Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel 24.10.2017, Tartu 3-14-52820 Maatööde OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 22.05.2014. a otsuse nr 13-6/695 ja 06.10.2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/116-1 tühistamiseks ning Kandla Farm OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 22.05.2014. a otsuse nr 13-6/693 ja 03.10.2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/114-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 31.05.2017. a otsus Maatööde OÜ ja Kandla Farm OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad Maatööde OÜ Kandla Farm OÜ Volitatud esindaja adv. Asso Prii Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.2017. a otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 23.11.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas 31.01.2012. a otsusega nr 13-6/226 Maatööde OÜ taotluse aida rekonstrueerimiseks kauplus-kohvikuks toetuse 100 000 euro saamiseks.
2.PRIA rahuldas 31.01.2012. a otsusega nr 13-6/226 Kandla Farm OÜ taotluse majandusabihoone (mahetoodangu köök) ehitamiseks toetuse 99 128,25 euro saamiseks.
3.PRIA tunnistas 22.05.2014. a otsusega nr 13-6/695 PRIA 31.01.2012. a otsuse nr 13-6/226 Maatööde OÜ osas kehtetuks ja nõudis Maatööde OÜ-lt tagasi väljamakstud toetuse summas 30 560,08 eurot ning jättis määratud toetusest ülejäänud osa välja maksmata. PRIA tunnistas 22.05.2014. a otsusega nr 13-6/693 PRIA 31.01.2012. a otsuse nr 13-6/226 Kandla Farm OÜ osas kehtetuks ja nõudis Kandla Farm OÜ-lt tagasi väljamakstud toetuse summas 48 193,72 eurot ning jättis määratud toetusest ülejäänud osa välja maksmata. PRIA võttis otsuste tegemisel aluseks Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, 27.01.2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas, art 5 lg-d 1 ja 2, art 30 p-i 2, Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 937/2012, 12.10.2012, art-i 2, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 99 lg 2, põllumajandusministri 22.12.2010. a määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 119) § 16 lg 2. PRIA leidis otsustes, et Maatööde OÜ, Kandla Farm OÜ ja OÜ Liivalammas (nimetatud äriühingute üheks osanikuks või ainuosanikuks on A. Väli) esitasid 2012. aastal PRIA-le taotlused ühte hoonesse investeeringute tegemiseks, kusjuures töövõtjaks on kõigil Farm Build OÜ. PRIA tuvastas, et toetusena saadud rahasummaga on näidatud kõigi taotluste investeeringuobjektide eest täielikku tasumist. Raha nn ringmaksetega on jäetud mulje esitatud arvete täielikust tasumisest taotlejate poolt, tegelikult on tegemist näilike tehingutega.
4.PRIA jättis 03.10.2014. a vaideotsusega nr 13-4/14/114-1 rahuldamata Kandla Farm OÜ vaide PRIA 22.05.2014. a otsusele nr 13-6/693. PRIA leidis, et antud juhul näidatakse 31 000 euroga tasutuks kolme erineva toetuse saaja investeeringuobjektid kogusummas 237 680,88 eurot. PRIA märkis, et Kandla Farm OÜ esitas 30.09.2014 PRIA-le 29.09.2014 sõlmitud laenulepingu OÜ-ga Liivalammas ning samasisuline ja sama kuupäevaga leping on sõlmitud Kandla Farm OÜ ja Maatööde OÜ vahel, kuid PRIA poolt nõutud dokumente ei esitatud. PRIA märkis, et laenulepingutest nähtuvalt on Kandla Farm OÜ andnud laenu nii Maatööde OÜ-le kui ka OÜ-le Liivalammas ning mõlemad äriühingud on laenu arvelt tasunud töövõtja Farm Build OÜ-le, kuid esitatud arvetest ei selgu, mille eest on Farm Build OÜ omakorda kandnud raha Kandla Farm OÜ-le. PRIA hinnangul vaides toodud põhjendused ega lisatõendina 29.09.2014. a laenulepingu esitamine ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamise aluseks.
5.PRIA jättis 06.10.2014. a vaideotsusega nr 13-4/14/116-1 rahuldamata Maatööde OÜ vaide PRIA 22.05.2014. a otsusele nr 13-6/695. PRIA leidis, et antud juhul näidatakse 31 000 euroga tasutuks kolme erineva toetuse saaja investeeringuobjektid kogusummas 237 680,88 eurot. PRIA märkis, et Maatööde OÜ esitas üksnes konto väljavõtte 01.-02.07.2012 kohta. PRIA hinnangul vaides toodud põhjendused ega esitatud täiendav tõend ei võimalda vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistada.
6.Maatööde OÜ esitas 14.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 01.12.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (registreeritud haldusasjana nr 3-14-52820). Kaebaja palub tühistada PRIA 22.05.2014. a otsus nr 13-6/695 ja 06.10.2014. a vaideotsus nr 13-4/14/116-1. Kaebaja põhjendused: Kaebuse halduskohtule esitamise ajaks olid hoone rekonstrueerimistööd lõpetatud. Kaebaja on määruse nr 119 § 15 lg 1 nõuetekohaselt täitnud. Teenuse osutajale on tasutud abikõlbulikud
kulud ning esitatud on nõutud kuludeklaratsioonid koos arvete, aktide ja maksekorraldustega. Nõuete täitmist on toetuste menetlemise käigus kinnitanud ka PRIA. Investeeringu tegemiseks ei ole keelatud laenu kasutamine. Kaebaja on hinnapakkumise esitajalt ja tööde teostajalt saanud reaalselt teenust ja nõuetekohaselt teenuse eest tasunud. Kaebaja ei ole tekitanud ühtegi tingimust toetuste saamiseks kunstlikult. Kaebajalt ei saa nõuda Kandla Farm OÜ raamatupidamisdokumente, mistõttu rikub ka vaideotsus kaebaja õigusi.
7.Kandla Farm OÜ esitas 24.11.2014. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palub tühistada PRIA 22.05.2014. a otsus nr 13-6/693 ja 03.10.2014. a vaideotsus nr 13-4/14/114-1 (registreeritud haldusasjana nr 3-14-52887). Kaebaja põhjendused: Kaebuse halduskohtule esitamise ajaks olid hoone rekonstrueerimistööd lõpetatud. Kaebaja on määruse nr 119 § 15 lg 1 nõuetekohaselt täitnud. Teenuse osutajale on tasutud abikõlbulikud kulud ning esitatud on nõutud kuludeklaratsioonid koos arvete, aktide ja maksekorraldustega. Nõuete täitmist on toetuste menetlemise käigus kinnitanud ka PRIA. Investeeringu tegemiseks ei ole keelatud laenu kasutamine. Kaebaja on hinnapakkumise esitajalt ja tööde teostajalt saanud reaalselt teenust ja nõuetekohaselt teenuse eest tasunud. Kaebaja ei ole tekitanud ühtegi tingimust toetuste saamiseks kunstlikult. Kuigi Maatööde OÜ, OÜ Liivalammas ja Kandla Farm OÜ renoveerisid ühte hoonet, ei ole tegemist ühe tervikliku majandusüksusega. Igal taotlejal on eksisteeriv või planeeritud iseseisev majandustegevus. Tegemist ei ole sama isiku juhitavate ühingutega. Kaebaja on esitanud kõik nõutud dokumendid, s.h laenulepingud Maatööde OÜ ja OÜ-ga Liivalammas, samuti arved Farm Build OÜ-le. 29.09.2014. a laenulepingule pidi kaebaja andma kirjaliku vormi PRIA nõude tõttu, kuid taoline kirjalik vormistamine on tavaline ega muuda olematuks asjaolu, et kaebajale on laenu antud, mida kinnitavad ka kaebaja arvelduskontolt nähtuvad kanded ja selgitused.
8.Tartu Halduskohus liitis 12.03.2015. a määrusega haldusasjad nr 3-14-52820 ja nr 3-14-52887 ühte menetlusse ning liidetud haldusasjade numbriks jäi 3-14-52820.
9.Tartu Halduskohus peatas 01.09.2015. a määrusega asjas menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-14-52886 (OÜ Liivalammas kaebus). Tartu Halduskohus uuendas 01.02.2017. a määrusega asja menetluse, kuna haldusasjas nr 3-14-52886 jõustus Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a otsus (OÜ Liivalammas kaebus jäeti rahuldamata).
10.Tartu Halduskohus jättis 31.05.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kaebajad ja OÜ Liivalammas on renoveerinud sama hoonet, millest vastustaja on õigustatult järeldanud, et tegemist on seotud isikutega. Lisaks on seotud isikutega tegemist kaebajate ja OÜ Liivalammas seaduslike esindajate ja osanike puhul. Vastustaja on õigustatult tuvastanud isikute seotuse ja kaebajate taotlustoimikutesse kogutud kirjalike tõenditega tõendanud vaidlustatud haldusaktide andmise põhikaalutluse nn ringmaksetest, millega on PRIA-le püütud tekitada mulje, et kaebajad on tasunud investeeringute kohustusliku omaosaluse. Tõendamiskoormis on üle läinud kaebajale. Kaebaja ei ole kummutanud järeldust investeeringute omaosaluse mittetasumise kohta kontrollimise läbiviimise ajaks. Kaebajad ei ole tõendanud määruse nr 119 § 15 lg 1 kohaste dokumentide esitamise nõude täitmist. Kaebajad ei ole esitanud halduskohtumenetluses tõendeid, mis kummutaksid vastustaja järeldusi. Kandla Farm OÜ kaebuses on lisade loetelus nimetatud konto väljavõtet laenude laekumise kohta (II kd, tl 6p), kuid kohtuametnike järelepärimisele lisa kohtule mittelaekumise kohta, teatas lepinguline esindaja, et nimetatud lisa ei ole kaebuse põhistamiseks asjakohane (II kd, tl 29). Omafinantseeringute tasumine ei ole tõendatud. Kaebajad on omaks võtnud omavahelise laenulepingu tagantjärele vormistamise. Kaebajate esitatud tõendid ei kummuta
vastustaja poolt tõendatut, et nn ringmaksed on hakanud toimuma pärast OÜ-le Saare Agro PRIA poolt toetuse väljamaksmist. 2) Kohtuasjas nr 3-14-52886 on Tartu Ringkonnakohus 13.09.2016. a otsuse p-s 12 tuvastanud, et OÜ Liivalammas ei täitnud omafinantseerimise nõuet. Apellatsioonikohus on pidanud võimalikuks selles asjas kogutud tõendite alusel tuvastada, et erinevatel päevadel on käesoleva kohtuasja kaebajate, aga ka OÜ Liivalammas ja tööde teostaja Farm Build OÜ vahel tehtud mitmekümneid tehinguid, millest nähtub, et tööde teostajale kantakse summasid, mis jõuavad ringiga tagasi OÜ-le Liivalammas. Toetustoimikutesse kogutud kirjalike tõenditega on käesolevas asjas tõendatud analoogsete tehingute tegemine samade ettevõtete poolt, millest järelduvalt on tegemist ka kaebajate osas näilike tehingutega, mis ei tõenda kaebajate poolt tegelikku tasumist teostatud tööde eest. 29.09.2014 dateeritud laenuleping on tagantjärele sõlmitud, mis ei kinnita tegelikku eelnevat laenusuhet lepingupoolte vahel. Kaebajad ei ole usaldusväärselt tõendanud tööde teostajale tasumist vaidlustatud otsuste tegemise aja seisuga, vaatamata sellele, et tööd võisid olla faktiliselt teostatud. Käeoleval juhul on PRIA näiliku tehingu käsitlus erinev maksustamise põhimõtetest näilike tehingute puhul. PRIA on tuvastanud kaebajate huvi toetuste ilma omaosaluseta saamiseks, milleks on ringmaksetega jäetud mulje omaosaluste katmisest ja olemasolust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Maatööde OÜ ja Kandla Farm OÜ esitasid 30.06.2017 apellatsioonkaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.2017. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada PRIA otsused nr 13-6/695 ja nr 13-6/693 ning vaideotsused nr 13-4/14/116-1 ja nr 13-4/147114-1. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus ei ole viidanud õiguslikule alusele, millele tuginedes ta isikute omavahelise seotuse tuvastas. Seotud isikute mõiste käsitlused erinevates õigusaktides ei ole kattuvad (nt korruptsioonivastane seadus, tulumaksuseadus, raamatupidamiseeskiri jne). Kohus ei ole selgitanud termini „ringmakse“ sisu ega õiguslikku kvalifikatsiooni. Jääb arusaamatuks, millisest õigusnormist tulenevalt on „ringmakse“ õigusvastane või peaks kaasa tooma otsuses väljendatud õigusliku tagajärje. Kohus on rikkunud menetlusõiguse normi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg 1 ja § 158 lg 1 mõttes. Kohus ei ole viidanud tõenditele, millest tehingu näilikkus tuleneb ega esitanud näiliku tehingu õiguslikku käsitlust. Ebaõige on kohtu järeldus, et tõendatud ei ole kaebajate poolt tööde eest tegelik tasumine. Väite kummutavad peatöövõtja arved ja tasumist kinnitavad maksekorraldused. 2) Olukorras, kus üks juriidiline isik on teinud teisele juriidilisele isikule rahaülekande laenusumma väljastamiseks ja laenusumma kajastub pangakontol, ei ole alust väita, et tehingul ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 mõttes. Raha ülekanded on toimunud. Vastustaja ega kohus ei ole toonud välja asjaolusid, mis viitaksid TsÜS § 89 lg-st 1 tuleneva näiliku tehingu kui teise tehingu varjamise eesmärgil tehtud tehingu olemusele. Esitatud on põhjendamatu väide tehingute näilikkusest. 3) Alusetud on väited, et liigutatud on „sama“ raha. Pangaülekanne on õiguslikult neutraalne objektiivne fakt ega saa olemuselt olla näilik. Näilik saab olla kohustustehing, kuid pangaülekanne ja selle sisuks olev nõude loovutus ei ole kohustustehingud. Raha ei ole asi ega individualiseeritav õiguse objekt, mistõttu on õiguslikult absurdne järeldus „samast“ rahast. Puudub õigusnorm, mis keelaks omafinantseeringuks saada raha isikutelt ja viisil, nagu kaebajad on saanud. Kaebajate kontodel oli omafinantseeringuks vajalik summa olemas. Asjaolu, kas omafinantseeringuks summade saamisega kaasnevad kaebajatele kohustused või mitte, ei ole õiguslikult relevantne, kuna seadus ei sea selles osas toetuse taotlejale nõudmisi ega piiranguid. Raha päritolu ei oma tähendust, oluline on raha faktiline olemasolu. 4) Tehingute majandusliku sisuni PRIA ega kohus ei jõua. Kaebajad on esitatud arved tasunud. PRIA ega kohus pole väitnud ega tõendanud, et töid ei ole teostatud. Tööde teostamine kinnitab,
et tasumise kohustus kaebajatel tekkis. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi HKMS § 180 lg 1 mõttes, andes kaebajate, kolmandate isikute ja Kandla Farm OÜ vahelistele tehingutele ebaõige õigusliku hinnangu. Kuivõrd käesolevas asjas on tehingute näilikkusele tuginenud PRIA, siis lasub vastav tõendamiskoormis temal. Kohus ei ole menetluse kestel tõendamiskoormuse jaotust selgitanud ega teinud kaebajatele ettepanekut tõendite esitamiseks. Seega on kohus rikkunud menetlusõiguse normi, mis toob kaasa otsuse tühistamise.
12.PRIA esitas 16.08.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.05.2017. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: Rahaülekanded ettevõtjate pangakontode vahel on teostatud kindlas ajalises järjestuses sellisel moel, et sisuliselt sama rahasumma abil on osutunud võimalikuks näidata nii OÜ-le Liivalammas kui ka Maatööde OÜ-le esitatud arvete tasumist suurema rahasumma ulatuses, kui tegelikkuses raha oli. Kandla Farm OÜ laenab lühikese ajaperioodi jooksul korduvalt toetuse saajale vajaliku rahasumma, kuid teeb seda alati siis, kui vastav rahasumma on uuesti Kandla Farm OÜ arvelduskontole laekunud. Ülekannete sel moel teostamise eesmärgiks on näidata, et arved on tasutud ja omafinantseeringu nõue täidetud. Kohtuotsuses on välja toodud (p 23), et vastustaja poolt nn ringmakseteks nimetatu puhul on tegemist raha ülekannetega toetuse saajate ja ehitaja (Farm Build OÜ) vahel. Vaidlustatud haldusakti lisaks olevas kontrolliaruandes on tehinguid piisava põhjalikkusega kirjeldatud, s.h lisatud raha liikumise kohta skeemid. Igat tehingut ei pea eraldi hindama, vaid neid tuleb vaadelda koos, et mõista ühe toetussumma liikumist omavahel seotud toetuse saajate vahel. Ainuüksi asjaolu, et tööd on teostatud vastavalt äriplaanile ja meetme eesmärk on täidetud, ei tähenda, et investeering oleks teostatud määruse nõuete kohaselt, s.h täidetud omafinantseeringu nõue.
13.Maatööde OÜ ja Kandla Farm OÜ esitasid 04.09.2017 seisukoha PRIA vastusele, väites, et PRIA ega kohtud pole välja toonud, millistele kriteeriumitele kaebajate finantseering oleks pidanud vastama ning miks need kriteeriumid ei ole täidetud. Kaebajad leiavad, et neil ei lasu finantseerimiseks kaasatud vahendite päritolu osas tõendamiskoormust ning kui nad oleksid pidanud tõendama rahaülekannete sisu, oleks kohus pidanud sellele kaebajate tähelepanu juhtima, kuid kohus on jätnud selgitamiskohustuse täitmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
15.Halduskohus on materiaalõiguse ja kohtumenetluse norme õigesti kohaldanud ning tõendeid õigesti hinnanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et mõlemad kaebajad taotlesid PRIA-lt maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust, mille väljamaksmist reguleerib põllumajandusministri 22.12.2010. a määrus nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus). Määruse §-dest 14 ja 15 toetuse saajale tulenevate nõuete kohaselt maksab PRIA ka investeeringutaotluse rahuldamise korral toetussumma(d) välja alles pärast seda, kui investeering on vastavas osas tehtud. Nii sätestab Määruse § 14 lg 1, et toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 31. detsembril 2014. Määruse § 14 lg 2 sätestab,
et toetuse saaja teeb kavandatavast investeeringust osa, mille maksumus moodustab vähemalt 25% kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest, ja esitab selle tegemist tõendavad dokumendid kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Seega lähtub määrus eeldusest, et toetuse saajal on finantsvõimekus investeeringu(te) tegemiseks veel enne, kui PRIA talle toetuse välja maksab.
17.Määruse § 15 lg-st 1 tuleneb, et toetuse saaja peab toetuse väljamaksmiseks pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist esitama PRIA-le vormi kohase kuludeklaratsiooni koos tööde teostamist ja nende eest maksmist tõendavate dokumentidega (sh väljastatud kauba või tellitud tööde arvetega, rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakirjaga või väljatrüki või arvelduskonto väljavõttega ning osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakirjaga). Eeltoodust järeldub, et kui toetuse saaja ei suuda mingil põhjusel talle esitatud arveid omafinantseeringu abil tasuda, ei teki tal ka õigust nõuda PRIA-lt toetussumma väljamaksmist. Toetustaotluse põhjendatuse kontrollimise eesmärgil oli PRIA-l eelviidatud sätte alusel õigus uurida nii seda, kas esitatud arvete alusel tööd tegelikult teostati kui ka seda, kas arvetel näidatud rahasummad tegelikult maksti.
18.Halduskohus luges asjas tõendatuks, et kaebajad püüdsid raha ülekannetega Saare Agro OÜ, kaebajate, Liivalammas OÜ ja Farm Build OÜ vahel, mida vastustaja on nimetanud ka „ringmakseteks“, jätta PRIA-le muljet kaebajate poolt investeeringute eest tasumisest omafinantseeringu abil (otsuse p 23). Seega kaebajad eksivad, väites, et halduskohus ei ole „ringmakse“ olemust selgitanud. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu poolt kogutud tõendite pinnalt tehtud järeldusega. Õige on küll kaebajate väide, et mõistet „ringmakse“ seadused ei defineeri, kuid see ei ole käesoleval juhul ka oluline. Oluline on see, et tänu ringmaksetele või lahtiseletatult raha edasi-tagasi liigutamisele kitsas osaliste ringis, kuhu kuulusid ka kaebajad, saab järeldada, et kaebajad soovisid jätta PRIA-le ekslikku muljet omafinantseerimise nõude täitmisest. Sellist järeldust toetab PRIA ning halduskohtu poolt tuvastatud asjaolu, et nii Kandla Farm OÜ-s, Maatööde OÜ-s kui ka ringmaksetes osalenud Liivalammas OÜ-s on juhatuse liikmeks ning osanikuks Annika Väli, kellel oli seeläbi võimalus ringmaksete teostamises osalenud äriühingute pangaülekandeid kooskõlastatult juhtida ja kontrollida. Kuna halduskohus ei ole teinud eeltoodud asjaolu pinnalt iseseisvaid õiguslikke järeldusi, on alusetu kaebajate arvamus, nagu olnuks halduskohtul kohustus viidata isikute omavahelise seotuse tuvastamise õiguslikule alusele.
19.Ringkonnakohus on 13.09.2016. a otsuses asjas nr 3-14-52886 leidnud, et erinevatel päevadel Maatööde OÜ, Kandla Farm OÜ, Liivalammas OÜ ja tööde teostaja Farm Build OÜ vahel tehtud mitmekümnetest tehingutest nähtub, et kaebaja (antud juhul Liivalammas OÜ) kannab tööde teostajale üle summasid, mis ringiga jõuavad kaebajale tagasi (otsuse p 12). Ka käesolevas haldusasjas ei ole kaebajad esitanud PRIA poolt tuvastatud asjaolusid ümberlükkavaid tõendeid ja argumente selle kohta, et ühest ja samast allikast pärineva rahasumma edasikandmist kitsas osaliste ringis viisil, kus see käis korduvalt tühiste erinevustega edasikantud summade suuruses käest kätte, võimaldades ringis osalejatel teostada lühikeste ajavahedega esitatud arvete näilisi makseid, ei toimunud. PRIA kontrolliaruandes ning kaebajate suhtes tehtud otsustes esitatud tehingute järjekord koos tehingute summadega kinnitab veenvalt, et loetud päevade ajal kandsid osalised üksteise pangakontodele korduvalt üle ühte ja sedasama reaalset raha, millega tasuti korduvalt erinevate investeeringuobjektide arvete eest. Nii Maatööde OÜ kui ka Kandla Farm OÜ kinnitavad oma vaietes PRIA-le (kd I, tl 18p ning kd II, tl 16), et mingeid ringtehinguid ei toimunud. Sellest võib järeldada, et mõiste „ringtehing“ sisu oli kaebajatele PRIA kontrolliaruande ja otsuste pinnalt piisavalt arusaadav, et enda positsiooni vaidemenetluses ja ka kohtumenetluses kaitsta.
20.Kuna ringmaksete tegemisega rikkusid kaebajad Määrusega toetusesaajatele pandud investeeringute omafinantseerimise kohustust, kasutades PRIA eksitamiseks sisuliselt pettust, on nii PRIA kui ka halduskohus õigesti tuvastanud, et antud juhul kuulusid kohaldamisele nii Komisjoni 27.01.2011. a määruse (EL) nr 65/2011, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas, art 4 lg 8 kui ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25.10.2012. a määruse (EL, EURATOM) nr 966/2012 art 135 p 3c. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, nagu jätnuks halduskohus ringmaksetega tekitatud õigusvastasele tagajärjele õigusliku hinnangu andmata.
21.Kaebajate väitel oli asjaosaliste omavaheliste tehingute näol tegemist laenuga. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega selles, et laenutehingud ettevõtjate vahel ei ole keelatud. Võlaõigussseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Samas puuduvad asjas tõendid, mis kinnitaksid kaebajate poolt investeeringuobjektide arvete tasumiseks arvetel näidatud mahus reaalse laenuraha saamist. Laenusuhte tõendamatusele on viidanud ka halduskohus (vt otsuse p 22). Arvestades ka ringkonnakohtu eelnevaid järeldusi (vt otsuse p-d 18-19), ei ole kaebajate väited laenuraha saamisest veenvad.
22.PRIA ning halduskohtu arvates on kaebajate omainvesteeringud näilised, kuna ringmaksete tõttu ei ole tõendatud kaebajate poolt investeeringute/teostatud tööde eest tegelik tasumine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus tellija poolt töövõtjale arvete alusel ülekantud raha kantakse teise isiku vahendusel mitmete tehingute jadana tagasi tellija arvele, mille tulemusena jääb arve faktiliselt maksmata, on PRIA ning halduskohus õigesti järeldanud, et kaebajate omainvesteeringud olid näilised. Seda ilmestab järgmine tehingute jada: 29.06.2012 kandis teenuse tellija Maatööde OÜ peatöövõtja Farm Build OÜ arvele 30 664,32 eurot; Farm Build OÜ kandis Kandla Farm OÜ arvele 31 000 eurot ning Kandla Farm OÜ Maatööde OÜ arvele tagasi 28 000 eurot. Ringtehingu tulemusena jäi peatöövõtja Farm Build OÜ 335,68 euroga miinusesse, Kandla Farm OÜ kätte jäi 3000 eurot ning teenuse tellijale Maatööde OÜ-le 28 000 eurot. Seejärel kordus sama skeem: Maatööde OÜ kandis Farm Build OÜ pangaarvele 26 439 eurot; Farm Build OÜ kandis Kandla Farm OÜ pangaarvele 25 000 eurot ning Kandla Farm OÜ Maatööde OÜ-le tagasi 26 320 eurot. Selle tehingute jada tulemusena jäi Farm Build OÜ-le 1103,32 eurot, Kandla Farm OÜ-le 1680 eurot ning Maatööde OÜ-le 27 881 eurot. Samas kajastas Farm Build OÜ 29.06.2012 Maatööde OÜ poolt arve nr 111 laekumist summas 30 664,32 eurot ning arve nr 112 laekumist summas 26 439 eurot. Ka järgnevad ringtehingud lõpevad samase tulemusega, kus Farm Build OÜ arved on näiliselt tasutud, kuid faktiliselt raha ei laeku, kuna see liigub koheselt enam-vähem sama summas edasi. Samamoodi näidatakse Kandla Farm OÜ poolt Farm Build OÜ arvete tasumist: 01.07.2012 kannab Farm Build OÜ Kandla Farm OÜ arvele 32 000 eurot; Kandla Farm OÜ kannab seejärel Farm Build OÜ pangakontole summa 25 886,40 eurot, märkides selgituseks arve nr 116 tasumise ning Farm Build OÜ kannab seejärel Kandla Farm OÜ-le tagasi summa 28 253,66 eurot. Seega nähtub tehingute jadast ning üle kantud rahasummade suurusest ilmekalt kaebajate omainvesteeringute näilikkus ning PRIA ja halduskohtu sellekohased järeldused on õiged. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kaebajatele oli kättesaadav nii PRIA kontrolliaruanne kui ka vaidlustatud otsused, mis mõlemad eelviidatud
skeeme kajastavad, ei ole kaebajad sisulisi vastuväiteid eelviidatud skeemidest tulenevatele järeldustele esitanud.
23.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajate väited tööde teostamise kohta ei väära PRIA ega halduskohtu järeldusi tehingute näilikkuse osas. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, puudus PRIA-l õiguslik alus kaebajatele omafinantseeringu kohustuse rikkumisel toetussummade väljamaksmiseks. Seega ei ole kaebaja väidetel antud asjaolude kontekstis tähtsust. Alusetud on kaebajate etteheited halduskohtule ka selles, nagu pidanuks halduskohus suunama kaebajaid tehingute näilikkust ümberlükkavate täiendavate tõendite esitamisele. Mõlemat kaebajat esindas käesolevas haldusasjas õigusteadmistega isik, kes pidi PRIA kontrolliaruande ja otsuste põhjal üheselt aru saama, milliste õiguslike asjaolude tuvastamisest sõltub käesoleva vaidluse lahendus. Ka kaebajate vaietest nähtub, et kaebajatele olid asjas tähtsust omavad asjaolud teada juba vaidemenetluses. Kaebajate teadlikkust sellest, et PRIA etteheited põhinesid omafinantseerimise nõude rikkumisel ning selle nõude täitmiseks nn raharingi tekitamisel, kinnitavad ka kaebajate lepingulise esindaja sõnavõtud halduskohtus 03.05.2017 toimunud kohtuistungil. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kuna PRIA väited raharingi kohta tuginevad suures osas pangakontode väljavõtetele, mida saab pidada tõenditena usaldusväärseks, tekkis vastupidise, sh väidetavate laenutehingute osas tõendamiskoorem kaebajatel ning ringkonnakohus ei leia, et halduskohus oleks kaebajatele täiendavate tõendite esitamiseks ettepanekut tegemata jättes kohtumenetluse norme rikkunud. Ringkonnakohus märgib, et kui halduskohus rikkus kaebajate arvates kohtumenetluse norme, saanuks kaebajad PRIA poolt tuvastatut ümberlükkavaid tõendeid esitada veel ka apellatsioonimenetluses. Nimelt sätestab HKMS § 198 lg 2 p 2, et ringkonnakohus tuvastab halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui asjaolule või tõendile ei saanud halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Samas ei ole kaebajad ka apellatsioonimenetluses ringkonnakohtult täiendavate tõendite vastuvõtmist taotlenud.
24.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.2017. a otsus muutmata. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohtul puudub seega alus kaebajate apellatsiooniastmes kantud menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.