A.S.i kaebus Viru Vangla vastu 08.11.2016.a ja 09.11.2016.a läbiotsimistel tekitatud kahju 15 000 euro hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja A.S. Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
Resolutsioon
1.Jätta kaebus läbi vaatamata punase geelpliiatsi, harilike pliiatsite ja kolme dokumendimapi äravõtmise ning kahe dokumendimapi lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
2.Jätta rahuldamata vastustaja taotlus jätta kaebus muude nõuete osas läbi vaatamata.
3.Jätta kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30.10.2017. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Menetluse käik ja poolte seisukohad
1.Viru Vangla teostas 08.11.2016.a ja 09.11.2016.a läbiotsimised kambris, milles paiknesid A.S. ja veel üks kinnipeetav. 08.11.2016.a läbiotsimisel võeti muuhulgas ära mustad spordijalanõud Nike, valged/sinised spordijalanõud Adidas, hulgaliselt olmeprügi, kokku liimitud 4 ühekordset topsikut tundmatu kollase vedelikuga (tl 39). 09.11.2016.a läbiotsimisel võeti muuhulgas ära liimipulk, harilik pliiats, dokumendikaaned metalliga (sinine, roheline, punane), vedruga pastapliiats (tl 40).
2.Viru Vangla teatas kohtule (tl 8), et kaebaja esitas 09.11.2016.a ja 10.11.2016.a vanglale võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused seoses läbiotsimisega (tl 10-15). Vangla tagastas kaebaja taotlused 18.11.2016.a kirjaga nr 6-16/138-2 (tl 16), kuna kaebajal oli piisavalt raha taotluste tõlkimise eest tasumiseks, kuid kaebaja keeldus sellest. Tagastamise otsust tutvustati kaebajale 22.11.2016. Kohus leidis 20.12.2016.a määruses, et kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast.
3.A.S. esitas 14.11.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse ning 25.12.2016.a ja 05.09.2017.a täiendavad seisukohad (tl 1, 28-30, 61, tõlked tl 3, 32-33, 64). Kaebaja taotles kahju hüvitamist kogusummas 15 000 eurot, sellest 5 000 eurot on varaline kahju ja 10 000 eurot on moraalne kahju. Kaebajale tekitati kahju sellega, et 08.11.2016.a toimunud läbiotsimise käigus võeti kaebaja kambrist ära asjad, mis ei ole keelatud. Ära võeti purgid, mida müüakse vangla kaupluses ja topsikud, milles antakse vanglas juua või salateid. Ära võeti purk, milles oli varem kakao ja pärast hoidis kaebaja seal teed. Tualetis topsikus oli pesuvahend, aga ametnikud kallasid pesuvahendi tualetist alla ja topsiku viskasid minema. Samuti visati ära kõik ülejäänud topsikud, klaasid ja muu, mida kaebaja vajas oma kambris majandamiseks, näiteks hambaharja ja hambapasta hoidmiseks. Lisaks keelati kaebajal paberiga kinni katta söögi- ja jooginõusid. Kaebaja teeb seda, kuna kambris on palju tolmu ja ta ei soovi tekitada kahju oma tervisele. Kaebajale tekitati kahju ka sellega, et 09.11.2016.a võeti ära kaks paari tosse, Adidas ja Nike (väärtus 150 - 250 eurot). See, et kaebajale kuulusid need jalanõud, on tõendatud kaebaja isiklike asjade nimekirjaga (tl 62). Neist ühed olid spordijalanõud, mille puudumise tõttu ei saanud kaebaja teha arsti määratud füüsilisi harjutusi. Teised olid talvejalanõud, nende äravõtmise tõttu pidi kaebaja käima jalutuskäigul kevad-sügissaabastes ja külmetas. Ära võeti ka punane geelpliiats (väärtus 3,19 eurot), liim, harilikud pliiatsid. Geelpliiatsi ja liimi ostis kaebaja vangla kauplusest. Lisaks rebiti katki kolm dokumentide mappi, kolm mappi viidi ära, dokumendid visati mööda kambrit laiali ja aeti segamini (mapi väärtus 0,36 eurot). Asjade äravõtmine põhjustas kaebajale kannatusi, kuna kaebaja vajas neid asju ja need võeti ära põhjuseta. Kaebaja leidis, et läbiotsimised oleksid pidanud toimuma tema juuresolekul.
4.Vastustaja palus oma 18.01.2017.a vastuses kaebusele ja 14.09.2017.a täiendavas seisukohas (tl 36-37, 67) jätta kaebuse läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid tõlke eest tasumiseks. Kohus menetleb kaebust 08.11.2016.a ja 09.11.2016.a toimunud läbiotsimise kohta. 09.11.2016.a ja 10.11.2016.a esitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik käsitleda üksteise lisadena. Tegemist on erinevate pöördumistega, mis käsitlevad erinevaid läbiotsimisi. Seda arvestades oli kaebajal tõlkimise eest tasumiseks piisavalt raha: 09.11.2016.a seisuga oli kaebaja arvel 21,60 eurot ja 10.11.2016.a seisuga 20,44 eurot. Kaebaja keeldus tõlkimise eest tasumast. Seega jättis vangla õigesti võõrkeelsed pöördumised menetlusse võtmata ja kaebus oleks tulnud selle esitajale tagastada. Varalise kahju nõude osas tuleb kaebus jätta rahuldamata või läbi vaatamata, kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud selle nõude puudusi ehk täpsustama talle tekitatud kahju. Kaebaja väidab varalise kahju suuruseks 5000 eurot, kuid ei täpsusta esemete maksumust.
Vanglal on kohustus korraldada kinnipeetavate järelevalve ja tagada turvalisus vanglas. Üheks abinõuks selle teostamisel on läbiotsimine. Läbiotsimiseks ei ole vaja konkreetset põhjust või kahtlust õigusrikkumise toimepanemise kohta. Kambri läbiotsimisest ei ole vaja kinnipeetavale eelnevalt teatada, ka ei ole tal õigust viibida oma eluruumi läbiotsimise juures. Läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele. Keelatud esemete hulka kuulub ka ese, mis ei kuulu kinnipeetavale ja ei ole seega ka tema varade nimekirjas. Ära võetud Nike ja Adidas spordijalanõud ei kajastunud kaebaja isiklike asjade nimekirjas, seega ei kuulunud need kaebajale. Kaebaja ei ole neid soetanud vangla kauplusest ja need ei ole väljastatud talle vangla poolt. Kaebaja isiklike asjade nimekirja on küll kantud kahed spordijalanõud, kuid tegemist on kaebajale kui vähekindlustatud kinnipeetavale vangla poolt antud jalanõudega. Vangla ei anna kinnipeetavatele abi korras kallite brändide nagu Nike ja Adidas tooteid. Olmeprügi kambris hoidmine võib tuua kaasa antisanitaarse olukorra, mille tulemusel võivad hakata levima erinevad nakkushaigused jms. Kaebaja mainitud topsikud tundmatu ainega on sisuliselt olmeprügi, mis kuulus äraviskamisele. Liimipulk ja harilik pliiats on keelatud Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.18 alusel, põhjendus esitatud kodukorra seletuskirja punktis 7.1.18. Metallist klambritega dokumendikaaned on keelatud kodukorra punkti 7.1.20 alusel, põhjendus esitatud seletuskirja punktis 7.1.20. Vedruga pastapliiats on keelatud kodukorra punkti 7.1.3 alusel, põhjendus esitatud seletuskirja punktis 7.1.3. Kaebaja väide, et tal tekkis mittevaraline kahju läbiotsimisega kaasnenud üleelamisest, ei ole usutav. Kaebaja kannab viiendat vangistust, Viru Vanglas paikneb alates 10.07.2008. Seega on kaebaja teadlik, et vanglas teostatakse süstemaatiliselt läbiotsimisi ja keelatud esemed võetakse ära. Kaebaja väide, et kamber oli pärast läbiotsmist segamini, ei vasta tegelikkusele. Läbiotsimisel kontrollitakse esemed ja asetatakse endistele kohtadele. Kindel on, et läbiotsimisel ei loobita esemeid mööda kambrit laiali. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena (sh ka inimväärikuse alandamisena) peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme. Praeguse kohtuasja asjaoludel ei ole kaebajale põhjustatud ebameeldivusi, mis ületaksid vangistuse paratamatute tagajärgede piire.
Kohtu seisukoht Nõude täpsustamine ja selle lubatavuse hindamine
5.Algses kaebuses nimetas kaebaja 08.11.2016.a läbiotsimisel ära võetud esemeid ja tehtud toiminguid. Kohus palus kaebajal esitada ära võetud esemete ja talle kahju põhjustanud toimingute täpse nimekirja. Vastuseks sellele esitas kaebaja pärast kaebuse menetlusse võtmist avalduse, milles oli nimetatud ka 09.11.2016.a läbiotsimisel ära võetud esemeid ja tehtud toiminguid. Kaebaja nõutava hüvitise summa jäi samaks. Kui kohus hindas kohtueelse menetluse läbimist, siis võttis kohus aluseks nii 08.11.2016.a läbiotsimise järel esitatud 09.11.2016.a taotluse kui ka 09.11.2016.a läbiotsimise järel esitatud 10.11.2016.a taotluse. Vastustaja on vastanud mõlema läbiotsimisega seotud nõuetele. Kohtu hinnangul mõistsid kõik menetlusosalised olukorda nii, et praeguses kohtuasjas lahendatav kaebus sisaldab 08.11.2016.a ja 09.11.2016.a läbiotsimistega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.
6.Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel olid kohtu käsutuses üksnes vanglale esitatud käsikirjalised venekeelsed kahju hüvitamise taotlused (tl 11-12, 14-15). Praeguseks on kohtul olemas taotluste tõlked (tl 51-52) ning nendest nähtub, et kaebuse lubatavust tuleb uuesti hinnata. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses esitanud vastustajale nõuet hüvitada kahju, mis tekkis punase geelpliiatsi, harilike pliiatsite ja kolme dokumendimapi äravõtmisega. Kaebaja on küll välja toonud, et talle tekitati kahju dokumendimapi lõhkumisega, kuid nimetatud on ühte mappi, mitte kolme. See tähendab, et punase geelpliiatsi, harilike pliiatsite ja kolme dokumendimapi äravõtmise ning kahe dokumendimapi lõhkumise osas ei ole kaebaja läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohus jätab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse selles osas läbi vaatamata.
7.Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ka muude toimingutega tekitatud kahju hüvitamise nõuetes, kuna vastustaja tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotlused õiguspäraselt. Kohus sellega ei nõustu. Kohus põhjendas 20.12.2016.a määruse punktides 5-6, miks peab kohus kahju hüvitamise taotluste tagastamist õigusvastaseks. Kohus jääb nende põhjenduste juurde ja ei korda neid. Vastustaja vaidles kohtu seisukohtadele vastu põhjendusega, et kaebaja esitas kaks erinevat kahju hüvitamise taotlust ja mõlema taotluse esitamise ajal oli kaebaja vanglasisesel isikuarvel raha. Kohtu hinnangul ei tulene sellest veel, et kaebajal oli võimalik taotluste tõlkimise eest tasuda. Kohus selgitas eelviidatud määruses, et oluline on ka see, kas kaebaja käsutuses olevast rahast oleks tõlke eest tasumiseks piisanud. Vastustaja ei ole selle kohta esitanud mingeid põhjendusi, sh ei ole hinnanud, kui palju oleks tõlkimine maksma läinud. Tõlkimise tasu on 14,11 eurot valmis tõlke ühe arvestusliku lehekülje eest (tl 10, 13). See tähendab, et 09.11.2016.a seisuga oleks kaebaja saanud tasuda 1,53 lehekülje pikkuse tõlke eest (21,60:14,11=1,53) ja 10.11.2016.a seisuga 1,45 lehekülje pikkuse tõlke eest (20,44:14,11=1,45). Kui kaebaja oleks nõustunud esimese tõlke eest tasuma, siis oleks teise tõlke tegemise ajal kaebajal raha puudunud. Kaebaja kummagi taotluse pikkus oli ligikaudu 3 käsikirjalist lehekülge. Seda arvestades ei ole põhjendatud vastustaja väide, et kaebajal oli raha tõlkimise eest tasumiseks. See, et mõni kaebuse nõue on täpsemalt sisustamata, on kohtupraktikas kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise aluseks vaid erandlikel juhtudel. Reeglina jäetakse sel juhul kaebus rahuldamata.
8.Kohtul tuleb seega sisuliselt lahendada järgmiste toimingutega tekitatud kahju hüvitamise nõue: - pakendite ja ühekordsete nõude, spordijalanõude Adidas ja Nike ning liimi äravõtmine; - ühe dokumendimapi lõhkumine; - dokumentide segamini ajamine; - keeld katta nõusid paberiga. Kaebuse lahendamine
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud
kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohtul tuleb kaebuse lahendamiseks hinnata, kas kahju hüvitamise tingimused on täidetud, sh kas kaebajale on tekitatud kahju ja kas toiming, millega kahju tekitati, oli õigusvastane. Kui puudub vähemalt üks kahju hüvitamise eelduseks olev tingimus, siis ei ole kahju hüvitamise nõuet võimalik rahuldada ning muude tingimuste täidetust ei ole enam vaja uurida. Pakendid ja ühekordsed nõud
10.Pooltel ei ole vaidlust sellest, et kaebaja kambrist võeti ära esemed, mida kaebaja pidas igapäevaseks eluks vajalikeks asjadeks, vastustaja aga prügiks. Tegemist oli kauplusest ostetud kaupade pakenditega ja ühekordsete nõudega, milles vangla andis kaebajale toitu. Esemete täpse nimekirja koostamine ei ole kohtu hinnangul asja lahendamiseks vajalik.
11.VangS § 15 lg 2 p 1, 3 ja 5 kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda või raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist. VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata aineid ja esemeid, mis ei ole justiitsministri määrusega „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi sisekorraeeskiri) kehtestatud keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg 2 sätestatud tingimustele.
12.Kohus nõustub sellega, et olukorras, kus pakend või ühekordseks kasutamiseks ette nähtud toidunõu on tühjaks saanud, kus pakendi sisu ja märgistus ei ühti või kus aine on märgistamata hoiunõus, on tegemist kinnipeetava jaoks keelatud esemega. See tuleneb järgmistest Viru Vangla kodukorra (kättesaadav vanglateenistuse kodulehe www.vangla.ee kaudu) sätetest: - punkt 7.1.1: kinnipeetavale on keelatud vanglateenistuse vahenduseta soetatud või vanglasse saabumisel mitte kaasas olnud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised, tahked jm ained ning sigaretid, - punkt 7.1.39: kinnipeetavale on keelatud kandekott, kohver, karp, kast, kann, plastalus vms asjade hoiustamiseks mõeldud ese. Erandina lubatud esemete hulgas on nimetatud vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud plastikust seebikarp, hambaharjakarp, proteesikarp ja kuni kaks läbipaistvat plastsäilituskarpi kogumahuga mitte rohkem kui 1 liiter; - punkt 8.1.6: kinnipeetaval on õigus hoida kambris kindlaksmääratud koguses hügieenitarbeid; - punkt 10.1: kinnipeetav on kohustatud liigiti koguma enda valduses olevad või enda tekitatud paber- ja papijäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed ning andma need ettenähtud ajal kambrist välja. Pakendijäätmed peab kinnipeetav enne puhastama. Kohtupraktikas on kinnipeetavatele esemete keelamise ühe põhjendusena aktsepteeritud seda, kui eseme läbiotsimine on võimatu või raskendatud ja ressursimahukas, kuna sel juhul võib nendest esemetest lähtuda oht vangla julgeolekule. Kui aineid ei säilitata originaalpakendites, siis on nende kontrollimine aeganõudev ja keerukas, kiire ja efektiivne läbiotsimine on takistatud ning ei ole mõeldav, et vangla peaks iga kord kindlaks määrama, millised ained erinevates pakendites sisalduvad. Tegemist võib olla isikutele või varale ohtlike või kinnipeetavale keelatud ainetega. See, et ohtlikud või keelatud ained võivad jääda avastamata, ohustab aga nii isikute kui vangla julgeolekut. Isegi kui tegemist on ainega, mis ei ole keelatud, tuleks vanglal kindlaks teha, kas see on soetatud vangla vahendusel. Ka see on oluliselt raskendatud, kui ained ei ole originaalpakendites. Tühjade pakendite hoidmine kambris võib kaasa tuua ebasanitaarse ja tervisele ohtliku olukorra.
13.Kohtu hinnangul pidi kaebajale otsuse punktis 12 viidatud kodukorra sätetest olema arusaadav, et tühjade ühekordsete nõude või pakendite hoidmine kambris ja ainete hoidmine nii, nagu kaebaja seda tegi, ei ole lubatud. See tuleneb eriti kodukorra punktist 7.1.39, mille järgi kinnipeetavale on keelatud igasugused asjade hoiustamiseks mõeldud esemed, välja arvatud kuni kaks läbipaistvat plastsäilituskarpi, ning kodukorra punktist 10.1, mille järgi pakendijäätmed tuleb ära anda. Kaebajale ei saanud jääda arusaamatuks, et tühjaks saanud ühekordseid nõusid ja pakendeid võib käsitleda asjade hoiustamiseks mõeldud esemetena ning et tegemist ei ole läbipaistvate plastist säilituskarpidega. Samuti pidi kaebajale olema arusaadav, et tühjaks saanud pakendid tuleb jäätmetena ära anda. Spordijalanõud
14.Justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (edaspidi sisekorraeeskiri) § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Sisekorraeeskirja § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse ja lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri. Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.19 alusel on kinnipeetaval keelatud omandada ja võõrandada esemeid ning aineid teistelt kinnipeetavailt, samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada. Kodukorra punkti 8.2.2 alusel on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kuulata tema raadiot).
15.Spordijalanõude Adidas ja Nike äravõtmist põhjendas vastustaja sellega, et neid esemeid ei ole kaebajale kuuluvate esemete nimekirjas ja see tähendab, et tegemist ei ole kaebajale kuuluvate esemetega. Sel juhul on need esemed aga kaebaja jaoks keelatud. Kohus nõustub sellega. Eseme leidmise/äravõtmise akti (tl 39) järg võeti kaebajalt ära mustad spordijalanõud Nike ja valged/sinised spordijalanõud Adidas. Kohtule on esitatud kaks kaebaja isiklike asjade nimekirja. Kaebaja esitas nimekirja (tl 62) kambris olevate varade kohta, vastustaja esitas nimekirja (tl 43-49) kõigi kaebajal olnud varade liikumise kohta. Kummaski nimekirjas ei esine spordijalanõusid Nike või Adidas. Samas on nimekirjadest näha, et võimalusel on jalanõude marki näidatud. Nimekirjades esinevad näiteks „plätud reebok must halliga“, „plätud punanemust Nike“, „spordijalanõud tennised mustad Sunrise“. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja tõendanud, et talle kuulusid spordijalanõud Adidas ja Nike. Kaebaja esitatud nimekirjas on küll näidatud kahed spordijalanõud, kuid nende juurde on märgitud „hum abi omad“. Vastustaja selgituse kohaselt on tegemist kaebajale tasuta väljastatud jalanõudega. Usutav on vastustaja väide, et humanitaarabina ei anta kinnipeetavatele hinnalisi jalanõusid. Ka kaebaja on väitnud, et tegemist oli hinnaliste jalanõudega, mille väärtus oli 150-250 eurot. Liim
16.Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.18 alusel on kinnipeetavatele keelatud kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, välja arvatud samas punktis nimetatud erandid. Liimi erandite hulgas nimetatud ei ole. Kodukorra seletuskirjas (kättesaadav vanglateenistuse kodulehe www.vangla.ee kaudu) on põhjendatud, et liimi on vaja keelata mitmel põhjusel: 1)
liim on levinud vahend toksikoloogilise joobe saavutamiseks, mis seab ohtu nii isikute elu ja tervise kui ka vangla üldise julgeoleku; 2) liimi sisse saab peita asju, mida on läbiotsimistel väga keeruline avada; 3) kinnipeetavad kleebivad liimiga vangla ehituselementidele pilte, mis on keelatud tegevus ja mida ei ole sageli võimalik vara kahjustamata eemaldada. Seega oli liim kaebaja jaoks keelatud ese ja selle äravõtmine oli õiguspärane.
17.Kui pakendite, ühekordsete nõude, spordijalanõude Adidas ja Nike ning liimi äravõtmine oli õiguspärane, siis ei ole võimalik rahuldada nende esemete äravõtmisega tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid. Muud toimingud
18.Kaebaja väitel tekitas vastustaja talle kahju ka sellega, et keelas kaebajal katta paberiga nõusid, lõhkus kaebaja dokumendimapi ning ajas segamini ja pildus laiali kaebaja dokumendid. Vastustaja vaidles vastu dokumentide osas esitatud nõudele. Vastustaja ei esitanud oma seisukohta kaebaja väidetele, et kaebajal keelati katta paberiga nõusid ja et lõhuti kaebaja dokumendimapp, kuigi kohus juhtis 29.08.2017.a määruses sellele tähelepanu.
19.Kaebaja ei ole välja toonud, millises summas varalist kahju tekitati talle dokumendimapi väidetava lõhkumisega. Kohus selgitas 20.12.2016.a määruses, et varalise kahju eest hüvitise nõudmisel tuleb välja tuua ja põhjendada iga eseme väärtus, kuid kaebaja esitas ainult temalt ära võetud dokumendimappide väärtuse (tl 33). Seetõttu ei ole võimalik rahuldada dokumendimapi lõhkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõuet.
20.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt väärikuse alandamise korral. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kohtupraktika kohaselt saab väärikust alandavaks riigivastutuse seaduse tähenduses pidada üksnes selliseid kannatusi, mis ületavad teatud raskusastme. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi.
21.Kohus ei näe põhjust, miks peaks toitu sisaldavate nõude kinnikatmine paberilehtedega olema vanglas keelatud. Samas kui vastustaja seda kahel korral kaebajale keelas, siis ei ole tegemist sellise intensiivsusega sündmusega, mida saaks lugeda väärikuse alandamiseks RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kaebaja väide, et läbiotsimisel aeti tema dokumendid segamini ja loobiti laiali, ei ole tõendatud. Isegi kui läbiotsimine mõjutas mõnevõrra dokumentide olukorda, ei ole tegemist sellise sündmusega, mida saaks lugeda väärikuse alandamiseks RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Sama kehtib dokumendimapi lõhkumise kohta.
22.Õigusaktides puudub nõue teatada kinnipeetavale ette läbiotsimise toimumisest. Kuna läbiotsimise eesmärgiks on VangS § 68 lg 1 kohaselt keelatud esemete ja ainete avastamine, siis oleks läbiotsimisest ette teatamine vastuolus selle eesmärgiga.
23.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse kõigis nõuetes rahuldamata.
Muud väited. Menetluskulud
24.Vastustaja juhtis tähelepanu sellele, et kaebaja kasutab nii vastustaja kui kohtu suhtes lubamatuid ja solvavaid väljendeid. Kohtu hinnangul on õige, et kaebaja keelekasutus on ebaviisakas ja ei vasta heale suhtlemistavale. Näiteks kasutab kaebaja kõigis oma pöördumistes läbivalt kohtu kohta väljendit „natsionalistlik, kuritegelik ja korrumpeerunud“, nimetab isikuid fašistideks ja röövliteks, vangla tegevust kuritegelikuks jne. Kohus ei pea siiski vajalikuks sellele tähelepanu pöörata. Kaebaja kasutab ilmselgelt tahtlikult sõnu ja väljendeid, mida ta ise peab solvavaks. Selline käitumine on tavaliselt iseloomulik jonnivale lapsele või täiskasvanuid provotseerida üritavale teismelisele ning kohaseks reageeringuks sellisele käitumisele on sellest mitte välja teha. Kaebaja keelekasutus ja väljendusviis toob kaasa selle, et olulise osa kaebaja avaldustest moodustab tähenduseta sõnaline müra. Kaebusi ja muid avaldusi sel viisil koostades kahjustab kaebaja ainult ennast, kuna see kahjustab kaebaja väidete tõsiseltvõetavust ja usutavust.
25.HKMS § 108 lg 1 ja 4 alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jätab kohus menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel välja mõistmata.
26.Kohus vabastas kaebaja 20.12.2016.a määrusega 450 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus kaebaja suhtes lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.