Jõelähtme valla kaebus Maa-ameti 08.12.2016 kirja nr 67/16/13863-12 tühistamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks vaadata Jõelähtme valla 28. septembri 2016. a taotlus nr 56/2509-7 uuesti läbi
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jõelähtme valla taotlus kaebuse nõuete muutmiseks rahuldamata.
2.Jätta Jõelähtme valla kaebus 08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 tühistamise ja Maa-ameti kohustamise nõuete osas läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD ja menetluse käik
1.Jõelähtme Vallavalitsus esitas 31.05.2016 kirjaga nr 5-6/2509 Harju Maavalitsusele taotluse Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas paikneva Jägala puhkekeskuse maa (pindala 87 005 m2; sihtotstarve 100% sotsiaalmaa) andmiseks munitsipaalomandisse maareformi seaduse (MaaRS) § 28 lg 1 p 4 alusel (s.o sotsiaalmaana). Harju maavanem palus 08.07.2016 kirjaga nr 8-8/1474 Keskkonnaministeeriumil esitada munitsipaliseerimise taotluse suhtes oma seisukoht. Keskkonnaministeerium edastas pöördumise vastamiseks Maa-ametile, kes leidis 23.08.2016 kirjas nr 6-7/16/13863-6, et Harju maavanemal ei ole võimalik anda Jägala puhkekeskuse maaüksust MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel Jõelähtme valla munitsipaalomandisse, sest Maa-amet algatab nimetatud maa MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel (s.o riigi maareservina) riigi omandisse jätmise menetluse. Harju maavanem teavitas 24.08.2016 kirjaga nr 8-8/1622 Jõelähtme Vallavalitsust asjaolust, et Maa-amet teatas 23.08.2016 kirjaga nr 6-7/16/13863-3 riigi jätkuvast huvist taotletud maaüksuse suhtes. Sellest tulenevalt tagastas Harju maavanem maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemise toimiku Jõelähtme vallale.
2.Jõelähtme Vallavalitsus esitas Harju Maavalitsusele 08.09.2016 teabenõude nr 56/2509-3, milles palus teatada, kas maa munitsipaalomandisse andmiseks esitatud 31.05.2016 taotluse lahendamise haldusmenetlus on Harju Maavalitsuse 24.08.2016 kirjaga nr 8-8/1622 lõppenud ning kas nimetatud kiri kujutab endast taotluse lahendamise kohta antud lõplikku haldusakti või kavatseb Harju Maavalitsus anda veel mingi haldusakti. Harju maavanem selgitas 19.09.2016 vastuses nr 2-2/16/49, et maa munitsipaalomandisse andmise toimik tagastati, sest Maa-amet soovib munitsipaalomandisse taotletava maa jätmist riigi omandisse.
3-17-377
Tegemist oli menetlustoiminguga, mis ei lõpetanud maa munitsipaalomandisse andmise menetlust, sest kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt õigus esitada sama maa osas uus taotlus (st taotleda menetluse jätkamist). Menetlust lõpetavaks haldusaktiks on maa riigi omandisse jätmise otsus.
3.Jõelähtme Vallavalitsus esitas 26.09.2016 kirjaga 5-6/2509-6 Harju Maavalitsusele uuesti 31.05.2016 kirjaga nr 5-6/2509 edastatud taotluse Jägala puhkekeskuse maa munitsipaalomandisse andmiseks, paludes selle menetluse peatada kuni maa riigi omandisse jätmise otsustamiseni.
4.Jõelähtme Vallavalitsus esitas 28.09.2016 kirjaga nr 5-6/2509-7 Maa-ametile taotluse mitte alustada Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmist või alternatiivselt peatada vastav menetlus seoses asjaoluga, et Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013 otsusega nr 33 on algatatud Jägala-Joa puhkeala detailplaneering, mille eesmärk on muuta valla üldplaneeringus ettenähtud perspektiivne elamumaa spordi- ja puhkeehitiste maaks.
5.Maa-amet selgitas 08.12.2016 kirjas nr 6-7/16/13863-12, et kuna Harju maavanema 24.08.2016 kirjas nr 8-8/1622 puudus viide Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ § 7 lg-le 2, siis lõppes Jägala puhkekeskuse maa munitsipaalomandisse andmise menetlus korra § 8 lg 4 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 2 alusel Harju maavanema poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega ja dokumentide tagastamisega taotluse esitajale. Kuna maa munitsipaalomandisse andmise otsustajal ei ole riigi huvi selgudes muud võimalust, kui keelduda maa munitsipaalomandisse andmisest, siis ei tähenda toimiku tagastamine mitte midagi muud kui keelduvat otsust. Maa munitsipaalomandisse andmise otsustaja ei saa ega peagi otsuses põhjendama teise haldusorgani poolt väljendatud maa riigi omandisse jätmise vajalikkust. Maavanema otsus on piisavalt motiveeritud sellega, et viidatud on riigi huvile ja lisatud seda väljendanud riigiasutuse kirjalik seisukoht või maa riigi omandisse jätmise otsus. HMS ega maa munitsipaalomandisse andmise kord ei näe haldusorganile ette võimalust peatada maa munitsipaalomandisse andmise menetlus kuni maa riigi omandisse jätmise menetluse lõpuleviimiseni. MaaRS § 40 lg-s 4 sätestatu kohaselt oli maa munitsipaalomandisse andmise taotluste esitamise lõpptähtpäevaks 30.06.2016 ning selle ennistamine ei ole võimalik. Seega puudub Jõelähtme Vallavalitsusel võimalus esitada sama maa osas uut taotlust.
6.Harju maavanem tagastas 19.12.2016 kirjaga nr 8-8/1622 Jõelähtme Vallavalitsuse 26.09.2016 taotluse nr 5-6/2509 maa munitsipaalomandisse andmise korra § 7 lg 2 alusel, sest taotlus ei sisalda sama korra § 6 lg 2 p-s 8 nõutud andmeid maa riigi omandisse jätmiseks esitatud taotluse lahendamise kohta.
7.Maa-amet tagastas 16.01.2017 otsusega nr 6-7/17/541-2 Jõelähtme Vallavalitsuse 09.01.2017 vaide Maa-ameti 08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks HMS § 79 lg 1 p 1 alusel, sest vaide esitajal puudub vaide esitamise õigus. Jägala puhkekeskuse maa munitsipaalomandisse andmise menetlus lõppes Harju maavanema 24.08.2016 kirjaga nr 8-8/1622, mida vaide esitaja ei ole vaidlustanud. Kõnealuse haldusakti vaidlustamise vajadust pidi vaide esitaja mõistma hiljemalt Maa-ameti 08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 kättesaamisel. Kuna MaaRS § 40 lg 4 kohaselt ei ole maa munitsipaalomandisse taotlemine alates 01.07.2016 enam võimalik, ei saa Maaameti tegevus (sh vaidlusaluse maa riigi omandisse jätmine) rikkuda Jõelähtme valla õigusi. Vaide esitaja soovitud eesmärgi (Jägala puhkekeskuse maa munitsipaalomandisse saamine) saavutamine ei ole võimalik, mistõttu puudub tal ilmselgelt vaide esitamise õigus. Isegi kui maa munitsipaalomandisse andmise menetlus ei lõppenud Harju maavanema 24.08.2016 kirjaga, saaks valla õigusi rikkuda vaid maa riigi omandisse jätmise otsus. Maa-ameti 08.12.2016 kiri ei ole lisaks haldusakt, mida oleks võimalik kehtetuks tunnistada.
8.Jõelähtme Vallavalitsus esitas 16.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maaameti 16.01.2017 vaide tagastamise otsuse nr 6-7/17/541-2 tühistamiseks, Maa-ameti 2(8)
3-17-377
08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 tühistamiseks või selle õigusvastasuse tuvastamiseks ning Maa-ameti kohustamiseks vaadata Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlus uuesti läbi. Alternatiivselt palus kaebaja kohustada Maa-ametit vaatama uuesti läbi Jõelähtme Vallavalitsuse 09.01.2017 vaide nr 5-6/2509-10.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 28.02.2017 määrusega kaebuse Maa-ameti 16.01.2017 otsuse nr 6-7/17/541-2 tühistamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks vaadata Jõelähtme valla 09.01.2017 vaie nr 5-6/2509-10 uuesti läbi. Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2017 määrusega ja Riigikohtu 15.06.2017 määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata. Selle tulemusel on kaebus menetlusse võetud üksnes nõuete osas tühistada Maa-ameti 08.12.2016 kiri nr 67/16/13863-12 ja kohustada Maa-ametit vaatama Jõelähtme valla 28.09.2016 taotlus nr 56/2509-7 uuesti läbi.
10.Jõelähtme vald esitas 15.06.2017 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata keskkonnaministril või Maa-ameti peadirektoril haldusakti andmise, millega jäetakse Jägala puhkekeskuse maaüksus piiriettepanekuga nr AT160820004 riigi omandisse MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi reservmaana. Tallinna Halduskohus jättis 27.06.2017 määruse resolutsiooni pga 1 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Jõelähtme vald esitas 06.07.2017 halduskohtu 27.06.2017 määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.07.2017 määrusega rahuldamata.
11.Kaebaja esitas 04.08.2017 kaebuse muutmise taotluse, milles leiab, et käesolevas haldusasjas Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2017 kohtumäärusest tulenevalt ei ole tühistamisnõue enam asjakohane (vaidlustatud Maa-ameti 08.12.2016 kiri nr 6-7/16/13863-12 on menetlustoiming mitte haldusakt) ning palub selle nõude asemel tuvastada, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise taotluse nr. 56/2509 menetlus ei ole lõppenud ning Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluses tuleb kaaluda Jõelähtme valla huvi Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks. Samuti täpsustab kaebaja kohustamisnõuet, milles palub kohustada Maa-ametit vaatama Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 5-6/2509-7 uuesti läbi osas, milles Jõelähtme vald on palunud Maa-ametil peatada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi reservmaaks jätmise menetluse. Kohtule esitatud kaebuse eesmärk on olnud saavutada, et Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluses arvestataks kaebaja 31.05.2016 taotlusega anda sama maa munitsipaalomandisse ja Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013 otsusega nr 33 algatatud JägalaJoa puhkeala detailplaneeringu menetlemise tulemustega. Seega on õige ringkonnakohtu järeldus, et sisuliselt soovitakse kaebusega kohustada vastustajat arvestama haldusakti andmisel muu hulgas konkreetsete asjaolude ja kaalutlustega. Kui käesolevas kohtumenetluses ei tuvastata, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-6/2509 menetlus ei ole lõppenud ning et Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluses tuleb kaaluda Jõelähtme valla huvi Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks, ei oleks vastavate asjaolude ja kaalutlustega arvestamine vastustajale kohustuslikud. Seega on kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik kaebuse muutmine ning tühistamisnõude asendamine tuvastamisnõudega. Tuvastamisnõue on esitatud preventiivsel eesmärgil, vältimaks vastustaja kui haldusorgani jätkuvat ja/või korduvalt õigusvastast tegevust kaebuse esitaja suhtes. Varasemates kirjades on vastustaja ebaõigesti leidnud, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise taotluse menetlus on lõppenud. Seega esineb reaalne oht, et samasugusele ebaõigele seisukohale võib vastustaja asuda ka tulevikus. Nii ei ole vastustaja oma 23.08.2016 kirjas nr 6-7/16/13863-6 omistanud mitte mingisugust kaalu ega tähendust Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise avaldusele ning on leidnud, et see maaüksus tuleb igal juhul riigistada. Puuduvad andmed selle kohta, et vastustaja oleks oma viimatisi seisukohtasid revideerinud. 3(8)
3-17-377
Kuna vastustaja on 21.06.2017 protsessidokumendis tunnistanud, et ta ei ole Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 5-6/2509-7 lahendanud (lk 8 p 37: „Vastustaja möönab, et taotlus nr 5-6/2509-7 jäi haldusmenetlusliku taotlusena HMS kohaselt lahendamata.“), jääb kaebaja kohastamisnõude juurde, paludes vastustaja kohustamist Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotluse nr. 5-6/2509-7 uueks läbivaatamiseks osas, milles kaebuse esitaja on palunud vastustajal peatada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi reservmaaks jätmise menetluse. Kuivõrd käesolevaks ajaks on alustatud Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetlust, siis on muutnud ainetuks kaebuse esitaja taotlus Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluse mitte alustamiseks. Kaebajal on kaebeõigus tulenevalt HKMS § 44 lg-test 4 ja 5. Õigused heale haldusele ning korraldusele ja menetlusele kehtivad ka kaebaja osas. Samuti takistab olukord, kus vastustaja jätab kaebaja taotluse Jägala puhkekeskuse maa riigistamise menetluse peatamiseks lahendamata ning ei kaalu Jõelähtme valla huvi Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks sama maaüksuse riigistamisel, kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist. Jõelähtme vald vajab Jägala puhkekeskuse maad, tagamaks valla territooriumil heakorda ning loomaks muuhulgas võimalusi sisukaks vaja aja veetmiseks, kehakultuuriga tegelemiseks ning noorsootöö korraldamiseks.
12.Vastustaja leiab, et nii kaebuses esitatud nõuded kui ka kaebaja poolt palutud kaebuse muutmise nõuded on ilmselgelt perspektiivitud ning nendega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Kaebaja subjektiivseid õigusi võiks rikkuda Maa-ameti peadirektori otsus maa riigi omandisse jätmise kohta, millisel juhul on kaebajal sellega mittenõustumisel võimalik see otsus vaidlustada. Seetõttu on käesoleva kaebusega halduskohtu poole pöördumine ennatlik. Tuvastamisnõue ei ole asjakohane ega lubatav ning kaebus on ennatlik ja perspektiivitu. Kaebuse muutmine oleks otstarbekas ja vajalik, kui kaebaja poolt soovitud uus nõue on sobiv kaebuse esialgse eesmärgi saavutamiseks. Kaebusest ja teistest menetlusdokumentidest saab teha vaid ühese järelduse, et kaebuse tegelik eesmärk on saada Jägala puhkekeskuse maaüksus munitsipaalomandisse. Vastustajale on teada, et kaebaja on esitanud Harju maavanemale taotluse Jägala puhkekeskuse maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks MaaRS § 28 lõike 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaana. Vastustaja on menetluse käigus antud seisukohtades avaldanud arvamust, et maavanem on maa munitsipaalomandisse andmise taotluse ja toimiku tagastamisega riigi huvi põhjendusel sisuliselt maa munitsipaalomandisse andmise menetluse lõpetanud. Samas on Harju maavanem jäänud seisukohale, et menetlus ei ole lõppenud ning toimik on tagastatud Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määruse nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord” (määrus nr 133) § 7 lõike 2 alusel kui puudusega toimik. Vastustaja ei ole Jägala puhkekeskuse maaüksuse munitsipaalomandisse andmist läbiviivaks haldusorganiks. Selleks on määruse nr 133 kohaselt Harju Maavalitsus, kelle hinnangul menetlus lõppenud ei ole. Seega jääb vastustajale selgusetuks, kuidas aitab kaebuse muutmine, et kohus tuvastaks maa munitsipaalomandisse menetluse mittelõppemise, kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele, kui menetlust läbi viiva haldusorgani hinnangul menetlus lõppenud ei ole. Kaebaja soovib, et Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluses kaalutaks Jõelähtme valla huvi saada Jägala puhkekeskuse maaüksus munitsipaalomandisse. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks peab kaebaja kohtu kaudu nõudma nõuetekohase haldusmenetluse läbiviimist. Maa-ametile, kes algatas Jägala maaüksuse puhkekeskuse maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluse, on teada Jõelähtme valla huvi ja põhjendused ning maa riigi omandisse jätmise menetluses neid kindlasti analüüsitakse. Seejuures nähtub valla huvidega arvestamine juba sellest, et maa riigi omandisse jätmise menetluses on vallalt taotletud Jägala maaüksusele määrata sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa. Teades, et maaüksus asub detailplaneeringu kohustusega alal ning koostamisel on üldplaneeringut muutev detailplaneering, ei ole Maa-ameti hinnangul mõistlik määrata maaüksusele üldplaneeringust tulenevat elamumaa juhtotstarvet. Seega, riigile on valla soovid teada ning riik on juba tutvunud 4(8)
3-17-377
ja analüüsib kindlasti veelkord Jõelähtme valla huvi ja põhjendusi ning ka õigusliku aluse sobivust eesmärgi saavutamiseks, mille jaoks Jõelähtme vald maaüksust munitsipaalomandisse soovib. Tulenevalt riigivaraseaduse (RVS) § 107 lg-st 3 tuleb kogu reformimata maa osas maareform läbi viia lähema kahe aasta jooksul. Maa-amet ei pea otstarbekaks viivitada Jägala puhkekeskuse maaüksuse osas maareformi läbiviimisega ega oodata ära juba 2013. aastal algatatud detailplaneeringu kehtestamist, milleni ei ole nelja aasta jooksul jõutud. Kaebaja soov, et kohus kohustaks Maa-ametit maa riigi omandisse jätmise läbiviimisel arvestama kaebaja huvidega, on ebavajalik ja ennatlik. Maa riigi omandisse jätmise menetlus alles käib ja põhjendamatu on vaidlustada menetlustoiminguid, mis ei ole kaebaja õigusi riivanud, vaid kaebaja hinnangul üksnes võivad tema õigusi tulevikus riivata. Kui Jõelähtme valla huvid saavad riigi omandisse jätmise menetluses riivatud, saab neid kaitsta vaidlustades lõplikku haldusakti. Vastustaja ei ole 21.06.2017 vastuse punktis 37 kirjutanud, et kaebaja taotlus on lahendamata. Vastustaja on sedastanud, et taotlus nr 5-6/2509-7 jäi haldusmenetlusliku taotlusena HMS kohaselt lahendamata, kuid kirjaga nr 6-7/16/13863-12 andis vastustaja Harju maavalitsuse korduvale riigi huvi väljaselgitamise kirjale ja kaebaja taotlusele nr 5-6/2509-7 ühise vastuse. Vastustaja on väljendanud, et taotlusele on vastatud, küll mitte vormiliselt haldusmenetluse reegleid järgides, kuid sisuliselt on Jõelähtme valla taotlusele nr 5-6/2509-7 vastatud. Seega on kaebaja taotluse nr 5-6/2509-7 uuesti läbivaatamise nõue perspektiivitu.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
14.Kohus on 28.02.2017 määrusega käesolevas haldusasjas võtnud menetlusse kaebuse Maa-ameti 08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 tühistamiseks ning Maa-ameti kohustamiseks vaadata Jõelähtme valla 28.09.2016 taotlus nr 5-6/2509-7 uuesti läbi. Vaidlustatud kirjas (tl 2526p) vastas vastustaja muu hulgas Jõelähtme valla 28.09.2016 taotlusele nr 5-6/2509-7 (tl 24) mitte alustada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi omandisse jätmise menetlust või kui vastavat menetlust on juba alustatud, siis peatada see kuni Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013 otsusega nr 33 algatatud Jägala-Joa puhkeala detailplaneeringu menetluse tulemuste selgumiseni. Maa-amet kinnitas 08.12.2016 vastuses, et kavatseb jätkuvalt viia läbi Jägala puhkekeskuse maaüksuse MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jätmise menetluse, asudes ühtlasi seisukohale, et Jõelähtme valla 31.05.2016 esitatud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse (tl 10-15p) menetlus on lõppenud Harju maavanema 24.08.2016 kirjaga nr 8-8/1622 (tl 18) taotluse ja toimiku tagastamisega ning Harju maavanema 19.09.2016 vastuses nr 2-2/16/49 (tl 20-20p) antud selgitused on eksitavad. Olukorras, kus varasema taotluse menetlemine on lõppenud, välistab MaaRS § 40 lg 4 ka uue taotluse esitamise pärast 30.06.2016.
15.Tallinna Ringkonnakohus on 11.07.2017 määruses käesolevas asjas selgitanud, et vaidlustatud kirja näol on tegemist menetlustoiminguga, mida tühistamiskaebusega vaidlustada 5(8)
3-17-377
ei saa (vt määruse põhjenduste p 19 ja 20). Seega ei ole tühistamisnõue lubatav ning see kuulub läbi vaatamata jätmisele HKMS § 151 lg 2 p ja § 121 lg 2 p 1 alusel.
16.Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse muutmise taotluse, milles palub tühistamisnõude asemel tuvastada, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-6/2509 menetlus ei ole lõppenud ning Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluses tuleb kaaluda Jõelähtme valla huvi Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks. Samuti täpsustab kaebaja kohustamisnõuet, milles palub kohustada Maa-ametit vaatama Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 56/2509-7 uuesti läbi osas, milles Jõelähtme vald on palunud Maa-ametil peatada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi reservmaaks jätmise menetluse.
17.Tallinna Ringkonnakohus on viidatud lahendi punktis 20 selgitanud, et praegusel juhul saaks Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluse algatamata jätmisest keeldumise halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustamise lubatavust õigustada see, kui nimetatud menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Sellise olukorraga oleks tegemist näiteks juhul, kui riigi omandisse soovitakse jätta sellist maad, mille riigi omandisse jätmine ei oleks üldse õiguspäraselt võimalik, mistõttu kujutaks vastava menetluse läbiviimine üksnes kaebaja tarbetut koormamist, sest see takistaks sama maa munitsipaalomandisse andmise menetluse lõpuleviimist (vrd Riigikohtu 06.03.2007 otsus nr 33-1-94-06, p-d 11-12; 13.10.2005 otsus nr 3-3-1-44-05, p 14). Küll aga on ringkonnakohus sama lahendi punktis 21 asunud seisukohale, et praegusel juhul vastava olukorraga tegemist ei ole ning on seejuures selgitanud järgmist: „Maareformi seadusest ei tulene, et MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel (s.o sotsiaalmaana) maa munitsipaalomandisse andmine oleks prioriteetne sama maaüksuse MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel (s.o reservmaana) riigi omandisse jätmise suhtes ega ka vastupidi (maa riigi omandisse jätmise prioriteetsus on sätestatud vaid MaaRS § 28 lg 1 p 7 alusel munitsipaalomandisse taotletava maa osas). Seega tuleb konkureerivate taotluste puhul lahendada küsimus kaalutlusõiguse alusel. Kuigi maa munitsipaalomandisse andmise korra § 8 lg 4 kohaselt võiks kohalikule omavalitsusele siduva hinnangu munitsipaalomandisse taotletava maa riigile vajalikkuse kohta anda ka maa munitsipaalomandisse andmise otsustaja (selgitades eelnevalt välja riigi huvi taotlusega hõlmatud maaüksuste suhtes), on eelviidatud praktikas peetud lubatavaks ka taotluse käiguta jätmist kuni maa riigi omandisse jätmise taotluse lahendamiseni, nagu see on toimunud ka praegusel juhul. Olukorras, kus maa riigi omandisse jätmise menetlust ei ole veel alustatudki ning samas otsustavad maa munitsipaalomandisse andmise (MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel taotletava sotsiaalmaa asukohajärgne maavanem) ja maa riigi omandisse jätmise erinevad haldusorganid (MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel elamumaa perspektiiviga reservmaa riigi omandisse jätmisel keskkonnaminister või Maa-ameti peadirektor), võib maa riigi omandisse jätmise otsuse ära ootamist enne maa munitsipaalomandisse andmise taotluse lahendamist pidada ka menetluslikult otstarbekaks, sest pole välistatud, et riik võib menetluse käigus oma seisukohta muuta.“. Punktis 22 on ringkonnakohus selgitanud, et keskkonnaministril või Maa-ameti peadirektoril tuleb maa MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jätmise otsustamisel muu hulgas põhjendada, miks kaalub riigi huvi perspektiivse elamumaa reservi suurendamiseks üles Jõelähtme valla huvi saada sotsiaalmaa MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel munitsipaalomandisse.
18.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus asunud seisukohale, et Jõelähtme valla kaebus on ennatlik ning ei saa eeldada, et maa riigi omandisse jätmise menetluses tehtava otsusega rikutaks vältimatult kaebaja õigusi (p 24). Kaebaja on nõustunud ringkonnakohtu lahendi p-s 23 märgitud järeldusega, et esitatud kaebuse eesmärk on olnud saavutada, et Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluses arvestataks tema 31.05.2016 taotlusega anda sama maa munitsipaalomandisse ja Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013 otsusega nr 33 algatatud Jägala-Joa puhkeala detailplaneeringu menetlemise tulemustega. Seega soovitakse kaebusega sisuliselt kohustada vastustajat arvestama haldusakti andmisel muu hulgas konkreetsete asjaolude ja kaalutlustega. Ringkonnakohus on viidatud lahendi punktis 23 6(8)
3-17-377
selgitanud, et kaebuse eesmärgist lähtuvalt ei ole tegemist olukorraga, kus oleks põhjust aktsepteerida HKMS § 45 lg 3 järgi menetlustoimingu eraldiseisvat vaidlustamist. Praegusel juhul ei ole alust võimaldada halduskohtusse pöördumist selleks, et kohustada vastustajat arvestama tema poolt läbi viidava haldusmenetluse käigus muu hulgas kaebaja huvide ja argumentidega, olenemata sellest, et Maa-ameti 08.12.2016 kirjast ja 16.01.2017 vaide tagastamise otsusest nr 6-7/17/541-2 (tl 32-33) nähtuvalt on vastustaja olnud ekslikult seisukohal, et Jõelähtme valla taotluse menetlus on juba lõppenud. See ei välista siiski, et vastustaja arvestab maa riigi omandisse jätmise otsustamisel ka Jõelähtme valla vastuväidetega. Olukorras, kus läbiviidava haldusmenetluse tulemuse õigusvastasust ei ole võimalik eeldada, puudub halduskohtul alus sekkuda haldusorgani tegevusse haldusmenetluse läbiviimisel ning kaebajal tuleb enne halduskohtusse pöördumist oodata ära lõpliku haldusakti andmine, mille alusel oleks võimalik hinnata tema õiguste rikkumise esinemist.
19.Eeltoodust tuleneb, et vaidlusaluse kirja vaidlustamine ei ole lubatav ka tuvastamisnõudega ning kuuluks tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja ei ole tuvastamisnõudes taotlenud kõnealuse kirja õigusvastasuse tuvastamist, vaid palub kohtul tuvastada, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-6/2509 menetlus ei ole lõppenud ning Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluses tuleb kaaluda Jõelähtme valla huvi Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks. Kohus selgitab, et viidatud ringkonnakohtu lahendist nähtuvalt ei ole kaebaja esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-6/2509 menetlus lõppenud, vaid see on jäetud käiguta (vt p-d 21 ja 23 ning Riigikohtu 23.10.2014 otsus nr 3-3-1-37-14, p 8) ning et keskkonnaministril või Maa-ameti peadirektoril tuleb maa MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jätmise otsustamisel muu hulgas põhjendada, miks kaalub riigi huvi perspektiivse elamumaa reservi suurendamiseks üles Jõelähtme valla huvi saada sotsiaalmaa MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel munitsipaalomandisse (vt p 22). Seega ei ole põhjust eeldada, et vastustaja vastavaid asjaolusid ei arvesta. Vastavate asjaolude ja kohustuste tuvastamine enne lõpliku haldusakti väljastamist (maa riigi omandisse jätmise otsustamist) ei ole lubatav, kuna tegemist ei ole HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud olukorraga. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta lõpliku haldusakti vaidlustamisel. Seega ei ole kaebuse muutmine esitatud tuvastamisnõudega kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ning kohus jätab kaebaja vastava taotluse rahuldamata.
20.Kuna tühistamisnõue kuulub tagastamisele ning kaebuse muutmine ei ole põhjendatud, kuulub HKMS § 151 lg 2 p ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmisele ka kohustamisnõue (vaadata Jõelähtme valla 28. septembri 2016 taotlus nr 5-6/2509-7 uuesti läbi). Vastustaja on kaebaja 28. septembri 2016 taotlusele nr 5-6/2509-7 vastanud 08.12.2016 kirjaga nr 67/16/13863-12, mille vaidlustamine praegusel juhul on ennatlik ega ole eeltoodud põhjendustel lubatav. 04.08.2017 esitas kaebaja kohustamisnõude täpsustuse, mille palub kohustada Maaametit vaatama Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 5-6/2509-7 uuesti läbi osas, milles Jõelähtme vald on palunud Maa-ametil peatada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi reservmaaks jätmise menetluse. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja selles osas tema taotlust lahendanud. Vastustaja hinnangul on kaebaja vastav taotlus lahendatud ning vastustaja on oma seisukohta sellele avaldanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluste osas on vastustaja võtnud seisukoha 08.12.2016 kirjaga nr 6-7/16/13863-12, millest toodud seisukohtadest nähtuvalt vastustaja kaebaja taotlust ei rahuldanud. Ka kaebaja ise on 06.07.2017 määruskaebuses (määruskaebuse lk 7) asunud seisukohale, et vastustaja on 08.12.2016 kirjaga vastanud kaebaja 28. septembri 2016 taotlusele. Seega on vastustaja seisukoht kaebajale teada ning ei ole põhjendatud, et vastustaja peaks selles osas uuesti kaebajale oma avaldatud seisukohti kordama. Lisaks nähtub eeltoodust, et maa riigi omandisse jätmise menetluse peatamine ei oleks praegusel juhul põhjendatud, mistõttu on vastava nõude eesmärgi saavutamine perspektiivitu (HKMS § 121 lg 2 p 2).
7(8)
3-17-377
21.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata ning jätab kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõuete osas läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.