Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1288
Otsuse tegemise kuupäev
06.11.2017,
ja koht Kohtunik Kohtuasi
Tartu Mare Priks SA Vanamõisa Härrastemaja kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 02.03.2017 otsuse nr 13-6/302 ja vaideotsuse 17.05.2017 nr 13-21.2/17/970-3 tühistamiseks ja haldusorgani kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata.
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: SA Vanamõisa Härrastemaja, esindaja advokaat Kaarel Berg; Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja volikirja alusel Aiki Schneider.
Resolutsioon
Jätta SA Vanamõisa Härrastemaja kaebus haldusasjas 3-171288 rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 06.12.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil
Asjaolude kirjeldus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektor on teinud 02.03.2017 otsuse nr 13-6/302 „Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 19.2 taotluste rahuldamata jätmine“ millega on jäetud rahuldamata taotleja nr 1 - Sihtasutus (SA) Vanamõisa Härrastemaja taotlus (taotleja ID 100502 ja viitenumber 619216591697). SA Vanamõisa Härrastemaja on esitanud taotluse Vanamõisa peahoone katuse rekonstrueerimiseks (II etapp) toetuse saamiseks summas 90 403,82 eurot. Kaebaja projekti on hinnatud 10 hindamiskomisjoni liikme poolt ning keskmisena sai kaebaja hindepunkte ühe hindaja kohta 11,5 ning projektitaotlusele on kehtestatud lävend 50%
maksimumpunktidest ehk 15 punkti ning kui alla selle on antud punktid, siis projektitoetust toetuse saamiseks ei esitata. Projektitoetuse taotluste menetlemist, hindamist ja paremusjärjestuse koostamist viib läbi MTÜ Partnerid. MTÜ Partnerid on esitanud 13.01.2017 vastuses kaebajale andmed hindamistulemuste kohta hindamiskriteeriumide ja põhjendustega. SA Vanamõisa Härrastemaja on esitanud 03.04.2017 vaide otsuse nr 13-6/302 kehtetuks tunnistamiseks. PRIA on jätnud 17.05.2017 vaideotsusega nr 13-21.2/17/970-3 SA Vanamõisa Härrastemaja vaide rahuldamata. SA Vanamõisa Härrastemaja on pöördunud kaebusega kohtu poole 16.06.2017 ning halduskohus on kohtumäärusega 26.06.2017 võtnud kaebuse menetlusse. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebuse kohaselt on SA Vanamõisa Härrastemaja eesmärgiks ajaloolise mõisa peahoone rekonstrueerimise ja arendamise tulemusena luua koosmõjus teiste projektitegevustega atraktiivne multifunktsionaalne sotsiaalkeskus ning kultuuriliselt väärtuslik vaatamisväärsus. Kaebaja seisukohalt on PRIA otsus 02.03.2017 nr 13-6/302 kaebajat puudutavas osas õigusvastane ning tuleb tühistada. Hindamistulemustest nähtuvalt on kaebaja saanud kümne hindaja poolt kokku 115 kogupunkti, mis keskmisena tuleb hindaja kohta 11,5 hindepunkti. Kaebaja on välja toonud omapoolsed hindepunktid hindamiskriteeriumide kaupa, mis kokku peaks olema 23 ning sellest piisaks toetuse saamiseks kui vajalikuks on peetud 15 hindepunkti saamist. Kaebaja on seisukohal, et hindepunktide andmine ei ole olnud õiguspärane, mistõttu ei ole õiguspärane ka kaevatav otsus. Kaebaja leiab, et hindamistulemuste kohtulik kontroll on lubatav, kuna hindamine on ilmselgelt õigusvastane. Vastustaja ei ole selgitanud hindamistulemuste tagamaid ega hindamistulemuste kujunemist, vastustaja ei ole suutnud sisuliselt motiveerida vastuväiteid kaebuses märgitud kriitikale. Kaebaja märgib, et vastustaja ei suuda isegi tagantjärele kohtumenetluses hindepunktide andmist põhjendada. Vanamõisa katuse rekonstrueerimise kulu on kaebaja arvates abikõlbulik, kaebaja viitab ekspertarvamusele nr 450/08-17. Hoonet hakatakse sihipäraselt kasutama ning vajalik on mõisahoonet rekonstrueerida, et see säiliks. Kaebaja lükkab ümber vastustaja väite, et kaebajal on tekkinud õiguspärane ootus toetuse saamiseks ja kaebaja ei nõustu sellega, et vastustaja arvates ei ole kaebaja tegevus elujõuline ja jätkusuutlik. Kaebaja taotleb tühistada PRIA peadirektori 02.03.2017 otsus nr 13-6/302 ja 17.05.2017 vaideotsus nr 13-21.2/17/970-3 ning kohustada PRIA ́t kaebaja taotlus uuesti läbi vaatama. Kaebaja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused PRIA taotleb jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Vastustaja märgib, et kohtulik kontroll hindamispunktide andmisel on piiratud ning kohtul on võimalik komisjoni liikmete poolt antud hindepunktide õigusvastasust kindlaks teha juhul kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ka ilma põhjendusteta. Vastustaja märgib, et Mõisahoone renoveerimisprojekti tutvustati hindamiskomisjonile ning hindajad olid teadlikud taotluse sisust ja investeeringuobjekti olukorrast. Vastustaja märgib, et haldusakt on nõuetekohane ja vastab vorminõuetele. PRIA kinnitab otsusega hindamiskomisjon Leader meetmes taotlusele antud hindepunktid. PRIA haldusjärelevalve ulatus katab üksnes tegevusgrupi tegevuse formaalse nõuetekohasuse kontrolli, ka projektitoetuse taotluste menetlemisel. PRIA ei saa anda hinnangut kaebaja taotlusele antud hindepunktide sisulisele õiguspärasusele, sealhulgas hindepunktide
põhjendustele. MTÜ Partnerid on hinnanud taotluse vastavust nõuetele vastavalt hindamiskriteeriumidele ja vastavalt õigusaktidele.
Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel asjaoludel. 2.Asja materjalide kohaselt on Sihtasutus (SA) Vanamõisa Härrastemaja esitanud PRIA ́le taotluse Vanamõisa peahoone rekonstrueerimiseks (II) etapp toetuse saamiseks summas 90 403,82 eurot. PRIA peadirektori otsusega 02.03.2017 nr 13-6/302 on jäetud taotlus nr 619216591697 projektitoetuse saamiseks rahuldamata. SA Vanamõisa Härrastemaja toetuse taotlus on jäetud rahuldamata, kuna MTÜ Partnerid poolt PRIA ́le esitatud projektitaotluste paremusjärjestuse ettepaneku (kinnitatud MTÜ Partnerid juhatuse koosoleku 15.12.2016 protokollilise otsusega nr 7) kohaselt meetmes 1.1 kaebaja taotlus rahastamisele ei kuulunud. Nimetatud protokollilises otsuses nähtub, et Meede 1.1 Elukeskkonna investeeringud projektitaotluste paremusjärjestus on kinnitatud. Hindamislehtede alusel on koostatud koondhindepunktide tabel. Vastavalt MTÜ Partnerid juhatuse poolt 09.03.2016 kinnitatud MTÜ Partnerid projektitoetuse taotluse menetlemise, hindamise ja projektitaotluste paremusjärjestuse koostamise korra (edaspidi Kord) punktile 5.24 on kehtestatud projektitaotlustele lävend, mis on 50% maksimumpunktidest ehk 15 punkti, alla selle projektitaotlust toetuse saamiseks ei esitata, seda ka sellisel juhul kui meetmes on vabu rahalisi vahendeid. Alla 15 punkti sai SA Vanamõisa Härrastemaja projektitaotlus, mis sai 11,5 punkti ühe hindaja kohta. Kinnitati 2016. aasta Meede 1.1 elukeskkonna investeeringud ning kaebaja oli loetelus 14-ndal kohal projektiga, mis kandis nime Vanamõisa peahoone katuse rekonstrueerimine II etapp ja see ei kuulunud rahastamisele. 3.MTÜ Partnerid juhatuse otsusega 09.03.2016 kinnitatud töökord sätestab MTÜ Partnerid LEADER meetme raames antava projektitoetuse taotluste dokumentide menetlemisega seonduvaid toiminguid. Lisaks nimetatud Korrale lähtub ühing Maaeluministeeriumi LEADER toetuse määrusest, MTÜ Partnerid 2014-2020 strateegiast ning PRIA poolt kinnitatud MTÜ Partnerid rakenduskavast. Komisjoni töövorm on komisjoni istung ning istung on kinnine. Hindamiskomisjoni liikmed on sõltumatud, tunnevad LEADER põhimõtteid ja menetluskorda ning vastavaid õigusakte. Hindamiskomisjoni pädevus on taotluste hindamine ja paremusjärjestuse koostamine. Hindamistulemuste kohta koostatakse hindamise protokoll ning hindamistulemused avalikustatakse MTÜ Partnerid veebilehel. 4.Hindamiskriteeriume on kuus, millede osas ei saanud kaebaja kokku vajaliku arvu hindepunkte. Iga kriteeriumi lõikes antakse hindeid skaalal 1-5, hindajaid on kümme ja kriteeriumide osakaalud on erinevad, vastavalt 30%, 25%, 20% 10%, 10% ja 5%. Kaebaja on saanud kogupunkte hindamiskriteeriumi 1 osas (projekti üldine mõju tegevuspiirkonnale)18 punkti, hindamiskriteeriumi 2 osas (projekti tulemuste jätkusuutlikkus) 20 punkti, hindamiskriteeriumi 3 osas (objekti funktsionaalsus, toote lisandväärtus ja uuenduslikkus) 19 punkti, hindamiskriteeriumi 4 osas (kasusaajate hulk investeeringu suuruse kohta) 20 punkti, hindamiskriteeriumi 5 osas (kulude otstarbekus) 19 punkti ja hindamiskriteeriumi 6 osas (projekti kuuluvus meetme eelistuste hulka) 19 punkti, mis kokku moodustas 115 punkti ning keskmine hinne skaalal 1-5 on kaebajal 11,5 hindepunkti.
5.Asja materjalidest nähtub, et hindamiskriteeriumide tabelites on välja toodud hindepunktide skaala, osakaal, eelistused, hindamiskriteeriumi sisu. Kohus märgib, et kaebaja on vaidlustanud hindamistulemuste sisulist õiguspärasust, mille osas on kohtulik kontroll piiratud. Riigikohus on märkinud haldusasjas 3-3-1-77-12 p-s 18, et komisjoni liikmetel on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum, mille tõttu aheneb kohtulik kontroll. Piiratud põhjendamiskohustus ja piiratud kohtulik kontroll on kolleegiumi hinnangul vaidlusaluse menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Tuleb silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Seega on kohtul võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta. Antud juhul on menetlus läbi viidud reeglitepäraselt ja vastavalt õigusaktidele. 6.Kaebaja taotluse hindamisel on lähtutud maaeluministeeriumi 23.10.2015 määrusest nr 11 (Määrus nr 11) „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“, MTÜ Partnerid Arengustrateegiast 2014-2020, MTÜ Partnerid projektitaotluste menetluse korrast, samuti on käsitletud lisadokumente, tehtud paikvaatlust ning lähtutud on taotleja poolt esitatud selgitustest. Iga hindaja annab oma hindepunktid eeltoodud dokumentidest ja asjaoludest lähtuvalt. Hindajad olid informeeritud taotluse sisust ja investeeringuobjekti olukorrast. Määruse nr 11 § 21 lg 4 p 6 kohaselt on moodustatud projektitaotluste hindamiseks vastav töörühm, mis tähendab, et PRIA ise ei hinda projektitaotlusi, vaid seda teeb hindamiskomisjon, mis asub MTÜ Partnerid juures. Seega ei saa anda PRIA mingeid selgitusi selle kohta, kuidas hindepunktid on määratud, samuti ei saa anda PRIA selgitusi antud hindepunktide sisulisele õiguspärasusele. Samuti ei saanud PRIA ega saa kohus hinnata 23.09.2017 koostatud ekspertarvamust, kuna see tulnuks esitada hindamiskomisjonile, kes andis hindepunkte, mitte alles 16.10.2017 kohtule. Kohus ega PRIA ei saa asuda hindamiskomisjoni liikmete eest hindepunkte andma. Kuna käesolevas asjas hindab taotlusi kohaliku tegevusgrupi hindamiskomisjon, siis peab otsustama punktide saamise üle hindamiskomisjon ehk hindamise töörühm tulenevalt Määrusest nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“. Pärast seda kui hindamiskomisjon on andnud taotlejatele hindepunktid, moodustatakse taotlejatest paremusjärjekord ning PRIA kinnitab selle oma otsusega. PRIA teostab nõuetekohast kontrolli formaalselt ning ei saa asuda seisukohale, kas hindepunktid on õiguspärased või mitte, samuti on ka kohtulik kontroll selles osas piiratud. 7.Kaebaja on põhiliselt kaebuse üles ehitanud sellele, et kõigis kriteeriumides on eksitud punktide andmisega ning on pakkunud omapoolselt hindepunkte. Kohus märgib veelkord, et ei PRIA, kohus ega ka kaebaja ei saa asuda komisjoni liikmete asemele kaebajale hindepunkte andma. Seetõttu ei pea kohus ka vajalikuks hakkama võrdlema mis tingimustel saab kaebaja kriteeriumide lõikes rohkem punkte kui hindajad ning seetõttu ei ole ka põhjendatud kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole analüüsinud hindepunkte. Kohus märgib, et PRIA ei olekski pidanud analüüsima hindepunkte, vaid PRIA kohustus on nendest lähtuda otsuse tegemisel.
räägib ehitise ehitamise ja parendamise kuludest, kus on hõlmatud kogu tervik ja ehitise sihipärane kasutus. Kaebaja on subjektiivselt tõlgendanud, et Määruse nr 11 § 31 lg 1 p 22 on eksitav. Kohus märgib, et MTÜ Partnerid ei toeta ehitustegevusega seotud poolikuid projekte. Paikvaatluse tulemusena (osales 7 hindamiskomisjoni liiget ja 2 tegevtöötajat) on selgunud, et Vanamõisa peahoone ruumide seisukord ei võimalda peale katuse vahetust hoonet sihipäraselt kasutada. Osades ruumides on lagi sisse vajunud ja osaliselt varisemisohtlik, samuti ei ole hoone selles tiivas, kus katus vahetati LEADER toetuse abil, ruume edasi remonditud ning ka seda osa hoonest ei ole võimalik sihipäraselt kasutada. 9.Samas ei ole tekkinud kaebajal põhjendatud õiguspärast ootust selles, et ta peab toetust saama, kuna varasemalt sai, sest eelmine taotlus ja käesolevas asjas menetletav taotlus on esitatud erinevatel perioodidel ning muutunud on menetluse õiguslikud alused. Käesolevas asjas hinnati taotluse vastavust uue LEADER perioodi nõuetele. Kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et väide kaebaja õiguspärase ootuse osas on asjakohatu. 10.Kaebaja on märkinud, et ei nõustu projekti hindaja väitega, et projekt on väga ühe mehe keskne. Selle kohta on märgitud, et nii kinnistu omanik, SA Vanamõisa Härrastemaja omanik kui ka juhatuse liige on sama isik ning projektist ei nähtu ka kui suur on kohapealsete liikmete arv ja kas projekti koostamisel on arvestatud kõigi liikmete vajadusi. 11.Kaebaja ei ole nõustunud hindajate otsusega, et kaebaja tegevus ei ole elujõuline ja jätkusuutlik. Asja materjalide kohaselt on vastustaja õigesti märkinud, et projektitaotlus on puudulikult täidetud, ei nähtu milliseid tegevusi planeeritakse tulevikus teha ning ei ole välja toodud, mille poolest erineb Vanamõisa tegevus läheduses asuvate teiste mõisate tegevustest, projektis puudub tegevustulu aastatel 2013-2015, välja toomata on andmed, millest võiks tuletada mõisa jätkusuutlikkust. Paikvaatluse tulemuste põhjal on märgitud, et projekti tutvustusel esitatud küsimusele, et kui investeeringuprojektiga saadakse katus peale, siis milliste vahenditega tehakse sisetöid edasi, on juhatuse liige vastanud, et ettevõtlustuludest ja metsamüügist, mis iseenesest on ennatlik, samas puudub riskianalüüs. 12.Kaebaja ei nõustu ka väitega, et hindajad on kaebaja tegevuse kahtluse alla seadnud. Kohus märgib, et katuse rekonstrueerimine ei ole üksi uus tegevus, vaid see tähendab seda, et katus tehakse uuesti, et vältida edasist hoone kahjustamist, kuna vana katus on lagunenud. Seega on MTÜ Partnerid õigesti märkinud, et objekti funktsionaalsust on raske hinnata, kuna ei saadud piisavat kinnitust taotlusest ega projekti tutvustamisel kaebaja jätkusuutlikkuse kohta, et saaks hoone rekonstrueerimise lõpetada omavahendite arvelt. 13.Kaebaja ei ole nõustunud sellega, et kasusaajate hulka investeeringu suuruse kohta on valesti hinnatud. Kohus märgib, et pärast hoone katuse rekonstrueerimist grupid kasu ei saa, kuna hoonet ei saa tervikuna kasutada, tegemist on jätkuva projektiga, mille tulemusena renoveeritakse katus ning edaspidine renoveerimine jätkub kaebaja enda vahenditest hilisemalt. Projektis on märgitud kasusaajad üldiselt ning seega kohus nõustub vastustajaga, et investeeringust kasusaajad puuduvad või on raskesti määratletavad. 14.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et SA Vanamõisa Härrastemaja taotlust hinnati ebaõigesti, mis tooks kaasa kaevatava otsuse õigusvastasuse ja selle tühistamise. Ei ole ilmnenud selliseid tunnuseid, et punktid oleks kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Kohus märgib, et kaevatav otsus on õiguspärane, välja on toodud nii faktilised kui õiguslikud alused, haldusakt on antud selleks pädeva isiku poolt ning on motiveeritud piisavalt selleks, et aru saada mis põhjusel on kaebaja suhtes tehtud negatiivne otsus. PRIA tegi otsuse hindepunktide alusel ja
mis puudutab kaalutlemist, on kohustus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Mis puudutab otsuse motiveerimist, on Riigikohus haldusasjas 3-3-1-93-06 p-s 13 märkinud, et haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest, kuid kui põhjendust ei ole ratsionaalne tuua ära haldusaktis endas, siis peab seda vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 teisele lausele tegema menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega, kui vaidlusaluses käskkirjas motivatsiooni esitamine tervikuna oleks olnudki ebaproportsionaalne, tulnuks haldusaktis vähemalt ära tuua põhimotiivid ja teha viide dokumendile, mis sisaldab täpsemat motivatsiooni. Kohus märgib, et antud juhul on kajastatud kaevatavas otsuses minimaalne haldusakti motivatsioon ja olemas on viide hindamistulemuste nähtavuse kohta, seega on haldusakti miinimumnõuded täidetud. Haldusakt on arusaadav ja loetav. Kaevatav otsus vastab haldusakti nõuetele. 15.Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude tühistada kaebaja osas PRIA otsus 02.03.2017 nr 13-6/302. Kaebaja on taotlenud tühistada ka 17.05.2017 vaideotsuse nr 1321.2/17/970-3. Kohus märgib, et kuna vaie on esitatud samadel põhjustel nagu kaebuski, ei pea kohus vajalikuks seda ümber korrata ning jätab vaideotsuse peale esitatud taotluse selle tühistamise nõudes rahuldamata. Samas ei nähtu, et oleks rikutud asja menetlemisel menetlusnorme ega kaebaja suhtes põhiseaduslikke õigusi ega kaebaja õigust õiglasele asja lahendamisele. Mõlemad haldusaktid on õiguspärased ( PRIA 02.03.2017 otsust nr 13-6/302 on kohus hinnanud vaid kaebajat puudutavas osas) ning puudub alus nende tühistamiseks. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude. Kuna kohus jätab rahuldamata kaebaja tühistamisnõude, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks saatmiseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav otsus ja vaideotsus õigusvastaseks ning mis oleks tulnud seetõttu tühistada. Kohus märkis eespool, et kaevatavad haldusaktid on õiguspärased, seega jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue. 16.Eeltoodu alusel jätab kohus SA Vanamõisa Härrastemaja kaebuse täielikult rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 17.Menetluskuludest. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.