Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 12. oktoober 2017, Tartu 3-16-221
Haldusasi
Urissaare Rantšo OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19. novembri 2015. a otsuse nr 13-6/1276 p 1 tühistamiseks taotluse uueks lahendamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 16. juuni 2016. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Urissaare Rantšo OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. juuni 2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 13. november 2017).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Urissaare Rantšo OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse noortaluniku toetuse saamiseks. PRIA 19. novembri 2015. a otsuse nr 13-6/1276 p-ga 1 jäeti taotlus rahuldamata. Põllumajandusministri 8. juuni 2010. a määrusega nr 68 kehtestatud „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Toetuse määramise kord) § 2 lg 5 sätestab, et toetust taotleva osaühingu ükski osanik ei tohi taotluse rahuldamise ajaks olla tegelenud põllumajandusliku majandustegevusega üle 18 kuu. Toetuse määramise korra § 2 lg 6 näeb ette, et kui seda on tehtud, ei tohi äriühingu aastane müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist olla suurem kui 2400 eurot ajal, kui osaühingu osanik omas äriühingus osalust. Urissaare Rantšo OÜ
ainuosanik P. Oks omas aastatel 2009-2012 OÜ-s Crepers 33% osalust. See osaühing kustutati äriregistrist majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Kuna osaühing on äriregistrist kustutatud ja majandusaasta aruanded puuduvad, siis ei ole PRIA-l võimalik kontrollida Toetuse määramise korra § 2 lg-tes 5 ja 6 sätestatud nõuete täitmist.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas Urissaare Rantšo OÜ kaebuse, milles palus eelnevalt nimetatud otsus tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajal esitada OÜ Crepers majandusaasta aruandeid. OÜ Crepers tegevuseks oli erinevate kaupade müümine. PRIA ei kogunud tõendeid selle kohta, et OÜ Crepers oleks tegelenud põllumajandusega, samuti ei kuulatud kaebajat ära.
3.Tartu Halduskohtu 16. juuni 2016. a otsusega rahuldati kaebus järgmistel põhjendustel.
3.1.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 76 lg 3 p 1 kohaselt on taotleja kohustatud võimaldama kontrollida taotluse, taotleja ja toetatava tegevuse nõuetekohasust. Kuna OÜ Crepers on äriregistrist kustutatud ja majandusaasta aruanded puuduvad, siis ei ole PRIA-l enda käsitluse järgi võimalik kontrollida Toetuse määramise korra § 2 lg-tes 5 ja 6 sätestatud nõuete täitmist. Kuid ELÜPS § 76 lg 5 sätestab, et taotluse vastavust on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas. Vaidlustatud otsusest ei tulene, miks ei kohaldanud PRIA ELÜPS § 76 lg-s 6 sätestatut või miks välistas äriühingu äriregistrist kustutamine selle sätte kohaldamise.
3.2.Kaebaja esitas vaidemenetluses OÜ Crepers äritoimiku koopia, samuti oli valmis esitama erinevaid ostuarveid, tõendamaks seda, et OÜ Crepers ei tegelenud põllumajandusega. Samuti viitas ta OÜ Crepers tegevuskoodile Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatoris (EMTAK), mille järgi oli osaühingu tegevusalaks erinevate kaupade müük. PRIA leidis vaideotsuses, et õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt saab PRIA tegevusala ja müügitulu kindlakstegemisel aluseks võtta vaid äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete andmed.
3.3.Kohtule esitatud tõendite järgi võib OÜ Crepers tegevusala 2009. a suvel ja 2010. a mais kirjeldada pigem toidukaupade jaemüügina.
3.4.Kaebaja on põhjendatult tõstatanud küsimuse, kuidas peab põllumajandusliku tegevusega alustav noor ettevõtja tõendama toetuse taotlemisel oma mittetegelemist põllumajandusega, kui ta on olnud osanik osaühingus, mis on jätnud äriregistrile esitamata majandusaasta aruanded ning seetõttu äriregistrist kustutatud. Sisuliselt nõuab vastustaja kaebajalt negatiivse asjaolu tõendamist.
3.5.Vastustaja on oma nõudmistes läinud kaugemale, kui nõuab Toetuse määramise korra seletuskiri. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.1.Vaidemenetluses kaebaja poolt esitatud materjalid puudutasid ainult 2009. aastat, kuid P. Oks oli OÜ-s Crepers osanik 14. mais 2009 kuni 8. novembrini 2012 ning selle ajavahemiku kohta puuduvad äriühingu tegevusala ja müügitulu kohta igasugused usaldusväärsed andmed.
4.2.OÜ Crepers ei esitanud kogu tegevusaja jooksul ühtegi majandusaasta aruannet.
4.3.Kohus leidis, et arvetest ja EMTAK-i koodist piisab selleks, et tõendada seda, OÜ Crepers ei tegelenud põllumajandusega ja ei saanud põllumajandustoodete müügist tulu. PRIA sellega ei nõustu. Nende tõendite alusel saab eeldada, et OÜ Crepers ilmselt vist siiski ei tegelenud põllumajandusega, kuid toetuse määramisel ei saa tugineda oletustele. Taotleja esindaja peab suutma tõendada äriühingu vastavust määruse nõudele ja seda ei pea tegema PRIA.
4.4.Õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt saab PRIA isiku tegevusala ja müügitulu kindlakstegemisel aluseks võtta äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete andmed. Taotleja poolt esitatud dokumenti ei saa arvesse võtta juba seetõttu, et see ei sisalda teavet kogu äriühingu
tegutsemise aja kohta, samuti ei ole võimalik veenduda nende andmete õigsuses. Äriregistri kanded kehtivad äriseadustiku § 34 lg 2 järgi seevastu kolmanda isiku suhtes õigena.
4.5.Majandusaasta aruande esitamine äriregistrile oli OÜ Crepers seadusjärgne kohustus, mis oli täitmata. Muid esitatud andmeid taotleja vastavuse hindamisel ei ole põhjust aluseks võtta ja neid ei ole ka esitatud, kuna arved esitati otse kohtule.
4.6.Kõnealuses meetmes ületab toetuse taotlejate arv kaugelt eelarve mahu.
4.7.ELÜPS § 76 lg 5 järgi kontrollitakse taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Eelkõige kontrollitakse taotluse vastavust andmekogude alusel, milleks on ka äriregistri andmed.
4.8.Ainuüksi EMTAK-i koodist ei saa lähtuda ja nii pole võimalik tõlgendada ka Toetuse määramise korra seletuskirja. Lisaks põhitegevusele võib ettevõte tegeleda ka muude tegevusaladega.
5.Urissaare Rantšo OÜ vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.PRIA ei ole selgitanud, miks ta ei arvesta kaebaja osaniku esitatud muid tõendeid, ning tugineb vaid esitamata majandusaasta aruandele.
5.2.PRIA ei ole samuti selgitanud, miks ta ei kohalda kõiki ELÜPS-i sätteid või kohaldab neid valikuliselt.
5.3.Majandusaasta aruannete esmane eesmärk ei ole nende kasutamine teiste äriühingute taotluste hilisemal lahendamisel. See on sellises menetluses vaid üheks tõendiks. Ka majandusaasta aruandes kirjutab ettevõtja ise, millega ta on tegelenud ning PRIA loogika järgi lähenedes saaks väita, et ka see ei pruugi olla tõde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.PRIA apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Vaidlus taandub sisuliselt sellele, millistest andmetest peab PRIA lähtuma, kui lahendab küsimust, kas noortaluniku toetuse taotleja osanik on varem tegelenud põllumajandusliku majandustegevusega ning kui jah, siis kas sellest saadud tulu ületab 2400 eurot. Need asjaolud tähendaksid Toetuse määramise korra § 2 lg 6 järgi toetusetaotluse rahuldamata jätmist. Kaebaja puhul omas tähtsust see, millega tegeles OÜ Crepers, kelle osanik oli olnud ka kaebaja praegune osanik P. Oks. PRIA märkis vaidlustatud otsuses, et kuna OÜ Crepers on äriregistrist kustutatud ja majandusaasta aruanded puuduvad, siis ei ole PRIA-l võimalik kontrollida Toetuse määramise korra § 2 lg-tes 5 ja 6 sätestatud nõuete täitmist. Selle seisukohaga ei sa nõustuda. Halduskohus on õigesti leidnud, et PRIA on käitunud õigusvastaselt.
8.PRIA õigused ja kohustused toetustaotluse lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on sätestatud ELÜPS-i erinevates sätetes. ELÜPS § 76 lg 5 paneb PRIA-le ülesandeks kontrollida taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. PRIA on ringkonnakohtu jaoks arusaamatul kombel pidanud sellest loetelust oluliseks üksnes andmekogusid, mille alla ta loeb äriregistri ja sellele esitatava majandusaasta aruande, ent mitte teisi ELÜPS § 76 lg-s 5 nimetatud andmeid või mooduseid vajalike andmete kogumiseks. Selliselt käitudes on PRIA läinud ilmselgelt ELÜPS § 76 lg-s 5
sätestatud nõuetega otsesesse vastuollu ja käitunud õigusvastaselt. PRIA poolt esitatud põhjendused, miks ta nii käitus, ei ole asjakohased.
9.PRIA väidab apellatsioonkaebuses, et P. Oksa poolt vaidemenetluses esitatud andmed puudutasid vaid 2009. aastat, ent vajalik oli hinnata pikemat perioodi. Samas ei nähtu asja materjalidest, et PRIA oleks lähtuvalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest ning HMS § 15 lg-st 2, § 38 lg-st 1 ning § 82 p-dest 5 ja 8 juhindudes andnud P. Oksale võimaluse esitada täiendavaid andmeid või dokumente, mis oleksid aidanud küsimuses selgusele jõuda. Seda, et vastustajal oli võimalik selles küsimuses täiendavaid andmeid koguda, kinnitab iseäranis asjaolu, et kaebaja esitas halduskohtule dokumente (arved), mille põhjal sai halduskohus kujundada seisukoha, et OÜ Crepers ei tegelenud põllumajandusega.
10.Etteheide, et OÜ Crepers ei esitanud ühtegi majandusaasta aruannet, pole käesoleva vaidluse kontekstis absoluutselt asjakohane. PRIA seisukohtadest kumab läbi arusaam, justkui peakski sellise osaühingu taotlus, kelle osanik oli varem osanik majandusaasta aruandeid mitteesitanud osaühingus, alati rahuldamata jääma. Ometigi ei ole selliseks seisukohaks mingisugust õiguslikku alust. PRIA pole viidanud ühelegi õiguslikule alusele, millest tuleneks, et majandusaasta aruande esitamata jätnud äriühinguga seotud osaniku järgmine äriühing tuleb toetusest ilma jätta. Selline seostamine oleks ilmselgelt meelevaldne, sest isegi kui sama füüsiline isik oleks vastutanud eelmises äriühingus majandusaasta aruannete eest, ei saa ta ette näha, et tulevikus võib majandusaasta aruande esitamine mõjutada toetuse saamist teise äriühingu jaoks, kus ta saab olema osanikuks.
11.PRIA seisukoht kohtu poolt tuvastatu osas, et OÜ Crepers ei tegelenud põllumajandusega, on selgelt vastuoluline. PRIA märgib apellatsioonkaebuses, et „Nende tõendite alusel saab eeldada, et OÜ Crepers ilmselt vist siiski ei tegelenud põllumajandusega, kuid toetuse määramisel ei saa tugineda oletustele.“ Sisuliselt PRIA möönab, et OÜ Crepers ei tegelenud põllumajandusega, ning põllumajandusega tegelemise kohta puuduvad ka igasugused tõendid, ent ei ole ikkagi nõus aktsepteerima fakti, et OÜ Crepers põllumajandusega ei tegelenud. Loomulikult on PRIA-l kahtluse korral õigus koguda ja uurida täiendavaid tõendeid, ent olukorras, kus kaebaja on esitanud omalt poolt juba tõendeid oma seisukohtade kinnitamiseks ning PRIA-l puuduvad igasugused vastupidised tõendid, ei saa PRIA jääda oma endise seisukoha juurde ilma põhjenduseta ja viideteta tõenditele, mis PRIA arvates isiku esitatud tõendid kahtluse alla seavad. PRIA väidab ka, et taotleja esindaja peab suutma tõendada äriühingu vastavust määruse nõudele ja seda ei pea tegema PRIA. Jällegi ei näe ringkonnakohus selliseks väiteks ühtegi õiguslikku alust. ELÜPS § 76 lg-d 5-6 panevad PRIA-le selgelt kontrollimise kohustuse, kas taotlus vastab toetuse saamise nõuetele, nimetades sealjuures ära konkreetsed toimingud, mida PRIA võib selleks teha. Toetuse taotlejale ei ole aga pandud sellise fakti tõendamise kohustust, nagu leiab
PRIA.
12.Äriregistri andmetest lähtumise sidumine õiguskindluse põhimõttega jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei nõua õiguskindluse põhimõte seda, et taotluste lahendamisel lähtutakse just äriregistri andmetest. Kui PRIA peab silmas seda, et PRIA halduspraktikas on seni lähtutud niisuguse küsimuse lahendamisel just äriregistri andmetest, siis leiab ringkonnakohus, et haldusorgan ei saa põhjendada õigusvastase halduspraktika jätkamist õiguskindluse põhimõttega (võrdluseks – Riigikohus ei ole õiguskindluse põhimõtte ettekäändel lugenud õigeks õigusvastase praktika jätkamist kolmanda isiku suhtes, vt RKHKo 3-3-1-53-04, p 13; 3-3-1-23-06, p 12).
Mis puudutab seda, et PRIA jaoks on majandusaasta aruanded justkui arvestatavamad tänu sellele, et äriregistri andmed kehtivad kolmanda isiku jaoks õigetena, siis on kaebaja põhjendatult osutanud sellele, et ka majandusaasta aruanne koostatakse äriühingu enda poolt ning selles kirjeldatut pole põhjust hinnata tõesemaks kui muid äriühingu poolt esitatud andmeid.
13.See, et kõnealuses meetmes ületab toetusetaotlejate arv toetusteks ettenähtud eelarve mahu, on täielikult meelevaldne argument. Kuskilt ei tulene, et toetuseta tuleks jätta seetõttu just need isikud, kellega seotud varasem äriühing oli jätnud esitamata majandusaasta aruande.
14.Samuti leiab PRIA, et ainuüksi EMTAK-i koodi põhjal ei ole õige määrata seda, kas äriühing tegeles põllumajandusega või mitte. Ringkonnakohus märgib siinkohal kõigepealt, et samas soovib PRIA ise võtta selle küsimuse lahendamisel määravaks majandusaasta aruande. Selliselt eelistab PRIA ise üht tõendit teisele, ehkki ise teisal sellist lähenemist kritiseerib. Iseenesest nõustub ringkonnakohus siinkohal küll PRIA seisukohaga, et ainult üht liiki tõendi põhjal ei pruugi olla õige lahendada küsimust, kas äriühing tegeles põllumajandusega. See kinnitab aga veelkord, et küsimus tuleb lahendada haldusmenetluses tavapärasel viisil, rakendades uurimisprintsiipi ning tuvastades vajadusel erinevaid ELÜPS § 76 lg-tes 5 ja 6 sätestatud volitusi kasutades ning sel teel tõendeid kogudes, kas isik tegeles põllumajandusega või mitte.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetluskulude väljamõistmise taotlust ega sellega seonduvaid kuludokumente ei ole ringkonnakohtule esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.