Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 11. aprill 2017, Tartu
Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend
Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla vastu Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja menetluse alus
Jaak Reinomägi määruskaebus ja riigi õigusabi taotlus Kirjalik menetlus Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-16-2112
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
seaduste kohta, mille alusel on kehtestatud Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 ja mis annavad õiguse vanglateenistuse ametnikel kohustada kinnipeetavat tooma ja viima oma voodivarustust. Viru Vangla jättis 14. juuli 2016. a vastusega nr 6-10/20211-2 kaebaja teabenõude rahuldamata.
selgitustaotlusena. Viru Vangla vastas kaebaja selgitustaotlusele 4. augusti 2016. a kirjaga nr 6-10/20211-3.
esitas 29. juulil 2016 Viru Vanglale taotluse vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 2 kohaldamiseks, mille vangla jättis 17. augusti 2016. a otsusega nr 610/22047-2 rahuldamata. J. Reinomägi esitas Viru Vangla 17. augusti 2016. a otsusele vaide, mille vangla jättis 13. oktoobri 2016. a vaideotsusega nr 6-12/230-2 rahuldamata.
tuvastamist; Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 tühistamist ja selle õigusvastasuse tuvastamist; kaebajale antud korralduste õigusvastasuse tuvastamist seoses voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit; − Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 tühistamist ja nende õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt pöörati kaebaja kartserikaristused täitmisele 5. aprillil 2016 ning ta oli järjestikku kartseris 168 päeva. Kaebaja esitas 27. juulil 2016 seoses halva tervisega Viru Vangla direktorile taotluse tema kartserikaristuste edasilükkamiseks katseajaga. Kaebaja pidi vaatamata oma tervise kehvale seisundile viima kartserikambris olnud voodivarustuse üle koridori vastavasse ruumi, kuigi selle üleandmine peaks toimuma kambrist väljumata. Kaebaja tahtis teada, miks tal selline kohustus lasub. Viru Vangla hinnangul esitas kaebaja vaide Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 vaidlustamiseks mittetähtaegselt. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. − −
kohaselt:
vastuse näol ei ole tegemist haldusaktiga. Ka õigusvastasuse tuvastamise nõude osas puuduks kaebajal ilmselgelt kaebeõigus (HKMS §121 lg 2 p 1).
määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt:
2017. a määruse resolutsiooni p-le 1 (I), ning seejärel võtab seisukoha määruskaebuse osas, mis on esitatud 9. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p-le 2, ja kaebaja 31. jaanuari 2017. a taotluse osas, milles ta soovib riigi õigusabi (II). I
halduskohtu määruse osas, millega tagastati HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel Viru Vangla
õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit. Samuti kuulub halduskohtu määrus tühistamisele osas, millega tagastati kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõue seoses Viru Vangla kodukorra lisaga 1.28. Ringkonnakohus saadab asja eelnimetatud osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muus osas muutmata.
2016. a vastuse nr 6-10/22047-2 tühistamist ja õigusvastasuse tuvastamist, Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 tühistamist ja selle õigusvastasuse tuvastamist, kaebajale antud korralduste õigusvastasuse tuvastamist seoses voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit; Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 tühistamist ja nende õigusvastasuse tuvastamist.
nõuded järgmiselt: 1) Viru Vangla 17. augusti 2016. a vastuse nr 6-10/22047-2 tühistamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki; 2) Viru Vangla 17. augusti 2016. a vastuse nr 6-10/22047-2 õigusvastasuse tuvastamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu; 3) Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 tühistamisnõude HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, põhjusel et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetluse läbimata; 4) korralduste õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselgel puudumise tõttu; 5) Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 tühistamis- ja tuvastamisnõuded HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
tagastamise osas, mis puudutavad Viru Vangla 17. augusti 2016. a vastuse nr 6-10/22047-2, Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 ja Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 tühistamisnõudeid, ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kaebus tuleb nimetatud nõuete osas tagastada. Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks siiski märkida järgmist.
nr 610/22047-2, millega jäeti rahuldamata J. Reinomägi 29. juuli 2016. a taotlus VangS § 65 lg 2 kohaldamiseks. VangS § 65 lg 2 järgi võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Seega oli kaebaja eesmärk tühistamisnõude esitamisel saavutada olukord, kus kaebaja kartserikaristus lükatakse edasi katseajaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tühistamisnõue kaebaja jaoks tõhus vahend kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Nagu halduskohus on selgitanud, ei saavutaks vangla haldusakti tühistamise nõue kaebaja eesmärki, kuivõrd kaebaja oli enne kohtumenetlust kartserikaristused ära kandnud. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja 31. jaanuaril 2017 esitatud teate kohaselt on ta vanglast vabanenud, mistõttu vaidlusalusel otsusel puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju.
selgitab sarnaselt halduskohtule, et HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse
menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Ringkonnakohus märgib, et tühistamisnõude osas on kinni peetavatel isikutel VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus, mille läbimata jätmise korral tuleb kohtul HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kaebus tagastada. Kuna Viru Vangla on 5. oktoobri 2016. a otsusega nr 6-12/225-2 tagastanud õiguspäraselt kaebaja vaide Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 kehtetuks tunnistamise osas, ei saa lugeda kaebaja poolt kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks, mistõttu on tühistamiskaebuse tagastamine kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu samuti õiguspärane.
2016. a vastuse nr 6-10/22047-2 õigusvastasuse tuvastamist HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna halduskohtu hinnangul on kaebaja kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu. Sealjuures märkis halduskohus, et kaebaja pole täpsustanud, milline kahju talle väidetavalt on tekitatud, ning kaebaja ei ole väitnud riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 toodud tagajärgi. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on ennatlikult hinnanud kahju hüvitamise taotluse perspektiivikust, kuivõrd halduskohus pole täitnud antud juhul temale pandud uurimiskohustust selgitamaks välja, milline võib olla võimalik kahju. Kui halduskohtu jaoks jäi kahju hüvitamisega seonduv ebaselgeks, oleks halduskohtul tulnud lasta kaebajal nõuet täpsustada.
tagastas Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 õigusvastasuse tuvastamise nõuded ning korralduste õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohus märkis järgmist: „HKMS § 45 lg 2 kohaselt peab tuvastamiskaebuse esitamisel kaebaja näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Sama sätte lõike 3 kohaselt on menetlustoimingu vaidlustamine lubatud üksnes siis, kui see rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kohus leiab, et selliseid asjaolusid ei ole antud juhul tuvastatud“.
hindamisel viidanud ebaõigele õiguslikule alusele. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd Viru Vangla vastused nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 ning vangla korraldus viia voodivarustus väljapoole kartserikambrit pole suunatud mõne muu toimingu või otsustuse ettevalmistamisele, siis pole need menetlustoimingud, mistõttu ei kohaldu antud juhul ka HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud piirang. Nimetatud sätte kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Sarnaselt eeltoodule märgib ringkonnakohus, et kui halduskohus leiab, et kaebaja pole põhjendanud, milles tema õigustatud huvi õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamisel seisneb, tuleb halduskohtul lasta kaebajal oma nõuet täpsustada.
kodukorra lisaga 1.28, kuid halduskohus pole nimetatud nõude osas eraldi seisukohta võtnud. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on 9. jaanuari 2017. a määruse p-s 22 küll maininud kodukorra lisa 1.28 õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist, mis halduskohtu hinnangul toetab kodukorra lisa 1.28 tühistamisnõude kohta välja toodud argumentatsiooni, kuid
analüüs, mis käsitleks Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 õigusvastasuse tuvastamise nõude tagastamist, puudub.
osas, milles halduskohus tagastas Viru Vangla 17. augusti 2016. a vastuse nr 6-10/22047-2, 14. juuli 2016. a vastuse nr 6-10/20211-2 ja 4. augusti 2016. a vastuse 6-10/20211-3 õigusvastasuse tuvastamise nõuded ning korralduste õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit. Samuti kuulub halduskohtu määrus tühistamisele osas, millega tagastati kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõue seoses Viru Vangla kodukorra lisaga 1.28. HKMS §-s 210 lg 3 on sätestatud, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.
alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. HKMS § 120 lg 2 kohaselt võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse, kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega on halduskohtu ülesandeks enne kaebuse menetlusse võtmist kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Käesoleva määrusega leidis ringkonnakohus, et halduskohus on kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas ebaõigesti tagastanud. See ei tähenda, et kaebuse tagastamiseks ei võiks esineda muid aluseid või pärast täiendavat õigusvastasuse tuvastamise nõuete kaebeõiguse kontrolli ka sama alust kaebuse tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik ise uut määrust teha ning asi tuleb saata halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. II
2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale, millega halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, ja kaebaja 31. jaanuaril 2017 ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2017. a määruse põhjendusi riigi õigusabi andmata jätmise osas.
seoses on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks vähene, tuleb taotlus RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel jätta rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt on riigi õigusabi andmisest keeldumise üheks aluseks see, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna J. Reinomägi kaebuse menetlusse võtmine pole käesoleval juhul välistatud, ei ole antud juhul muuhulgas kohane jätta riigi õigusabi taotlust rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Tuginedes menetlusökonoomia põhimõttele lahendab ringkonnakohus järgnevalt kaebaja riigi õigusabi taotlused, mille ta on esitanud Tartu Halduskohtule ja Tartu Ringkonnakohtule.
hinnangul soovib kaebaja riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses.
lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
kaebuse, vanglale kaebusega asjaoludega seonduvaid taotlusi ja vaideid ning esitanud korduvalt kohtule mitmesuguseid taotlusi. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka varem korduvalt vangla tegevust halduskohtus vaidlustanud.
pöördumistest, on kaebaja võimeline oma õigusi ise kaitsma. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul riigi kulul kaebajale õigusteenuse osutamiseks menetlusabi andmine kaebaja õiguste kaitseks käesolevas asjas vajalik. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebaja peamine ülesanne on üksnes osundada asjaoludele, mille tõttu ta leiab, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses sellega iseseisvalt hakkama saanud.
maksejõuetus, on kohus seisukohal, et ei pea enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse § 6 lg-le 1, kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Seega antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
riigi õigusabi taotlused rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.