Korrakaitse › Vanglad

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 12.10.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Halduskohus märkis, et Õiguskantsleri 05.10.2016. a pöördumine nr 6-1/16019/1604041 ei ole kohtule siduv dokument ning kohus lähtub asja läbivaatamisel kehtivast õigusest ja kohtupraktikast. Tartu Vangla kodukorra p 6.2 kohaselt on loenduse ajal kinnipeetav kohustatud vanglaametniku kambrisse sisenemisel püsti tõusma ning seisma korrektselt riietatuna oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Kaebaja ei tõusnud 11.04.2016 – 14.04.2016 loenduste ajal vanglaametniku kambrisse sisenemisel voodist üles. Kaebaja väitel ei olnud ta võimeline loenduse ajal voodist üles tõusma, sest pidas 01.04.2016 –30.05.2016 näljastreiki. Halduskohus leidis, et näljastreigi pidamine ei saa olla vastutust välistavaks asjaoluks. Samuti puudusid ajavahemikul 11.04.2016 – 14.04.2016 kaebajal meditsiinilised vabastused kodukorra p-st 6.2 tuleneva kohustuse eiramiseks. Lisaks sellele ei saanud neljapäevase näljastreigi pidamine viia kaebajat sellisesse seisundisse, et ta ei oleks füüsiliselt olnud võimeline hetkeks voodist püsti tõusma. Kohtule esitatud kinnipeetavate jalutuskäikude tabelist nähtub, et nii 11.04.2016 kui ka 12.04.2016 läks kaebaja jalutuskäigule ning võttis suitsetamiseks kaasa ka sigarette. Samuti on halduskohtu hinnangul asjas esitatud tõenditega tõendatud, et 14.04.2016 on kaebaja kambris ringi liikunud. Seega juhul, kui kaebaja suutis 14.04.2016 voodist üles tõusta, ei ole usutav, et ta ei saanud seda teha 11.04.2016–13.04.2016. Halduskohtu hinnangul viitavad tõendid sellele, et kaebaja pidi 11.04.2016–14.04.2016 olema füüsiliselt võimeline täitma vangla kodukorra p-s 6.2 sätestatud kohustusi. Järelikult pani kaebaja 11.04.2016–14.04.2016 tahtlikult ja korduvalt toime vangla kodukorra p-i 6.2 rikkumise ning vastustajal oli alus kohaldada tema suhtes distsiplinaarkaristusi. Samuti olid distsiplinaarmenetluse käigus tagatud kaebaja õigused. Halduskohus märkis, et kuna kaebaja puhul on tegemist süstemaatilise korrarikkujaga, siis ei saa pidada käskkirjadega nr 6-2/766, 6-2/779, 6-2/781, 6-2/788 ja 6-2/789 määratud distsiplinaarkaristusi ka ebaproportsionaalseteks. Tartu Vangla 13.05.2016. a käskkirjaga nr 6-2/790 karistati kaebajat viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et ta 16.04.2016. a toimunud hommikuse loenduse ajal ei allunud vanemvalvuri korduvatele korraldustele öelda oma ees- ja perekonnanimi. Vangla kodukorra p-i 6.4 kohaselt on loendust teostava ametniku korraldusel kinnipeetav kohustatud ütlema selgelt oma ees- ja perekonnanime. Kaebaja väidete kohaselt on vanglaametnik esitanud 16.04.2016. a ettekandes valeandmeid. Vastustaja kinnitusel on andmed kaebaja käitumise kohta 16.04.2016 usaldusväärsed. Halduskohus asus asja materjalide pinnalt seisukohale, et vanglaametniku poolt ettekandes nr 2261 esitatud andmed 16.04.2016 loenduse ajal kaebaja käitumise kohta on õiged. Halduskohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et vanglaametnik esitab teadlikult valeandmeid ja riskib ametikoha kaotamisega. Järelikult oli vastustajal alus kohaldada kaebaja suhtes distsiplinaarkaristust. Samuti olid distsiplinaarmenetluse käigus tagatud kaebaja õigused täies mahus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses käskkirjadega nr 6-2/766, 6-2/779, 6-2/781, 6-2/789 ja 6-2/790 märkis halduskohus, et kaebaja poolt vanglale 25.05.2016 esitatud kahju hüvitamise taotlusest ei nähtu, et kaebaja oleks nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist seoses nõuetele mittevastavate kartseritingimustega ja seoses asjaoluga, et enne määratud distsiplinaarkaristuste täideviimist ei võimaldatud kaebajale näljastreigijärgset taastusravi. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus jättis hüvitamisnõude selles osas läbi vaatamata. Seoses vaidlusaluste käskkirjadega kaebajale kokku 38-ööpäeva pikkuse kartserikaristuse määramise osas luges halduskohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks. Kuna halduskohus leidis, et vaidlusalused käskkirjad nr 6-2/766, 6-2/779, 6-2/781, 6-2/788, 6-2/789 ja 6-2/790 on õiguspärased, puudus alus sellega seonduva

kahjunõude rahuldamiseks. Kahjunõude osas, mis puudutas kaebaja kartseris viibimist 10.06.2016–18.07.2016 ehk 38 päeva jooksul järjest, asus halduskohus seisukohale, et vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Riigikohtu praktika kohaselt ei tulene vangistusseadusest keeldu distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt sellest, et karistatu juba viibib kartseris. Sellest tulenevalt ei ole täidetud kahjunõude rahuldamise eeldused ning halduskohus jättis kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude ka selles osas rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

siiski vaid kokku 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (10.06.2016–20.06.2016 ja 28.06.2016–18.07.2016).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Arvesse tuleb võtta seda, et kaebaja oli ka varem korraldustele allumata jätnud, mistõttu ei olnud vaidlusalustest käskkirjadest nähtuvalt 11.-14.04.2016 ja 16.04.2016 tegemist kaebajale mitteomase ega tema puhul ootamatu käitumisega. Vaidlusalustest käskkirjadest nähtub ka see, et kaebajat oli allumatuse eest varem karistatud neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Nimetatud asjaolu näitab selgelt, et varasem karistus ei olnud kaebajale mõju avaldanud. Arvestades eelnevat, ei saa kaebajale vaidlusaluste käskkirjadega samalaadsete rikkumiste eest mõistetud, kuid nüüd juba viie ööpäeva pikkust kartserikaristust iga rikkumise eest, pidada ebaproportsionaalseteks karistusteks. VangS § 67 lg 1 p 4 näeb ette võimaluse karistada kinnipeetavat ühe rikkumise eest kuni 45-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Seega on kaebajale vaidlusaluste kuue käskkirjaga mõistetud viie ööpäeva pikkune karistus iga rikkumise eest lähedane kartserisse paigutamise alammäärale. Ka VangS § 63 ei piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme samasisulise rikkumise eest. VangS § 63 lg-ga 3 on keelatud üksnes mitme distsiplinaarkaristuse määramine ühe ja sama rikkumise eest. Seega ei olnud kaebaja karistamine kartserisse paigutamisega kuue rikkumise eest kokku 30 päevaks vastuolus ka VangS § 63 lg 1 p-ga 4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlusalused käskkirjad on igati õiguspärased ja vastustaja ei ole neis ka kaalutlusvigu teinud. Samuti ei saa korduvalt vanglaametniku korraldustele mitteallumist pidada kergeteks rikkumisteks. Kaebajal oli käskkirjadest nähtuvalt vaidlusalusel ajal neli kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kolm olid määratud korraldustele mitteallumise eest ning varasemalt oli teda veel 23 korral distsiplinaarkorras karistatud ja neist vähemalt kuuel korral samuti allumatuse eest. Halduskohus on otsuse p-des 7.10 ja 8.3 ekslikult märkinud, et kaebajal on 23 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest vähemalt kuus on saadud korraldusele allumatuse eest, sest vaidlusaluste käskkirjade kohaselt oli nende 23 karistuse osas tegemist kehtetute karistustega. Antud asjaolu ei muuda siiski ebaõigeks halduskohtu järeldust, mille kohaselt on kaebaja süstemaatiline distsipliinirikkuja ja jätnud ka varem korduvalt vanglaametniku korraldustele õigusvastaselt allumata. Kuna kaebajat oli allumatuse eest varem karistatud neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, siis ei ole kehtivas õiguses muid mõjutusvahendeid peale pikemaajalise kartserikaristuse, mis võiks kaebaja puhul olla tõhus. Neid asjaolusid arvestades ei saa viie ööpäeva pikkuseid kartserikaristusi pidada ebaproportsionaalseteks ja karistuse pikkusest tulenevalt kaebaja õigusi rikkuvateks.

mittevõimaldamisega läbi vaatamata. Vastavalt halduskohtu otsuse p-le 9.2 jättis kohus esitatud kaebuse eespool nimetatud osas läbi vaatamata, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuigi kaebaja halduskohtu seisukohaga ei nõustu, ei ole ta toonud välja ühtegi asjakohast põhjendust ega tõendit, mis võimaldaks asuda vastupidisele seisukohale. Nähtuvalt haldusasja materjalidest (tõlge lk 56, kd I) pöördus kaebaja Tartu Vangla poole kahjunõudega 25.05.2016. Esitatud kahjunõudes palus kaebaja vastustajalt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et seitsme (käesoleva asja raames menetletakse neist kuut) käskkirjaga määrati talle distsiplinaarkaristusena kokku kartserikaristused 38 päevaks tema poolt esitatud põhjendusi arvestamata. Kuna kaebaja poolt vastustajale 20.05.2016 esitatud kahjunõude sisust ei nähtu kuidagi, et ta oleks selles taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist seoses nõuetele mittevastavate kartseritingimustega ja seoses asjaoluga, et enne määratud distsiplinaarkaristuste täideviimist ei võimaldatud kaebajale näljastreigijärgset taastusravi, on tal eelpoolnimetatud kahjunõuete osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 8 ja HKMS § 47 lg-le 1, mistõttu jättis halduskohus õigesti hüvitamisnõude selles osas läbi vaatamata. Ka see, et halduskohus ei olnud viidatud nõuete osas kaebust varem tagastanud, ei muuda kaebaja arvamust õigeks, sest HKMS näeb ette, et kui otsuse tegemise ajal, s. o pärast kaebuse menetlusse võtmist selgub, et osa hüvitamiskaebuse aluseks olevate nõuete puhul on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, kohaldub HKMS § 151 lg 1 p 1, mille kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud, s. h see, et osade kaebuses esitatud hüvitamisnõude aluste osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse 25.05.2016 (reg. nr 1-13/82-1) ja kirjutas selles, et nõuab kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et: „/..../ olid käskkirjad seitsme raporti kohta, mille kohaselt mulle määrati kolmekümne kaheksaks päevaks kartserisse paigutamine (arvestamata minu poolt esitatud põhjendatud asjaolusid)“. Asja materjalidest nähtuvalt olid viidatud seitse käskkirja (s. h käskkiri nr 6-2/782, mida ei menetletud käesoleva haldusasja raames) antud perioodil 11.-13.05.2016 ja seega 25.05.2016. a seisuga olemas ning kaebajale teatavaks tehtud. 25.05.2016. a seisuga ei olnud Tartu Vangla aga ühtegi neist käskkirjadest täitmisele pööranud ja seega ei viibinud kaebaja 25.05.2016 viidatud käskkirjade alusel veel kartseris ning ammugi ei olnud ta seal viibinud samade käskkirjade alusel juba 38 päeva järjest. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristusi ei olnud täide viidud ning seetõttu ei saanud ta 25.05.2016. a kahjunõude esitamise ajal veel kuidagi teada, millal ja kuidas täpselt talle nende seitsme käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristused täitmisele pööratakse. Asja materjalidest nähtuvalt (kd I, tl 20-22; 24-25; 57p-58 ja kd II, tl 41p) pöörati kaebaja poolt viidatud seitse käskkirja täitmisele, s. o kaebaja paigutati kartserisse, alles 10.06.2016. Nähtuvalt vangla 27.06.2016. a vastusest mõistis ka vastustaja kaebaja 25.05.2016. a kahju hüvitamise taotluses toodud lauset nii, et kaebaja soovis mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et talle määrati seitsme käskkirjaga kokku 38 päevaks kartserisse paigutamine ilma tema esitatud põhjendusi arvestamata, s. o õigusvastaselt. Seega on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul vaadanud põhjendamatult hüvitamiskaebuse sisuliselt läbi osas, mis puudutas kohtu enda tõlgenduse kohaselt kaebaja kartseris viibimist 38 päeva (käesoleva haldusasja kontekstis 30) jooksul järjest, kuigi vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks ei olnud kaebajat veel kartserisse paigutatudki, s. o sellise sisuga hüvitamisnõude puhul oli kaebajal ilmselgelt kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata ning kaebus ei olnud seetõttu HKMS § 47 lg 1 kohaselt lubatav. HKMS §-st 200 tulenevalt on ringkonnakohtul mittelubatava kaebuse korral võimalik halduskohtu otsus ka vastavas osas tühistada ning jätta kaebus läbi vaatamata osas, mille ulatuses ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

Einar Vene

Tanel Saar

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.