Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kaebus Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja 19.02.2016 otsusele täiteasjas nr 195/2015/2908
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.04.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (sissenõudja): Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), volitatud esindaja Agne Niido Puudutatud isik I (võlgnik): (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
kaudu)
AM
Puudutatud isik II (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja asendaja Piret Altosaar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 08.04.2016 määrus ja Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja 19.02.2016 otsus täiteasjas nr 195/2015/2908 tühistada ning kohustada kohtutäiturit Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) 27.01.2016 kaebust uuesti läbi vaatama.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Jätta maakohtu ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja kanda.
4.Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) taotlus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja menetlusse kaasamiseks jätta rahuldamata.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Selgitused
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, avaldaja) esitas 03.03.2016 Harju Maakohule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja (puudutatud isik II) 19.02.2016 otsusele täiteasjas nr 195/2015/2908.
2.Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 12.11.2015 avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi TARN kaudu avalduse rahatrahvi sundtäitmisele pööramiseks. Võlgnik tasus trahvisumma 300 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele 16.11.2015. Kohtutäitur alustas täitemenetlust 15.12.2015 ehk rohkem kui kolm nädalat peale nõude tasumist. Lähtuvalt eelnevast ei nõustu Põhja prefektuur tasuma kohtutäituri poolt esitatud täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu nõuet kogusummas 68,96 eurot.
3.Avaldaja esitas 27.01.2016 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele täiteasjas 195/2015/2908, kuid avaldaja kaebus jäeti rahuldamata põhjendusel, et reeglina maksab kohtutäituri tasu võlgnik ehk siis menetluses kohustatud pool (kohtutäituri seadus (KTS) § 30 lg-d 1 ja 2), kuid antud täiteasjas on võlgnik tasunud nõude enne avalduse ja täitedokumendi kohtutäiturile esitamist, mistõttu rakendub siinkohal KTS § 41 lg 1. KTS § 41 lg 1 kohaselt tuleb sissenõudjal tasuda menetluse alustamise tasu ja pool kohtutäituri tasust, kui ilmneb, et võlgnik on nõude tasunud enne sissenõudja poolt kohtutäiturile avalduse esitamist. Puudutatud isiku I seisukoht
4.AM (puudutatud isik I, võlgnik) sai tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja selle parandamise määruse kätte 24.03.2016 (tl 28). Võlgnik ei esitanud kohtule kaebuse osas enda seisukohta. Puudutatud isiku II seisukoht ja põhjendused
5.Kohtutäitur esitas 17.03.2016 kohtule omapoolse seisukoha, milles selgitas, et jääb enda 19.02.2016 tehtud otsuses märgitud seisukohtade juurde. Avaldaja kaebus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata.
6.Kohtutäitur lähtub oma töös formaliseerituse põhimõttest, mis tähendab, et menetlusse tuleb võtta kõik täitedokumendid, mis vastavad täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg-s 1 välja toodud täitedokumentidele esitatud nõuetele. Kohtutäituril on võimalik jälgida avalik võimu kandja nõuete kohtutäiturile menetlusse saatmise aega TARN sündmuste logi juurest ning antud nõude juures seisab esitamise rea juures esitamise tähtaeg 14.12.2015 (tl 27). Kohtutäituril puudus alus trahvi menetlusse võtmisest keeldumiseks.
7.Sissenõudja vastutab täitmisavalduses olevate andmete õigsuse eest ning kohtutäituri kohustus ei ole enne täitemenetluse alustamist sissenõudjalt üle küsida, kas soovitakse ikkagi menetlust alustada ning kas avalduses olevad andmed on vahepeal muutunud. Kohtutäitur saab ainult eeldada, et esitatud andmed on õiged.
Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohtu 08.04.2016 määrusega jäeti avaldaja kaebus rahuldamata. Maakohus jättis puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda ning kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.
9.Poolte vahel on vaidlus selle üle, et kas olukorras, kus avaldaja esitas infosüsteemi TARN kaudu täitmisavalduse 12.11.2015, võlgnik tasus trahvi 16.11.2015 ning täiturini jõudis täitmisavaldus alles 14.12.2015 (täitur alustas täitemenetlust 15.12.2016), oli täituril õigus alustada täitemenetlust ning nõuda avaldajalt täitemenetluse alustamise tasu ning poolt kohtutäituri tasust.
10.Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mis tähendab seda, et kohtutäitur peab vaid veenduma, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, mitte kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (kas nõue on üldse olemas, kas nõue on tekkinud seaduspäraselt, kas kohustus on enne täituri poole pöördumist täidetud jms). TMS § 23 lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Seega pidi kohtutäitur käesolevas asjas TARN kaudu täitmisavalduse saamisel kontrollima avalduse olemasolu ning seda, kas täitmiseks esitatud dokument on täitedokument TMS § 2 lg 1 mõttes. Infosüsteemist TARN nähtus täitmisavalduse esitamine ning täitedokument, milleks oli avaldaja poolt määratud trahv (ehk täitedokument KTS § 2 lg 1 mõttes). Seega käitus kohtutäitur õiguspäraselt, alustades avalduse alusel täitemenetlust. Seda vaatamata asjaolule, et avaldaja oli täitmisavalduse esitanud TARN vahendusel täitmiseks 12.11.2015 (tl 5) ning täitur sai selle enda menetlusse alles 14.12.2016 (tl 5, 27). Kohtutäituril puudub formaliseerituse põhimõttest tulenevalt kohustus ja ka õigus kontrollida enne täitemenetluse alustamist sissenõudega seonduvaid asjaolusid, muu hulgas seda, millal sissenõudja on täitmisavalduse koostanud ja kas võlgnik on nõude juba rahuldanud. Olukorras, kus sissenõudja esitab seaduse nõuetele vastava täitmisavalduse ja täitedokumendi, ei tohi kohtutäitur keelduda avalduse menetlusse võtmisest ja täitemenetluse alustamisest.
11.Nõuetekohase avalduse esitamise ja nõude sisu osas lasub formaliseerituse põhimõttest tulenevalt vastutus sissenõudjal. Seda isegi olukorras, kus sissenõudja ei olnud teadlik ega pidanudki olema teadlik nõude täitmise takistustest (näiteks sellest, et nõue on juba täidetud). Seadus kohtleb selles olukorras ühetaoliselt nii sissenõudjaid, kel on vaid üks täiteasi kui ka neid, kes peavad esitama menetlemiseks tuhandeid täiteasju (nt trahve määravad asutused).
12.Siiski, kui täitmisavalduse täiturini jõudmisel tekkinud ajalise viibe (ligi kuu aega) põhjustas infosüsteemi TARN rike, ei pruugi juba täidetud nõude täitmiseks esitamine olla avaldajale etteheidetav. Avaldaja on infosüsteemi TARN volitatud töötleja ja ei vastuta selles sisalduvate andmete õigsuse eest. Samas ei saa selle eest vastutada ka kohtutäitur, kes on avalduse õigesti menetluse võtnud. Vajadusel saab avaldaja kaaluda kahju hüvitamise nõude esitamist TARN volitatud töötleja vastu.
13.Täitmisavalduse näol on sisuliselt tegu sissenõudja tahteavaldusega täitemenetluse alustamiseks, läbiviimiseks ja nõude täitmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-s 1 on sätestatud, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Seega on täitmisavalduse täiturile esitamise ajaks hetk, mil avaldus jõuab täiturini (olenemata sellest, millal sissenõudja avalduse esitamist alustas). Täitur sai täitmisavalduse infosüsteemi TARN väljatrüki kohaselt kätte 14.12.2015 (tl 5, 27). Seega tuleb lugeda täitmisavalduse esitamise ajaks 14.12.2015.
14.Kuna kohus tuvastas, et kohtutäituri tegevuses rikkumisi ei esinenud ja ta võttis avalduse õigesti menetlusse, on põhjendatud ka tasu nõudmine sissenõudjalt kohtutäituri poolt märgitud ulatuses. Täitur sai täitmisavalduse kätte 14.12.2015, kuid nõue oli täidetud juba 16.11.2015. Seega on võlgnik nõude sissenõudja ees täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile ning sissenõudja on kohustatud tasuma kohtutäiturile KTS § 41 lg 1 alusel menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Kohtutäitur on enda tasu otsuses (tl 34, 35) määranud kohtutäituri tasu suuruse KTS 41 lg 1 järgi (põhitasu 15,97 eurot ja pool põhitasust, milleks on 300 euro suuruse nõude järgi arvutades 41,5 eurot. Summadele lisandub käibemaks 20%). Kohtutäituri 22.01.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on seaduslik. Täitur on tegutsenud seaduslikult ning tema tegevuses rikkumisi ei esine. Seega tuleb avaldaja kaebus kohtutäituri otsusele jätta rahuldamata.
15.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Maakohus jättis kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda. Määruskaebus
16.Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus ning tunnistada kohtutäituri täitekulude nõue täiteasjas nr 195/2015/2908 avaldaja vastu õigusvastaseks, tühistada avaldaja vastu esitatud täitekulude nõue summas 68,96 eurot ning kaasata menetlusse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda arvamuse andmiseks.
17.Maakohus on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigusnorme ja oluliselt rikkunud menetlusnormi. Vaidlusalusel juhul ei ole tegemist tavapärase täitemenetlusega võlaõiguslikus mõistes, vaid TARN-i kaudu esitatud avalik-õigusliku nõudega karistusõiguslikus tähenduses.
18.Avaldaja ei nõustu kohtu hinnanguga, et formaliseerituse põhimõte laieneb igale üksikule täituri toimingule, millest võiks järeldada, et kohtutäitur ei peagi täitemenetluse käigus kontrolli teostama. Vaatamata sellele, et seadus kohtutäituri kohustust täitedokumenti ja selle täitmise võimalikkust expressis verbis ei sätesta, ei tähenda see iseenesest, et tal vastavate kontrollitoimingute tegemise kohustus puudub. Kohtutäiturimäärustiku § 15 lg 3 sätestab, et kui dokumentide kontrollimisel ilmneb puudusi, registreeritakse dokument üldises korras ja dokumentide esitajale saadetakse teade, milles antakse kümme päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Seega on tavapärane dokumentide kontrollimine iseenesest mõistetav, mistõttu ei ole seadusandja pidanud täitemenetluse seadustikus rutiinsete kontrollimist kohustavate sätete eraldi väljatoomist vajalikuks. Oma ülesannete piisavalt hoolika täitmise korral pidanuks kohtutäitur nägema, et täitmisavaldus oli koostatud rohkem kui kuu varasemalt. Seega ei oleks ta tohtinud jääda passiivseks, vaid on kohtutäiturimäärustiku § 15 lg 3 alusel kohustatud enne täitemenetluse alustamist dokumente kontrollima.
19.Sissenõudjal puudub õigus, võimalus ja kohustus täitmisavalduse kohtutäiturini jõudmist mõjutada, jälgida või kontrollida. Avalik-õigusliku nõude esitaja ei esita nõuet kohtutäiturile, vaid hoopis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Maakohtu järeldus, et täitmisavalduse täiturile esitamise ajaks on hetk, mil avaldus jõuab täiturini, on ebaõige. Tahteavalduse saajaks on TsÜS tähenduses koda, mitte kohtutäitur. Kohtutäitur ei ole tahteavalduse saaja, kuna täiteavalduse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale esitamise ajal ei ole kohtutäitur määratud. Sellest tulenevalt on ebaõige lugeda täitmisavalduse esitamise ajaks selle täiturini jõudmine 14.12.2015. Kohtutäiturile ei esitanud avaldust avaldaja, selle avalduse esitas koda.
20.Täituril puudub formaliseerituse põhimõttest tulenevalt küll kohustus kontrollida enne täitemenetluse alustamist sissenõudega seonduvaid asjaolusid, kuid arvestades, et de facto on avalduse esitanud sissenõudja asemel kolmas isik (koda), on ka kohtutäituril kõrgendatud hoolsuskohustus kontrollida, saamaks kinnitust, et tegemist on kehtiva nõudega.
21.Vaidlusalune olukord, kus sissenõudja on korrektselt esitanud täiteavalduse, kuid kohtutäitur ei võta seda viivitamata täitmisele ning see jääb TARN-i süsteemi n.ö „hõljuma“ (vastuvõtuviivitus), on seaduses reguleerimata. Olukorras, kus sissenõudjal ei ole võimalik esitada avaldust otse täiturile, vaid teatud vahelüli kaudu, ei saa ka kohtutäitur jääda passiivseks avalduse vastuvõtmisel ja ka täituril peab olema kõrgendatud hoolsuskohustus. Ükski arvutisüsteem, sh andmebaasid, ei ole lõpuni töökindel ja arvutivea esinemisvõimaluse eest ei saa panna vastutama sissenõudjat.
22.Kohtutäituril puudub õiguslik alus käesolevas täiteasjas avaldajalt tasu nõuda, kuna KTS § 41 lg-s 1 nimetatud täitetasu väljamõistmise eeldused on täitmata. Menetluse edasine käik
23.Kohtutäitur palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
24.Võlgnik pole määruskaebusele vastanud.
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus ja kohtutäituri otsus avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta tuleb tühistada ning kohtutäiturit tuleb kohustada avaldaja 27.01.2016 kaebust uuesti läbi vaatama.
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et täitmisavalduse esitamise ajaks tuleb lugeda 14.12.2015. TMS § 231 lg 2 järgi kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud avalik-õiguslike nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra, võib korraga hõlmatud avalik-õiguslikke nõudeid anda kohtutäiturile täitmiseks üksnes Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahendusel, edastades vastavad nõuded kojale. Seega oli avaldajal võimalik esitada täitmisavaldus üksnes koja vahendusel ehk avaldaja ei saanud täitmisavaldust esitada otse kohtutäiturile. Käesoleval juhul esitaski avaldaja täitmisavalduse väärteos mõistetud rahatrahvi sundtäitmiseks elektrooniliselt TMS § 23 lg 6 ja § 231 lg 2 alusel avalik-õiguslike nõuete esitamiseks ja jaotamiseks ettenähtud infosüsteemi TARN kaudu 12.11.2015. Infosüsteemi TARN sündmuste logist nähtub, et TARN-i jõudis täitmisavaldus 14.12.2015 ja samal päeval edastati avaldus kohtutäitur Kaja Lillojale (tl 5).
28.Maakohus möönis, et avaldaja ei vastuta avalduse esitamisest kuni selle kohtutäiturini jõudmiseni infosüsteemis TARN tekkinud viivituse eest, kuid tegi siiski järelduse, et avaldaja peab maksma kohtutäituri tasu. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et täitmisavalduse esitamise ajaks KTS § 41 lg 1 mõistes tuleb lugeda 12.11.2015, s.o päev, mil avaldaja esitas täitmisavalduse infosüsteemile TARN. Süsteemile esitatud täitmisavalduse jaotamise aeg konkreetsele kohtutäiturile ei sõltu enam sissenõudja tegevusest ning avalduse esitaja ei saa kontrollida ega mõjutada selle edastamist kohtutäiturile. Seega võimalikud viivitused mistahes põhjusel täitmisavalduse jaotamisel konkreetsele kohtutäiturile ei saa mõjutada täitmisavalduse esitamise aega.
29.Kuna maakohtu määrus kuulub eeltoodud põhjendustest tulenevalt tühistamisele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks lisaks analüüsida väiteid kohtutäituri hoolsuskohustuse rikkumise kohta.
30.Kolleegium jätab rahuldamata avaldaja taotluse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja menetlusse kaasamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole koja kaasamine praeguses menetluses vajalik TsMS § 198 lg 3 järgi. Tsiviilasja asjaolud on piisavalt selged ja ringkonnakohus saab teha lahendi ilma koja seisukohata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse, muudab ringkonnakohus ka maakohtu menetluskulude jaotust, jättes menetluskulud kohtutäituri kanda. Samuti jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
32.Ringkonnakohus ei ole küsinud pooltelt menetluskulude nimekirja, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole avaldajal määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, kuna TsMS § 145 järgi on avaldaja riigilõivu tasumisest vabastatud ning avaldaja esindajaks on avaldaja enda töötaja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.