lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1410/23

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1410/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3633
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.10.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1410

Haldusasi

MM kaebus Tallinna Vangla toimingute (pakis saadetud kalendermärkmiku ja märkmepaberite äravõtmine ning läbiotsimise käigus olmeprügi äravõtmine) õigusvastasuse tuvastamiseks, märkmepaberite tagastamiseks kohustamiseks ning Tallinna Vangla 09.06.2016 vaideotsuse nr 515/16/200-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MM Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Kerli Lubja

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.12.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MM apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta MM apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1410 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-16-1410 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla valvur võttis MM-le saadetud kirjadest 25.04.2016 ära post-it märkmepaberid ja 03.05.2016 kalendermärkmiku. 24.05.2016 võeti kambri nr 341 läbiotsimise käigus muu hulgas ära olmeprügi. Esemete äravõtmise kohta koostati aktid (tl 79).
2.MM esitas Tallinna Vangla direktorile vaide, milles palus tagastada post-it märkmepaberid, kalendermärkmiku, tühjad plastmasstopsid ja papitükid. Tallinna Vangla jättis 09.06.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/200-2 (tl 12) vaide rahuldamata. Post-it paberid on kontoritarve, mille omamine on Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.18 kohaselt kinni peetavale isikule keelatud; kalendermärkmiku omamine on keelatud kodukorra p 7.1.50 kohaselt, sest kõvade kaantega või spiraalköites kalendermärkmiku läbiotsimine on ajamahukas ning sinna vahele peidetud keelatud esemed võivad jääda avastamata; topsikute ja papitükkide omamine on keelatud kodukorra p 7.1.39 kohaselt, kuna asjade hoidmine karpides takistab kambrite efektiivset läbiotsimist ja jälgimist; kinni peetavale isikule piisab toiduainete hoidmiseks kahest lubatud säilituskarbist.
3.MM esitas Tallinna Halduskohtule 13.07.2016 kaebuse (täiendavad seisukohad 22.11.2016), milles taotles kalendermärkmiku, märkmepaberite ja nn olmeprügi äravõtmises seisnevate toimingute õigusvastasuse tuvastamist, märkmepaberite tagastamiseks kohustamist, vaideotsuse tühistamist, Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.39 osalist tühistamist ning p-de 7.1.18 ja 7.1.50 õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist. Tallinna Halduskohus tagastas 26.09.2016 määrusega (jõustunud) kaebuse Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.39 osalist tühistamise ning p-de 7.1.18 ja 7.1.50 õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise nõuete osas ning võttis kaebuse menetlusse kalendermärkmiku, märkmepaberite ja olmeprügi äravõtmise toimingute õigusvastasuse tuvastamise, märkmepaberite tagastamiseks kohustamise ja vaideotsuse tühistamise nõuetes. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud kaebaja läbinud kodukorra punktide tühistamise nõuete osas kohustuslikku kohtueelset menetlust ning õigusvastasuse tuvastamise nõuete esitamine pole lubatav, sest kaebajal ei saa olla huvi ega vajadust nende sätete vaidlustamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Esemete äravõtmise aktid ei sisalda toimingu põhjendusi ega viidet toimingu aluseks olevatele normidele. 2) Kaebaja ei nõustu vaideotsuse põhjendusega post-it paberi ohtlikkuse kohta. Kambri uksesilm on võimalik katta mistahes paberitükiga, kui paber katta hambapasta, seebi või süljega. Kaebaja on saanud vanglateenistuse ametnikelt sarnastele post-it paberitele kirjutatud märkmeid. Pesumajast tulnud riidepakil on nimi kirjutatud kleeplindile. Ka toiduainete või hügieenitarvete pakendite etiketid on kaetud kleepmassiga. Märkmepaberi näol ei ole tegemist kontoritarbe, vaid kirjatarbega. 3) Kaebaja ei nõustu vaideotsuse põhjendusega, et kalendermärkmik kuulub keelatud esemete hulka. Kaebajale on korduvalt saadetud raamatuid, mis on köitmise poolest samasugused,

2(8)

3-16-1410 mistõttu ei saa kalendermärkmiku äravõtmist õigustada viitega köitele. Kaebaja vajab kalendermärkmikku ja märkmepabereid igapäevaseks õppeks ja tööks. 4) Olmeprügina äravõetud pakendid olid soetatud vangla vahendusel. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada väidet, et kilekottides olevaid asju on topsikus olevatest lihtsam läbi otsida. Erinevalt kilekottidest saab karpe või topsikuid asetada kapis üksteise peale, mistõttu on kapp rohkem korras ja läbiotsimine hõlpsam. Kaebaja kasutab papitükke lõikelauana, et mitte lõigata sibulat otse laual. Äravõetud topsikuta pole lahti lõigatud sibulat kusagil hoida. Topsikut on vaja ka žileti loputamiseks kuumas vees. Karp on vajalik või hoidmiseks. Viide karpide topeltpõhjadele on asjakohatu, sest tegemist oli vangla poest ostetud toiduainete pakenditega. 5) Kaebaja palus tuvastada, et temalt asjad ära võtnud vanglateenistuse ametnikud panid toime distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarsüüteo on toime pannud ka vangla direktor, kehtestades vangla kodukorras ilmselgelt ebamõistlikke piiranguid lubatud asjade osas. Vangistusseaduse (VangS) ja vangla sisekorraeeskirja (VSKE) sätted on põhiseadusega (PS) vastuolus. Lisaks palus kaebaja tuvastada, et vangla poolt pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist kaebajale antud infoleht selle kohta, milliseid esemeid võib kinnipeetavale kirjas saata, vastab tühise haldusakti tunnustele.

Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Vangla kodukorra p-st 7.1.18 tulenevalt on üldjuhul kontoritarvete omamine kinni peetavale isikule keelatud, sest nende läbiotsimine on keerukas ja neid on võimalik kasutada pisikeste keelatud esemete (nt nõelad, narkootilised ained) peitmiseks. Kleepmassi sisaldavaid esemeid saab kasutada keelatud esemete kleepimiseks raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, vangla vara kahjustamiseks ning piltide, plakatite ja dekoratsioonide riputamiseks. Kodukorra p-ga 7.1.24 on keelatud esemed, mille eesmärgipärane kasutamine eeldab pindade, ehituselementide vms kinni katmist. Kalendermärkmik ja märkmepaberite plokk on sellised esemed, mille vahele on hõlbus peita vanglas keelatud esemeid või aineid. Veendumaks, et kirjaga saadetav ese ei sisalda keelatud esemeid, tuleks vanglateenistusel kontrollida iga lehekülge eraldi, samuti veenduda, et märkmiku kaante sisse või vahele ei ole peidetud keelatud esemeid. Kinni peetaval isikul on võimalik soetada vangla kauplusest valget kirjapaberit, kaustikuid ja joonistusplokke. Kalendermärkmikku ei saa samastada raamatuga, sest vangla on lubanud raamatute maksikirjaga saatmist erandina vangistuse eesmärkide täitmise huvides. 2) VangS § 66 lg-te 1 ja 2 kohaselt on vanglateenistuse ametnik pädev keelatud esemete avastamisel need kinnipeetava valdusest eemaldama. Vanglale ei tulene VSKE §-dest 70-72 kohustust viidata aktis konkreetsele õigusaktile (nt kodukorra punktile) ega esitada äravõtmise põhjendust. 3) Kaebajalt olmeprügi hulgas ära võetud tühjad pakendid, topsid ja papitükid on kodukorra p 7.1.39 kohaselt keelatud esemed, kuna nende läbiotsimine on keerukas. Iseäranis lihtne on peita keelatud esemeid topeltseinte või –põhjadega mahutitesse. Karbid on reeglina tugevast materjalist ning teravate nurkade või servadega ja neid saab kasutada isikute ründamiseks. Vanglas on lubatud omada piisavas koguses sihtotstarbelisi karpe ning vangla tagab toidunõud, mida on võimalik kasutada toidu tarbimiseks ja hoiustamiseks.

5.Tallinna Halduskohus rahuldas 23.12.2016 otsusega kaebuse osaliselt ning tuvastas, et Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes 24.05.2016 toimunud läbiotsimise käigus kambrist nr 314 olmeprügi hulgas kolme papitüki äravõtmises, oli õigusvastane. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3,75 eurot.

3(8)

3-16-1410 1) Kaebaja viibis vaidlustatud toimingute ajal vanglas vahistatuna. VangS § 90 lg-st 1 ja § 15 lg 2 p-st 3 tulenevalt on vahistatule muu hulgas keelatud asjad, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. VangS § 15 lg-s 2 on loetletud keelatud esemete kategooriad üldtunnuste alusel, lg-tega 3 ja 4 on antud seadusega keelatud esemete kategooriate täpsema sisustamise õigus vastavalt justiitsministrile (kes on seda teinud VSKE §-s 641) ning vanglateenistusele. See tähendab, et vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole kantud keelatud asjade loetellu, kuid mis vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Vanglateenistus saab keelata vahistatule või kinnipeetavale asju haldusaktiga. Selliseks haldusaktiks on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 mõttes üldkorraldusena käsitatav Tallinna Vangla kodukord. Vahistatu või kinnipeetav, kes leiab, et vangla kodukorra säte rikub tema subjektiivseid õigusi, saab vastava sätte vaidlustada vaides ning selle rahuldamata jätmise korral halduskohtule esitatavas tühistamiskaebuses. Kaebaja püüdis kaebusega taotleda ka Tallinna Vangla kodukorra p-de 7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.50 tühistamist, ent selles osas on kaebus tagastatud. Seetõttu on praeguse vaidluse seisukohast asjasse puutumatud kaebaja väited, mis seonduvad kodukorra sätete õigusvastasusega. Vangla kodukord kehtib võimalikust õigusvastasusest sõltumata kuni kehtetuks tunnistamiseni. Seoses kaebuse vastavas osas tagastamisega ei ole kodukorra sätete tühistamise nõue vaidluse esemeks. Siiski on ekslik kaebaja seisukoht, et keelatud esemete täpsema loetelu kehtestamine ministri määruse või vanglateenistuse haldusaktiga on iseenesest põhiseadusega vastuolus. PS §-st 19, §-st 32 ega ühestki muust PS sättest ei saa teha järeldust, et keelatud esemete üksikasjalik loetelu peaks sisalduma seaduses. PS § 32 teise lõike teises lauses sätestatuga on igati kooskõlas keelatud esemete määratlemine seaduses üldtunnuste alusel ning see ei välista neile üldtunnustele vastavate esemete üksikasjalikumate loendite kindlaks määramist määruse või haldusaktiga. Kui isik leiab, et mõni VSKE §-s 641 nimetatud ese ei vasta VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele, saab ta asja äravõtmist või kätteandmisest keeldumist vaidlustades tugineda VSKE vastava sätte põhiseadusevastasusele. Kui isik pole rahul vangla kodukorra sättega, saab ta taotleda selle tühistamist. Praegusel juhul on vastustaja põhjendanud kaebajalt esemete äravõtmist viitega Tallinna Vangla kodukorra sätetele. Kuna nende sätete õiguspärasus ega kehtivus ei saa olla praeguses asjas vaidluse all, tuleb hinnata, kas esemed, mis kaebajalt ära võeti, on vangla kodukorra kohaselt keelatud esemed. 2) Post-it märkmepaberid ning kalendermärkmik, mis saadeti kaebajale maksikirjas, on käsitatavad keelatud esemetena Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.18 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetavale (p 1.3 kohaselt käib see ka vahistatu kohta) keelatud kunstija kontoritarbed, v.a sättes loetletud esemed. Asjaolu, et VangS § 741 p 3 kohaselt on vahistatule lubatud pakis saata mh kirjatarbeid, sh pabereid, ei välista teatud liiki kirjatarvete ja paberiteks kvalifitseeruvate esemete keelamist, kui selleks on adekvaatne põhjendus. Adekvaatne on vangla põhjendus, et liimiribaga post-it märkmepaberite läbiotsimine võimalike keelatud esemete või ainete leidmiseks on aeganõudev ja keeruline. Kontrollimaks, ega märkmepaberi liimipindade vahele pole peidetud pisikesi teravaid esemeid või keelatud aineid, tuleks märkmepaberipakk lahti lammutada. On tõsi, et vangla poolt näitena toodud mälukaardi tõhus peitmine post-it märkmepaberi liimiribade vahele on raske, küll aga ei saa seda öelda nt õhukeste ja väikeste (sealjuures painduvate) terade vms kohta. Selliste märkmepaberiblokkide läbiotsimine ja keelatud esemete puudumise tuvastamine pole võimatu, kuid on ebaproportsionaalselt aeganõudev. Pidades silmas, et kinnipeetaval on võimalik vangla kaudu soetada kirjapaberit ja –plokke, on tal olemas mõistlik alternatiiv liimiribaga post-it märkmepaberitele ning kirjalike märkmete tegemine ei ole oluliselt takistatud. Asjaolu, et sellises märkmepaberiplokis on võimalik peita pisikesi ohtlikke ja keelatud esemeid, on piisav põhjus, mis õigustab eseme keelamist ning vangla muude põhjenduste hindamine pole seetõttu vajalik. Siiski märkis kohus seoses kaebaja etteheidetega 4(8)

3-16-1410 vangla põhjendustele kambri seinte lubamatu katmise, keelatud esemete raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse kleepimise või uksesilma kinni katmise kohta, et samasuguste pahanduste tegemise võimalikkus ka kinnipeetavate käsutuses olevate muude esemetega (nt pakendite liimiribadega etiketid) ei tähenda, et liimiribaga märkmepaberite omamine peaks olema lubatav. Vangla turvalisuse tagamiseks on oluline, et kinni peetavatel isikutel oleks igasuguste pahanduste tegemiseks võimalikult vähe võimalusi ning vanglateenistusel oleks efektiivselt võimalik teostada nende üle kontrolli. Tõhus kontroll eeldab mh võimalust teostada läbiotsimisi kiiresti ning leida üles keelatud esemed. Mida rohkem on kinnipeetaval asju ja ajamahukam nende läbiotsimine, seda väiksem on järelevalvemeetmete efektiivsus. 3) Eeltoodud põhjustel oli õiguspärane ka kalendermärkmiku äravõtmine. Vanglateenistusel on arvestatavad kogemused vangla julgeoleku tagamisel ning nõustuda tuleb vangla selgitusega, et sedalaadi märkmike kaante vahele on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid ning raskendada oluliselt nende leidmist. Mis puudutab kaebaja väidet, et kalendermärkmik sarnaneb kinnipeetavatele lubatud raamatutele, siis selles osas on vastustaja selgitanud õigesti, et tegelikult kaasnevad sarnased ohud ka raamatutega, kuid nende omamist peetakse võimalikuks, kuna raamatute lugemisega kaasnev positiivne mõju kaalub üles nende omamisega kaasnevad ohud. Kalendermärkmiku omamisel ei ole raamatuga võrreldavaid positiivseid mõjusid ning kalendermärkmiku asemel saab kinnipeetav talle vajalikud ja meelepärased ülestähendused teha kirjapaberile või –plokkidesse, mida on võimalik soetada vangla vahendusel. 4) Vanglateenistuse ametnikul ei ole märkmepaberite ja kalendermärkmiku äravõtmisel kohustust märkida vastavasse akti asjade äravõtmise põhjendust. Keelatud esemete äravõtmine on toiming, mille põhjendamisele ei laiene haldusakti põhjendamise nõuded. Toimingu puhul võib põhjendused esitada hiljem puudutatud isiku nõudmisel, vaideotsuses või kohtumenetluse käigus. Kalendermärkmiku ja märkmepaberite äravõtmise aktid vastavad VSKE § 71 nõuetele. Äravõetud esemeid on kirjeldatud piisavalt, et selguks nende iseloom ning oleks võimalik hinnata, kas need kuuluvad keelatud esemete hulka. 5) 24.05.2016 läbiotsimise käigus koostatud akt ei ole nõuetekohane. Nimetatud akti kohaselt on ära võetud mh olmeprügi. Sõna „olmeprügi“ ei kirjelda leitud eset nii, nagu seda nõuab VSKE § 71 lg 1 p 1. Iga leitud eset tuleb kirjeldada selliselt, et esemed oleksid identifitseeritavad. Aktist ei selgu, millised esemed olmeprügi hulka kuulusid. Kuna vastustaja ei ole esitanud muid andmeid ega vaielnud vastu vaide sellekohasele väitele, pole vaidlust selles, et nn olmeprügina võeti kaebajale kuulunud asjade hulgast ära kaks tühja võitopsi ning veel kaks topsi, mis olid mingite toodete pakendiks, ning kolm pappalust, mis pärinesid samuti toidukaupade (kalafileed) pakenditest. 6) Topside äravõtmise õiguslikuks aluseks on vangla kodukorra p 7.1.39, millest tulenevalt ei tohi kinnipeetaval olla muid asjade hoiustamiseks mõeldud anumaid, mahuteid ja kotte, peale vanglateenistuse loal või vanglateenistuse poolt väljastatud koti, viie kilekoti, kuni kahe mitte rohkem kui 1-liitrise mahutavusega plastikust säilituskarbi ning veefiltreerimiskannu, seebikarbi, hambaharjakarbi ja proteesikarbi. Kaebajalt äravõetud karbid ei kuulu eelnimetatud kategooriate hulka ning on seega käsitatavad keelatud esemetena. Kuigi kaebus on kodukorra vastava sätte tühistamise nõude osas tagastatud ega ole seega praeguse kohtuasja esemeks, möönis kohus, et asjakohaseks ei saa pidada vangla selgitust, et topside keelamine on vajalik selleks, et vältida neist tekkivate kildude kasutamist enese või teiste vigastamiseks. Samuti ei saa selliste vanade tootepakendite puhul pidada tõsiseltvõetavaks topeltpõhjade ja –seintega seonduvaid argumente. Küll aga on vastustaja viidanud põhjendatult sellele, et anumate keelamine on vajalik vangla julgeoleku tõhusa tagamise ning kiire ja efektiivse läbiotsimise huvides. Küsimus pole niivõrd topsikutes, karpides ja anumates endis, vaid selles, et mida rohkem neid on, seda rohkem on neis võimalik hoida igasuguseid 5(8)

3-16-1410 asju, mille läbiotsimine on aeganõudev ning kahaneb keelatud esemete leidmise võimalus. Kodukorra p-st 7.1.39 tuleneva mahutite omamise piirangu eesmärk on vähendada kinnipeetava juures hoitavate asjade ja ainete (sh toiduainete) hulka, et vajadusel saaks läbiotsimine toimuda kiiresti ja efektiivselt. Vastustaja on õigesti leidnud, et kodukorras nimetatud karbid on toiduainete hoidmiseks piisavad, arvestades, et kinnipeetavatele tagatakse täielik toitlustamine ning lisaks võib vangla poest soetatud kaupu hoida ka originaalpakendis. 7) Vaideotsuses ega vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohtades ei leidu mistahes adekvaatset põhjendust sellele, miks võeti olmeprügina ära papitükid, mida kaebaja kasutas enda väitel lõikelauana. Kaebusest selgub, et tegemist oli kalafileepakendist pärit libeda pealispinnaga papp-alustega. Tegemist ei ole kodukorra p-s 7.1.39 nimetatud esemetega, kuna need ei ole ette nähtud ja neid pole ka võimalik kasutada asjade hoiustamiseks. Samuti ei selgu, kuidas võiks mõistlikus koguses papp-aluste olemasolu ohustada vangla julgeolekut, raskendada tõhusat järelevalvet vms. Kaebaja selgitus, et sellist alust saab kasutada nt sibula vms toiduainete lõikamiseks, on loogiline. Arvestades, et kambris on üldse võimalik midagi lõigata kas lusika ääre või plastikust kööginoaga, on ilmne, et lõigatav toiduaine on vaja asetada kõva sileda pinna peale ning puhtuse seisukohast on mõistlik kasutada mingit puhastatavat alust, mitte lõigata otse laua peal. Seetõttu ei saa papitükkide äravõtmist õigustada ka kodukorra p-ga 7.1.50 olukorras, kus kinnipeetav on leidnud asjale mõistliku kasutuse, millele ei ole alternatiivi. 8) Vaideotsuse tühistamise nõue jääb rahuldamata, sest eraldivõetuna ei riku see kaebaja õigusi. Toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue (sh papp-aluste äravõtmise osas) ei olnud vaidemenetluse esemeks, ent kaebuses ei ole papp-aluste tagastamiseks kohustamist taotletud. Seega ei saa vaideotsuse õiguspärasust selles osas kohtuotsuses hinnata. Märkmepaberite tagastamiseks kohustamise nõude rahuldamata jätmise osas on vaideotsus õiguspärane. 9) Põhjendamatud on kaebaja etteheited seoses vangla informatiivse kirjaga (tl 47), kus on loetletud esemed, mida võib kinnipeetavale kirjaga saata. Selle kirja näol ei ole tegemist haldusaktiga ning sellele tuginedes ei saa vanglateenistus ühtki kaebajale kirjas saadetud eset edaspidi ära võtta. Asja äravõtmise alus peab tulenema VangS § 15 lg-st 2. 10) Põhjendamatu on kaebaja taotlus kontrollida äravõetud esemete hindamise ning nende hävitamise otsustamisega seonduva regulatsiooni põhiseaduspärasust, kuna need sätted ei ole vaidluse lahendamise seisukohast asjassepuutuvad. Papp-aluste äravõtmise õiguspärasus ei sõltu sellest, kas nende hilisem hävitamine oli lubatud või mitte, ning nende hävitamine ei saanud põhjustada kaebajale täiendavaid piiranguid ega kahju, võrreldes nende äravõtmisega. Muude esemete osas oli äravõtmine õiguspärane ning märkmepaberite tagastamiseks kohustamise nõue on põhjendamatu sõltumata sellest, mida vanglateenistus nende märkmepaberitega edaspidi tegi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.MM palub apellatsioonkaebuses (täiendavad seisukohad 11.09.2017) tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus selle erisusega, et kaebaja muudab Tallinna Vangla kodukorra p-de 7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.50 tühistamiskaebused asjaolude muutumise tõttu tuvastamiskaebusteks. 1) Ükski vaidlusalustest esemetest ei vasta VangS § 15 lg-s 2 nimetatud tunnustele. Isegi kui mõni neist vastab, on see ese vältimatult vajalik normaalseks eluks ja vangistuse eesmärkide täitmiseks. Vangla ei ole üheski haldusaktis nimetanud ühtegi vaidlustatud eset. Vangla ei ole märkinud üheski aktis, millise haldusakti alusel vaidlusalused esemed ära võeti, mistõttu ei olnudki kaebajal võimalik neid vaidlustada. Lubatud esemeid võib kambris olla 30 kg ja seega 6(8)

3-16-1410 ei saa vangla keelata asju põhjendusega, et vangla arvates on neid liiga palju ja neid on seetõttu raske läbi otsida. Kohus lähtus vangla valeväidetest. Märkmepaberiploki vahele ei ole võimalik peita ühtegi eset nii, et see poleks sealt koheselt leitav. Vangla on kaebajale kinnitanud, et vanglal on olemas vajalik tehnika vanglasse saabunud asjade läbiotsimiseks. Kui vangla ei saa läbiotsimistega hakkama, tuleb osta juurde vajalikku tehnikat ja koolitada personali. Kinnipeetav võib osta vangla poest žiletikassette või ühekordseid žilette, mistõttu puudub vajadus saada lõiketeri märkmepaberite vahele peidetuna. Alandav on kohtu seisukoht, et kaebaja ei või omada vahupintsli jaoks vajalikku topsi, vaid peab selleks kasutama söögikaussi või joogikruusi. Kalendermärkmik on raamatu analoog. Kui vangla suudab läbi otsida raamatu, saab ta hakkama ka kalendermärkmikuga. Dokument, mida kohus nimetab informatiivseks kirjaks, on kohustuslike rekvisiitide puudumisele vaatamata haldusakt, millest kirju kontrollivad ametnikud lähtuvad. 2) Seadusereservatsiooniga põhiõigust võib piirata vaid seaduse või selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega. Selline kord hoiab ära ebavõrdse kohtlemise ja tagab piirangute kvaliteedi. Praegune olukord, kus asju keelatakse massiliselt vangla direktori üldkorraldusega abstraktsete üldnimetuste alusel, on vastuolus põhiseaduse mõttega. Üldkorraldusega ei saa piirata vabaduses viibiva isiku vabadusi ja õigusi kirjavahetusele. 3) Keelav haldusakt peab sisaldama õiguslikku ja faktilist alust ning vaidlustamisviidet seaduse (HMS §-d 56 ja 57). VSKE §-s 72 sellist nõuet ei ole. See toob kaasa olukorra, kus isik ei tea, kas ta peab vaidlustama asjade äravõtmise toimingu või haldusakti, mille alusel asjad ära võeti. 4) Kaebaja palub tunnistada VangS § 15 lg 2 p-d 2-5 ja lg 4 ning § 28 lg 4, samuti VSKE § 72 põhiseadusega vastuolus olevaks.

7.Tallinna Vangla palub 19.06.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus on selgitanud kaebajale 23.03.2017 ja 23.05.2017 määrustes, et apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida esimese astme kohus ei ole menetlenud (HKMS § 182 lg 3). Halduskohus on jõustunud määrusega praeguses asjas tagastanud Tallinna Vangla kodukorra p-dele 7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.50 esitatud tühistamis- ja tuvastamisnõuded, mistõttu ei saa kaebaja selliseid nõudeid apellatsioonkaebuses esitada ega taotleda ka tühistamisnõuete muutmist tuvastamisnõueteks. Ringkonnakohus neid nõudeid ei käsitle.
9.MM apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt, kohaldanud ebaõigesti õigusnorme ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise.
10.Kaebaja on palunud ringkonnakohtul kontrollida, kas VangS § 15 lg 2 p-d 2-5 ja lg 4 ning § 28 lg 4 on põhiseadusega kooskõlas. Kohus kontrollib üksnes asjassepuutuva õigusnormi kooskõla põhiseadusega. Asjassepuutuv on õigusnorm, mille kohaldamata jätmisel tuleks asi lahendada teisiti kui normi kohaldamisel. Kaebaja osutatud normid ei ole asjassepuutuvad, sest need ei ole vaidlustatud toimingute aluseks. Vangla toimingute aluseks on vangla kodukorra, s.o haldusaktiks oleva üldkorralduse (HMS § 51 lg 2) sätted. Asjaolu, et kodukorra sätted on kehtestatud VangS alusel, ei muuda VangS sätteid vaidluse lahendamisel asjassepuutuvaks, sest need ei kuulu asjas vahetult kohaldamisele. 7(8)

3-16-1410 Isegi kui kodukorra aluseks olevad VangS sätted oleksid vastuolus põhiseadusega, saaks see tähendada vangla kodukorra sätete õigusvastasust, kuid õigusvastasus ei kõrvalda haldusakti kehtivust. Õiguspärasus ei ole haldusakti kehtivuse eelduseks (HMS § 61). Kohus saab jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti (nt määruse), kui see on vastuolus põhiseadusega (HKMS § 158 lg 4), kuid ei saa eirata kehtivat haldusakti, mis loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 1). Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60 lg 2). Kuni vangla kodukorra sätteid ei ole tunnistatud kehtetuks või tühistatud, tuleb ka kohtul vaidlustatud toimingute aluseks olevate vangla kodukorra sätetega arvestada.

11.Halduskohus leidis õigesti, et kaebajalt ära võetud post-it märkmepaberid, kalendermärkmik ja plasttopsid on vangla kodukorra kohaselt keelatud esemed. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Kaebaja seisukohad, et need esemed ei peaks olema keelatud, need on normaalseks eluks vältimatult vajalikud, need pole kasutatavad asjade ja esemete peitmiseks ning vangla võib asjade läbiotsimisele kulutada rohkem ressurssi, ei anna alust järeldada, et halduskohus on asjade keelatuse osas eksinud. Halduskohus on selgitanud oma seisukohti piisava põhjalikkusega ning kohtuotsus ei vaja selles osas täiendavat põhjendamist. Keskendudes märkmepaberiploki vahele keelatud esemete peitmise keerukusele, jätab kaebaja tähelepanuta võimaluse peita sinna keelatud aineid. Halduskohtu otsus ei sisalda seisukohta, et kaebaja peaks vahupintsli loputamiseks kasutama söögikaussi või joogikruusi.
12.Halduskohus ei ole eksinud, nimetades toimiku lehel 47 olevat esemete nimekirja informatiivseks kirjaks. Isegi kui õige oleks kaebaja arvamus, et tegemist on haldusaktiga, ei puutuks see asjasse. Kiri ei olnud vaidlustatud toimingute aluseks.
13.Kaebaja on palunud kontrollida ka VSKE § 72 kooskõla põhiseadusega. Kaebaja hinnangul tuleneb sätte vastuolu põhiseadusega kohustuse puudumisest märkida esemete äravõtmise aktis õiguslik ja faktiline alus ning vaidlustamisviide, sest nende puudumisel pole teada, kas tuleb vaidlustada toimingut või haldusakti, mille alusel asjad ära võeti. Lisaks märgib kaebaja, et ta ei saanud haldusakti vaidlustada, sest aktis ei olnud sellele viidatud. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Halduskohus selgitas õigesti, et keelatud esemete äravõtmine on toiming, mille põhjendamisele ei laiene haldusakti põhjendamise nõuded. Kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist, kusjuures toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingu sooritamist (HMS § 108 lg-d 1 ja 2). Seega, kui kinni peetavale isikule ei ole arusaadav, milline vangla kodukorra säte on esemete äravõtmise aluseks, tuleb tal nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Põhjenduse saamisel tuleb vaidlustada nii toiming kui ka selle aluseks olev kodukorra säte.
14.Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium