Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits 28.09.2017, Tartu 3-15-1085 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seoses asjaoluga, et ajavahemikul 23.06.2014 – 13.08.2015 ei lubanud vangla kaebajal helistada ametiasutustele, advokaadile ja perekonnaliikmetele Tartu Halduskohtu 31.03.2016. a otsus Nikolai Lilitškini ja Tartu Vangla apellatsioonkaebused Lihtmenetlus Kaebaja/apellant Nikolai Lilitškin Vastustaja/apellant Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses esitatud 12.07.2016. a avalduse lisad.
2.Jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldada vastustaja apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 kuupäevade 20.09.2014, 12.05.2015, 06.08.2015 osas ja teha vastavas osas uus otsus, millega jätta kaebus eeltoodud kuupäevade osas rahuldamata. Asendada halduskohtu resolutsiooni p-s 2 kuupäev 05.12.2014 kuupäevaga 06.12.2014 ja kuupäev 06.03.2014 kuupäevaga 06.03.2015. Muus osas jätta halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
4.Tühistada halduskohtu otsuse p 4 ja teha vastavas osas uus otsus, millega jätta kaebaja I astme menetluskulud (riigilõiv) 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
5.Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv) summas 15 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 30.10.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas halduskohtule hiljem muudetud ja täiendatud kaebuse (tl I-7, I-21-22p, I-52-53p), mille kohaselt ei saanud kaebaja helistada 1) 23.03.2015, 06.03.2015, 16.09.2014, alates 17.–22.09.2014, 28.02.2015, 12.06.2015, 10.07.2015, 31.07.2015, 04.08.2015, 06.08.2015 – konsulile; 2) 17.–22.09.2014, 17.10.2014, 06.12.2014, 07.12.2014, 28.02.2015, 12.06.2015, 10.07.2015, 31.07.2015, 04.08.2015, 06.08.2015, 07.08.2015 – advokaadile; 3) 16.09.2014, 10.11.2014, 11.11.2014, 06.03.2015, 10.03.2015, 12.03.2015, 24.04.2015, 07.08.2015 – asutustele; 4) 16.09.2014, 06.03.2015, 24.04.2015, 07.08.2015 – Venemaale; 5) 15.10.2014, 23.10.2014, 06.12.2014, 07.12.2014 ja 13.08.2015 naisele ja sugulastele; 6) 23.06.2014, 14.10.2014, 15.10.2014, 05.12.2014, 06.03.2015, 09.03.2015, 10.03.2015, 12.03.2015, 13.03.2015, 19.03.2015, 20.03.2015, 11.04.2015, 16.04.2015, 12.05.2015, 14.05.2015, 04.06.2015, 11.06.2015, 06.07.2015, 08.07.2015, 14.07.2015 – graafikujärgselt. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks eelpoolnimetatud vangla toimingud edaspidiste õigusrikkumiste vältimise ja vangla poole kahjunõude esitamise eesmärgil. Kaebaja väitis, et kirjaliku taotluse alusel helistamine osakondades E-1 ja E-2 piirab tema suhtlemisvabadust vangistusseaduse (VangS) §-des 28 ja 29 nimetatud isikutega. Tartu Vangla kodukorrast (TVK) tulenevalt on E-1 ja E-2 sektoris võimalik helistada teisipäeviti ja neljapäeviti, aga kaebajale on telefon nendel päevadel jäetud toomata. Kaebaja ei pea seaduslikuks, et vangla nõuab temalt, kellele ta helistab. Valvur on jätnud telefoni toomata ja võttis 11.04.2015 ära ka arvulise informatsiooni paberkandjal, mistõttu ei saanud kaebaja kaks kuud helistada. Samuti väitis kaebaja, et ta ei saanud kambris 1063 viibmise ajal helistada.
2.Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl 81-89) jätta kaebuse rahuldamata. Kinnipeetavate telefonikõnede reguleerivatest õigusaktidest lähtuvalt peab suletud osakonnas (osakondades E-1 ja E-2) paiknev kinnipeetav helistamiseks esitama vanglale kirjaliku taotluse. TVK p-s 13.8.1. ettenähtud ajal helistamiseks peab kinnipeetav üksnes teada andma soovist helistada, kuid väljaspool nimetatud aega helistamiseks peab kinnipeetav taotlusesse märkima selgelt, kellele, kuna ja millisel numbril helistada soovib. Kaebajal on olnud piisavalt võimalusi telefoni kasutamiseks. Kaebaja enda käitumine määrab ära selle, kas ta viibib avatud osakonnas või mitte. Vaidlusalusel perioodil ei ole kaebaja kambris 1063 paiknenud. Ametnikud võtsid 11.04.2015 tõesti kaebaja kambrist paberid, sest kinnipeetav ei allunud valvurite korraldustele. Kaebajal oli võimalus küsida pabereid kambrisse. Kaebaja väide, et ta ei saanud kaks kuud helistada, ei vasta tõele. Vastustaja leidis, et käitus vaidlustatud kuupäevadel õiguspäraselt.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 31.03.2016. a otsusega (tl I-182-199) kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1) ja tunnistas Tartu Vangla toimingud seoses 19.09.2014, 20.09.2014, 05.12.2014, 12.05.2015, 06.08.2015 kaebajale telefoni võimaldamata jätmisega ja 06.03.2014 telefonikõne lõpetamisega õigusvastaseks (resolutsiooni p 2) ning muus osas jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Halduskohus nõustus vastustajaga, et kuna kaebaja vaidlusalusel perioodil ei viibinud kambris 1063, ei saanud kaebaja väited viidatud sündmuste osas olla seotud vaidlusaluse perioodiga. Halduskohus leidis, et 11.04.2015 võtsid vanglaametnikud tõesti kaebajalt ära kõik paberid, aga selline vastustaja käitumine on põhjendatud kaebaja tegevusega. Kaebaja väited kahekuulise helistamisvõimaluse puudumise kohta ei vasta tõele ja see on tõendatud telefonikaardi kõneerisustega. Halduskohus märkis, et E-1 ja E-2 osakonnad on tulenevalt TVK p-st 13.8.1 suletud osakonnad, milles on võimalik helistada graafikupõhiselt teisipäeviti ja neljapäeviti. Halduskohus leidis, et kirjaliku taotluse esitamine telefoni saamiseks vastavalt VSkE § 51 lg-le 3 on kohustuslik E-1 ja E-2 osakonnas viibivatele kinnipeetavatele, kui nad soovivad helistada graafikuvälistel päevadel.
Kui kaebaja soovis helistada graafikujärgsetel päevadel, siis tulenevalt TVK p-st 13.8.1 puudub kinnipeetaval kohustus esitada kirjalik avaldus (piisab, et kinnipeetav avaldav soovi suuliselt) telefoni saamiseks ning selgitada kellele, kuna ja millisel numbril helistamist soovib. VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele helistamise korral peab kinnipeetav avalduses märkima riigiasutuse või ametiisiku nime, mitte nõudma deklaratiivselt telefoni kasutamist piiranguteta. Vanglal peab olema võimalus tuvastada, kas kinnipeetava graafikuväline helistamine on ikka toimunud isikule, kellele helistamist vanglateenistus piirata ei tohi. Vastustaja on vaidlusaluse perioodi jooksul lubanud kaebajal põhjendatud vajadusel helistada graafikuväliselt mitmeid kordi. Juhul, kui kaebaja soovib kasutada telefoni nii nagu teevad seda avatud osakondade kinnipeetavad, võib ta kaaluda oma käitumise muutmist. Halduskohus leidis, et TVK p-s 13.8.1 sätestatud telefoni kasutamise ajad (kaks korda nädalas) on mõistlikud. Kaebaja väitis, et ajavahemikul 23.06.2014–13.08.2015 jättis vastustaja korduvalt tema ilma võimaluseta helistada. Halduskohus leidis, et vangla ei käitunud õigusvastaselt helistamisega seotud toimingute osas järgmistel kuupäeval: 23.06.2014, 16.09.2014, 17.09.2014, 18.09.2014, 21.09.2014, 22.09.2014, 07.10.2014, 14.10.2014, 15.10.2014, 17.10.2014, 23.10.2014, 10.11.2014, 11.11.2014, 06.12.2014, 07.12.2014, 28.02.2015, 09.03.2015, 10.03.2015, 12.03.2015, 13.03.2015, 19.03.2015, 20.03.2015, 23.03.2015, 11.04.2015, 16.04.2015, 24.04.2015, 14.05.2015, 04.06.2015, 11.06.2015, 12.06.2015, 06.07.2015, 08.07.2015, 10.07.2015, 14.07.2015, 31.07.2015, 04.08.2015, 07.08.2015, 13.08.2015. Halduskohus leidis, et vangla käitus õigusvastaselt järgmistel kuupäevadel: 19.09.2014, 20.09.2014, 05.12.2014, 06.03.2015, 12.05.2015, 06.08.2015.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja ja vastustaja esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebused (tl II-71-71p,
II-36-37).
Kaebaja apellatsioonkaebus
5.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 71-71p), milles palub halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et halduskohus jättis istungi korraldamata, kaebaja üle kuulamata, asja arutamise läbi viimata, tõendid videosalvestiste kaudu kontrollimata, tunnistajad üle kuulamata, tekkepõhjused välja selgitamata ning arutas kaebust valikuliselt ja eiras kaebaja nõudeid.
6.Vastustaja palus apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl II-95-95p) jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja märkis, et kirjaliku menetluse eeldused asja läbiviimiseks olid täidetud, kaebaja ei ole halduskohtule esitanud taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks ega videosalvestiste kontrollimiseks. Vangla lisas, et arusaamatuks jääb, millist täiendavat informatsiooni sooviks kaebaja sellega saada. Halduskohus on otsuses kujundanud seisukoha kõigi kaebaja poolt väljatoodud kuupäevade osas. Vastustaja apellatsioonkaebus
7.Vastustaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl II-36-37), milles palub halduskohtu otsuse osaliselt tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus helistamise mittevõimaldamise osas 20.09.2014, 05.12.2014, 12.05.2015, 06.08.2015 rahuldamata järgmistel põhjendustel.
20.09.2014 Kaebaja esitas vanglale taotluse nr 2-3/4467-1 (tl I-102), milles soovis helistada advokaadile 20.09.2014. Kaebaja on dateerinud taotluse 19.09.2014 kuupäevaga, aga kaebaja esitas selle vanglale 23.09.2014. Seega ei ole alust pidada helistamisvõimaluse puudumist 20.09.2014 õigusvastaseks. 05.12.2014 Kaebaja esitas vanglale 05.12.2015 taotluse nr 6-24/8641-1 (tl I-114), milles soovis erakorraliselt helistada advokaat Kustovile, advokaat Sotirovile ja naisele. Tartu Vangla jättis 05.12.2014 kaebaja taotluse rahuldamata (tl I-115), kuna sellest ei nähtunud põhjendusi erakorraliseks helistamiseks. Tartu Vangla soovis teada, miks kaebaja ei saa helistada tavapärasel helistamiseks ettenähtud ajal. Tartu Vangla ei soovinud teada, miks kaebaja soovib helistada advokaatidele. Kuivõrd kaebaja helistamise erakorralisust ei põhistanud, jättis vangla taotluse õiguspäraselt rahuldamata. 12.05.2015 12.05.2015 paiknes kaebaja suletud osakonnas kartserirežiimil ning tulenevalt VSkE § 51 lg-st 3 tuli temal helistamiseks esitada kirjalik taotlus. Kirjalikku taotlust kaebaja vanglale ei esitanud. TVK punkt 13.8.1. sättest ei tulene kinnipeetavale õigust esitada helistamiseks suulisi taotlusi. 06.08.2015 Kaebaja esitas vanglale taotlused, milles soovis telefoni toomist 06.08.2015 kell 9:00 (tl I-170-171).Vaidlust ei ole selles, et 06.08.2015 hommikul sai kaebaja telefoni kasutada. Selle eest, kas kaebaja saab ühendust, ei vastuta Tartu Vangla. Hilisemaks helistamiseks kaebaja kirjalikku taotlust VSkE § 51 lg 3 kohaselt ei esitanud. Tartu Vangla tõendeid selle kohta, et telefon oli 06.08.2015 kell 16:00 hõivatud, ei esitanud, kuna tagantjärele on keeruline tuvastada, kas keegi reaalselt kell 16:00 helistas. Ka kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et telefon oli 06.08.2015 kell 16:00 vaba.
8.Kaebaja väitis Tartu Vangla apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 99), et vastustaja jätkab kaebaja õiguste rikkumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastustaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 kuupäevade 20.09.2014, 12.05.2015, 06.08.2015 osas ja teeb vastavas osas uue otsuse, millega jätab kaebuse eeltoodud kuupäevade osas rahuldamata. Ringkonnakohus asendab selguse mõttes halduskohtu resolutsiooni p-s 2 kuupäeva 05.12.2014 kuupäevaga 06.12.2014 ja kuupäeva 06.03.2014 kuupäevaga 06.03.2015. Muus osas jätab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
10.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsiooniastmes kaebaja esitatud avalduse lisade kohta (I); seejärel käsitleb kaebaja apellatsioonkaebust (II); vastustaja apellatsioonkaebust (III) ning lahendab apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (IV). I
11.Kaebaja esitas ringkonnakohtule 12.06.2016 (registreeritud 13.06.2016) avalduse, millele on lisatud koopia Tartu Vangla 13.01.2015. a vastusest nr 2-3/5824-2, 18.03.2015. a vastusest nr 2-3/702-2, 09.04.2015. a vastusest nr 2-3/838-2, 07.04.2015. a vastusest nr 2-3/891-2, 06.05.2015. a vastusest nr 6-24/2829-2, 22.05.2015. a vastusest nr 2-3/2228-2, 04.06.2015. a vastusest nr 2-3/2195-2, 22.06.2015. a vastusest nr 6-24/4094-2, 26.06.2015. a vastusest
nr 2-3/2720-2. Ringkonnakohus märgib, et asja toimikust nähtub, et nimetatud dokumendid on juba asja materjalide juures (tl I-118, 122, 127, 131, 142, 148, 145, 151, 157). Seetõttu puudub vajadus nende dokumentide lisamiseks haldusasja toimikusse.
12.Kaebaja esitas lisaks eeltoodule veel avalduse lisadena koopiad dokumentidest, mida haldusasja toimikus ei ole, aga mis ei puuduta käesolevas asjas läbivaatamisel olevat ajavahemikku. Seega ei oma kaebaja poolt avalduse lisadena esitatud Tartu Vanglas 01.10.2015 registreeritud avaldus nr 6-24/7460-1, 09.10.2015 registreeritud avaldus nr 6-24/7731-1, 26.05.2016 registreeritud avaldus nr 6-30/350-1 ning Tartu Vangla 09.10.2015. a vastus nr 6-24/7127-2, 08.01.2016. a vastus nr 2-3/16-2, 29.03.2016. a vastus nr 6-30/83-2, 11.02.2016. a vastuse nr 6-30/32-2, 06.04.2016. a vastus nr 6-30/127-2, 17.05.2016. a vastus nr 2-3/1451-2, 19.05.2016. a vastus nr 2-3/1508-2 asja lahendamisel tähtsust. Järelikult puudub vajadus võtta ka neid kaebaja esitatud dokumente haldusasja toimikusse.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata kaebaja poolt apellatsiooniastmes avalduse lisadena esitatud dokumendid ning ringkonnakohus tagastab need kaebajale. II
14.Kaebaja väitis kaebuses, et ajavahemikul 23.06.2014–13.08.2015 jättis vastustaja korduvalt kaebaja ilma võimalusest helistada ametiasutustele, advokaadile ja perekonnaliikmetele. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Kaebaja vaidlustab apellatsioonikaebuses halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 3 ja taotleb halduskohtu otsuse p 3 tühistamist ja asja saatmist tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks. Kaebaja põhjendab taotlust halduskohtu poolt menetlusnormide rikkumisega. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et halduskohus ei arutanud asja kohtuistungil, jättis kaebaja ja tunnistajad üle kuulamata ning jättis tõendid videosalvestiste kaudu kontrollimata, arutas kaebust valikuliselt ja eiras kaebaja nõudeid.
15.Asja materjalidest nähtub, et halduskohus on jätnud mitu korda kaebuse käiguta (tl I-8-9, I-38-39, I-68-68p) ja andnud kaebajale võimaluse kaebuse täpsustamiseks ja muutmiseks. Halduskohus on andnud kaebajale võimaluse täiendavate dokumentide esitamiseks (tl I-177-177p). Seega on kaebaja saanud kaebust täiendada, muuta ja esitada enda seisukohti. Vastustaja on esitatud halduskohtule vaidlusaluseid kuupäevi puudutavad olemasolevad avaldused ja nendele esitatud vastused. Kaebaja ei ole halduskohtule esitanud taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ega videosalvestiste kontrollimiseks ja ei ole ka põhjendanud, mida ta tunnistajate ülekuulamise ja videosalvestistega täiendavalt tõendada soovib. HKMS § 61 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. HKMS § 61 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ning kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Halduskohus pidas esitatud tõendeid piisavaks asja õigeks lahendamiseks, on lahendanud asjasse puutuvad kaebaja esitatud taotlused ning on võtnud otsuses seisukoha menetlusse võetud kaebuses esitatud vaidlusaluste kuupäevade osas.
16.Halduskohus on 18.01.2016. a määruses (tl 177) põhjendanud kohtuistungi taotluse rahuldamata jätmist. Halduskohtu hinnangul oli kohtule asjas esitatud piisvalt kirjalike tõendeid, mis võimaldasid olulised asjaolud välja selgitada kohtuistungit pidamata ning halduskohus märkis, et poole vahel on vaidluse all eelkõige õigusliku iseloomuga küsimused.
Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalise õigus osaleda kohtuistungil ei ole absoluutne, vaid on piiratud ökonoomse ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Arvestades vaidluse iseloomu ning kaalul olevate õigushüvede kaalukust on ilmselge, et asjas ei ole istungi korraldamine vajalik, kuna see ei annaks asja lahendamisele juurde kvalitatiivset lisaväärtust.
17.Lähtuvalt eelnevast leiab ringkonnakohus, et halduskohus ei ole kaebaja väidetud menetlusnorme rikkunud. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses sisulisi argumente esitanud, ei peatu ringkonnakohus pikemalt kaebaja apellatsioonikaebuses esitatud väidetel. III
18.Tartu Vangla vaidlustab halduskohtu otsuse osas, millega halduskohus tunnistas õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud seoses 20.09.2014, 05.12.2015, 12.05.2015 ja 06.08.2015 kaebajale telefoni võimaldamata jätmisega. Kuna vastustaja ei vaidlusta halduskohtu otsust osas, millega halduskohus tunnistas Tartu Vangla toimingu seoses 19.09.2014 telefoni võimaldamata jätmisega ja 06.03.2015 telefoni lõpetamisega õigusvastaseks, ei ole ringkonnakohtul vajalik kontrollida halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust 19.09.2014 ja 06.03.2015 kuupäevade osas. Apellatsioonkaebuses vaidlustatud kuupäevade osas märgib ringkonnakohus järgmist. 20.09.2014
19.Tartu Halduskohus luges kaebajale telefoni toomata jätmise 20.09.2014 õigusvastaseks, kuna 19.09.2014 esitas kaebaja vanglale avalduse sooviga helistada advokaadile 20.09.2014, aga vangla 20.09.2014 kaebajale telefoni ei toodud. Halduskohus leidis, et seega rikkus vangla VangS § 28 lg 3 teisest lausest tulenevat keeldu.
20.Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja vanglale allkirjastatud avalduse (tl I-102-102p), milles kaebaja soovis 20.09.2014 kell 10:00 helistada advokaat Kustovile ning märkis, et temale ei võimaldatud helistamist 19.09.2014. Kaebaja palus telefoni toomist 22.09.2014. Taotlusele on märgitud kuupäevaks 19.09.2014. Kaebaja on avaldusele lisanud, et kontaktisikut ei olnud ja seega keegi avaldust ei võtnud. Avalduse teiselt küljelt nähtub valvuri allkiri kuupäevaga 23.09.2014 ja avaldus on registreeritud vanglas 23.09.2014. Vangla vastas kaebajale 02.10.2014. a vastuses nr 2-3/4467-2 (tl I-103), et 19.09.2014 vangale esitatud avalduses soovis kaebaja helistada advokaadile 22.09.2014 kell 10:00, 24.09.2014 kell 10:00 ja 26.09.2014 kell 9:00 ning need kõned kaebajale ka võimaldati. Vangla märkis, et kuna kaebaja ei olnud vanglale esitanud ühtegi avaldust helistamiseks 20.09.2014, ei saanud vangla rikkuda sellel kuupäeval ka kaebaja õigusi.
21.Lähtuvalt eelnevast on vangla kinnitanud, et kaebaja andis küll 19.09.2014 üle avalduse helistamiseks 22.09.2014, 24.09.2014, 26.09.2014, aga helistamiseks 20.09.2014 kaebaja avaldust ei esitanud. Ei ole usutav, et kaebajal ei olnud võimalust üle anda samal päeval ka teist avaldust sooviga helistada 20.09.2014. Olukorras, kus kaebaja on esitanud avalduse sooviga helistada 20.09.2014, aga on vastavasisulise avaldusele vanglale esitanud 23.09.2014, ei saa telefoni kasutamise võimaldamata jätmist 20.09.2014 pidada õigusvastaseks. 05.12.2014 taotlus sooviga helistada 06.12.2014
22.Kaebaja väitis kaebuses, et 05.12.2014 ei olnud tal võimalik helistada graafikujärgselt ja viitas avaldusele 6-24/8641-2. Kaebaja 05.12.2014 vanglale esitatud avaldusest nr 6-24/8641-1
(tl I-114) nähtub, et kaebaja soovis 06.12.2014 kell 16:00 helistada advokaat Kustovile, advokaat Sotirovile Šveitsi ja naisele ning lisas, et 04.12.2014 oli ühendus halb. Seega soovis kaebaja 05.12.2014. a avalduses telefoni kasutamist järgmisel päeval. Taotluse esitamise päev oli reede ja helistamiseks soovitud päev laupäev. Kaebaja paiknes osakonnas E-1.
23.Tartu Vangla jättis 05.12.2014. a vastusega nr 6-24/8641-2 taotluse rahuldamata ja selgitas, et tegemist ei ole korralise helistamise päevaga ning taotlusest ei nähtu helistamise erakorralisust. Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse 05.12.2014 osas, sest kinnipeetaval puudub kohustus selgitada, miks ta konkreetsele ametiasutusele, ametiisikule või kaitsjale graafikuväliselt helistada soovib. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kaebaja on palunud 05.12.2014. a taotluses 6-24/8641-2 helistamise võimaldamist 06.12.2014. Seega tunnistas halduskohus õigusvastaseks kaebaja 05.12.2014 esitatud avalduses soovitud telefoni võimaldamata jätmise graafikuvälisel päeval 06.12.2014. Vastustaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on teinud Tartu Vangla 05.12.2014. a vastusest (tl 115) ebaõigeid järeldusi. Tartu Vangla ei soovinud teada, miks kaebaja soovib helistada advokaadile vaid miks kaebaja ei saa helistada tavapärasel helistamiseks ettenähtud ajal.
24.VangS § 28 lg 1 järgi toimub telefoni kasutamine vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. VSkE § 51 lg 3 sätestab, et VSkE § 8 lg-s 4 nimetatud kinnipeetavad ja vahistatud ning kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal, saavad helistada kirjaliku taotluse alusel. VSkE § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ja telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Sätte kohaselt täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. TVK p 13.8.1. kohaselt on helistamise päevad E-hoone
1.ja 2. osakonnas teisipäev ja neljapäev, üldjuhul toimub telefoni kasutamine 9:00-st kuni 18:00-ni. TVK p 13.8.2. kohaselt tuleb kinnipeetaval helistamiseks soovi avaldada telefoni kasutamist korraldavale ametnikule üldjuhul helistamisele eelneval tööpäeval kuni kella 18:00-ni. Vastavalt TVK p-le 13.8.2. koostatakse järgmiseks päevaks sooviavalduste alusel helistamise ajakava ning telefoni kasutamist korraldavale ametnikule on kinnipeetava poolt soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vastavalt vangla vajadusele.
25.VangS § 28 lg-s 3 sätestatu kohaselt on keelatud telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. VangS § 29 lg 4 sätestab, et keelatud on kontrollida telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kinnipeetav ei pea selgitama, miks ta konkreetsele ametiasutusele, ametiisikule või kaitsjale graafikuväliselt helistada soovib. Riigikohus on selgitanud, et kinni peetaval isikul puudub kohustus vanglat teavitada asjaoludest, mis tingivad kaitsjale või teistele VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele helistamise soovi ning helistamise taotluse motiveerimise kohustust vangistusseadus ega vangla sisekorraeeskiri ette ei näe (RKHKo 13.11.2007, 3-3-1-46-07, p 11). Riigikohus on ka selgitanud, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ametnikele ning kaitsjale helistamist tuleb võimaldada ka teistel nädalapäevadel kui kodukorras ettenähtud ühel päeval, kuna riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutele või kaitsjale helistamisega võib 10 minuti piirangust tulenevalt muutuda võimatuks helistamine teistele isikutele (RKHKo 31.10.2007, 3-3-1-54-07, p 10). Samas on Riigikohus möönnud, et kinni peetava isiku õigus kasutada telefoni suhtlemaks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ei ole piiramatu, kuid piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral. Riigikohus leidis, et tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate
isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks (samas, p 9).
26.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et üksnes soov helistada advokaadile ei tähenda veel seda, et tegemist oleks kaitsjaga või advokaadist esindajaga VangS § 28 lg-s 3 sätestatu mõttes. Vanglal peab kaebaja taotlusest lähtuvalt olema võimalus tuvastada, kas graafikuväline helistamine ikka toimub isikutele, kellele helistamist vangistusseadus piirata ei tohi. Vastustaja on apellatsioonkaebuses selgitanud (tl II-36p), et nad ei soovinud teada, miks kaebaja soovib helistada advokaatidele. Lisaks nähtub materjalidest, et graafikuvälisel helistamise päeval 17.10.2014 esitas kaebaja vanglale avalduse (tl I-108), milles kaebaja soovis kell 11:00 helistada advokaat I. Sotirovile Šveitsi ning samal päeval otsustas inspektor-kontaktisik taotluse rahuldada ning kõne lubada. Järelikult ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla, et tegemist on kaebaja advokaadiga VangS § 28 lg 3 mõttes, kellega telefoni kasutamist piirata ei tohi.
27.Tartu Vangla E-1 ja E-2 osakonnas võimaldatakse helistamist kahel päeval nädalas ning asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale võimaldatud ka graafikuväliseid helistamisi. Kaebaja paiknes osakonnas E-1 ja VSkE § 51 lg 4 kohaselt pidi kaebaja esitama kirjaliku taotluse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VangS § 28 lg 3 mõte, et kaebajale peab piiramatult igal ajal võimaldama helistamist sättes loetletud isikutele. Oluline on siinjuures asjaolu, et 05.12.2014 esitatud avalduses soovitud 06.12.2014 ei ole graafikujärgse helistamise päev vaid tegemist oli helistamissooviga väljaspool selleks ettenähtud aega. TVK p 13.8.2. kohaselt tuleb avaldus telefoni kasutamist korraldavale ametnikule esitada üldjuhul helistamisele eelneval tööpäeval kuni kella 18:00-ni. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist mõistliku etteteatamise ajaga, sest vanglale peab jääma avalduse saamisel aega helistamise võimaldamise korraldamiseks. TVK p 13.9. kohaselt tuleb ka avatud osakondades muul ajal helistamiseks esitada taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. Kaebaja esitas 05.12.2014 kirjaliku avalduse helistamiseks 06.12.2014 advokaatidele. Kuna vangla peab võimaldama kinni peetavale isikule helistamisi VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele ka graafikuvälistel päevadel ja isikul puudub kohustus selgitada, miks ta VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele helistada soovib, ei olnud vanglal õigus jätta advokaatidele helistamise taotlust rahuldamata põhjusel, et sellest ei nähtunud erakorralise helistamise põhjendused.
28.Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus rahuldamata vastustaja apellatsioonkaebuse 05.12.2014. a toimingu osas. Kuna läbivalt on räägitud 05.12.2014 esitatud taotlusest, milles kaebaja palus helistamist 06.12.2014, asendab ringkonnakohus selguse mõttes halduskohtu resolutsiooni p-s 2 kuupäeva 05.12.2014 kuupäevaga 06.12.2014.
29.Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna halduskohus on otsuse põhjendustes tuvastanud kaebaja kõne lõpetamise õigusvastasuse kuupäeval 06.03.2015, mitte aga 06.03.2014 nagu on kirjas halduskohtu otsuse resolutsioonis, tuleb asendada halduskohtu otsuse resolutsioonis kuupäev 06.03.2014 kuupäevaga 06.03.2015. 12.05.2014
30.Kaebaja väidab, et vastustaja ei lubanud 12.05.2015 helistada graafikujärgselt. Viidatud kuupäev oli teisipäev ja kaebaja paiknes E-1 osakonnas. Halduskohus leidis, et Tartu Vangla käitus 12.05.2015 õigusvastaselt, kuna graafikujärgseks helistamiseks peab kinnipeetav üksnes teada andma soovist helistada, mistõttu ei pea esitama kirjalikku taotlust.
31.Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. Kuna kaebaja paiknes E-1 osakonnas, siis tulenevalt VSkE § 51 lg-st 3 pidi kaebaja esitama helistamiseks kirjaliku taotluse. TVK p 13.8.1.
kohaselt on helistamise päevade E-hoone 1. ja 2. osakonnas teisipäev ja neljapäev ning TVK p 13.8.2. kohaselt tuleb kinnipeetaval helistamiseks soovi avaldada telefoni kasutamist korraldavale ametnikule üldjuhul helistamisele eelneval tööpäeval kuni kella 18:00-ni. Seega ka TVK-st ei tulene, et graafikujärgseks helistamiseks võib soovi avaldama suuliselt.
32.Kuna kaebaja jättis nõuetekohase taotluse esitamata, ei pidanud vangla võimaldama kaebajale helistamist 12.05.2015. Seega ei olnud vangla käitunud 12.05.2015 õigusvastane. 06.08.2015
33.Kaebaja esitas Tartu Vanglale avalduse (tl I-170), milles ta soovis helistada 06.08.2015 kell 9:00. Kaebaja esitas 06.08.2015 vanglale avalduse nr 6-24/5782-1 (I-171), milles soovis helistada 06.08.2015 kell 9:00. Kaebaja esitas 07.06.2015 vanglale pöördumise nr 2-3/3387-2 (tl I-172), milles avaldas, et temale ei võimaldatud helistada 06.08.2015. Kaebaja selgitas, et kuna kell 9:00 telefon ei vastanud, palus kaebaja tuua telefoni suvalise ajal enne 17:00, aga seda ei tehtud, kuigi telefon oli kell 16:00 vaba. Vastustaja selgitas 11.08.2015. a vastuses nr 2-3/3387-2 (tl I-173), et kaebajale võimaldati helistamist taotluses soovitud ajal ning tegemist oli korralise helistamise päevaga ja vangla peab arvestama ka teiste kinnipeetavate helistamise soovidega. Kaebaja paiknes osakonnas E-1. Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse 06.08.2015. a toimingu osas põhjusel, et vastustaja ei ole tõendanud, et telefon ei olnud kell 16:00 vaba. Halduskohus märkis, et vastustaja peab planeerima graafikujärgsel helistamise päeval tööülesanded selliselt, et saaks võimaldada kinnipeetavatel telefoni kasutada tõhusalt.
34.TVK p 13.8.2. kohaselt tuleb helistamiseks soovi avaldada telefoni kasutamist korraldavale ametnikule üldjuhul helistamisele eelneval tööpäeval. TVK 13.8.5. sätestab, et kinnipeetavale, kes on õigeaegselt esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks, võimaldatakse telefoni kasutada TVK p-s 13.8.1. nimetatud päeval ühel korral kuni 10 minutit. Telefoni kasutamise aeg hõlmab telefoninumbri valikut, ooteaega ja kõnet. Erinevate telefoninumbrite valimise aega ei piirata. Tartu Vangla vastusest nähtub, et kaebajale võimaldati helistada 06.08.2015 kell 9:00 (tl I-88).
35.Tartu Vangla on apellatsioonkaebuses märkinud, et tagantjärgi on keeruline tuvastada, kas keegi kinnipeetavatest reaalselt 06.08.2015 kell 16:00 helistas või mitte. Ringkonnakohus vastustaja sellekohase seisukohaga ei nõustu, sest tulenevalt TVK p-st 13.8.6. fikseerib telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik telefoni kasutanud kinnipeetava nime ja aja, millal ta sai võimaluse telefoni kasutada. Seega peab vangla fikseerima sellel päeval helistanute nimed ja kellaajad, millal telefoni kasutanud kinnipeetavad said helistada. Ringkonnakohus aga märgib, et antud asjas ei oma see tähtsust, sest isegi kui kaebaja avaldas suuliselt soovi helistamiseks samal päeval teistkordselt ning telefon oli kell 16:00 vaba, ei saa pidada teistkordset helistamise võimaldamata jätmist vaidlusalusel päeval õigusvastaseks. Tulenevalt VSkE § 51 lg 3 pidi vangla võimaldama kaebajale helistamist kirjaliku taotluse alusel. Väide, et kaebajal ei õnnestunud helistamise ajal ühendust saada soovitud isikuga, ei puutu asjasse. Kuna kaebajale võimaldati telefoni kasutamine kirjaliku taotluse esitamisel graafikujärgsel päeval kell 9:00 ja teist kirjalikku taotlust kaebaja ei esitanud, ei olnud vanglal vaja ka kaaluda samal päeval teistkordse helistamise võimaldamist kaebajale.
36.Eeltoodut arvestades ei ole Tartu Vangla 06.08.2015 teistkordse helistamise võimaldamata jätmisega käitunud õigusvastaselt. IV
37.Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab vastustaja apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 kuupäevade 20.09.2014, 12.05.2015, 06.08.2015 osas ja teeb vastavas osas uue otsuse, millega jätab kaebuse eeltoodud kuupäevade osas rahuldamata. Ringkonnakohus asendab selguse mõttes halduskohtu resolutsiooni p-s 2 kuupäeva 05.12.2014 kuupäevaga 06.12.2014 ja kuupäeva 06.03.2014 kuupäevaga 06.03.2015. Muus osas jätab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
38.Tartu Halduskohus vabastas 11.11.2015. a määrusega (tl 72-73p) kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Otsuse resolutsiooni p-ga 4 jättis halduskohus menetluskulud poolte endi kanda. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.
39.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtul on jäänud HKMS § 118 kahe silma vahele, mistõttu tuleb tühistada ka halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja teha vastavas osas uus otsus. Halduskohus vabastas kaebaja riigilõivu 15 eurot tasumisest kaebuse esitamisel. Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, mida vastustaja vaidlustas osaliselt. Ringkonnakohus rahuldas vastustaja kaebuse osaliselt. HKMS § 118 järgi tuleks osa menetluskuludest mõista vastustajalt välja riigituludesse. HKMS § 108 lg 11 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab menetlusökonoomia põhimõttele tuginevalt, et selline tükeldamine on ebamõistlik ja jätab seetõttu menetluskulu tervikuna Eesti Vabariigi kanda.
40.Kaebaja oli apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi jätkuvuse korras riigilõivu tasumisest vabastatud. Kaebaja oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Seega puudub vajadus antud osas menetluskulude jaotamiseks. Seega jäävad vastavalt HKMS § 118 lg-le 3 kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv) summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.