla, septembrist kuni novembrini 2018.a töötas hageja vaid 0,5 koormusega ning oluliselt väiksema töötasuga, kuivõrd uuel tööandjal Q OÜ-l ei olnud talle rohkem tööd pakkuda ning tunnitasu suuruseks oli vaid 12 eurot (kostja juures oli hageja tunnitasu 18 eurot (neto)). Alles detsembris 2018.a. leidis hageja täiendava töökoha ning asus paralleelselt töötama ka AS-is C.
7.Kostja pidi vaidlusalusest e-kirjast teada saama 25.06.2018, mil kostja on e-toimiku vahendusel vastu võtnud sama kinnipeetava kaebuse koos lisadega haldusasjas nr 3-18487 (kinnine menetlus), mille lisa nr 10 oli hageja 26.01.2018 e-kiri. Seega on kostja rikkunud TLS §-s 88 lg-t 4, öeldes töölepingu üles peaaegu kolm kuud pärast ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada saamist. Kostja vastuväited
8.Kostja nõustus hageja faktiväidetega poolte vahel sõlmitud töölepingu kohta. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja vastuse kohaselt sai talle 26.07.2018 teatavaks, et hageja isiklikule meiliaadressile laekus 24.01.2018 ühe Viru Vangla kinnipeetava advokaadi päring, mis puudutas kinnipeetava seisundit ja millele hageja 26.01.2018 vastas. Päringule vastamisel kasutas hageja oma isiklikku meilikontot, ei informeerinud vanglat esitatud päringust ega sellele antud vastusest. Samuti ei kooskõlastanud ta vastuskirja meditsiiniosakonna juhatajaga, millega rikkus ametijuhendist tulenevaid kohustusi. Kinnipeetav on vangla meditsiiniosakonna patsient, mitte hageja erapatsient ja tervishoiuteenuse osutamisel peab hageja alluma vangla üldisele korrale. Vanglat juhib direktor, kes vastutab vangla struktuurüksuste, k.a meditsiiniosakonna, häireteta töö eest. Direktor on 06.06.2018 käskkirja nr 1-1/67 punktides 17.1 ja 17.2 volitanud meditsiiniosakonna juhatajat läbi vaatama ja allkirjastama tervishoiuteenuse osutamist puudutavaid taotlusi, selgitustaotlusi, teabenõudeid, märgukirju jm. Lisaks sätestas ka hageja ametijuhend kohustuse kooskõlastada vastuskirju meditsiiniosakonna juhatajaga. Hagejal ei olnud õigust saata välja vastust ilma meditsiiniosakonna juhataja kooskõlastuseta ja oma allkirjaga. 4(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106
9.Hageja rikkus ka töölepingu punkti 5.1.7, mille kohaselt töötaja kohustub täitma kõiki andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja eeskirju. Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus kaitsta patsientide andmeid, eelkõige delikaatseid terviseandmeid ravi kohta. Vangla meditsiiniosakonna tervishoiutöötajatele on tööasjade ajamiseks tagatud e-posti aadress, mis on Justiitsministeeriumi infotehnoloogia infoturbe keskkonnas ning tööasjad edastatakse üksnes nende kanalite kaudu. Töö asjus isikliku meilikonto kasutamine on keelatud, kuna see ohustab vangla julgeolekut. Edastades kinnipeetava kohta käivaid andmeid oma isikliku meilikonto kaudu ja krüpteerimata, seadis hageja ohtu kinnipeetava konfidentsiaalsed andmed. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei täitnud oma tööülesandeid korrektselt ning tööandja kaotas ebaõige tegevuse tõttu tema vastu usalduse, mitte kriitika tõttu. Kui töötajal tekivad arusaamatused tööülesannete täitmisel või asutusesisese töökorralduse kohta, sh kahtlused töö takistamisel, siis on tööandjal õigustatud ootus, et võimalikest probleemidest teavitab töötaja esmalt tööandjat (TLS § 16 lg 2 p 7). Hageja töölepingu punkti 5.1.5 kohaselt kohustub töötaja tegema kõik endast sõltuva, et teistel ametnikel ja töötajatel oleks võimalik täita nende tööülesandeid ning ametijuhend nägi ette pidevat koostööd üksuse spetsialistidega ja meditsiiniosakonna erialaspetsialistidega. Seega pidi hageja tekkinud probleeme lahendama koostöös oma kolleegidega või pöörduma abi saamiseks oma vahetu juhi või vangla juhtkonna poole, mitte jätma vanglat teadmatusesse.
10.Kostja on seisukohal, et kinnipeetava ravijuhtumit oleks olnud võimalik lahendada vangla siseselt, kui hageja oleks täitnud oma otseseid töökohustusi kui ka tervishoiutöötajalt tavapäraselt oodatavaid ülesandeid. Novembris 2017 pöördus sama kinnipeetav vangla poole selgitustaotlusega, kus juhtis tähelepanu, et psühhiaatri väidete kohaselt peaks ta paiknema meditsiiniosakonnas kuni 31.10.2017 aga 20.10.2017 paigutati ta eluosakonda. Viru Vangla selgitas välja, et kinnipeetava ümberpaigutamine meditsiiniosakonnast eluosakonda oli meditsiiniosakonna juhataja poolt kooskõlastatud ja teadaolevalt konsulteeriti sellest ka hagejaga. Eelnevale tuginedes andis vangla kinnipeetavale selgitusi, mis ei ühti hageja 26.01.2018 väljastatud e-kirja sisuga. Seega tuli vanglalt sama sündmuse kohta kaks erinevat seisukohta, mis ei näita vanglat heast küljest ja kahjustas mainet, kuna kinnipeetavale ja tema esindajale jäi arusaamatuks, mis tegelikult toimus. Arvestades, et kinnipeetava esindaja kasutas kogutud materjale kohtule esitamiseks, kahjustab selline tegevus vangla mainet ka kohtu ees. Eelnev on tingitud sellest, et hageja õigel ajal ei teavitanud tööandjat võimalikest probleemidest ega püüdnud neid koostöös kolleegide ja juhtidega lahendada, mistõttu saab väita, et töötaja ei tegutsenud tööülesannete täitmisel tööandja huvides ja tööandjale lojaalselt.
11.Vanglateenistuse jaoks on oluline, et teenistuja on usaldusväärne, käitub vastavalt töötajale seatud üldtunnustatud normidele, peab kinni töölepingu seadusest ja temaga sõlmitud töölepingust. Tuvastatud rikkumise valguses ei saanud olla kindel, et hageja edaspidi oma teenistusülesandeid täites suudaks õiguslikult korrektselt käituda. Hageja lõi oma käitumisega ebakindluse, mille tõttu ei saa teda võrreldes varasemaga täiel määral usaldada, eeldada töösuhte jätkamist ega oodata hea usu põhimõtte järgi tööandjalt eelnevat hoiatamist. 14.08.2018 toimus vestlus, kus osalesid hageja, direktori asetäitja ja
5(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106 järelevalveosakonna juhataja direktori ülesannetes ja mille sisuks oli hageja isiklikult meilikontolt saadetud kiri. Vestlusel hageja möönis, et ta ei tohtinud oma isiklikult meilikontolt saata tööalast infot ja põhjendas oma käitumist sellega, et ta oli endast väljas ja tegi seda kõike emotsioonide pinnalt. Vangla tõi lõppsõnana välja, et kuuldu põhjal ei tekkinud veendumust, et hageja on valmis töötama asutuses kokkulepitud reeglite järgi ning lähiajal antakse teada, kuidas vangla asjaga edasi liigub. Eeltooduga anti hagejale mõista, et tema töösuhe vanglaga võib lõppeda.
12.Kostja leiab, et töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja töötas osalise koormusega käies tööl 2-3 korda nädalas ja ajavahemikul 17.07.2018-30.07.2018 oli ta puhkusel, mistõttu ei saanud vangla koheselt tegeleda asjaolude väljaselgitamisega. 14.08.2018 toimus hagejaga vestlus, kus käsitleti põhjalikult hageja käitumist. Hageja vahetu juht on varem korduvalt temaga vestelnud erinevatest tööalastest probleemidest ja selgitanud vanglas kehtivat töökorraldust ning vanglas sees ja väljaspool töötava arsti töö eripärasid. Hageja eksitab kohut väites, et pidi ooteruumis ootama mitu tundi direktori asetäitja juurde kutsumist ja töölepingu erakorralise ülesütlemise teatist ning sellisest ebaõiglusest tekkisid tal tervisehäired. Hageja sisenes vangla territooriumile 12.09.2018 kell 8.57, hiljem toimus vestlus, mille järel võeti seoses kavandatava töölepingu ülesütlemisega u kell 10 hagejalt ära õigus üksinda liikuda vangla territooriumil. Hageja viis oma isiklikud asjad meditsiiniosakonna teenistujate abi kasutades territooriumilt välja kell 10.31-11.32, kell 11.32-12.32 viibis ta meditsiiniosakonnas asuvas puhkeruumis, kus käisid ka kolleegid. Kell 12.32 läks hageja koos kolleegidega vangla personalisööklasse lõunat sööma. Hageja lahkus ilma töölepingu ülesütlemise dokumente kätte saamata ja kostja nõusolekuta vanglast umbes kell 13.05. Hagejaga vahetult suhelnud isikute sõnul oli ta väliselt vaoshoitud, rahulik. Vangla ei hoidnud hagejat kuskil ooteruumis, vaid ta liikus ringi, suhtles oma kolleegidega ja jõudis rahulikult vangla personalisööklas lõunat süüa. Seega ei ole usutavad hageja väited väidetavast tervise halvenemisest ülesütlemise teatist oodates.
13.Kostja on seisukohal, et TLS § 100 lg 5 hüvitise nõue ei ole asjakohane, kuna ei käsitle juhtumeid, mil tuvastatakse töölepingu ülesütlemise tühisus. Ülesütlemise tühisuse vaidluse korral katab TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetav võimalik hüvitis kõik nõuded, millele viitab ka TLS § 109 lg 3. TLS § 109 lg 1 alusel taotletud hüvitise suurus on ülemäärane. Maakohtu otsus
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jättis hageja kanda.
15.Otsuse põhjenduste kohaselt ei tulenenud hagejale töölepingust, ametijuhendist ega muudest tema tööd reguleerivatest õigusaktidest õigust kasutada tööalastel eesmärkidel oma isiklikku elektronposti aadressi, millelt 26.01.2018 e-kiri Advokaadibüroo Küllike Namm advokaadile oli saadetud. E-kirja sisust tulenevalt oli tegemist tööalase, mitte hageja erakirjaga. Järelikult rikkus hageja ametijuhendi punkte 1.4.5-1.4.7. Vaidlus puudub, et hageja tema isiklikule e-posti aadressile saadetud advokaadi päringust
6(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106 kinnipeetava tervisliku seisundi kohta ega oma 26.01.2018 e-kirjas saadetud vastusest sellele vanglat ei informeerinud ega kirjavahetust vastavalt käskkirja punktile 4.1.3 ei registreerinud. Samuti ei kooskõlastanud ta vastuskirja meditsiiniosakonna juhatajaga, millega rikkus ametijuhendi punktist 16 tulenevat kohustust. Kinnipeetava advokaadile saadetud e-kirjas märgib hageja muuhulgas, et ta oli stressis ja solvunud tööandja peale, kuna teda ei kaasatud kinnipeetava haigusjuhtumi läbiviimise protsessi, mistõttu saab kohus järeldada, et hagejal oli tahtlus e-kirja saates jätta tööandja advokaadi päringust, vastuskirja saatmisest ja vastuse sisust teavitamata. Tunnistaja WW ütlustega on tõendatud samuti, et hageja möönis nende vestlusel, et oli e-kirja saates emotsionaalne, tal oli kinnipeetavast kahju ning ta tahtis tööandjat mõjutada otsuseid muutma.
16.E-kirjaga on tõendatud, et hageja ei väljastanud vastavalt asjaajamiskorra punktile 1.4.7 vangla kinnipeetava kohta oma isiklikult e-posti aadressilt esitatud delikaatseid isikuandmeid krüpteeritud kujul. Järelikult jättis hageja Viru Vangla direktori 28.08.2014 käskkirjaga nr 1-1/172 kinnitatud Viru Vangla asjaajamiskorra punktides 4.1.3 ja 1.4.7 sätestatud kohustused täitmata. Ühtlasi rikkus hageja töölepingu punkti 5.1.7, mille kohaselt töötaja kohustub täitma kõiki andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja eeskirju ning VÕS § 768 lg-s 1 sätestatut. Hagejale ei tulenenud töölepingust, ametijuhendist ega muudest tema tööd reguleerivatest õigusaktidest õigust väljastada 26.01.2018 vastust oma allkirjaga ilma meditsiiniosakonna juhataja kooskõlastuseta. Kuivõrd hageja on 25.06.2019 menetlusdokumendi punktis 14 esile toonud, et tal puudus enne 26.01.2018 igasugune kokkupuude e-kirja adressaadiks olnud advokaadiga, siis edastas ta kinnipeetava delikaatsed isikuandmed eelnevalt kontrollimata, kas tegemist on ikka kinnipeetava esindajaga, rikkudes sellega VÕS § 768 lg-s 1 sätestatut kohustust hoida saladuses tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta ning hoolitseda, et need ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele. Eelnevate tõenditega on tõendatud ka kostja väide, et vangla pidas töö asjus isikliku meilikonto kasutamist vangla julgeolekut ohustavaks, mistõttu see oli keelatud.
17.Kohus on seisukohal, et eelpool käsitletud tõenditega on põhjendatud ja tõendatud kostja ülesütlemisavalduses ja vastuses hagile esile toodu, et töötaja käitumine kogumis põhjustas kostjas usalduse kaotuse tema suhtes, et tuvastatud rikkumise valguses ei saanud kostja olla kindel, et hageja edaspidi oma teenistusülesandeid täites suudaks õiguslikult korrektselt käituda ning, et hageja lõi oma käitumisega ebakindluse, mille tõttu ei saa teda võrreldes varasemaga täiel määral usaldada, eeldada töösuhte jätkamist ega oodata hea usu põhimõtte järgi tööandjalt eelnevat hoiatamist. Kohus leiab, et hageja tegu kogumis oli käsitletav töökohustuse olulise rikkumisena, mille puhul ei olnud TLS § 88 lg 3 teisest lausest tulenevalt eelnev hoiatamine vajalik. Ülesütlemisavalduses on esile toodud ja tunnistaja WW ütlustega tõendatud, et kostja oli hagejaga varasemalt tööalastest eksimustest korduvalt vestelnud.
18.Kohus on seisukohal, et hagejaga töölepingu ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul. Töölepingust ja ametijuhendist nähtuvalt ei ole vangla juristil ega meditsiiniosakonna
7(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106 psühhiaatril alluvussuhet ega mingit tööalast puutumust, mistõttu ei saa lugeda tööandjat hageja rikkumisest teadlikuks DD poolt 25.06.2018 teises kohtuasjas e-toimikus dokumendi vastuvõtmisega. Kostja on väitnud, et tööandja sai hageja rikkumisest teada 26.07.2018, mil vangla juristil DD-l tõusetus kohtuasjas 3-18-487/1 vastust koostades hageja kirja osas küsimus ning vastav info edastati vangla juhtkonnale. Antud väide on tõendatud vaidlusaluse kirjavahetuse DD-le edastamisega hageja poolt 26.07.2018.
19.Seega saab mõistlikku aega töölepingu ülesütlemiseks hakata arvestama alates 26.07.2018, kui e-kirja saatmisest sai teada hageja juht. Kostja on põhjendanud, et hageja ei viibinud töögraafiku järgi vanglas igal tööpäeval, vaid 2-3 päeva nädalas, mistõttu ei olnud võimalik temaga igal tööpäeval vahetult suhelda, et hageja viibis 26.072018 puhkusel ja naasis puhkuselt tööle augustis ning, et kahekümne kahest augusti tööpäevast viibis hageja vanglas kohapeal kolmeteistkümnel päeval, septembris kuni töölepingu ülesütlemiseni (12.09.2018 kaasa arvatud) viibis hageja vanglas viiel tööpäeval. Selliselt arvestas kostja, et ta ütles hageja töölepingu üles hageja kaheksateistkümnendal tööpäeval. Hageja apellatsioonkaebus
20.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tunnistaja ütlustest tuleneb, et juulis 2018 toimunud vestluse käigus lahendati mh 12.09.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduses töölepingu lõpetamise põhjusena välja toodud 26.01.2018.a. e-kirja saatmise temaatika ammendavalt ning mõlemaid osapooli rahuldavalt. Seega oli töölepingu lõpetamine 12.09.2018 põhjusel, et hageja saatis 26.01.2018 advokaadile ekirja, täiesti põhjendamatu ning kohus oleks pidanud otsuses eelviidatud tunnistaja ütlustele ka tuginema ning nendega otsuse tegemisel arvestama.
21.Kohus on asunud ise sisustama töölepingu ülesütlemise aluseid. 12.09.2018 töölepingu erakorralises ülesütlemisavalduses (tl 9-10) on märgitud, et hageja on väidetavalt rikkunud TLS § 16 lg 2 p 7, § 16 lg 2 p 9 (TLS ei sisalda selliseid sätteid ning ilmselt on kostja silmas pidanud TLS § 15), töölepingu punkt 5.1.1 ja 5.1.9. Kostja ei ole ei ülesütlemisavalduses ega ka kohtumenetluse käigus kordagi tuginenud VÕS § 768 lg 1 väidetavale rikkumisele hageja poolt, millisele rikkumisele on kohus üllatuslikult ja esmakordselt kohtuotsuse punktis 27 viidanud (apellatsioonkaebuse punktis 22 on toodud selles osas sisulised vastuväited). Samuti on kohus asunud kostja asemel sisustama Viru Vangla 23.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/40 kinnitatud töökorralduse reeglite (tl 94-105) punktis 13.4.4 nimetatud tegu, mis segab teisi teenistujaid nende teenistuskohustuste täitmisel, mis õigustab töölepingu erakorralist ülesütlemist.
22.Kohtuotsuse punktis 22 on tsiteeritud hageja ametijuhendi (tl 20-21) punkte 8 (pidev koostöö üksuse spetsialistidega ja meditsiiniosakonna erialaspetsialistidega) ja 16 (kinnipeetavate pöördumistele vastuskirjade koostamine koostöös meditsiiniosakonna referendiga ning vastuskirjade kooskõlastamine meditsiiniosakonna juhatajaga), kuid on jäetud märkimata, mis on vastavate ülesannete täitmise tulemuseks vastavalt
8(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106 ametijuhendile, s.o põhjaliku ülevaate omamine kinnipeetava terviseseisundist ja parima ravi tagamine (p 8) ning korrektne ja tähtaegselt vastatud dokumentatsioon (p 16). Ilmselt puudub vaidlus, et eelviidatu osas kostjal hagejale ühtki etteheidet ei ole. Seega on kohtu viited ametijuhendi väidetavale rikkumisele asjakohatud. Kostja ei ole 12.09.2018 ülesütlemisavalduses viidatud punktide väidetavale rikkumisele tuginenud – alles kostja vastuses on esitatud esmakordne väide ametijuhendi rikkumise kohta.
23.Kohtuotsuse punktis 23 tehtud viide Viru Vangla direktori 16.03.2017.a. käskkirja nr 11/36 punkti 15 väidetavale rikkumisele on samuti asjakohatu, kuivõrd nimetatud käskkirjaga volitab vangla direktor meditsiiniosakonna juhatajat allkirjastama kirjavahetust oma haldusala küsimustes, see käskkiri ei ole suunatud hageja tööülesannete ja-kohustuste reguleerimisele, sellest ei tulene hagejale mistahes õigusi ega kohustusi, seda ei ole hagejale kunagi ka tutvustatud, seega ei ole kohtu vastav viide asjakohane. Kostja ei ole 12.09.2018 ülesütlemisavalduses viidatud käskkirja väidetavale rikkumisele tuginenud – alles kostja teises kohtule esitatud menetlusdokumendis (s.o 13.02.2019) on esitatud esmakordne väide eelviidatud käskkirja rikkumise kohta.
24.Hageja viitas juba oma 19.08.2019 menetlusdokumendis, et hageja ei ole toime pannud ühtki Viru Vangla töökorralduse reeglites sätestatud olulist rikkumist (punktid 13.4.113.4.14), milline õigustaks töölepingu erakorralist ülesütlemist. Seega oli töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine, kuivõrd ülesütlemise aluseid ei esinenud. Seejuures viitas hageja ka asjaolule, et Viru Vangla töökorralduse reeglite kohaselt ei loeta Viru Vangla asjaajamiskorra nõuete vastu eksimist selliseks rikkumiseks, mis õigustaks kõige raskema sanktsiooni kasutamist, s.o töölepingu erakorralist ülesütlemist.
25.Kohus on kostja asemel asunud sisustama Viru Vangla töökorralduse reegli p 13.4.4 väidetavat rikkumist hageja poolt, siis peab nentima, et kohtu järeldused ei ole arusaadavad ega üheselt jälgitavad. Nimelt ei ole arusaadav, kuidas on kohtu poolt loetletud asjaolud, mis kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, kooskõlas kohtu järeldusega. Aru ei ole võimalik saada, millega ei olnud kinnipeetava esindajale saadetud teave kohtu hinnangul kooskõlas või kuidas sai hageja otsesuhtlus advokaadiga vangla teiste teenistujate tööd segada. Kostja ei ole välja toonud, milles seisnes Viru Vangla töökorralduse reeglite p 13.4.4 ja 13.4.7 väidetav rikkumine hageja poolt, kohtu poolt vastava rikkumise omaalgatuslik sisustamine ei ole lubatud, samuti ole võimalik aru saada, mida kohus on silmas pidanud teiste teenistujate tööd segava teo all. Ainus, millega hageja poolt 26.01.2018 e-kirjas märgitu kooskõlas ei olnud, olid kaks kostja vastuskirja, kus kostja on teadvalt ebaõiget infot avaldanud selle kohta, et kinnipeetav V.R viibimine 2017 oktoobris meditsiiniosakonnas kõigest 4 päeva oli hagejaga kooskõlastatud, olukorras, kus hageja oli andnud korralduse V.R. meditsiiniosakonda paigutamise kohta alates 28.09.2017 kuni 31.10.2017.a seoses V.R. vaimse tervise halvenemisega (V.R. oli selleks ajaks viibinud kartseris (üksikvangistuses ilma igasuguse suhtlemise võimaluseta) järjest ja katkematult üle 250 päeva ning tal oli välja kujunenud raske depressioon). Hagejaga eelviidatud korraldust ei kooskõlastatud ning ta sai sellest teada mitu päeva hiljem osakonna üldmeilist. 9(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106 Hageja peab vajalikuks viidata, et kui isiku poole pöördub vandeadvokaat oma töömeililt ja kinnitab esindusõiguse olemasolu (viidates mh isiku nimele, isikukoodile ja tema diagnoosidele), siis on kirja adressaadil põhjendatud alus eeldada, et vastav vandeadvokaat tõepoolest omab vastavat esindusõigust, arvestades mh advokatuuriseaduse § 23 lg 1 p 5 sätestatut. Patsiendi (ja tema esindaja) informeerimine patsiendi tervislikust seisundist kuulub tervishoiuteenuse osutaja ülesannete hulka vastavalt VÕS § 758 lg 1. Kohtumenetluses on kostja oma ülesütlemise põhjendusi muutnud. Ülesütlemisavalduses on küll viide töölepingu punkti 5.1.9 väidetavale rikkumisele, kuid kostja on selle punkti puhul välja toonud vaid tööandja maine väidetava kahjustamise (vastav väide on ülesütlemisavalduses nn rasvases kirjas esile toodud). Alles kohtumenetluses on vangla asunud kaitsma kinnipeetava elu, tervist ja väärikust. Kohtuotsuse punktis 34 on märgitud, et „tunnistaja WW ütlustega on tõendatud, et etteteatamistähtaega ei saanud hagejaga töölepingu ülesütlemisel järgida, kuivõrd oli oht, et kinnipeetavad manipuleerivad temaga ja nende palved võivad tulla raviotsustena.” Kohus võttes arvesse hagejaga töölepingu erakorraliselt ülesütlemise asjaolusid ja kostja argumente, peab töölepingu ülesütlemist ilma ette teatamistähtaega järgimata põhjendatuks ja tõendatuks. Kuivõrd tunnistaja kinnitas korduvalt, et tunnistajal ei olnud hageja sisulise töö osas ühtki etteheidet, sh ei seadnud ta hageja raviotsuseid kahtluse alla (tunnistaja ei ole ka meditsiinilise haridusega), olid tunnistaja eelviidatud oletused ja kahtlused täiesti alusetud ja põhjendamatud. Siinkohal tuleb rõhutada, et kostja ei ole vastavale asjaolule ei 12.09.2018 ülesütlemisavalduses ega ka kogu menetluse kestel tuginenud. Arvestades asjaolu, et kostja sai vaidlusalusest e-kirjast teadlikuks oma juristi DD vahendusel, kes asus kuu aega pärast kohtumaterjalide vastuvõtmist e-toimikust, mille üheks lisaks oli ka 26.01.2018 e-kiri, vastust koostama ja tutvus seega ka kaebuse lisadega, sh 26.01.2018 e-kirja sisuga, on põhjendatud väita, et tegelikkuses oleks kostja pidanud sellest infost DD vahendusel teadlikuks saama juba 25.06.2018, mil ta vastavad kohtumaterjalid vastu võttis (kuid väidetavalt sisuga ei tutvunud). Mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 tähenduses hakkab kulgema ajast, mil tööandja ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Isegi, kui nõustuda kohtu käsitlusega, et kostja sai vaidlusalusest e-kirjast teadlikuks alles 26.07.2018 (millega hageja ei nõustu), siis on kostja siiski rikkunud TLS § 88 lg 4 sätestatut. Eeltoodust nähtub üheselt, et kostja on rikkunud TLS § 88 lg 4 sätestatut sõltumata sellest, kas ta sai väidetavast rikkumisest teadlikuks 26.06.2018 või 26.07.2018, kuivõrd periood väidetavast rikkumisest teadasaamisest kuni töölepingu ülesütlemiseni on mõlemal juhul pikem kui 1 kuu. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamata TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõistmata hüvitise TLS 109 lg 1 alusel 3 kuu ulatuses ning viivise, samuti
10(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106 menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
28.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ning kas ja millises ulatuses kostjal on kohustus maksta hagejale hüvitist. Vastates apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuse väidetele käsitleb kolleegium esmalt töölepingu lõpetamise kehtivusega seonduvat ning seejärel sellest tulenevat hüvitisenõudeid.
29.Töölepingu ülesütlemise kehtivust vaidlustades on hageja tuginenud mh sellele, et kostjal ei olnud seadusest tulenevat alust töölepingut TLS § 88 lg 1 p 5 järgi üles öelda. Maakohus leidis, et hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi ja asus seisukohale, et rikkumine oli selline, mis õigustas töölepingu ülesütlemist sellest eelnevalt hoiatamata.
30.TLS § 88 lg 1 p 5 järgi tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Hageja on töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivust vaidlustades väitnud seda, et kostja rikkus TLS § 88 lg-s 3 sätestatud kohustust teda enne ülesütlemist hoiatada. Kostja väidetest nähtuvalt puudus tal kohustus hagejat enne hoiatada, kuna hageja kohustuste rikkumine oli eriliselt raske. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Seega eeldab töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel üldjuhul töötaja hoiatamist. TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda ning tööandja vabaneb hoiatamiskohustusest üksnes juhul, kui tuvastatud on TLS § 88 lg 3 teises lauses nimetatud asjaolud, mille tõttu hageja ei saanud kostjalt hoiatamist oodata. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kohustuse rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt oodatava käitumisega ning lepingut on võimalik ühepoolselt lõpetada, kui rikkumise toimepanija rikkumise raskus sellist äärmuslikku õiguskaitsevahendit õigustab.
31.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega osas, milles maakohus tuvastas hageja töökohustuste rikkumise selles, et hageja väljastas oma isikliku e-posti aadressilt patsiendi delikaatseid isikuandmeid, saatis nimetatud andmeid sisaldava kirja isikule, kelle puhul ei saanud hageja olla kindel, et ta on patsiendi lepinguline esindaja ning jättis saadetud kirja meditsiiniosakonna juhatajaga kooskõlastamata. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ja nõustub nendega. Hoolimata sellest, et tuvastatud on hageja poolt töökohustuste rikkumine, leiab ringkonnakohus, et kostjal oli kohustus enne hagejaga töölepingu ülesütlemist hagejat hoiatada, kuivõrd kirja saatmise asjaoludest nähtuvalt puudus kohustuse rikkumise selline eriline raskus, mis õigustas töölepingu ülesütlemist ilma hoiatamata.
32.Selleks, et hinnata hageja töölepingu rikkumise raskust, tuli analüüsida, millistel asjaoludel ja millise sisuga kiri hageja poolt tema isiklikult e-posti aadressilt kolmandale isikule saadeti.
11(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106
33.Asja materjalidest nähtub, et: - Pooled sõlmisid 03.09.2013 töölepingu nr 3.-4/73-1 (edaspidi tööleping), mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle 03.09.2013 Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialistpsühhiaatrina ja tema peamisteks tööülesanneteks oli kinnipeetavatele isikutele ambulatoorse psühhiaatrilise eriarstiabi osutamine. - 28.09.2017 määras hageja, diagnoosides patsiendil/kinnipeetaval V.R-il mh raske depressiooni, et kinnipeetav V.R. tuleb paigutada meditsiiniosakonda, prognoositavalt kuni 31.10.2017, anda paus kartserirežiimile, ravisoostumuse tekitamine, toetavad vestlused, medikamentoosne ravi (tlk 27 ja pöördel). - Kinnipeetav viidi meditsiiniosakonda üle 16.10.2017. -20.10.2017 otsustas hageja meditsiiniosakonna õde, et V.R ei vaja meditsiiniosakonnas intensiivset jälgimist ning ta paigutati 20.10.2017 tagasi eluosakonda, kusjuures otsus oli kooskõlastatud meditsiiniosakonna juhatajaga (tlk 28). -V.R esitas 15.11.2017 kostjale märgukirja, milles soovis, et algatataks juurdlus meditsiiniosakonna juhataja RR ja meditsiinitöötaja GG suhtes, sest nad kahjustavad teadlikult kinnipeetava tervist, ümber hinnates raviarsti poolt vastu võetud otsust. - Kostja vastas V.R-le 18.12.2017 (tlk 29), et meditsiiniosakonnas viibimisel jälgiti kinnipeetava tervislikku seisundit ning meditsiiniosakonna teenistujad leidsid, et kinnipeetava ravi on võimalik jätkata eluosakonnas, tagasipaigutamist eluosakonda analüüsiti ka raviarstiga. - Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kinnipeetava raviarstiga ehk hagejaga oleks kinnipeetava tagasipaigutamist analüüsitud, hageja väitel sai ta kinnipeetava tagasipaigutamisest teda vangla üldmeili kaudu. -23.01.2018 saatis vandeadvokaat Nele Tammemäe hageja isiklikule e-postile kirja, mille toob esile, et Advokaadibüroo Küllike Namm esindab V.R-i., kelle suhtes on hageja raviloos märkinud 28.09.2017, et vajalik on patsiendi hospitaliseerimine kuni 31.10.2017. Kirjas paluti seisukohta kostja väidetele, et alates 16.10.2017 4 päeva jooksul toimus patsiendi kiire tervisliku seisundi paranemine ja hagejaga oli patsiendiga seotu kooskõlastatud. -Hageja vastas kirjale oma isiklikult e-posti aadressilt, teatades, et V.R viidi meditsiiniosakonnast hagejat informeerimata, mistõttu jäi hageja poolt planeeritud psühhiaatriline ravi patsiendi suhtes pooleli. Lisaks tõi hageja esile, et V.R suhtes on vajalik kartserikaristuse kandmise katkestamine 45 päeva ja minimaalne puhkus lisakaristusest 7 päeva (tlk 10 pöördel). -Hageja vastust advokaadile kasutas V.R haldusasja nr 3-17-1882 menetlemisel (tlk 112114). -Hageja vastuse saatmisest kostjat ei teavitanud, kostja sai hageja vastusest teada haldusasja 3-17-1882 dokumentidega tutvumisel, väidetavalt 26.07.2018.a. - Hageja, meditsiiniosakonna juhataja RR, sisekontrolli töötaja ZZ ja direktori ülesannetes SS vahel toimus augustis 2018.a peale hageja puhkuselt naasimist seoses käsitluse all 12(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106 oleva e- kirjaga vestlus. - 14.08.2018 toimus hageja vestlus direktori asetäitja EE-ga ja vangla üksuse juhi BB-ga seonduvalt hageja saadetud e-kirjaga. -12.09.2018 öeldi hagejaga tööleping erakorraliselt üles.
34.Käesolevas asjas on kostja korduvalt väitnud ning väitis seda ka ringkonnakohtus toimunud istungil, et hageja raviotsuste põhjendatust kostja kahtluse alla ei sea. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja poolt patsiendile määratud diagnoos ja raviplaan olid õiged. Siiski otsustas kostja hageja raviplaani eirata ning jättes selle hagejaga kooskõlastamata, katkestas raviplaani järgse patsiendi ravi. Samas andis kostja 18.12.2017 kirjaga V.R-ile teada, et tema tagasipaigutamine ning raviplaani muudatus oli kooskõlastatud raviarstiga, st hagejaga, jättes ka mulje, et ka hageja on arvamusel, et patsiendi/kinnipeetu tervis paranes 4 päeva jooksul meditsiiniosakonnas niivõrd, et ta sai tagasi paigutada eluosakonda. Tegelikult hagejaga kooskõlastamist ei toimunud, sest kostja sellesisulised väited on tõendamata. Hageja väljendas V.R –i lepingulisele esindajale saadetud kirjas, et patsiendi raviplaani muudatust temaga ei kooskõlastatud ning ta on jätkuvalt seisukohal, et määratud raviplaan, sh kartserikaristus kandmise peatamine, on põhjendatud.
35.Töölepingu ülesütlemisavalduses esitatud põhjenduste kohaselt edastas hageja kolmandatele isikutele vangla töökorralduse kohta väiteid, mis põhinevad üksnes hageja enda hinnangutel, kusjuures need kahjustavad tugevalt kostja mainet ning, et hageja edastas kostja kohta ebatõepäraseid ja halvustavaid väiteid. Vastuses hagiavaldusele rõhutas kostja, et (p 8) hagejaga töölepingu lõpetamise põhjuseks ei olnud hageja väidetav kriitika tööandja aadressil, sest kostja nõustub, et demokraatlikus ühiskonnas on töötajal õigus tööandja tegevust kritiseerida ning kriitika eest töölepingu ülesütlemisega karistamine ei ole demokraatlikus ühiskonnas aktsepteeritav. Seega tuleb tuvastada kas töölepingu ülesütlemisavalduses väljendatu, et hageja esitas kostja kohta ebatõepäraseid andmeid on põhjendatud. Ringkonnakohus leidis eeltoodust tulenevalt, et hageja ei esitanud saadetud kirjas ebatõepäraseid väiteid. Kirja saatmise tulemus oli selline, et see kahjustas küll kostja mainet, kuid mainekahju tekkis seetõttu, et kostja avaldas eelnevalt ebatõeseid andmeid. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kuigi tuvastatud on hageja poolt töökohustuste rikkumine, ei saanud asjaolusid arvestades kostja öelda hagejaga töölepingut üles eelnevalt sellest hoiatamata. Kuivõrd hageja kirjast patsiendi lepingulisele esindajale tuli ilmsiks, et kostja esitas kinnipeetule/patsiendile ebaõigeid andmeid, ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles sisuliselt põhjusel, et kostja poolt ebaõigete andmete avaldamine tuli ilmsiks. Lisaks osutab ringkonnakohus, et hageja poolt töölepingu rikkumise raskusele hinnangu andmisel tuleb arvestada ka rikkumise teadasaamise ja ülesütlemise ajalist vahet. Kostja väidetel sai ta töölepingu rikkumisest teada juuli lõpus, peale seda toimus augusti algul ja augusti keskel 2 koosolekut, kus hageja käest küsiti selgitusi vaidluse all oleva kirja saatmise kohta. Tööleping hagejaga lõpetati kuu aega peale viimast koosolekut. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja rikkumine kirja saatmisel ei saanud olla nii raske, et see õigustas töölepingu lõpetamist eelnevalt hoiatamata.
36.Töölepingu ülesütlemisteates on viide ka sellele, et varasemalt on hagejal olnud tööalaseid eksimusi, kuid kuna menetluses ei ole kostja konkreetselt neid eksimusi esile toonud, pole väitnud, et hagejat on töölepingu rikkumise tõttu eelnevalt hoiatatud, siis töölepingu ülesütlemise põhjendatuse tuvastamisel nendega arvestada ei saa. Ringkonnakohus osutab, et maakohtus ülekuulatud tunnistaja ütluste nähtuvalt oli 13(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106 töölepingu lõpetamise põhjuseks asjaolud, mida ülesütlemisavalduses ega ka maakohtu menetluses ülesütlemise põhjusena ei esitatud. Kuna kostja tunnistaja väidetud asjaoludele töölepingu ülesütlemise kehtivuse põhjendamisel ei tuginenud, ei ole võimalik ka asja lahendamisel neile tugineda.
37.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles seadusest tuleneva aluseta, mis TLS § 104 lg 1 kohaselt on tühine.
38.Tulenevalt TLS § 107 lg 1 kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab töövaidlusorgan TLS § 107 lg 2 alusel tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna hageja oli töötanud kostja juures viis aastat leiab ringkonnakohus, et TLS § 107 lg 2 alusel tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks alates 12.11.2018.
39.TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Samas sätestab TLS § 109 lg 1 teine lause, et töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Seega on seadusandja TLS § 109 lg 2 teise lausega jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Töövaidlusorgan võib kalduda kõrvale töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitisest ja hüvitist kas vähendada või suurendada.
40.TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki sätteid. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107 lg 2 kohaldamise eelduseks. See tähendab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist. Käesolevas asjas soovis hageja hüvitist. Töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1 teist lauset kohaldama töötaja kasuks juhul, kui töötaja esitatud asjaolud ja tõendid annavad selleks alust ning töötaja peab selle sätte kohaldamist vajalikuks. Seega selleks, et kohus saaks hüvitist suurendada rohkem kui kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, peab hageja hagis nimetatud asjaolud esitama ning lisama vastavad tõendid.
41.Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt hüvitise minimaalselt nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, hagiavalduse täpsustuses alternatiivselt 6 kuu töötasu ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud asjaolusid arvestades puudub alus hüvitise suurendamiseks üle kolme kuu keskmise töötasu. Hageja oli küll patsiendi esindajalt (esindajaks oleks selgus siiski hiljem) kirja saades olukorras: -Patsiendi esindaja heitis hagejale ette, et patsiendile määratud ravi jäi osutamata. Sisuliselt heideti ette tervishoiuteenuse osutamata jätmist. -Hageja oli jätkuvalt patsiendile määratud raviplaani õigsuses veendunud, leides, et nimetatud ravi tuleb jätkata. -Raviplaani katkestamine ja jätkumine ei sõltunud hagejast.
14(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-15106
42.18.12.2018 hageja seisukohast (p-d 7 ja 8) nähtub, et peale sisekontrolli peaspetsialist ZZ, meditsiiniosakonna juhataja DD ja hageja 2017.a detsembris toimunud vestlust muutus DD suhtumine ja ta ei sekkunud enam hageja meditsiinilistesse otsustesse. Hageja tõi ka esile, et enne V.R. juhtumit kinnitas vangla toonane direktor WW hagejale, et DD-ga tulevad tõsised vestlused, kuivõrd ta ei tohiks arsti tegevusse sekkuda. DD kinnitas hagejale, et ei sekku enam arsti tegevusse. Hoolimata eeltoodud tööalaste probleemide lahendamisest kolmandate isikute abiga saatis hageja 26.01.2018 kirja, jättes selle meditsiiniosakonna juhatajaga kooskõlastamata, rikkudes ka eelpooltoodud teisi töökohustusi. Seda arvestades puudub alus hüvitise suurendamiseks üle 3 kuu palgamäära.
43.Hageja nõue mõista välja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt. TLS § 97 lg 1 järgi võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles sama paragrahvi teises lõikes sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui tööandja ütleb töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, ilma et vaidluse asjaolud seda õigustaksid, on selle õiguslikuks tagajärjeks töötaja TLS § 100 lg-s 5 sätestatud õigus saada tööandjalt hüvitist. Nagu eelpool esile toodud, kui tööleping lõpetatakse TLS § 107 lg 2 alusel on selle tagajärjeks ja hüvitisnõuete aluseks TLS § 109 lg-s 1. Seega ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele TLS § 100 lg 5. Menetluskulude jaotus
44.Kuna lõpptulemusena tuleb hagi ja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, siis arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata jäänud nõudeid ja vaidluse asjaolusid tuleb ringkonnakohtu arvates jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2/3 ulatuses kostja kanda ja 1/3 ulatuses hageja kanda. Nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm
Indrek Soots
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.