lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-14105/5

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-14105/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1806
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 70 lg 4Ühine omandAÕS § 80 lg 2Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14105

Tsiviilasi

TS hagi MT vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju maakohtu 21. septembri 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): TS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov Kostja: MT (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 21. septembri 2016 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Määrata kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 368 lg 1Tuvastushagi
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 372Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 442 lg 5Otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 3Määruskaebuse menetlemine maakohtus

HAGI ESE JA ALUS NING HAGEJA TAOTLUSED

1.TS (hageja) esitas 19. septembril 2016 Harju Maakohtule hagi MT (kostja) vastu nõudega „tunnustada [hageja] omandiõigust 1⁄2 Tallinnas, Ehitajate tee 111-50 asuvast korteriomandist“ (edaspidi „vaidlusalune korteriomand“).
2.Hageja tõi hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 TS ja NS (koos edaspidi „abikaasad“) olid abielus 22. jaanuar 1982 – 16. mai 1996 ja selle abielu kestel erastas TS vaidlusaluse korteriomandi reaalosaks oleva korteri (edaspidi „korter“);  peale abielu lahutamist jagasid abikaasad 27. märtsil 1997 ühisvara, mille kohaselt korter TS-le ja NS sai rahalise kompensatsiooni;  vaidlusalune korteriomand kinnistati 18. veebruaril 2003 ja omanikuna kanti kinnistusraamatusse TS;  NS suri ca 16. augustil 2006 ja kostja on tema tütrena väidetav pärija;  TS tegi 29. septembril 2014 testamendi, milles märkis enda pärijateks võrdsetes mõttelistes osades JG ja hageja;  TS suri 7. oktoobril 2014 ning notar väljastas 1. detsembril 2014 pärimistunnistuse, mille kohaselt on pärijateks JG ja hageja;  pärimistunnistuse alusel kanti JG ja hageja kinnistusraamatusse vaidlusaluse korteriomandi ühisomanikena;  kostja esitas 1. augustil 2016 kinnistamisavalduse ja pärimistunnistuse kinnisraamatu kande parandamiseks ja enda sisse kandmiseks vaidlusaluse korteriomandi ühisomanikuna.

3.Hagiavalduses sisaldusid hagi tagamise ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku JG menetlusse kaasamise taotlused. Maakohus jättis 20. septembri 2016 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Maakohus keeldus 21. septembri 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel menetlusse võtmast. Maakohus järeldas hagi alusest ja kinnistusraamatu andmetest, et hageja ja JG on kantud vaidlusaluse korteriomandi ühisomanikena kinnistusraamatusse ning asjaolude kohaselt on nende osad ühisomandis võrdsed (st kummalgi 1⁄2 suurune osa). Sisuliselt soovib hageja tunnustada seda, mis tal juba on. Neil asjaoludel ei ole hageja õiguste rikkumine kostja poolt võimalik ja TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel tuleb hagi menetlemisest keelduda. Kuivõrd kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, siis ei ole kostjal võimalik kinnistusraamatusse kannet ehk omandi muudatust ilma hageja ja JG nõusolekuta teha. Seega ei riku ka kostja esitatud kinnistamisavaldus hageja õiguseid. Täiendavalt sedastas maakohus, et hagi alusest nähtuvalt ei sõlminud abikaasad korteri kui vallasasja jagamise kohta notariaalselt tõestatud kokkulepet. Asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-te 1 ja 4 kohaselt pidanuks aga abikaasadevaheline korteri kui ehitisest vallasasja jagamise leping olema seadusest tulenevalt sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Vara jagamise ajal (27. märtsil 1997) kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 93 lg 3 kohaselt on seaduses sätestatud tehingu notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel tehing tühine ning § 66 lg 3 alusel on tühine tehing kehtetu algusest peale. Sellest järeldas maakohus, et korter jäi abikaasade ühisvarasse ega saanud TS ainuomandiks. Seetõttu on hagi perspektiivitu, kuivõrd sellega taotletavat eesmärki ei ole võimalik hagi lahendamisel saavutada TsMS § 371 lg 2 p 2 lõpuosa järgi (vaidlustatud määruses ilmselt ekslik viide §-le 372). 2 (5)

MÄÄRUSKAEBUS

5.Hageja esitas vaidlustatud määruse peale 6. oktoobril 2016 määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus keeldus põhjendamatult hagi menetlusse võtmisest. Hagi esitamist õigustab olukord, kus märkus pärimistunnistusel ja pärijate lisandumine ei võimalda hagejal käsutada vara. Omanikul on asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel õigus nõuda igasuguse rikkumise kõrvaldamist ka siis kui pole seotud valduse kaotusega. Seega ei ole tegemist hagiga, mille esitamine oleks õiguslikult võimatu. Kostja on ka juba taotlenud vaidlusaluse korteriomandi kohta tehtud kinnistusraamatu kande muutmist kinnistusosakonnalt ja algatanud pärimismenetluse seoses korteriomandiga, mistõttu on hagi esitatud õigesti kostja vastu. Hageja ei nõustu ka maakohtu järeldusega abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe vormipuuduse kohta. Hageja ei ole olnud abikaasade võimaliku ühisvara jagamise kui tehingu pool, aga ta on hagis esitanud faktilised asjaolud ja oma seisukoha, et pärandi avanemise ajaks oli TS korteri ainuomanik. Hageja esitas üksnes arvamuse, et abikaasad võisid jagada oma elu ajal ühisvaraks oleva korteri, aga selle arvamuse ega abikaasade vahelisele varasuhtele antud kvalifikatsiooniga ei ole kohus asja sisulisel arutamisel seotud. Hageja peab ka võimalikuks, et TS pärandi avanemise ajal oli siiski vaidlusaluse korteriomandi ainuomanik.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ega edastanud seda teistele menetlusosalistele. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle 11. oktoobri 2016 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Hageja esitas 18. oktoobril 2016 ringkonnakohtule kinnistusraamatu andmetest ja tõi esile, et:

täiendava

tõenina

väljatrüki

 vaidlusalune korteriomand moodustati pärast abikaasade abielu lahutamist, seega ei saa see olla abikaasade jagamata ühisvara, aga abikaasade jagamata ühisvara võib olla korter kui vallasasi, mille osas saab olla kostjal kui NS pärijal olla vaid hüvitise nõue;  11. oktoobril 2016 kinnistusraamatusse ametiülesannete käigus (kostja kasuks) sisse kantud vastuväide rikub hageja kui omaniku õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb muuta määruse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
9.Esmalt käsitleb ringkonnakohus küsimust, kas määruskaebuse lahendamiseks on vaja küsida teiste menetlusosaliste seisukohti. TsMS § 663 lg 3 sätestab, et maakohus toimetab määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsib neilt vastuse. Vähemalt üldjuhul puudutab hagi menetlusse võtmise küsimus ka kostja huve, sest sellest võib sõltuda pooltevahelise vaidluse lahendamise kiirus (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 33 kolmas lõik). Ringkonnakohus asub seisukohale, et käesolevas asjas ei ole vaja küsida määruskaebusele kostja ega ka hagiavalduses kolmanda isikuna märgitud JG vastust. Hagi menetlusse võtmise määruse peale esitatud määruskaebus ei puuduta nende huve, kui hagi menetlusse võtmine on välistatud õigusliku perspektiivituse tõttu. Sellises olukorras kostja ja teiste menetlusosaliste vastuse nõudmine ei oleks kooskõlas TsMS §-s 2 sätestatud eesmärkidega.
10.Maakohus rajas hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustuse kahele järeldusele: esiteks puudub hagejal õiguskaitsevajadus, teiseks pole hagil edulootust abikaasade ühisvara 3 (5)

jagamise kokkuleppe vorminõuete rikkumise tõttu. Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustu, aga kokkuvõttes on maakohus teinud õige otsustuse, et hagi ei saa senisel kujul menetlusse võtta.

11.Hageja õiguskaitsevajadust ei saa eitada olukorras, kus hageja soovib õigusselguse saavutamiseks omandiõiguse tunnustamist. Ringkonnakohtu hinnangul on omanikul AÕS § 80 lg 2 esimeses pooles märgitud nõudeõigus ka juhul, kui ta ei esita kostja vastu vindikatsioonihagi, st sama sätte teises pooles nimetatud nõuet. Riigikohus on omandiõiguse tunnustamise nõude eraldi esitamise võimalust samuti jaatanud (3. aprilli 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-03, p 27). Hagi esemest ja hageja põhjendustest nähtuvalt soovib hageja sisuliselt esitada tuvastushagi, sest ta ei nõua kostjalt ühtegi sooritust (nt asja väljaandmist või tahteavaldust). TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus nõustub hageja määruskaebuse väidetega, et kinnisasja omanikul võib olla piisav õiguslik huvi selle sätte tähenduses, kui kostja on juba astunud konkreetseid samme saavutamaks omandit samale asjale. Eelkõige saab omaniku huvi põhjendada sooviga luua õigusselgus ja vältida hilisemaid vaidlusi asjale tehtud kulutuste, sellest saadud kasu jms osas.
12.Maakohus on ekslikult asunud hagi menetlusse võtmisel analüüsima seda, kas abikaasade vaheline ühisvara jagamise kokkulepe on kehtiv. Tegemist on asjaolu tuvastamise ja sellele õigusliku hinnangu andmisega, mida ei saa teha hagi menetlusse võtmise otsustamisel (vt nt Riigikohtu 2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13).
13.Siiski ei ole hagi õiguslikult perspektiivikas. Kohus võib jätta hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata mh siis, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga. Hageja väitel on tema ja JG kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse korteriomandi ühisomanikena. Kostja vastu esitatud hagi esemeks on nõue tunnustada, et hagejale kuulub 1⁄2 suurune osa korteriomandist. TsMS § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Viidatud sätetest järeldub, et hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (vt Riigikohtu
17.detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13 teine lõik, ja 10. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14). AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Kohus ei saa kostja, kes ei ole vaidlusaluse korteriomandi omanik, vastu esitatud hagi lahendamisel määrata hageja ja JG omandiosade suuruseid ega tuvastada hageja mingit muud laadi omandiõigust vaidlusalusele korteriomandile. Hageja ei väida, et talle kuuluks korteriomandist 1⁄2 suurune mõtteline osa ega ka seda, et korteriomand oleks mingil viisil pooleks jagatud. Sisuliselt tähendaks hageja soovitud nõudes hagi rahuldamine, et hageja praegune roll ühisomanikuna muutuks, aga seda ei saa saavutada muul viisil, kui teise ühisomaniku vastu hagi esitamisega. Hagiavalduse resolutsioonis märgitud nõudega ei ole võimalik saavutada eesmärki, et kostja suhtes võiks hageja tugineda vaidlusalusest korteriomandist 1⁄2 suuruse osa hagejale kuulumisele.
14.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus on menetlust lõpetav lahend ja TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi tuleb selles otsustada menetluskulude jaotus. Kuna hagi jääb 4 (5)

menetlusse võtmata ja määruskaebus rahuldamata, siis kannab hageja TsMS § 168 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kõik menetluskulud. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab ringkonnakohus kindlaks, et teistele menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad, sest nad ei ole menetluses osalenud. TsMS § 150 lg 1 p 2 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Seega saab hageja esitada maakohtule taotluse hagi esitamisel makstud riigilõivu tagastamiseks.

15.Tulenevalt TsMS § 372 lg-st 5 ja § 696 lg-st 1 on käesolev määrus vaidlustatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium