Otsuse avalikult teatavaks 23. oktoober 2017, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-16-642
Haldusasi
A.A.i kaebus Terviseameti 18.03.2016 vastuskirja nr 1.3-7/1893 tühistamiseks osas, milles Terviseamet keeldus A.A.i teabenõude täitmisest seoses D.K. Eesti tervishoiutöötajate registrisse kandmise aluste ning erialase hariduse omandamisega ja Terviseameti kohustamiseks väljastada A.A.ile järgmine teave: millistel alustel on D.K. kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse; millises õppeasutuses ja millal on D.K. omandanud arstikutse ning sünnitusabi ja günekoloogia eriala
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – A.A., esindaja v.adv Roman Levin Vastustaja – Terviseamet, esindaja Anastasia Levin Kolmas isik - D.K.
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 05.09.2017, kirjalik menetlus.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Terviseameti 18.03.2016 vastuskiri nr 1.37/1893 osas, milles jäeti teabenõue täitmata ja kohustada Terviseametit väljastama A.A.ile järgmine teave: millistel õiguslikel alustel on Dr D.K. kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse ja millises õppeasutuses ja millal on D.K. omandanud arstikutse ning sünnitusabi ja günekoloogia eriala.
2.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 15 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. novembril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.A. pöördus 13.03.2016 Terviseameti (edaspidi TA) poole teabenõudega (tl 4). Teabenõudes märkis A.A., et Terviseameti kodulehe andmetel on D.K. eriala sünnitusabi ja günekoloogia. Arsti patsiendina palus ta teavet, millistel alustel on D.K. kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse, millises õppeasutuses ja millal on ta omandanud arstikutse ning sünnitusabi ja günekoloogia eriala ja kuidas ta on tõendanud oma riigikeele oskuse taset.
2.Terviseameti 18.03.2016 vastuskirjas nr 1.3-7/1893 (tl 5) teatas TA, et dr K. registreeriti arstina ja eriarstina tema omandatud kutsekvalifikatsiooni alusel, sealhulgas lähtudes tema arsti ja eriarstiõppest, täienduskoolitustest ja töökogemusest, aga samuti lähtudes tema õiguslikust seisundist. Dr K. on läbinud arsti- ja eriarsti väljaõppe Ukrainas. Dr K. oskusi hinnati eelnevalt ka Eestis toimunud tööpraktikal sünnitusabi- ja günekoloogia valdkonna eriarstide poolt. Samuti teatas TA, et täpsem teave Dr K. õppe asjaolude kohta on asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teave, mida avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p 1 alusel A.A.ile ei väljastata. Nimetatud teave on tunnistatud asutusesiseseks teabeks, sest tegemist on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 11 nimetatud teabega. TA 18.03.2016 vastuskirjast nähtub ka, et Terviseamet ei valda teavet D.K. eesti keele oskuse taseme kohta.
3.01.04.2016 saabus Tallinna Halduskohtule A.A.i kaebus Terviseameti 18.03.2016 vastuskirja nr 1.3-7/1893 tühistamiseks osas, milles Terviseamet keeldus A.A.i teabenõude täitmisest seoses D.K. Eesti tervishoiutöötajate registrisse kandmise aluste ning erialase hariduse omandamisega ja Terviseameti kohustamiseks väljastada A.A.ile järgmine teave: millistel alustel on D.K. kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse; millises õppeasutuses ja millal on D.K. omandanud arstikutse ning sünnitusabi ja günekoloogia eriala. 06.04.2016 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Asjas toimus kohtuistung 05.09.2017 ja kohus läks kohtuistungi lõpus üle kirjalikule menetlusele.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja taotleb HKMS § 37 lg 1 p 1 alusel TA 18.03.2016 vastuskirja kui haldusakti tühistamist osas, millega TA keeldus kaebajale avaldamast teavet D.K. Eesti tervishoiutöötajate registrisse kandmise aluste ning erialase hariduse kohta. HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel taotleb kaebaja Terviseameti kohustamist esitada A.A.ile järgmise teave: - millisel seaduses sätestatud alusel kanti D.K. tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse; - millises õppeasutuses ja millal on D.K. omandanud arstikutse ning sünnitusabi ja günekoloogia eriala. Kaebaja leiab, et kaebus tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebaja leiab, et asjas ei ole vaidlust TA vastuse osas seonduvalt andmetega D.K. eesti keele oskuse kohta. Vaidlus on teabenõude täitmise osas D.K. Eesti tervishoiutöötajate registrisse kandmise aluse ning erialase hariduse omandamise kohta.
4.2.Kaebaja leiab, et tema poolt küsitud teabe puhul ei ole tegemist IKS § 4 lg 2 sätestatud delikaatsete isikuandmetega. Seega teatas TA kaebajale oma 18.03.2016 vastuses sõnaselgelt, et on tunnistanud osa tema küsitud andmeid D.K. kohta asutusesiseseks sätte alusel (AvTS § 35 lg 1 p 11), mis tegelikkuses küsitud teavet ei hõlma. Seega on tegemist seadusliku aluseta seatud juurdepääsupiiranguga ja TA on jätnud seadusevastaselt osa teavet kaebajale esitamata.
4.3.Kaebaja märgib, et käesoleva kohtumenetluse ajal asus TA väitma, et teave, mida kaebajale ei antud, on tunnistatud asutusesiseseks hoopis AvTS § 35 lg 1 p 12 (kolmanda versiooni järgi AvTS § 34 lg 1 p 12) kohaselt ning vaidlustatud 18.03.2016 teabenõude vastuses oli ilmne ebatäpsus või kirjaviga HMS § 59 mõttes. Kaebaja ei nõustu TA käsitlusega ning leiab, et viidatava normi muutmine mõjutab oluliselt TA keelduva vastuse sisu. Tegemist on viitega konkreetsele normile, mis adressaadil puudus ning puudub alus pidada kirjaveaks või ilmseks ebatäpsuseks.
4.4.Kaebaja toob välja, et tema küsitud teabe osas on TA teabevaldaja. Tegemist on tervishoiutöötajate riikliku registri kui riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu andmete hulka kuuluvate andmetega, mille avalikustamine on TA-le kui registri vastutavale töötlejale ja teabevaldajale AvTS § 28 lg 1 p 30 kohaselt kohustuslik.
4.5.Kaebaja märgib, et Vabariigi Valitsuse 09.10.2008 määruse nr 148 „Tervishoiutöötajate riikliku registri põhimäärus“ kohaselt on registrisse kantavad andmed muuhulgas õppeasutuse nimetus ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmise aeg õppeasutuse poolt (põhimääruse § 8 lg 2 p 5-6). Samuti tuleb registri digitaalsesse andmebaasi kanda TA otsus tervishoiutöötaja registreerimise kohta (põhimääruse § 8 lg 4 p 1). Seega on kaebaja arvates tegemist registri kui andmekogu andmetega, mis kuulub avaliku teabe seaduse mõjualasse.
4.6.AvTS § 15 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud selgitama teabenõudjale arusaadavalt teabele juurdepääsu korda, tingimusi ja viise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on teabevaldaja ametnik või töötaja kohustatud igakülgselt abistama teabenõudjat teabenõude esitamisel ning teabenõudjale vajaliku teabe, selle asukoha ja teabenõudjale sobivamate võimalike juurdepääsuviiside väljaselgitamisel.
4.7.Juhul, kui TA oleks olnud seisukohal, et TA arvates ei ole tegemist avaliku teabega või AvTS mõjualasse mittekuuluva teabega, oli TA-l eelnevast tulenevalt kohustus teabenõude menetlemisel pöörduda kaebaja kui teabenõudja poole ja edastada talle oma seisukoht. TA seda teinud ei ole, seega pidas TA kaebaja küsitud teavet avalikuks (AvTS mõjualasse kuuluvaks) teabeks.
4.8.Kaebaja on seisukohal, et ka juhul, kui tegemist on TA arvates teabega, mis kuulub näiteks märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse mõjualasse, on TA-l vastamiskohustus vastavalt nimetatud seaduse § 5 sätestatule. TA ei ole teabenõude vastuses vastamata jäetud küsimuste osas vastanud ka selle seaduse kohaselt ega selgitanud mittevastamise põhjuseid.
4.9.Kaebaja esitas TA-le AvTS § 6 ja § 14 vastava teabenõude. TA ei ole teabenõudele vastamisel pidanud küsitud andmeid selliseks teabeks, mis eeldab teabenõudja poolt juurdepääsu aluse ja eesmärgi teatamist AvTS § 14 lg 21 mõttes, sh ei ole kaebajale esitatud haldusmenetluses ühtegi sellekohast küsimust ega täpsustust.
4.10.Kaebaja selgitab, et ta oli D.K. patsient ning sai nõuetele mittevastava tervishoiuteenuse osutamise tõttu tervisekahjustuse, samuti kandis varalist ja mittevaralist kahju. Täpsemad andmed tervisekahjustuse ja kahju kohta ei ole käesoleva vaidluse teema.
4.11.Kaebaja ei nõustu kohtumenetluses väljendatud TA seisukohaga, et kaebajale ei ole võimaliku tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise hagi esitamisel vajalik teada D.K. eriarstina registrisse kandmise üksikandmeid. Tulenevalt D.K. Eesti tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud andmete sisust võib selguda, et TA on
rikkunud D.K. tervishoiutöötajate registrisse kandmisel seadust. Sellisel juhul peab kaebaja võimalikuks kaaluda nõude esitamist Terviseameti vastu riigivastutuse seaduse alusel, sõltumata D.K. vastu esitatavast nõudest.
4.12.Kaebaja palub kohtul arvestada asjaoluga, et käesolevas vaidluses on kaebaja puhul tegemist patsiendiga, kes on küsinud TA-lt andmeid teda ravinud arsti kohta põhjusel, et arst oma ebapädevuse tõttu tekitas talle tervisekahju. Põhimõtteline küsimus on kaebaja arvates ka selles, kas ja kuidas on patsiendil üldse võimalik saada teada andmeid arsti Eestis registreerimise õigusliku aluse ning arsti erialase hariduse kohta ilma selleks õiguskaitseorganite poole pöördumata. Patsiendil ei ole neid andmeid vaja mitte oma uudishimu rahuldamiseks, vaid veendumaks, et teda ravinud arstil on olemas vajalik haridus, töökogemus ja pädevus. Samuti peab patsiendil olema reaalne võimalus kontrollida, kas Terviseamet, kellele on antud pädevus sisuliselt lubada välisriigis erialase hariduse omandanud arst Eestis patsiente ravima, on teinud omapoolsed toimingud arsti kutsekvalifikatsiooni kontrollimiseks ning Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemiseks seaduses ettenähtud alusel.
4.13.Kaebaja toob välja, et TA ei ole täitnud teabenõuet esiteks küsimuse osas, mis puudutab alust, millega D.K. kanti Eesti tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse. Kehtiva õigusliku regulatsiooni kohaselt on võimalik tervishoiutöötajaid registreerida tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 28-30 sätestatud alustel, sealhulgas eristab seadus välisriigis omandatud arsti kvalifikatsiooni puhul Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimist (TTKS § 29) ning muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimist (TTKS § 30). TTKS § 30 lg 2 alusel on kehtestatud muus välisriigis hariduse omandanud arstide registreerimise täpsem regulatsioon: a) sotsiaalministri 24.11.2008 määrus nr 71 „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord“; b) sotsiaalministri 04.01.2002 määrus nr 6 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise kord“. Nimetatud dokumentidest tulenevalt näeb kehtiv regulatsioon ette kaks võimalust muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku Eesti tervishoiutöötajate riiklikus registris eriarstina registreerimiseks – esiteks isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamise teel tema esitatud dokumentide alusel – seda juhul, kui taotleja kutsekvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale. Teiseks on see võimalik sobivustesti sooritamisega – seda juhul, kui taotleja kutsekvalifikatsioon mingis osas ei vasta Eestis nõutavale. Praktikas on kaebajale teadaolevalt TA kasutanud ka kolmandat registreerimise alust taotlejale, kelle kutsekvalifikatsioon ei vasta Eestis nõutavale, on antud võimalus nt erialase õppe puudujääki kompenseerida erialase töötamisega. Kaebaja rõhutab, et TA-le on teada, et registreerimise aluse puhul saab rääkida sisuliselt kolmest praktikas TA kasutatud registreerimise alusest: a) kutsekvalifikatsiooni tunnustamine esitatud dokumentide alusel; b) kohanemisaja läbimine; c) sobivustesti sooritamine. Muuhulgas selgub see TA enda poolt kohtule esitatud Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsusest/ettekirjutus-hoiatusest, nt punktidest 1.2 ja 3.7. Kaebaja hinnangul näeb Eestis kehtiv regulatsioon eelnevast tulenevalt ette konkreetsed seadusel põhinevad alused muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga eriarsti registreerimiseks Eesti tervishoiutöötajate riiklikus registris. Seega on TA poolt kohatu asuda kohtumenetluses väitma, nagu oleks teabenõudes esitatud küsimus D.K. registreerimise aluste kohta olnud neile arusaamatu või vajaks küsimus täpsustamist (TA 23.05.2016 seisukoht kohtule, lk 2).
Tulenevalt AvTS § 15 lg 1 on teabevaldaja kohustatud selgitama teabenõudjale arusaadavalt teabele juurdepääsu korda, tingimusi ja viise. Sama seaduse § 15 lg 4 kohaselt peab teabevaldaja juhul, kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet teabenõudja soovib, teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga viivitamata ühendust. TA ei ole täpsustanud teabenõudja käest, millist konkreetset infot ta soovib registreerimise aluste kohta saada. Seega oli TA-le tegelikult arusaadav, millist teavet soovitakse, kuid teavet ei antud. Vastusest teabenõudele ei selgu, millist konkreetsel alusel D.K. Eesti tervishoiutöötajate registris registreeriti. Seega ei ole teabenõue kohaselt täidetud.
4.14.Kaebaja leiab, et teiseks ei ole TA täitnud teabenõuet küsimuse osas, mis puudutab õppeasutust, kus D.K. omandas arstikutse ning sünnitusabi ja günekoloogia eriala. Kohtumenetluses esitatud väidete kohaselt on TA tunnistanud andmed arsti erialaselt lõpetatud õppeasutuse nime ja lõpetamise aja kohta asutusesiseseks kasutamiseks ehk piiranud juurdepääsu AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel, mis näeb ette teatud tingimused selle sätte alusel piirangu kohaldamiseks: kõigepealt peab tegemist olema isikuandmetega. Sellega kaebaja põhimõtteliselt nõustub, seega on nimetatud tingimus täidetud. Teiseks tingimuseks on, et sellele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustab oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. See tingimus ei ole kaebaja hinnangul täidetud. Küsitud andmete esitamine kaebajale, seda nii registreerimise aluse kui erialase hariduse omandamise kohta, ei kahjusta kaebaja arvates D.K. eraelu puutumatust, sh ei kahjusta nende andmine D.K. eraelu puutumatust oluliselt. Kohtule on esitatud AKI vaideotsus ja ettekirjutushoiatus avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1525, 16.10.2015, mille p 3.7.3 nähtuvalt selgitas AKI, et arsti eraeluline oluline kahjustamine võib esineda juhul, kui vaadelda koos järgmisi andmekategooriaid: „tervishoiutöötaja väljaõppe kestus arsti ja eriarsti õppes“, „eriarstina töötamise kestus registreerimisele eelneva 5 aasta jooksul“ ning „registreerimise alus (kutsekvalifikatsiooni tunnustamine esitatud dokumentide alusel, kohanemisaja läbimine või sobivustesti sooritamine“). Käesolevas asjas ei ole teabenõudja küsinud neid 3 kategooriat koos. Neist kolmest kategooriast küsiti ainult registreerimise alust, mis üksinda võttes ka AKI seisukohast lähtudes ei saa oluliselt kahjustada arsti eraelu puutumatust.
4.15.AKI on samas punktis märkinud, et on kaheldav, kuidas saaks teave registreerimise aluse kohta arsti eraelu puutumatust oluliselt kahjustada. Kaebaja märgib, et seadusandja on kasutanud sõna „oluliselt“, seega ei pea olema tegemist mitte üksnes võimaliku eraelu puutumatuse kahjustamisega, vaid olulise kahjustamisega. Kui käsitada seaduse tekstist tulenevalt huvide kahjustamist astmelisena, siis peaks olema tegemist raskema astmega, st sellise eraelu puutumatuse kahjustamisega, millega võivad kaasneda olulised ehk rasked tagajärjed. Ka juhul, kui nõustuda, et erialase hariduse andmete, samuti registreerimise aluse avalikustamine puudutab arsti eraelu ning võib teatud juhtudel tema eraelu puutumatust kahjustada, ei näe kaebaja praegusel juhul, et selle teabe saamine võiks tuua kaasa mingeid raskeid tagajärgi arsti eraelule, st kahjustada seda oluliselt AvTS § 35 lg 1 p 12 mõttes. Kaebaja märgib, et AvTS § 35 sisaldab mh järgmisi teabe asutusesiseseks tunnistamise aluseid lõikes 1 punktides 11-15: p 11 delikaatsed isikuandmed; p 13 perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed; p 13 teave sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta; p 15 teave, mis kirjeldab isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi. Seega peaks kaebaja arvates p 12 nimetatud „oluliselt“ kahjustav teave olema oma võimalikult mõjult sarnane p 11 ja 13-15 nimetatud teabega. Kaebaja ei nõustu sellega, et andmed registreerimise aluste kohta ja/või erialase hariduse omandamise kohta võiksid olla isiku eraelu
puutumatust samal määral kahjustavad kui andmed perekonnaelu üksikasjade, sotsiaalabi saamise või vaimsete/füüsiliste kannatuste kohta. TA ei ole selgitanud, milles seisneb D.K. eraelu oluline kahjustamine juhul, kui kaebajale avaldatakse andmed D.K. erialase hariduse omandamise kohta. Kaebaja peab vajalikuks märkida, et küsimus D.K. tervishoiutöötajate riiklikus registris registreerimise aluse kohta ei puuduta üldse isiku eraelu, vaid tegemist on arsti kutsealast tegevust puudutava informatsiooniga. Samuti ei ole kaebaja käesoleval juhul küsinud andmeid nt arsti üldhariduse omandamise kohta, vaid konkreetselt tema erialase arstihariduse omandamise aja ning õppeasutuse kohta. Tegemist ei ole kaebaja hinnangul kitsalt arsti perekonnaelu sfääri kuuluva teabega. Kaebaja märgib, et talle ei ole arusaadav, miks peab TA andmeid kolmandatest riikidest tulnud arstide erialase hariduse kohta selliseks teabeks, mis võib (eelduslikult negatiivselt) mõjutada nende positsiooni Eesti tööjõuturul (TA 23.05.2016 seisukoht kohtule, lk 3). Kaebaja märgib, et tööleping sõlmitakse läbirääkimistel tööandjaga, kes neid andmeid niikuinii kontrollib ja seetõttu puudub TA-l igasugune alus neid andmeid salastada.
4.16.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetlusekulud, kuid ei esitanud kohtule muid menetluskulude ja nende tasumisega seotud dokumente kui tõend riigilõivu 15 eurot tasumise kohta.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja on seisukohal, et kaebuse ese puudub ja kaebus on põhjendamatu.
5.1.Vastustaja märgib, et selgitas kaebajale 07.04.2016 kirjas nr 1.3-7/1893-6 Terviseameti dokumentidele juurdepääsu piirangute kehtestamise põhimõtet ja ühtlasi parandas vaidlusaluses kirjas ilmselge ebatäpsuse. Nähtuvalt ka kaebaja 12.05.2016 esitatud kaebuse täiendamisest ei ole enam vaidlust selle üle, millise AvTS sätte alusel on vastustaja keeldunud täitmast kaebaja teabenõuet ning et selleks sätteks on AvTS § 35 lg 1 p 12, mis kohustab teabevaldajat tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.
5.2.Kaebaja 13.03.2016 esitatud teabenõue seisnes kolmes taotluses (küsimuses). Kaebaja on oma kaebuses aga ekslikult väitnud, et vastustaja on keeldunud täitmast kaebaja teabenõuet nii tema esitatud esimese kui ka teise taotluse osas.
5.3.Vastustaja toob välja, et ta vastas teabenõudele kirjaga 18.03.2016 nr 1.3-7/1893. Teabenõudele antud vastusest nähtub, et vastustaja on vastanud esitatud teabenõude esimesele küsimusele, vastus on vastustaja eelviidatud kirja II lõik. Seega ei ole vastustaja keeldunud vastamast kaebaja esimesele taotlusele. Kaebaja ei ole aga ei oma hilisemas täiendavas pöördumises (kaebaja kiri 20.03.2016, milles kaebaja palus üksnes täiendavalt selgitada, mida tähendab „registreerimistaotluse esitaja õiguslik seisund“, millele vastustaja vastas kirjaga 28.03.2016 nr 1.3-7/1893-4, tl 34) ega ka halduskohtule esitatud kaebuses selgitanud, milliseid andmeid ta tegelikult vastuseks „registreerimise aluste“ osas soovis. Seepärast on vastustaja seisukohal, et kuni kaebaja ei ole selgitanud omapoolselt, millises ulatuses on kaebaja arvates teabenõue senini täitmata kaebaja esitatud esimese küsimuse osas, ei saa ka väita, et vastustaja on keeldunud selles osas teabenõude täitmisest. AvTS § 15 kohustab teabevaldajat abistama teabenõude esitajat, kuid kuni ei ole selge, mida (milliseid andmeid) kaebaja tegelikult soovis (soovib), ei ole selge ka see, kas Terviseamet üleüldse on ka sellise teabe osas teabevaldaja. Ka sel põhjusel ei saa olla tegu teabenõude täitmisest keeldumisega. Ühtlasi kohustab HKMS § 59 lg 1 menetlusosalist kohtuvaidluse tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kaebaja ei ole seda teinud.
5.4.Vastustaja leiab, et käesoleva kaebuse puhul on oluline üksnes kaebaja esitatud teabenõude teine küsimus (millises õppeasutuses ja millal on arst D.K. omandanud arstikutse ja ning sünnitusabi ja günekoloogia eriala), milliste andmete ulatuses on vastustaja keeldunud kaebaja teabenõude täitmisest AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Terviseamet tunnistab, et on selliste andmete osas teabevaldaja. Tegemist on tervishoiutöötajate riikliku registri põhimääruse (Vabariigi Valitsuse määrus 09.10.2008 nr 148) § 8 lg 2 p-des 5 ja 6 nimetatud andmetega. Arsti (sh eriarsti) registreerimise andmeid sisaldavatele alusdokumentidele (ameti dokumendi loetelu sari 6.3-1, väljavõte) on Terviseametis kehtestatud juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel tl 35). Terviseamet vaatab juurdepääsupiirangud regulaarselt üle, viimati täpsustati dokumendisarjasid ja kehtestati dokumentide juurdepääsupiirangud peadirektori käskkirjaga 01.04.2016. Sellele eelnes hindamine (hindamisotsus nr 15, 1. märtsist 2016). Kaebaja teabenõudele vastamisele ja ka teistele sarnastele teabenõuetele vastamisel kontrollib Terviseamet teabenõude saamisel, kas ja millises ulatuses Terviseamet on teabevaldaja ning kas taotletavatele andmetele on kehtestatud juurdepääsupiirang ning kas kehtestatud juurdepääsupiirang laieneb ka teabenõudjale, antud juhul kaebajale. Amet on teadlik, et vaatamata juurdepääsu piirangu kehtestamisele kuuluvad ka ametisiseseks kasutuseks tunnistatud andmed avalikustamisele AvTS § 38 alusel, kuid nimetatud sätte rakendamise eeldused ei ole täidetud ja kaebaja ei vasta AvTS § 38 sätestatule. Juurdepääsupiirangu ja selle kehtivuse tuvastamisel koostas amet 18.03.2016 kirja nr 1. 3-7/1893 kaebajale. Ameti praktika on arstide registrisse kandmise ja registrist väljaarvamise alusdokumentide töötlemisel (sh nimetatud dokumentide väljastamisele suunatud teabenõuete töötlemisel) alati ühetaoline. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-st 12 nähtuvalt on andmevaldajal õigus otsustada, kas ja millises ulatuses või milliste andmete avalikustamisega ei ole riive andmesubjekti eraelu puutumatusele oluline.
5.5.Vastustaja toob välja, et isikuandmed on vastavalt IKS § 4 igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendab selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Seega on kõik need andmed, mida haldusorgan ei ole kohustatud seaduse alusel iga üksiku andmesubjekti osas avalikustama, osa tema eraelust. Andmed, mis on avalikud iga Terviseametis registreeritud tervishoiutöötaja osas, on seotud nende töötamisega ja need on kättesaadavaks tehtud MSÜS § 10 lg 4 ja § 11 lg 1 p 2 sätestatud alustel ja korras. Õppeasutus, mille isik valib, on iga isiku vaba tahte avaldus. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine ja isiku arstina või eriarstina registreerimine on täpsele regulatsioonile alluv menetlus ning see ei lähtu konkreetsest õppeasutusest või kutse või eriala omistamise aastast. Teabe avalikukstulek, mille isik on lõpetanud või millal isik on selle lõpetanud ja talle on omistatud arsti või eriarsti kutse, võib mõjutada isiku ligipääsu tööjõuturule ja võimalust pakkuda oma kutsele või erialale vastavaid teenuseid võrdväärselt sama kutsekvalifikatsiooni omandanud teiste isikutega. Vastustaja toob välja, et Andmekaitse Inspektsioon, kes teostas Terviseameti üle järelevalvet 2015 aastal, on oma otsuses (tl 36-41p vt p 3.6.4.) seisukohal, et Terviseamet käsitleb tervishoiutöötaja õppeasutusega seotud teavet põhjendatult teabena, mille avalikukstulek võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust AvTS § 35 lg 1 p 12 mõistes. Tuginedes ka Andmekaitse Inspektsiooni seisukohale on vastustaja seisukohal, et on kaebaja taotletava teabe tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabeks õiguspäraselt ja põhjendatult.
5.6.Vastustaja leiab, et asjaolu, mis õppeasutuse ja millal on arst lõpetanud, alusel ei ole võimalik tõendada, et isiku arstina või eriarstina registreerimisel on tehtud viga. Nähtuvalt TTKS § 28-30 regulatsioonist on üksnes Tartu Ülikooli lõpetanud isikute puhul oluline, et nende registreerimine toimub hiljemalt 5 aasta jooksul Tartu Ülikooli lõpetamisest arvates. Arst D.K. on aga arstikutse ning eriarsti kutsekvalifikatsioon omandanud väljaspool Tartu Ülikooli. Teabega, millise kooli või millal on arst lõpetanud, ei ole samuti võimalik tõendada arstlikku viga. Isikult ei nõuta sellise teabe valdamist või registreerimise asjaolud omapoolset hindamist, kui ta soovib tõendada, et talle osutatud tervishoiuteenus ei olnud kvaliteetne või nõuetekohane.
Selleks, et vaidlustada talle osutatud tervishoiuteenuse kvaliteeti, ei pea isik ka eelnevalt tõendama talle tervishoiuteenust osutanud tervishoiutöötaja registreerimise õiguspärasuste või vastupidi, mitteõiguspärasust. Võimalik viga isiku registreerimisel või tegevusloa väljaandmisel haldusmenetluses ei tähenda automaatselt, et tervishoiutöötaja või loaomaniku osutatud tervishoiuteenus ei ole nõuetekohane.
5.7.Vastustaja leiab, et kaebajal on õigus esitada Harju Maakohtusse kahju hüvitamise hagi D.K. vastu, kuivõrd kahju hüvitamise hagi aluseks saab eelkõige olla tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tulenev kahju ja selleks pole vajalikud D.K. eriarstina registrisse kandmise üksikandmed.
5.8.Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde. Vastustaja täpsustas, et kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse täiendusest nähtuvalt ei ole enam vaidlust selle üle, millise AvTS sätte alusel on vastustaja keeldunud osaliselt täitmast kaebaja teabenõuet ning et selleks sätteks on AvTS § 35 lg 1 p 12, mis kohustab teabevaldajat tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebuse ese puudub ja kaebus on põhjendamatu. Amet täitis kaebaja teabenõude osaliselt, jättes väljastamata ainult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kuna sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Vastustaja keeldus väljastama kaebajale õppeasutuse nime ja millal on kolmas isik omandanud kutsekvalifikatsiooni AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Andmekaitse Inspektsioon on ka seisukohal, et Terviseamet käsitleb tervishoiutöötaja õppeasutusega seotud teavet põhjendatult teabena, mille avalikukstulek võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust AvTS § 35 lg 1 p 12 mõistes (tl 36-41p). Andmekaitse Inspektsioon rõhutab oma 19.09.2017 kirjas nr 1.2-1/17/1916, et teave selle kohta, millise kooli keegi lõpetanud on ning haridust tõendava dokumendil olev muu teave (läbitud ained, tulemused, õppejõud jms), on selgelt eraeluline.
5.10.Tuginedes eeltoodule on Terviseamet keeldunud andmete avaldamisest asjakohase õigusliku aluse alusel ja ei ole ühegi õigusnormi vastu eksinud. HKMS § 59 lg 1 järgi menetlusosalised peavad kohtuvaidluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kaebaja ei ole seda teinud viisil, et vastustajal tekkiks veendumus kaebaja õigustatud huvist. Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et kaebus on põhjendamata. Kolmas isik oma seisukohta kaebuse suhtes ei avaldanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, analüüsides poolte seisukohti, asjas kogutud tõendeid ja õiguslikku regulatsiooni leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
7.Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et vastustaja ei väljastanud kaebajale kõiki tema poolt AvTS § 6 alusel 13.03.2016 esitatud teabenõudega nõutud ja vastustaja käsutuses olevaid andmeid. Kohus leiab, et on tuvastatud, et vastustaja ei vastanud üldse erialase hariduse omandamise koha (õppeasutus) ja aja kohta, kuigi tal vastavad andmed on olemas. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et TA on küsitud teabe osas teabevaldaja ja tegemist on avaliku teabega, mille väljastamisel tuleb lähtuda teabenõuetele vastamisel AvTS-st.
Vastavalt AvTS § 18 lg 1 tuleb teabenõue täita 5 tööpäeva jooksul, kui seda tähtaega ei pikendata. Vaidlust ei ole ka selle üle, et vastustaja ei ole teabenõudele vastamisel kaebajale haldusmenetluses esitanud kaebajale ühtegi küsimust ega selgitustaotlust vastavalt AvTS § 14 lg 2 või selgitanud kaebajale teabele ligipääsu korda, tingimusi ja viise ning abistanud kaebajat teabenõude esitamisel vastavalt § 15 lg 1 ja 2.
8.Kohus leiab kaebust lahendama asudes kõigepealt, et kaebaja on õigesti välja toonud, et vastustaja on sisuliselt jätnud korrektselt vastamata tema küsimusele D.K. Eesti tervishoiutöötajate registrisse kandmise aluste suhtes. Kaebaja märgib põhjendatult, et Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 30 lg 2 ja 3 annavad selleks kaks alust (kui ei ole täidetud lg 11 toodud eeldused). Nähtuvalt vastustaja 13.03.2016 vastusest registreeriti Dr D.K. „...arstina ja eriarstina tema omandatud kutsekvalifikatsiooni alusel, lähtudes tema arsti ja eriarstiõppest, täienduskoolitustest ja töökogemusest, aga samuti lähtudes tema õiguslikust seisundist. Dr K. on läbinud arsti- ja eriarsti väljaõppe Ukrainas, Dr K. oskusi hinnati eelnevalt ka Eestis toimunud tööpraktikal sünnitusabi ja günekoloogia valdkonna eriarstide poolt.“. Kohus nõustub vastustajaga, et selline vastus ei sisalda üheselt arusaadavat alust Dr K. Eesti tervishoiutöötajate registrisse kandmise õigusliku (seadusliku) aluse suhtes. Sellest ei nähtu üheselt mõistetavalt, kas Dr K. registreerimisel arstina ja eriarstina (sünnitusabi ja günekoloogia) kasutati õigusliku alusena kutsekvalifikatsiooni tunnustamist või sobivustesti läbimist või seaduses mitte toodud praktilist töötamist (kohanemisaega). Vastus on sõnastatud nii, et selle lugeja ei saa täpselt aru, milline oli käesoleval juhul seaduslik alus Dr. K. registreerimisel arstina ja milline eriarstina. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et lisaks seaduses sätestatud alusetele kasutati praktikas ka niinimetatud erialase töötamisega ehk tööpraktikaga, millele on justkui viide tehtud ka 18.03.2016 terviseameti vastuses. Kohus märgib, et sisuliselt ei täpsusta registreerimise õiguslikku alust ka vastustaja 28.03.2016 täiendav vastus kaebaja 20.03.2016 selgituspalvele seoses varasemas vastuses kasutatud registreerimistaotluse esitaja õigusliku staatuse mõistega.
9.Kohus leiab, et tõsist vaidlust ei saa olla asjaolu üle, et teave taotleja registreerimise (õigusliku) aluse osas ei saa arsti eraelu puutumatust oluliselt kahjustada. Sellele on üheselt ja selgelt viidatud vastustaja enda poolt kohtule esitatud Andmekaitse Inspektsiooni 16.10.2015 vaideotsuse ja ettekirjutus- hoiatuse avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1525 punktis 3.7.3 (tl 41 p). Kohus märgib, et nähtuvalt vastustaja 18.03.2016 vastusest teabenõudele ja asjaolust, et vastustaja ei ole soovinud teabenõude täpsustamist, on ta tegelikult aru saanud, millist teavet temalt nõutakse, kuid on kas tahtlikult või eksimuse tõttu andnud vastuse, mis ei vasta sisuliselt ja täpselt teabenõudes esitatud küsimusel ning on mitmeti mõistetav.
10.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebaja nõue vastava teabe väljastamiseks on põhjendatud, puuduvad õiguspärased alused selle väljastamisest keeldumiseks ja vastustajal tuleb seetõttu kaebajale nõutav teave väljastada sellises vormis, et see vastaks teabenõudes küsitule üheselt ja arusaadavalt. Kohus märgib, et käesoleval juhul loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et vastustajal puudub sisuline diskretsiooniõigus selles osas teabenõudele vastamiseks ja seetõttu on kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused täidetud.
11.Teiseks palus kaebaja endale teabenõudega väljastada andmed millises õppeasutuses ja millal on Dr K. omandanud arstikutse ning ja sünnitusabi ja günekoloogia eriala. Kohus märgib, et kohtumenetluse käigus nõustus kaebaja selle nõude osas kõigepealt vastustaja seletusega, et vastustaja 18.03.2016 vastuses oli soovitud teabe avaldamisest keeldumise alusena ekslikult märgitud AvTS § 35 lg 1 p 11 ja et tegeliku alusena soovis vastustaja vastuses tuua AvTS § 35 lg 1 p 12.
Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel on kõige olulisem vastata küsimusele, kas on õige kaebaja väide, et vastustaja tugines vaidlustatud haldusaktis juurdepääsupiirangu aluse osas õigusvastaselt AvTS § 35 lg 1 p 12 ehk teisiti öeldes kas soovitud teave oli õiguspäraselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ja seda keelduti õiguspäraselt AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel kaebajale väljastamast.
12.AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt tuleb asutusesiseseks teabeks tunnistada teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Nähtuvalt sellest sõnastusest on selle normi rakendamisel kolm eeldust: 1) vastav teave peab sisaldama isikuandmeid; 2) vastavale teabele juurdepääsu võimaldamine peab kahjustama andmesubjekti eraelu puutumatust; 3) eraelu puutumatuse kahjustamine peab olema oluline.
13.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et teavet haridusasutuse kohta, milles konkreetne isik omandas kõrgema meditsiinilise hariduse ja selle lõpetamise aega, võib pidada isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 1 nimetatud isikuandmeid sisaldavaks teabeks.
14.Kaebaja ja vastustaja on eriarvamusel küsimuses, kas vaidlusalune teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustab andmesubjekti eraelu puutumatust, kuid kaebaja tunnistab, et võimalus eraelu puutumatuse riiveks võib teoreetiliselt isegi olemas olla. Kohus märgib, et vastustaja ei suutnud kohtule esitada ühtegi sisulist ja usutavat argumenti, kuidas võiks meditsiinilise kõrghariduse andnud õppeasutuse avalikustamine kaebajale aga ka teistele isikutele rikkuda hariduse saanud isikute eraelu puutumatust. Kohus märgib, et vastustaja ei suutnud ei oma vastustes kaebusele ega ka kohtuistungil kohtu vastavatele küsimustele vastates veenvalt näidata, et selliste andmete avalikustamine kuidagi riivaks nende isikute eraelu. Kohus on seisukohal, et vastustaja peamine toodud väide, et sellise õppeasutuse avalikustamine võib vähendada kolmanda isiku võimalust saada tööd, on otsitud ja ei ole usutav. Kohus märgib, et selline väide jääb talle sisuliselt arusaamatuks. Kohus märgib, et vastavalt seadusele erialast kõrgharidust nõudvate töökohtade täitmisel on tööandjal alati õigus nõuda töökoha taotlejalt oma erialase hariduse tõendamist ehk tegemist on seadusest tuleneva isikuandmete (haridusandmete) teatavaks tegemisega, ilma milleta ei ole isikul praktilises elus võimalik vastavat töökohta saada ja seda sõltumata sellest, et isik Eestis on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse. Kohtu arvates on ka üldteada asjaolu, et osad kõrgemad õppeasutused annavad parema erialase hariduse, kui teised. Sellele viitab kasvõi asjaolu, et näiteks eesti ajakirjanduses on tavaks kajastada juba paljude aastate jooksul maailma parimate ülikoolide pingerida, tuues välja ka Eesti ülikoolide kohad. Kohus möönab, et erialaspetsiifiliselt ei ole vastavad andmed küll nii laialdaselt avaliku teabevälja osaks, kuid need on kaheldamatult erialaspetsialistidele ja vastavat huvi omavatele isikutele lihtsalt kättesaadavad.
15.Kohus möönab siinkohal, et vastavate andmete teadmine võib kaheldamatult tööandjaid mingil määral mõjutada isikute töölevõtmise otsustamisel konkursside korral. Samas ei ole tulenevalt isiku kohustusest avaldada kõrgharidust eeldavatele töökohtadele kandideerimisel (näiteks meditsiinivaldkonnas, õigusvaldkonnas, vastavates avaliku võimu ametikohtadel jne.) töö taotlemisel oma hariduskäigu andmed töökohale kandideerides näiteks esitatavas CV-s (hariduskäik on selle lahutamatu osa), võimalik asuda seisukohale, et nende andmete avalikustamine iseenesest praktilises elus tähendaks isiku eraelu puutumatuse riivet, veel vähem olulist riivet. Kohus ei nõustu siinkohal vastustajaga ka selles, et see eraelu puutumatuse riive tuleneb ainuüksi sellest, et isik valib oma vabal tahtel õppeasutuse, kus vastav erialane kõrgharidus omandada. Kohus märgib, et juhul, kui isik otsustab omandada vastava kõrgema hariduse, eeldab ta kaheldamatult ka seda, et juhul, kui ta soovib hiljem tööle minna, tuleb tal kandideerides teatavaks teha talle vastava erialase hariduse andnud asutus, lõpetatud eriala ja
lõpetamise aeg. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et muus osas ei suutnud vastustaja tuua välja ühtegi usutavat olukorda ja eraelu sfääri, kus haridusasutuse andmete avaldamine kolmandale isikule võiks rikkuda kolmanda isiku eraelu puutumatust.
16.Kohus peab vajalikuks eraldi välja tuua, et isegi kui tõesti asuda seisukohale, et haridust andnud õppeasutuse ja selle lõpetamise aasta võiks kuidagi rikkuda isiku eraelu puutumatust, siis ei saa vähemalt käesolevas asjas väljatoodud asjaoludest lähtuvalt olla selline rikkumine oluline eraelu puutumatuse rikkumine. Kohus märgib, et meditsiiniteenus (aga ka mitmed muud teenused) on üks nendest üldhuviteenustest, mille osutamiseks tuleb isikul tõendada, et ta on selle osutamiseks omandanud nõutaval tasemel hariduse ehk sisuliselt ei ole vastava hariduse omandamine enam eraeluline küsimus, vaid selle omamise seadusjärgne tõendamine on avaliku huvi sfääris töötamise eelduseks.
17.Kohus märgib kommenteerides vastustaja viidet juba eelpoolmainitud Andmekaitse Inspektsiooni 16.10.2015 vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse punktis 3.6 ja selle alapunktides toodule järgmist. Nähtuvalt alapunktis 3.6.2. toodust seisnes vastustaja põhjendus AvT S § 35 lg 1 p 12 õppeasutuse ja selle lõpetamise aja asutusesiseseks teabeks tunnistamisel selles, et „...kutsekvalifikatsioonide tunnustamine on reguleeritud tegevus ja protseduur ei lähtu konkreetsest õppeasutusest, kutsekvalifikatsiooni omistanud õppeasutust puudutava teabe avalikukstulek võib mõjutada subjektiivselt isiku ligipääsu tööturule ja võimalust pakkuda oma kutsekvalifikatsioonile vastavaid teenuseid võrdväärselt sama kutsekvalifikatsiooni omavate isikutega.“. Kohus märgib, et eeltoodust tulenevalt seostas vastustaja õppeasutuse osas teabe asutusesiseseks tunnistamise selgelt tööturule pääsuga. Alapunktis 3.6.4. märgib inspektsioon lühidalt ja ilma igasuguse täiendava analüüsi ja põhjenduseta, et ta nõustub Terviseameti põhjendusega, et teave isiku õppeasutuse kohta on käsitletav teabena, mis võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust AvTS § 35 lg 1 p 12 mõistes. Kohus leiab, et Andmekaitse Inspektsioon ei ole oma ettekirjutuses sisuliselt analüüsinud ega põhjendanud, miks ta nõustub sellise Terviseameti seisukohaga. Kohus on eelnevas osas põhjendanud, miks ei ole vastav Terviseameti ja Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht käesoleval juhul õige ja kooskõlas avaliku teabe seadusega. Kohus märgib veelkord, et tulenevalt vastava teabe otstarbest ja selle kasutamise igapäevasest praktikast töölevõtmisel, ei saa kohus nõustuda, et tegemist on teabega, mis võib oluliselt kahjustada eraelu puutumatust. Kohus peab siinkohal vajalikuks välja tuua ka asjaolu, et vastustaja ei suutnud kohtumenetluses välja tuua ühtegi tõendatud või mingilgi kombel dokumenteeritud juhtumit, kus arste oleks Eestis töölevõtmisel diskrimineeritud tulenevalt nende poolt lõpetatud õppeasutusest ja lõpetamise ajast ehk sisuliselt on vastustaja esitanud oletuslikke väiteid, millel puudub igasugune praktiline tähendus. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et keegi ei keela vastava registreeringuga arsti Eestis avamast ka oma erapraksist ja ise endale tööandjaks olemast. Sellises olukorras on haridusasutusepõhine tööturule ligipääsu takistamise väide kohtu hinnangul sisuliselt alusetu.
18.Kohus peab vajalikuks veel märkida, et vastava teave kaebajale avaldamist toetab selgesti ka asjaolu, et haldusotsuste tegemine olulistes ja kodanike huve puudutavates küsimustes peab olema kontrollitav. Vastustaja väidab käesolevas asjas oma seisukohta põhjendades, et vastava teabe omamine ei ole kaebajale vajalik talle väidetavalt mittekvaliteetse meditsiiniteenuse eest kahju nõudmisel maakohtus. Kohus märgib, et avaliku teabe seadus ei seosta avaliku teabe kättesaadavust vajadusega kasutada seda maakohtutes õiguslike vaidluste lahendamisel tõendina. Teabenõudja ei pea avaliku teabe nõudmisel põhjendama, miks ta seda vajab, kui tegemist ei ole juurdepääsupiiranguga teabega. Käesoleval juhul on kaebaja kohtumenetluses pidanud vajalikuks välja tuua, et ta vajab vastavat teavet selleks, et kontrollida, kas Terviseamet on talle kahju tekitanud arsti kvalifikatsiooni kontrollimisel ja vastava isiku registreerimisel tervishoiutöötajate riiklikus registris järginud kõiki seaduse nõudeid. Sellist teavet on talle vaja selleks, et otsustada võimaliku kahjunõude
esitamine Tervishoiuameti vastu riigivastutuse seaduse alusel. Kohus märgib, et kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et vastustaja ei kontrolli ise reeglina eraldi välismaiste õppeasutuste hariduse taset ja asjaolusid, kas taotlejad on vastava õppeasutuse ka tegelikult lõpetanud. Sellist kontrolli teostatakse tavaliselt ainult juhul, kui tekib põhjendatud kahtlus, mis on seotud isiku poolt esitatud dokumentidega. Kohus leiab, et juba ainuüksi see seletus näitab, et asjast huvitatud isikul peab olema võimalus teostada nendes küsimustes ise asjaolude kontrolli, et otsustada, kas riigi vastu nõude esitamisel võib olla perspektiivi.
19.Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole vastustaja vaatamata sellele, et kaebaja taotles ligipääsu vastustaja arvates juurdepääsupiiranguga seotud teabele, pidanud vajalikuks kaebajale selgitada, et sellisel juhul tuleb tal vastavalt AvTS § 14 lg 2 teatada teabevaldajale ka teabele juurdepääsu alus ja eesmärk ehk vastustaja ei ole haldusmenetluses täitnud AvTS § 15 ja eriti selle lg 1 ja 2 toodud selgitamiskohustust, vaid on koheselt, ilma kaebajalt selle teabe saamise eesmärki ja juurdepääsu alust küsimata, vastava teabe andmisest keeldunud.
20.Kõike eelpooltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud andmast kaebajale tema poolt soovitud teavet kolmanda isiku lõpetatud õppeasutuse ja selle lõpetamise aja kohta. Tulenvalt asjaolust, et kohus leidis, et vastustaja on õigusvastaselt tunnistanud soovitud teabe juurdepääsupiiranguga teabeks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel, ja et kaebajale on vastav teave vajalik oma subjektiivsete õiguste kaitse vajaduse otsustamiseks (otsustamaks võimaliku kahjunõude esitamine vastustaja vastu riigivastutuse seaduse alusel), tuleb kohustamiskaebus ka selles osas rahulda. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub vastustajal õiguslik alus kaebaja soovitud andmete talle andmisest keeldumiseks ja vastavad andmed tuleb kaebajale väljastada. 21.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist vastustajalt, kuid ei ole kohtule esitanud ühtegi muud menetluskulude väljamõistmiseks seadusega ettenähtud dokumenti peale tõendi riigilõivu tasumise kohta. Kolmas isik esines menetluses vastustaja poolel. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda v.a riigilõiv summas 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.