lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2002/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2002/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
851
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

06. oktoober 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-2002

Haldusasi

Roman Gavrontšuki (Gavrontšuk) kaebus Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 ja Tartu Vangla kodukorra punkti 2.3 tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Roman Gavrontšuki kaebus.
2.Jätta Roman Gavrontšuki esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Roman Gavrontšuk esitas 02.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 ja sellest tuleneva Tartu Vangla Kodukorra punkti 2.3 tühistamiseks. Koos tühistamiskaebusega taotleb kaebaja ka esialgse õiguskaitse kohaldamist (kaebaja taotluste p 2, tl 3 pöördel).
2.Tartu Vangla on 05.10.2017 vastuseks 03.10.2017 kohtunõudele teatanud, et Tartu Vangla dokumendiregistri põhjal ei ole Roman Gavrontšuk selle kaebusega seonduvalt vanglale või vangla vahendusel Justiitsministeeriumile taotlusi või vaideid esitanud ning menetlusi pooleli ei ole. Täpsustatud andmetel mõtles Roman Gavrontšuk vaiet esitada, kuid loobus sellest, kuna Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 vaidlustamisviite kohaselt oli kinnipeetavatel õigus halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul esitada kaebus otse Tartu Halduskohtule.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja ei ole tühistamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4, vangistusseadus (VangS) § 11 lg 5).
4.Kohus on tuvastanud, et Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjas nr 1-1/49 on märgitud vaidlustamisviitena, et haldusaktiga mittenõustumise korral võib esitada kaebuse Tartu Halduskohtule HKMS §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul. Kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud (VangS § 11 lg 5). Seega enne tühistamiskaebusega vangla direktori haldusakti peale kohtusse pöördumist peab olema kinnipeetav esitanud Justiitsministeeriumile vaide ning alles pärast seda, kui Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, on isikul õigus esitada kaebus halduskohtule (VangS § 11 lg 4). Justiitsministeeriumile esitatakse vaie vangla kaudu (haldusmenetluse seaduse § 73 lg 1). HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kohus märgib aga, et ka ekslik vaidlustamisviide haldusaktis ei anna isikule võimalust kohtusse pöörduda seaduses sätestatud kohustuslikku menetluskorda järgimata (vt ka nt Riigikohtu 20.04.2006 määrus haldusasjas 3-3-1-31-06 (p 7)).
5.Praegusel juhul on ilmnenud, et kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ja puudub ka pooleliolev vaidemenetlus. Kaebaja ja Tartu Vangla seletused on mõneti vasturääkivad: kaebaja väidab kaebuses, et vangla keeldus tema vaiet vastu võtmast; Tartu Vangla märgib vastuses kohtunõudele, et kaebaja ise on loobunud käskkirjas olevat vaidlustamisviidet arvestades vaiet esitamast. Vangla vastusest ilmneb aga selgelt, et puudub nii registreeritud vaie kui ka selle tagastamise otsus. Kohtul puudub alus arvata, et Tartu Vangla ei oleks kaebaja vaiet vastu võtnud, kui kaebaja seda tõesti esitada tahtis.
6.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus on tuvastanud, et kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 ega käskkirjas nimetatud kodukorra punkti 2.3 vaidlustamiseks. Seega on kaebajal tühistamisnõude osas kohtueelne menetlus läbimata ning kaebuse esitamine ei ole seetõttu lubatav.
7.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
8.Kaebaja taotleb „kuni otsuse tegemiseni tagada meie senised õigused“. Kohus mõistab seda esialgse õiguskaitse taotlusena. Kuna kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse tõttu tagastada, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 24.07.2017 määrus asjas nr 3-171207, p 20). HKMS § 121 lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks, kui kaebuse esitamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).
9.Kohus mõistab kaebaja eesmärgina alates 01.10.2017 Tartu Vangla kodukorras kehtima hakanud suitsetamiskeelu tühistamist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidluse lahendamise ajaks. HKMS § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda. Kohus selgitab kaebajale, et käesoleva määrusega kaebuse tagastamine ei takista läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust ja seejärel uuesti kaebusega kohtusse pöörduda (käesoleva määruse põhjenduste punkt 4). Samuti on võimalik esialgse õiguskaitse taotlus soovi korral esitada uuesti kohtule vaidementluse ajal või pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist koos tühistamiskaebusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium