P. S., M. R., K. K. ja S. R. kaebus Raasiku Vallavalitsuse viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Raasiku Vallavalitsuse kohustamiseks jätkata Kalesi küla Harukadaka ja Hõbekuuse kinnistutel 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatatud detailplaneeringu menetlust
Menetlusosalised
Kaebajad – P. S., M. R., K. K. ja S. R., volitatud esindaja Siim Vahtrus; Vastustaja – Raasiku vald, volitatud esindaja adv Hannes Olli.
Asja läbivaatamine
Avalikul kohtuistungil 25.09.2017
RESOLUTSIOON
Rahuldada P. S., M. R., K. K. ja S. R. kaebus.
Teha kindlaks Raasiku Vallavalitsuse viivituse õigusvastasus Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatatud detailplaneeringumenetluses ning kohustada Raasiku valda jätkama Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatatud detailplaneeringumenetlust.
Mõista Raasiku vallalt P. S., M. R., K. K. ja S. R. kasuks välja menetluskulu summas 1632 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24.11.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
3-17-1479 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.K. K. ja S. R. on Raasiku vallas, Kalesi külas asuva Harukadaka kinnistu (katastritunnus 65101:001:0154) omanikud. P. S. ja M. R. on Raasiku vallas, Kalesi külas asuva Hõbekuuse kinnistu (katastritunnus 65101:001:0155) omanikud.
2.K. K. allkirjastas 15.12.2015 digitaalselt taotluse detailplaneeringu algatamiseks Raasiku vallas Kalesi külas Hõbekuuse ja Harukadaka kinnistutel (tl-d 6-7). Projekteerimisbüroo Dialoog edastas 18.12.2015 kinnistute omanike (P. S., M. R., K. K. ja S. R.) nimel detailplaneeringu algatamise taotluse Raasiku Vallavalitsusele.
3.Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatati detailplaneering Kalesi külas Harukadaka ja Hõbekuuse kinnistutel ning lähialal ulatuses, mis on vajalik planeeringuga ettenähtud tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamiseks (tl 8). Korralduse kohaselt on planeeringu eesmärk muuta kahe maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu sihtotstarve elamumaaks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule.
4.M. R. saatis 04.05.2016 Raasiku Vallavalitsusele päringu, milles palus infot algatatud detailplaneeringu menetluse kohta (tl 48). Raasiku vallavanem vastas päringule 05.05.2016 ekirjaga, milles selgitas, et 07.01.2016 küsis projekteerimisbüroo Dialoog, kas planeeringu materjalid jõudsid valda; samal päeval vastas arhitekt, et paberkaustad jõudsid, kuid on vaja digitaalselt materjali; 18.01.2016 küsis arhitekt ka korrektset digitaalselt allkirjastatud avaldust detailplaneeringu algatamiseks, mille K. K. esitas samal päeval; kuivõrd projekteerimisbüroo Dialoog poolt esitatud materjalid olid puudulikud, siis suunati need neile parandamiseks tagasi (tl 49).
5.Raasiku Vallavalitsuse 30.05.2016 korraldusega nr 141 muudeti Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korralduse nr 32 punkti 4 selliselt, et korraldust detailplaneeringu algatamise kohta Harju maavanemale ei edastata, vaid teade detailplaneeringu algatamise kohta edastatakse isikutele, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada (tl 50).
6.Raasiku Vallavalitsus saatis juunis 2016 kinnistu omanikele Kalesi külas, Harukadaka ja Hõbekuuse kinnistutel detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu projekti nr 1 (tld 55-56). Lepingu projekti punkt 2.2.1. oli sõnastatud järgmiselt: „Huvitatud isik kohustub seoses avaliku ruumiga omal kulul tagama Kadarpiku tee renoveerimise Aruküla-Kalesi tee lõik 2 alates kuni Harukadaka ja Uus-Kuuse katastriüksuse piirini (pikkus 130 m, laius ca 3,5 m, arvestades olemasoleva tee mõõtmeid) ning planeeritavate mahasõitude rajamise rasketehnikat taluva ja tolmuvaba kattega nii, et tee vastaks seisunditasemele 2.“ Lepingu projekti punkt 2.2.2. oli sõnastatud järgmiselt: „Huvitatud isik kohustub seoses avaliku ruumiga tasuma kõik kulud, 2(10)
3-17-1479 mis on seotud Lepingu punktis 2.2.1. sätestatud tee renoveerimise ja mahasõitude rajamise ehituslubade taotlemise ning omanikujärelevalve teostamisega.“
7.Kinnistute omanikud saatsid 10.09.2016 Raasiku Vallavalitsusele lepingu projekti koos omapoolsete kommentaaridega (tl-d 57-58). Seoses lepingu projekti punktiga 2.2.1. soovisid omanikud täpset kirjeldust seisunditaseme 2 nõuete kohta. Raasiku Vallavalitsus saatis 22.09.2016 kinnistute omanikele paranduste ja kommentaaridega lepingu projekti nr 2. Vastuseks kinnistute omanike küsimusele seisunditaseme 2 nõuete kohta märkis vald, et tee seisundinõuded on määruses kirjeldatud ja lisas lingi majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“ (tl-d 59-60).
8.Raasiku Vallavalitsus saatis 06.10.2016 paranduste ja kommentaaridega detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu projekti nr 3 (tl-d 9-10). Lepingu projektis nr 3 oli punkti 2.2.1 muudetud selliselt, et renoveeritavale tee osale tuleb tagada tee katte laius minimaalselt 4 m, vajadusel tuleb tee servadest eemaldada kasvupinnas ning see asendada purustatud kruusaga ning tee katteks tuleb paigaldada freesasfalt minimaalselt 10 cm paksuselt (tl 9 p).
9.Lepingu sõlmimise osas toimus 27.10.2016 kinnistute omanike ja Raasiku valla esindajate vahel koosolek, kus arutati ka tee renoveerimise küsimust (tl-d 62-63). M. R. avaldas koosolekul, et kinnistute omanikud on nõus lepingu projektis käsitletud Kadarpiku tee lõigu taastama, kui nad selle ehituse käigus ära lõhuvad, aga teed laiemaks nad ehitama ei hakka ning lepingut ei allkirjasta. Ka K. K. avaldas koosolekul, et tee ehitus kui selline jääb ära.
10.Kinnistute omanikud saatsid 16.11.2016 Raasiku vallale täiendavad küsimused detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu projekti kohta (tl 64 p). Muuhulgas palusid nad vallal esitada Harukadaka ja Hõbekuuse detailplaneeringu menetluse edasise konkreetse tegevuskava.
11.Raasiku vald märkis 16.12.2016 vastuses nr 7-1/3-9, et edasine seadustele vastav tegevuskava näeb ette kaks võimalikku alternatiivi (tl 66). Esimene alternatiiv on, et huvitatud isik ja planeeringu korraldaja sõlmivad halduslepingu, Harukadaka ja Hõbekuuse detailplaneeringu menetlusega minnakse edasi ja planeering kehtestatakse. Teine alternatiiv on, et huvitatud isikul ei ole soovi lepingut sõlmida ja planeeringu realiseerumisega tekkivaid kohustusi täita. Kuivõrd Raasiku valla arengudokumentides ei ole ette nähtud tegevusi ja nende tegevuste rahastamist Kadarpiku teelõigu renoveerimiseks, siis selle põhjendusega Harukadaka ja Hõbekuuse detailplaneeringu menetlemine lõpetatakse. Planeeringu menetluse juurde saab teise alternatiivi kohaselt naasta siis, kui valla teehoiukavas ja eelarvestrateegias on planeeritud tee renoveerimine ja valla eelarves on eraldatud vahendid selle töö tegemiseks.
12.Kinnistute omanikud esitasid 26.01.2017 Raasiku Vallavalitsusele kirja, milles andsid teada, et nad pole jätkuvalt nõus allkirjastama detailplaneeringu koostamise lepingut (tl-d 6869). Raasiku vallavalitsus ei saa seada lepingu sõlmimist planeeringumenetluse jätkamise eelduseks, mistõttu nõuavad kinnistute omanikud Raasiku Vallavalitsuselt põhjendamatu viivituse kohest lõpetamist ja detailplaneeringu menetlusega jätkamist. Viivituse lõpetamises veendumiseks nõudsid omanikud vallalt edasist menetluskäiku kirjeldava ajakava koostamist ning esitamist.
13.Kinnistute omanikud esitasid 11.05.2017 Raasiku Vallavalitsusele kirja, milles andsid teada, et keelduvad detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu sõlmimisest seni, kuni vald nõuab selle osana Kadarpiku tee renoveerimist (tl 12). Kinnistute omanikud on
3(10)
3-17-1479 jätkuvalt huvitatud planeeringumenetluse läbiviimisest ning taotlusele vastava detailplaneeringu kehtestamisest. Samas leiavad nad, et juhul, kui Raasiku vald jääb jätkuvalt arvamusele, et planeeringu koostamisest huvitatud isikud peaksid tagama Kadarpiku tee renoveerimise, oleks õigusselguse põhimõttest lähtuvalt kohane mitte jätkata planeeringu koostamise põhjendamatu viivitamisega, vaid planeeringu koostamine lõpetada.
14.P. S., M. R., K. K. ja S. R. esitasid 14.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Raasiku Vallavalitsuse viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Raasiku Vallavalitsuse kohustamiseks jätkama Kalesi küla Harukadaka ja Hõbekuuse kinnistutel 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatatud detailplaneeringu menetlust, täpsemalt kohustada valda tegema hiljemalt kahe kuu jooksul otsus detailplaneeringu vastuvõtmise kohta.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
15.Raasiku Vallavalitsus on õigusvastaselt viivitanud detailplaneeringu menetluse läbiviimisega. Vastustaja on detailplaneeringumenetluse algatanud juba veebruaris 2016, kuid sisuliselt on menetlus peatunud juba 2016 keskpaigast alates. Seda põhjusel, et vald ja kaebajad ei ole jõudnud kokkuleppele detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu osas. Valla nõudel rekonstrueerida vallale kuuluva Kadarpiku tee planeeringualaga külgnev lõik kaebajate kulul, puudub õiguslik alus.
16.Kadarpiku tee ei ole detailplaneeringukohaseks rajatiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 131 tähenduses. Kõnealune säte kohaldub eelkõige uusarenduste ja uute elamurajoonide tarbeks rajatavatele teedele, mis ühendaksid maju väljaspool planeeringuala asuvate avalike teede jm infrastruktuuriga. Kadarpiku tee ei asu detailplaneeringualal, kuivõrd see asub väljaspool Hõbekuuse ja Harukadaka kinnistuid. Kadarpiku tee on olemasolev, vallale kuuluv tee, mitte uus avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee, mida alles detailplaneeringu kohaselt välja ehitama hakatakse. Kohalik omavalitsus vastutab olemasolevate kohalikule omavalitsusele kuuluvate teede korrashoiu ja renoveerimise eest (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 6 lg 1). Raasiku vallal on olukorras, kus planeeringuala piirneb avaliku teega, kohustus võimaldada planeeringualalt ligipääs avalikule teele (PlanS § 131 lg 3).
17.Raasiku vallal puudub õiguslik alus planeeringumenetluses otsuse tegemisega viivitamiseks. Kehtiv PlanS ei kehtesta konkreetseid tähtaegu kohaliku omavalitsuse algatatud detailplaneeringu menetluse erinevatele etappidele. PlanS § 139 lg 2 kohaselt tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Sellest olenemata on vallal kohustus viia planeerimismenetluse toimingud läbi võimalikult kiirelt ja ilma viivituseta (haldusmenetluse seadus (HMS) § 5 lg-d 2 ja 4). Selge õigusliku aluseta planeeringumenetluses otsuse tegemisega viivitamine ei ole õigustatud (vt Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-23-16). Vald on sisuliselt detailplaneeringumenetluse peatanud ja otsuse tegemisega viivitanud, kuivõrd vallal puuduvad vahendid Kadarpiku tee renoveerimiseks valla poolt soovitud kujul. Kaebajate hinnangul oleks Raasiku vald pidanud juba detailplaneeringu menetluse algatamisel kontrollima, kas vallal on piisavalt ressursse, et vajadusel kõnesolev tee rekonstrueerida (PlanS § 128 lg 2 p 2; vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-08, p 14). Peale detailplaneeringu menetluse algatamist selle peatamine põhjusel, et vallal puuduvad rahalised vahendid, ei ole õigustatud (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-26-10, p 14; nr 3-3-1-96-13, p 16). Kui planeeringu algatamise ajaks ei lepita kokku rajatiste väljaehitamises, siis ei ole detailplaneeringu taotleja menetluse jätkamiseks
4(10)
3-17-1479 kohustatud nõustuma kohaliku omavalitsuse nõudmistega rajatiste väljaehitamise osas (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-26-10, p 14). Kaebajate ja vastustaja vaheliseks kokkuleppeks rajatiste väljaehitamise osas ei saa lugeda detailplaneeringu avalduse vormil, sektsioonis „Märkused“ toodud punkte.
18.Samuti on ebaselge, miks tee rekonstrueerimine nimetatud kujul vajalik on. Tee on kasutusel mitme majapidamise poolt. Planeeringualale kahe üksikelamu juurde ehitamine ei põhjusta niivõrd olulist kasutuskoormuse kasvu, et teed oleks tingimata vaja rekonstrueerida ja eriti just nõutud ulatuses.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 2 ja § 37 lg 2 p 2 järgi võib kaebusega vaidlustada mh haldusorgani tegevusetust või viivitust ning nõuda haldusorgani kohustamist haldusakti kehtestamiseks või toimingu tegemiseks. Viivituse vaidlustamiseks ei pea viivitus olema lõppenud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-23-16, p 27). Kaebajad on järjepidevalt nõudnud vallalt, et see teeks mingigi otsuse, kuid tänase päevani ei ole Raasiku vald mingisugust otsust detailplaneeringu osas teinud. Seega on kaebajatel õigus esitada oma õiguste kaitseks kohustamiskaebus, mille osana hinnataks ka viivituse õigusvastasust. Menetluse käigus on piisavalt kogutud andmeid ja tõendeid, et vald saaks teha planeeringu vastuvõtmise otsuse (PlanS § 134). Seega on kohane kohustada valda tegema sellesisuline otsus hiljemalt 2 kuu jooksul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest arvates.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
20.Raasiku vald palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.
21.Kaebajatel puuduvad tuvastamiskaebuse esitamiseks õiguslikud eeldused (HKMS § 38 lgd 1 ja 4 ning § 45 lg 2). Kaebajad ei ole selgitanud põhjendatud huvi väidetava viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks. Riigikohus on selgitanud, et preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-61-13). Käesoleval juhul on koos tuvastamisnõudega esitatud kohustamisnõue, mistõttu kohustamiskaebuse rahuldamisel ei saa kaebaja tugineda edasise õigusvastase käitumise reaalsele ohule.
22.Raasiku vald ei ole vaidlusaluse detailplaneeringu menetlusega ega detailplaneeringu vastuvõtmise otsusega venitanud (PlanS § 139 lg 2). Detailplaneeringu algatamine ei tähenda huvitatud isikute jaoks seda, et detailplaneering igal juhul vastu võetakse ja kehtestatakse (PlanS § 126 lg 3 ja § 134; vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-10). Huvitatud isikud ei keeldunud vajalike tehnorajatiste ehitamise kohustuste täitmiseks vajalike kulude kandmisest, mistõttu detailplaneering ka algatati (PlanS § 128 lg 2 p 2). Detailplaneeringu algatamise taotluse p-s 4 kinnitasid kaebajad, et võtavad käesoleva taotluse esitamisega teadmiseks, et vastavalt planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 10 lg 6 tuleb neil sõlmida kohaliku omavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise kohta, kui detailplaneeringut taotletakse erahuvides. Kaebajad on oma vastuväited esitanud alles pärast detailplaneeringu algatamist. Vaidlust ei ole, et taotletav detailplaneering on erahuvides. Pooled on pidanud lepingu tingimuste üle läbirääkimisi ja teinud vastastikku lepingu punktidesse muudatusettepanekuid. Seega on detailplaneeringumenetluse menetlusjärguks detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu tingimustes kokkuleppimine.
5(10)
3-17-1479
23.Juhul, kui vald oleks detailplaneeringu kehtestanud, oleks vald teadlikult võtnud endale kohustusi, mida ta täita ei suuda. Sellega oleks vald teadlikult tekitanud enda maksejõuetuse, millega oleks seadnud ohtu oma avalike kohustuste korrapärase täitmise.
24.Kaebusest ei selgu, millal kaebajate meelest pidanuks vastustaja vääramatult detailplaneeringu vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustama.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
26.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustajal on õigus nõuda kaebajatelt vallale kuuluva Kadarpiku tee planeeringualaga külgneva lõigu rekonstrueerimist kaebajate kulul ning kas kaebajate mittenõustumisel sellega on vald õiguspäraselt viivitanud detailplaneeringumenetluses edasiste toimingute tegemisega.
27.PlanS § 131 lg 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. PlanS eelnõu seletuskirja kohaselt (571 SE) pärineb kõnesolev säte [eelnõus paragrahv 124 lg 1] kehtiva ehitusseaduse [kehtetu alates 01.07.2015; EhS v.r] §-st 13, kus detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti; sätte asukohta õigusaktides on muudetud ja see on toodud PlanS, sest avalikult kasutatava tee jms väljaehitamise võimalikkus peab olema selge juba planeerimismenetluses; tegu on võimalusega planeeringu koostamise korraldajale sõlmida enda ülesannete üleandmiseks haldusleping (PlanS eelnõu 571 SE seletuskiri, lk 168). Seega on kaebaja õigesti märkinud, et PlanS § 131 lg 1 rakendamisel on asjakohane Riigikohtu praktika seoses EhS v.r §-ga 13.
28.Riigikohus on selgitanud, et EhS v.r §-st 13 tulenev kohustus tagada detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni kujutab endast olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluvat ülesannet KOKS § 6 lg 3 p 1 mõttes (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16.01.2007 otsus nr 3-4-1-9-06, p 20). Kuna tegemist on olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluva ülesandega, siis on kolleegium seisukohal, et EhS v.r § 13 eeldab, et juba detailplaneeringu algatamise staadiumis lahendab kohalik omavalitsus koos detailplaneeringu taotlejaga küsimuse, kes teostab nimetatud teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ning kes kannab vastavad kulud; kohalikul omavalitsusel tuleb detailplaneeringu läbivaatamise l kaaluda, millised kulutused võivad kaasneda detailplaneeringu täitmisega ja läbi rääkida detailplaneeringu tellijaga kulutuste katmise tingimused; kui detailplaneeringu algatamise taotlemise staadiumis ei ole kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu taotleja jõudnud kokkuleppele ning vastavate kulutuste kandmist taotleja poolt ei ole kohalik omavalitsus märkinud oma kirjalikus seisukohas, mis on taotlejale edastatud, tuleb eeldada, et EhS v.r §-s 13 märgitud tagamiskohustuse alusel on vastavate tööde tegemine ja selle eest tasumine
6(10)
3-17-1479 kohaliku omavalitsuse ülesanne (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2010 otsus nr 3-3-1-2610, p 14).
29.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatanud detailplaneeringu Kalesi külas Harukadaka ja Hõbekuuse kinnistutel ning lähialal. Samuti puudub vaidlus selles, et enne detailplaneeringu algatamist ei ole kaebajad ja Raasiku vald sõlminud halduslepingut PlanS § 131 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuste täitmise ja kulude kandmise osas. Seejuures on ekslik vastustaja seisukoht, et sellesisuline kokkulepe on kaebajatega sõlmitud, kuivõrd K. K. poolt allkirjastatud detailplaneeringu algatamise taotluse p-s 4 kinnitasid kaebajad, et võtavad käesoleva taotluse esitamisega teadmiseks, et vastavalt PlanS v.r § 10 lg 6 tuleb neil sõlmida kohaliku omavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise kohta, kui detailplaneeringut taotletakse erahuvides.
30.Asja materjalist nähtuvalt on detailplaneeringu algatamise taotluse p-s 4 pealkirjaga „Märkused“ sätestatud järgmist: „Käesoleva taotluse esitamisega võtab taotleja teadmiseks: 4.1 Vastavalt Planeerimisseaduse § 10 lg 6 tuleb taotlejal sõlmida kohaliku omavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise kohta, kui detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides; 1.1 Vastavalt Ehitusseaduse § 13 tuleb taotlejal vajadusel sõlmida kohaliku omavalitsusega leping teede ning tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohta. 1.2 Taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest.“ Eelnevast nähtub, et taotluse allkirjastamise seisuga (15.12.2015) ei kehtinud enam taotluse p-s 4 viidatud PlanS v.r § 10 lg 6, mis reguleeris halduslepingu sõlmimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga (kehtetu alates 01.07.2015). Samuti kaotas 01.07.2015 kehtivuse EhS v.r § 13, mis reguleeris teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste ehitamist ning selles osas detailplaneeringu koostamise taotlejaga kokkuleppe sõlmimist. Kohtuistungil on K. K. selgitanud, et kuivõrd tegemist oli kehtetute õigusaktidega, siis ta neile punktidele tähelepanu ei pööranud (25.09.2017 kohtuistungi helisalvestis 13:11:44). Sellest saab järeldada, et taotleja ei pidanud mõistma detailplaneeringu algatamise taotluse allkirjastamisele, kas ja millised finantsilised kohustused võivad talle kaasneda. Seda enam, et haldusmenetluses toimub haldusvälisele isikule kohustuste panemine haldusaktiga (HMS § 51 lg 1). Ka haldusleping on haldusakt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 1 tähenduses. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus kaebajatega, et enne detailplaneeringu algatamist ei olnud Raasiku vald sõlminud detailplaneeringu algatamisest huvitatud isikutega kokkulepet osas, kes kannab Kadarpiku tee rekonstrueerimise kulud.
31.Kaebajate hinnangul ei ole Kadarpiku tee detailplaneeringualasse kuuluv tee, mistõttu puudus vallal õiguslik alus nõuda kaebajatelt selle tee rekonstrueerimist. Kohus märgib, et nähtuvalt Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusest nr 32 on detailplaneering algatatud mh ka kõnesolevate kinnistute lähialal. Samuti on detailplaneeringu põhijoonisele kantud Kadarpiku tee, mis külgneb Hõbekuuse ja Harukadaka kinnistutega (tl 13). Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-26-10 nähtub, et arendajale pandud kohustustele vastavad objektid võivad asuda mõnel juhul ka väljaspool planeeringuala ning välistatud pole ka nende objektide ümberehitamise vajadus (vt Riigikohtu halduskolleegium 19.05.2010 otsus nr 3-3-1-26-10, p 15). Seega ainuüksi asjaolu, et tegemist on olemasoleva kohaliku omavalitsuse omandisse kuuluva teega, mis külgneb kõnesolevate kinnistutega, ei välista PlanS § 131 lg-s 1 sätestatud kokkuleppe sõlmimist nimetatud tee rekonstrueerimiseks. Samas ei saa vald esitada põhjendamatult ja meelevaldselt nõudeid detailplaneeringust huvitatud isikutele, vaid peab suutma selgitada, miks just sellisel tasemel tee rekonstrueerimine on vajalik, arvestades seejuures konkreetseid üksikjuhtumile omaseid asjaolusid (nt et senisele tee kasutuskoormusele lisandub juurde üksnes kaks eramajapidamist; milline on tee seisund hetkel ning kas sellega on valla tagamiskohustus juba täidetud või on tee parandamine hädavajalik jne). Käesoleva vaidluse lahendamiseks
7(10)
3-17-1479 puudub kohtul vajadus analüüsida, kas valla nõue oli kooskõlas kaalutlusõiguse reeglitega (sh proportsionaalsuse põhimõttega), kuivõrd menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust osas, et enne detailplaneeringu menetluse algatamist pooled halduslepingut detailplaneeringu finantseerimiseks ei sõlminud.
32.Riigikohus on märkinud ka, et kokkuleppe EhS v.r §-s 13 sätestatud tööde teostamiseks ja rahastamiseks võib kohalik omavalitsus sõlmida detailplaneeringu taotlejaga ka hiljem; kui aga detailplaneeringu taotleja ei ole siis nõus kokkuleppe tingimustega, peab kohalik omavalitsus ikkagi vastavad tööd tegema ja nende eest tasuma või arvestama planeeringu kehtestamata jätmisel võimalusega, et tal tuleb hüvitada planeeringu taotleja detailplaneeringu koostamisel kantud kulud (Riigikohtu halduskolleegium 19.05.2010 otsus nr 3-3-1-26-10, p 14).
33.Käesoleval juhul on vastustaja soovinud kaebajatega sõlmida PlanS § 131 lg-s 1 sätestatud kohustuste kandmiseks kokkuleppe peale detailplaneeringu algatamist. Nimelt nähtub asja materjalist, et Raasiku vald esitas kaebajatele esmase lepingu projekti juunis 2016 (tl 55). Seejuures on kaebajad korduvalt teatanud vastustajale, et nad ei ole nõus võtma enda kanda Kadarpiku tee rekonstrueerimisega seotud kulutusi (tl-d 12 p; 62 p; 68). Järelikult puudus vallal õigus nõuda kaebajatelt halduslepingu allkirjastamist peale detailplaneeringu algatamist.
34.Kaebajate hinnangul on vald õigusvastaselt viivitanud detailplaneeringumenetluse läbiviimisega. Kaebajad on oma 11.05.2017 kirjas Raasiku vallale märkinud, et kui vald jääb ka pärast 12.06.2017 jätkuvalt tegevusetuks, vaidlustavad kinnistute omanikud valla õigusvastase viivituse planeeringu menetlemisel (tl 12 p). Sellest järeldub, et kaebajate hinnangul oli vastustaja õigusvastases viivituses detailplaneeringumenetluse jätkamisega hiljemalt alates 11.05.2016. Seda järeldust toetab ka kohtuistungil kaebajate poolt vastustajale esitatud küsimus, et kas hiljemalt mai 2017 pidi vallale selgeks saama, et 16.12.2016 kirjas toodud kahest võimalikust alternatiivist esimene ei realiseeru (25.09.2017 kohtuistungi helisalvestis 13:45:18).
35.Viivitus on halduse õigusvastane tegevusetus (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2008 otsus nr 3-3-1-56-08, p 17). Kohus nõustub kaebajatega, et vastustaja on rikkunud kohustust viia detailplaneeringumenetlus läbi mõistliku aja jooksul ning on olnud viivituses hiljemalt alates 11.05.2017, s.o enne kaebuse esitamist.
36.Planeeringust huvitatud isikul on õigus nõuda, et kohalik omavalitsusüksus viiks planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul ning teeks läbikaalutud ja põhjendatud otsuse (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 18). HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul (HMS § 5 lg 4). Ekslik on vastustaja seisukoht, et kuivõrd PlanS § 139 lg-s 2 sätestatud kolmeaastast tähtaega ületatud ei ole, siis õigusvastast viivitust ei esine. PlanS § 139 lg 2 ei sätesta menetlustoimingu sooritamise tähtaega, mistõttu ei välista õigusvastast viivitust asjaolu, et detailplaneeringumenetluse algatamistest pole möödunud 3 aastat.
37.Samuti on ekslik vastustaja seisukoht, et poolte vahel on käimas lepingulised läbirääkimised, kuivõrd pooled on korduvalt vahetanud lepinguprojekti muutmisettepanekuid. Asja materjalist nähtub, et kaebajad on korduvalt teatanud vastustajale, et esitatud viisil nad lepinguprojekti ei allkirjasta ega ole nõus võtma enda kanda kohustust rekonstrueerida
8(10)
3-17-1479 Kadarpiku tee enda kulul lepinguprojektis nõutud tasemel (vt 27.10.2016 toiminud koosoleku protokoll, lk 2 (tl 62 p); kaebajate 26.01.2017 kiri Raasiku vallale, lk 1 (tl 68) ning kaebajate 11.05.2017 kiri Raasiku vallale, lk 2 (tl 12)). Seega ei olnud kaebuse esitamise seisuga (14.07.2017) vallal objektiivseid takistusi detailplaneeringumenetlusega jätkamiseks, mistõttu on vald õigusvastaselt viivitanud detailplaneeringumenetlusega.
38.Asjakohatud on vastustaja väited, et kui vald oleks detailplaneeringu kehtestanud, oleks vald teadlikult võtnud endale kohustusi, mida ta täita ei suuda ning sellega oleks vald teadlikult tekitanud enda maksejõuetuse, millega oleks seadnud ohtu oma avalike kohustuste korrapärase täitmise. Käesoleval juhul ei ole vastustaja teinud detailplaneeringu lõpetamise ega kehtestamise otsust, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas valla eelarves on vajalikud rahalised vahendid olemas või mitte. Sellekohased põhjendused ja asjaolud kuuluksid hindamisele alles detailplaneeringu kehtestamata jätmise otsuse õiguspärasuse kohtulikul kontrollil. Käesoleval juhul ei ole detailplaneeringumenetlus sellesse etappi jõudnud, mistõttu ei saanud kaebajad ka sellesisulist otsust käesoleva haldusasja raames vaidlustada. Seetõttu jätab kohus vastustaja sellesisulised väited tähelepanuta.
39.Kaebajad on esitanud kohustamiskaebuse taotlusega kohustada Raasiku valda tegema detailplaneeringu vastuvõtmise otsus (PlanS § 134). Kaebajate hinnangul on menetluse käigus kogutud piisavalt andmeid ja tõendeid. Kohus selgitab, et planeerimismenetluses on haldusorganil ulatuslik diskretsioon, mistõttu ei saa kohus käesoleval juhul teha definitiivse sisuga ettekirjutust vastustajale. Kohus saab kohustada valda detailplaneeringumenetlusega jätkama. Kohus nõustub kaebajatega, et planeerimismenetluse lõpule viimist takistavaid asjaolusid ei eksisteeri ning vastustaja oli juba kaebuse esitamise hetkeks ületanud mõistliku menetlusaja. Sellest kohustamiskaebuse rahuldamiseks piisab. Küll aga selgitab kohus, et juhul kui kohalik omavalitsus ei pea võimalikuks täita PlanS § 131 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, siis võib kõne alla tulla taotletud detailplaneeringu kehtestamata jätmine (või planeerimismenetlust lõpetav otsus), nagu on Raasiku vald selgitanud kaebajatele ka oma 16.12.2016 kirjas nr 7-1/39 (tl 66 p). Kohus aga rõhutab, et Riigikohtu praktikast nähtuvalt tuleb sellisel juhul kohalikul omavalitsusel hüvitada detailplaneeringu taotlejatele mh detailplaneeringumenetluses kantud, kuid kasutuks muutunud kulutused, kui taotlejad esitavad kohalikule omavalitsusel nende kulutuste tõendamiseks vajalikud dokumendid ja arvutused (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-12610 ja nr 3-3-1-96-13). Samuti tuleb vastustajal arvestada, et Riigikohtu praktikast lähtuvalt saab detailplaneeringu kehtestamata jätmine olla põhjendatud ja õiguspärane ennekõike siis, kui pärast planeerimismenetluse algatamist ilmnevad ootamatud ja ettenägematud asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-26-10, p 14). Käesoleval juhul ei ole vastustaja selliseid ootamatuid ja ettenägematuid asjaolusid välja toonud.
40.Kaebajad on esitanud ka tuvastamisnõude Raasiku valla poolt detailplaneeringumenetlusega viivitamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Vastustaja hinnangul ei ole tuvastamisnõue lubatav, kuivõrd kaebajatel puudub viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi.
41.HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et tuvastamiskaebus on esitatud koos kohustamiskaebusega. Viivituse õigusvastasuse kindlakstegemist kohtuotsuse resolutsioonis see ei välista. Sellest tulenevalt ei ole HKMS § 45 lg 2 eeldused täidetud, mistõttu peab kohus viivituse õigusvastasuse tuvastamiskaebust lubatavaks. Asjassepuutumatu on vastustaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-61-13, kuivõrd käesoleval juhul ei ole kaebajad viidanud põhjendatud huvina preventiivsele huvile. Kohus on eelnevalt tuvastanud Raasiku
9(10)
3-17-1479 valla õigusvastase viivituse detailplaneeringumenetluses (p-d 35-38), mistõttu kuulub ka tuvastamiskaebus rahuldamisele.
42.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse tervikuna. Kohus teeb kindlaks Raasiku Vallavalitsuse viivituse õigusvastasuse Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatatud detailplaneeringumenetluses ning kohustab Raasiku valda jätkama Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatatud detailplaneeringumenetlust. 43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebajad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja koos menetluskulu kandmist tõendavate dokumentidega tähtaegselt. Kaebajad paluvad välja mõista riigilõivu summas 60 eurot ja õigusabikulud 1059 eurot SA Keskkonnaõiguse Keskuse arve nr 52/2017 alusel, 270 eurot arve nr 60/2017 alusel ja 243 eurot arve nr 61/2017 alusel. Kokku taotlevad kaebajad vastustajalt nende kasuks menetluskulude väljamõistmist summas 1632 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul ei ole kaebajate menetluskulud ülemäärased ega põhjendamatud. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulu 1632 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.