lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1894/12

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 08.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1894/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1033
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

08.11.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1894

Haldusasi

R.H. kaebus Kohila valla vastu 24.01.2017 esitatud projekteerimistingimuste taotluse lahendamiseks kohustamises.

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

Resolutsioon

1.Jätta R.H. kaebus läbi vaatamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Edasikaebamise kord

ASJAOLUD

1.K. H. esitas 24.01.2017 Kohila Vallavalitsusele taotluse Pähklimetsa 2 kinnistule projekteerimistingimuste väljastamiseks (tl 49).
2.R.H. esitas 18.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Kohila Vallavalitsuse kohustamist (jätkata menetlust ning väljastada projekteerimistingimused Pähklimetsa 2 kinnistule). Ühtlasi nõudis kaebaja valla tegevusetuse tuvastamist.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.
10.10.2017 määrusega võttis kohus R.H. kaebuse Kohila Vallavalitsuse kohustamise nõudes (lahendada 24.10.2017 esitatud projekteerimistingimuste taotlus, mis hõlmab ka viivituse õigusvastasuse tuvastamist) menetlusse ning tunnistas vastustajaks Kohila valla.
4.Kohila vald vastas kaebusele 03.11.2017 ning selgitas, et projekteerimistingimuste taotluse on esitanud K. H., mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus. Kohila valla hinnangul tuleks haldusasja menetlus lõpetada.
5.07.11.2017 esitatud seisukohas leidis kaebaja, et vastustaja 03.11.2017 taotlus on põhjendamatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kuigi vastustaja on esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks on see käsitatav kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlusena. Kohus nõustub vastustajaga ning leiab, et kaebeõiguse puudumise tõttu tuleb R.H. kaebus jätta läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p-i 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lgs 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p-i 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on

tõendatud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

7.R.H. on esitanud kohustamiskaebuse ning kohus on selle 10.10.2017 määrusega menetlusse võtnud. Kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on haldusorgani kohustus haldusakt anda või toiming sooritada ning kaebaja õiguste rikkumine keeldumise või tegevusetusega (sh viivitusega).
8.Kuigi puudub vaidlus selles, et Pähklimetsa 2 kinnisasja omanikuks on R.H., nähtub vastustaja vastusele lisatud taotlusest (tl 49), et projekteerimistingimuste taotluse on esitanud K. H. Seega saab menetluses tekkinud väidetav viivitus või tegevusetus rikkuda taotluse esitaja subjektiivset õigust saada oma taotluse osas seaduses sätestatud tähtaja jooksul või sellise tähtaja puudumisel mõistliku aja jooksul lahend. Kohus möönab, et projekteerimistingimuste taotluse esitamine võib teenida ka R.H. kui kinnisasja omaniku huve, kuid menetluses tekkinud viivituse või tegevusetuse vaidlustamiseks on kaebeõigus K. H. kui taotluse esitajal. Kohus on seisukohal, et ei saa kohustada R.H. kaebuse alusel tegema vastustajat otsust K.H. taotluse alusel algatatud haldusmenetluses.
9.Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja on esialgses kaebuses ebaselge ning kohus saaks kaebuse täpsustamise käigus lugeda tegelikuks kaebajaks K. H. Samuti ei ole tegemist kaebaja asendamise situatsiooniga. Halduskohtumenetluses saab kaebaja asendada õigusjärgluse korras (HKMS §-d 29 ja 30).
10.Haldusasja materjalide põhjal on kohus seisukohal, et K.H. tegutses projekteerimistingimuste taotlemisel enda nimel. Kaebaja on küll esitanud volikirja (tl 44), millest nähtub K.H.le antud volitus „Pähklimetsa 2 kinnistu seadustamisel“, kuid sellisel juhul tulnuks ka haldusmenetluses esitatud taotlused esitada R.H. nimel. Projekteerimistingimuste taotluse võib esitada isik, kes ei ole kinnisasja omanik ning ehitusseadustiku § 31 lg 3 kohaselt kaasab menetleja kinnisasja omaniku. Menetleja ei pea tuvastama, millised on kinnisasja omaniku ja taotleja õiguslikud suhted (nt millised lepingud nad on omavahel sõlminud). Kui poeg soovib isa nimel taotlust esitada, siis tuleb see selgelt taotluses välja tuua. Seega ei pidanud vastustaja eeldama, et taotlus on esitatud kinnisasja omaniku, s.t R.H. nimel. Ka K.H. poolt vallasekretärile saadetud e-kirjas (vrd nt 21.05.2017 e-kiri, tl 19) kasutab ta sõnastust „minu uute projekteerimistingimuste väljastamine“, mis samuti ei viita kuidagi soovile tegutseda esindajana oma isa nimel. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 13 lg-le 3 kohaldatakse esindusele haldusmenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätteid. TsÜS § 117 lg kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindaja poolt esindatava huvides tehtud tehing hakkab esindatava suhtes kehtima üksnes juhul, kui esindaja on tehingu tegemisel tegutsenud esindavata nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus (vrd TsÜS § 115 lg 1). Tehingu tegemine esindatava nimel eeldab, et tehingu teisele poolele on selge, et tehingu teinud isik (esindaja) tegutseb tehingu tegemisel teise isiku (esindatava) esindajana ning et tehing peab seetõttu hakkama kehtima esindatava ja mitte teda esindava esindaja suhtes. Kaebaja viide volikirja olemasolule ning isa-poja suhtele (tl 52) ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna pooled ei vaidle volituse olemasolu üle. See omaks tähtsust olukorras, kus K.H. oleks esitanud taotluse oma isa nimel ja vald kahtleks esindusõiguse olemasolus. Praegusel juhul esitas K.H. taotluse aga enda nimel ning ei viidanud üheski dokumendis soovile tegutseda esindajana oma isa R.H. nimel. Seega ei vasta tõele ka kaebaja (R.H.) 07.11.2017 menetlusdokumendis (tl 51) märgitu justkui poleks ta oma taotlusele vastust saanud.
11.Eelnevast järeldub, et R.H. ei ole projekteerimistingimuste taotlust esitanud, mistõttu ei saanud ka Kohila vald R.H. taotluse lahendamisel tegevusetu olla. Seega R.H. õigusi rikutud ei ole ning kaebus tuleb HKMS § 151 lg 2 p-i 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p-iga 1 jätta läbi vaatamata.
12.Sama toimingu kohtus vaidlustamise õigus on K.H.l ning kaebust on võimalik esitada HKMS § 46 lg 2 tähtaega järgides. Samuti on R.H.l ja K.H.l võimalik teha avaldus haldusorganile, et esitatud taotlust käsitletaks edaspidi R.H. taotlusena, kui selline oli tegelikult nende tahe, mis jäi taotluses ekslikult välja toomata.
13.Vastavalt HKMS § 155 lg-le 6 on kaebuse läbi vaatamata jätmisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. Koosmõjus HKMS § 43 lõikega 2 järeldub sellest, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta kaebuse esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetluskulud
14.HKMS § 108 lg 4 kohaselt ning juhul, kui HKMS 108 teisiti ei sätesta, kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. Käesoleval juhul jättis kohus kaebuse läbi vaatamata, mistõttu peaksid menetluskulud jääma kaebaja kanda. Võttes arvesse, et vaidlus ei välju vastustaja tavapärases tegevuse raamest ning kohus väljakujunenud kohtupraktika kohaselt sellisel juhul menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõistaks, ei pidanud kohus vastustajale menetluskulude nimekirja ning kuludokumentide esitamiseks täiendava aja andmist vajalikuks. Seega jäävad võimalikud vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
15.Kaebuse eest tasutud riigilõiv (15 eurot) HKMS § 104 lg 5 p-i 3 alusel tagastamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja