Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 07.11.2017, Tartu 3-16-2112 Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla 17.08.2016. a vastuse nr 6-10/22047-2, 14.07.2016. a vastuse nr 6-10/20211-2 ja 04.08.2016. a vastuse 6-10/20211-3, korralduste (seoses voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit) ning Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 27.09.2017. a määrus Jaak Reinomäe määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.09.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J. Reinomägi esitas 18.10.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Viru Vangla 17.08.2016. a vastuse nr 6-10/22047-2 tühistamist ja õigusvastasuse tuvastamist; Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 tühistamist ja selle õigusvastasuse tuvastamist; kaebajale antud korralduste õigusvastasuse tuvastamist seoses voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit; Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 tühistamist ning nende õigusvastasuse tuvastamist. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks.
2.Tartu Halduskohus tagastas 09.01.2017. a määrusega J. Reinomäe kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2); jättis menetlusabi taotluse tähelepanuta (resolutsiooni p 3).
3.J. Reinomägi esitas 18.01.2017 taotluse riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 09.01.2017. a määruse vaidlustamiseks.
4.Tartu Halduskohus jättis 27.01.2017. a määrusega J. Reinomäe taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks määruskaebuse esitamisel rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.01.2017. a määrusele käiguta ja andis määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva arvates määruse kättesaamisest. Kohus mõistis kaebaja 18.01.2017. a taotlust määruskaebusena Tartu Halduskohtu 09.01.2017. a määruse peale, mis ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele.
5.J. Reinomägi esitas 26.01.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.01.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale.
6.J. Reinomägi esitas 31.01.2017 taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille Tartu Halduskohus edastas 15.02.2017. a määruse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
7.Tartu Ringkonnakohus tühistas 11.04.2017. a määrusega Tartu Halduskohtu 09.01.2017. a määruse osas, millega halduskohus tagastas õigusvastasuse tuvastamise nõuded seoses Viru Vangla 17.08.2016. a vastusega nr 6-10/22047-2, 14.07.2016. a vastusega nr 6-10/20211-2, 04.08.2016. a vastusega nr 6-10/20211-3; seoses korraldustega voodivarustuse viimiseks väljapoole kartserikambrit ja Viru Vangla kodukorra lisaga 1.28 ning saatis eelnimetatud osas halduskohtule asja tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks; jättis Tartu Halduskohtu 09.01.2017. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi; jättis J. Reinomäe 31.01.2017. a riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
8.Tartu Halduskohus jättis 29.06.2017. a määrusega J. Reinomäe kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates määruse kättesaamisest. Kaebajal tuli kohtule teatada, mis on tema põhjendatud huviks tuvastamisnõuete esitamisel (kõigi vaidlustatud haldusaktide/toimingute osas) ja hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgi korral tuli kaebajal põhjendada talle tekkinud kahju.
9.J. Reinomägi esitas 19.07.2017 riigi õigusabi taotluse, milles ta taotles kohtult riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses seoses asjaoluga, et kohus jättis 29.06.2017. a määrusega tema kaebuse käiguta.
10.Tartu Halduskohus jättis 01.08.2017. a määrusega J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
11.Tartu Halduskohus tagastas 27.09.2017. a määrusega J. Reinomäe kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus märkis, et kaebaja sai kohtule tagastatud väljastusteatest nähtuvalt kaebuse käiguta jätmise määruse allkirja vastu kätte 13.07.2017, seega tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 28.07.2017. Veel märkis kohus, et kaebaja küll esitas peale käiguta jätmise määruse tegemist riigi õigusabi taotluse, ent kohus jättis taotluse 01.08.2017. a määrusega rahuldamata, mille saab lugeda kohtule tagastatud väljastusteatest nähtuvalt kaebajale kätte toimetatuks 05.09.2017 ning määrus jõustus 21.09.2017. Seega tuli kaebajal kohtu poolt kaebuse käiguta jätmise määruses viidatud kaebuse puudused kõrvaldada. Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole kaebaja puudusi kõrvaldanud ning kohtu hinnangul ei olnud kaebus esitatud kujul menetletav.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.J. Reinomägi esitas 09.10.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.09.2017. a määrus ja saata asi tagasi menetluse jätkamiseks halduskohtule.
Kaebaja leiab, et halduskohtu määrus on õigusvastane, kuna on rikutud uurimispõhimõtet, põhistamiskohustust ning kaebaja õigusi õiglasele ja ausale õigusemõistmisele. Kaebaja väitel jättis kohus tähelepanuta, et ta ei ole kätte saanud määrust, millega tal paluti puudused kõrvaldada ning kohus ei ole selgitanud objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebajal puuduste kõrvaldamist kaebuses. Kohus ei ole selgitanud, kuidas kaebuses esinevad väidetavad puudused takistavad kaebuse läbivaatamist ning pole selge, et väidetavad puudused ka tegelikult on puudusteks seaduse mõistes, mis takistavad asja läbivaatamist. Kohus ei ole põhjendanud, mis võimalus oli kaebajal temale esitatud nõuet täita. Kaebaja arvates asjaolu, et kohtule tagastati väljastusteade, ei tähenda, et kohtumääruse kaebaja tegelikult kätte sai. Kohus ei ole määruses selgitanud, mis on väljastusteatelt nähtav ning puudub arusaam, millistest asjaoludest lähtuvalt kujunes hinnang, et kaebus ei ole esitatud kujul menetletav. Kaebaja palub vabastada ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, kuna ta on vahistatu, temale pensioni maksmine on peatatud, tal puudub igasugune vara ja ei ole ka lähedasi, kes tasuks tema eest riigilõivu.
13.Tartu Halduskohus vabastas 25.10.2017. a määrusega J. Reinomäe riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis määruskaebuse menetlusse ja jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
15.Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 27.09.2017. a määruse üle, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2, mille kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 27.09.2017. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Asja materjalidest nähtuvalt saatis Tartu Ringkonnakohus 11.04.2017. a määrusega asja tagasi halduskohtule õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Seejärel jättis halduskohus 29.06.2017. a määrusega J. Reinomäe kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva. Halduskohus on 29.06.2017. a määruses (p-d 10-11) selgelt märkinud, et kaebajal tuleb kohtule teatada, mis on tema põhjendatud huviks tuvastamisnõuete esitamisel (kõigi vaidlustatud haldusaktide/toimingute osas) ja hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgi korral tuleb kaebajal põhjendada talle tekkinud kahju. Seejuures on halduskohus asjakohaselt viidanud HKMS § 38 lg-le 4, mille kohaselt tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, ning samuti on halduskohus viidanud asjakohasele kohtupraktikale, milles on sedastatud, et põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks võib olla juhul, kui kaebajal on kavatsus esitada hiljem kahju hüvitamise nõue või kui kaebajal on rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid. Asjas ei ole selge, milline võib olla võimalik kahju, nagu ka ringkonnakohus 11.04.2017. a määruse p-s 14 märkis. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusele tuginemisel peab kaebaja usutavalt põhjendama talle varalise või mittevaralise kahju tekkimist seoses vaidlustatud haldusaktiga ning mittevaralise kahju puhul ka tooma välja, millist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve on tema arvates rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist
süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eelnevast on ringkonnakohtu hinnangul igati arusaadav, mis asjaoludel ei pidanud halduskohus võimalikuks võtta J. Reinomäe kaebust õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas menetlusse, vaid on pidanud vajalikuks nõuda kaebajalt esinevate puuduste kõrvaldamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esinevate puuduste mittekõrvaldamise korral ei ole J. Reinomäe kaebus menetletav.
17.Nähtuvalt väljastusteatest (tl 117) on kaebaja halduskohtu 29.06.2017. a määruse kättesaamist 13.07.2017 omakäeliselt allkirjaga kinnitanud. Seega on ebaõige kaebaja väide, et ta ei ole kätte saanud määrust, millega tal paluti kõrvaldada puudused kaebuses. Kuna kaebaja on puuduste kõrvaldamise määruse kätte saanud, kuid ta ei ole sellele vastanud, vaid on asjas esitanud 19.07.2017 üksnes riigi õigusabi taotluse, mille halduskohus jättis 01.08.2017. a määrusega rahuldamata (kaebaja sai määruse kätte 05.09.2017, tl 127), siis on halduskohus vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et kaebajal tuli kaebuses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt 28.07.2017. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses esile toonud mingeid muid asjaolusid, et põhistada, miks ta ei saanud määratud tähtajaks kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldada. Samuti ei ole ta halduskohtule esitanud tähtaja pikendamise taotlust. Halduskohus on 29.06.2017. a määruses (p 12) selgelt hoiatanud, et kui määratud tähtajaks ei ole puudusi kõrvaldatud, on halduskohtul õigus kaebus määrusega selle esitajale tagastada. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis oli ringkonnakohtu hinnangul J. Reinomäe kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel õiguspärane.
18.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.09.2017. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.