Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1492
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla tekitatud 200 euro suuruse kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-1492 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-1492 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas registreeriti 10.06.2020 X taotlus hüvitada advokaaditasu 200 eurot. Taotluse kohaselt taotles X helistamist advokaadile 21.05.2020 kell 9.00, kuid seda ei võimaldatud. Seetõttu pidi advokaat tulema vanglasse ja X-l tekkis kulu 200 eurot advokaadi õiguskonsultatsiooni eest.
2.Tallinna Vangla jättis 10.08.2020 vastusega nr 5-37/20/63-2 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. X soovis 20.05.2020 taotluses 21.05.2020 kell 11.00 helistada Lasnamäe Linnaosa Valitsusse (tel nr XXX) ning kell 9.00 advokaat Y-le (tel nr XXX). X täiendas 21.05.2020 taotlust sooviga helistada advokaadile kell 16.00 ja Lasnamäe Linnaosa Valitsusse kell 13.00. Taotleja telefonikõnede väljavõtte kohaselt tegi ta 21.05.2020 ühe telefonikõne – kell 11.16 numbrile XXX. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (kodukord) p 12.2.3 järgi tagab vangla kinnipeetavaile telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas. Telefoni kasutamise ajad on kirjas päevakavas. Kodukorra p 12.3.3.1 kohaselt saavad kinnipeetavad helistamissoovi avaldada telefoni kasutamist korraldavale ametnikule üldjuhul helistamisele eelneva tööpäeva õhtusel loendusel. Taotluste alusel koostatakse järgmiseks päevaks helistamiste ajakava. Kuigi vahistatu peab märkima taotlusele soovitava telefoni kasutamise aja, on see helistamist korraldavale vanglaametnikule soovituslik ning sellega arvestatakse graafiku koostamisel võimaluste piires. Tallinna Vanglas viibib palju vahistatuid, kes soovivad helistada, mistõttu pole võimalik tagada kõigile helistamist nende soovitud kellaaegadel. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-st 3 tuleneb, et kaitsjale või advokaadist esindajale või riigiasutustele helistamise piiramine ei ole lubatud, kuid sellest ei saa järeldada, et X-l on õigus telefoni kasutada mistahes ajal ja ulatuses. Asjaolu, et taotlejale ei võimaldatud helistamist kell 9.00, vaid kell 11.16, ei tähenda, et tema helistamisvõimalusi oleks kuidagi piiratud. Kuna X-le võimaldati helistamist 21.05.2020, puudub vangla tegevuses õigusvastasus. Telefonikõnede logist nähtub ka, et 20.05.2020 helistas X numbrile XXX, mis kuulub Y-le. Seega sai taotleja päev varem advokaadiga telefoni teel vestelda. On tavapärane, et kaitsjad ja advokaadid kohtuvad kinnipeetavatega vanglas kohapeal konsultatsiooni andmata. Vanglal puudub kohustus isikute õiguskonsultatsioonid kinni maksta.
3.X esitas 12.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt 200 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Vangla ei võimaldanud kaebajale 21.05.2020 kell 9.00 telefonikõnet advokaadile. Vangla ei ole taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud. See on põhjustanud kaebajale 200 euro suuruse varalise kahju advokaaditasu näol, mida ei oleks tekkinud, kui taotlus oleks rahuldatud. Kaebajale jääb arusaamatuks, millisel alusel kogub vangla telefonikõnede logis olevaid andmeid.
Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
Asjas on tõendatud, et vangla on võimaldanud kaebajale advokaat Y-le helistamist taotletud kuupäevadel. Asjaolu, et 20.05.2020 toimus telefonikõne Y-ga (7 min 31 sek) kinnitab, et vangla võimaldas advokaadiga suhelda. Kaebaja nõue põhineb üksnes asjaolul, et ta ei olnud kindel, kas talle oleks 20.05.2020 taotluse alusel võimaldatud 21.05.2020 helistamist Y-le kell
9.00.Kokkusaamine Y-ga toimus 21.05.2020 kell 10.00‒11.05. Seega pidi kokkusaamise toimumine olema kokku lepitud ajal, mil kaebajal veel puudus teadmine, kuidas tema 2(4)
3-20-1492 20.05.2020 esitatud taotlus (helistada 21.05.2020 kell 9.00) lahendatakse ja mis kell talle 21.05.2020 võimaldatakse Y-le helistamist. Seega ei saanud kaebajale tekkinud kulu õiguskonsultatsiooni tellimisel tekkida vangla tegevusest, rääkimata vangla õigusvastasest tegevusest. Kinni peetavate isikute taotlused helistamise kellaaja suhtes on vanglale soovituslikud ning nendest lähtutakse vastavalt vangla võimalustele (nt esitatud taotluste arv ja taotlustes toodud kellaegade võimalik jaotumine kasutatavate telefoniaparaatide arvu suhtes). Seda kinnitab ka kohtupraktika (Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2017 otsus nr 3-15-1085, p-d 24‒ 26). Telefonikõnede registreerimine logis aitab nii vanglal kui kinnipeetaval kontrollida toimingute õiguspärasust. Kaebaja 20.‒21.05.2020 kõnede logi kasutati kahju hüvitamise nõude lahendamisel, sest haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt on haldusorganil kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel.
Tallinna Halduskohus jättis 29.03.2020 otsusega kaebuse rahuldamata.
Vastavalt HKMS § 5 lg 1 p-le 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest hüvitis välja mõista, kui sellekohased eeldused on täidetud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega on rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei saa olla vaidlust selles, et taotletud kuupäeval võimaldati kaebajal advokaadile helistada, kuigi mitte täpselt kell 9.00. Taotletav kellaaeg on vanglale soovituslik, mis on ka kooskõlas Tallinna Vangla kodukorra regulatsiooniga. Seega oli vangla oma õigusaktidest tuleneva kohustuse täitnud ja helistamise hilisemat võimaldamist ei saa pidada õigusvastaseks. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata, sest 200 euro suurune kulu ei olnud tingitud vastustaja vigadest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub 06.04.2021 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 29.03.2021 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Väide, et kaebajal on õigus suhelda advokaadiga üks kord nädalas (kodukorra p 12.3.3) on tühine. Põhiseaduse § 21 kohaselt tuleb kõne võimaldada viivitamata. Kodukorra lisa p 1.7 järgi alustatakse kõnedega kell 7.30.
Tallinna Vangla palub 25.05.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on helistamiseks õigus. Vastustaja ei rikkunud kaebajale helistamise võimaldamisel kehtivat regulatsiooni ja vanglal ei ole kohustust tekkinud kahju kaebajale hüvitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Vaidlust ei ole faktilistes asjaoludes: X soovis 20.05.2020 taotluses helistada 21.05.2020 kell 9.00 advokaat Y-le, kuid sel kellaajal ta helistada ei saanud, vaid talle võimaldati helistada 21.05.2020 kell 11.16. Kaebaja ei väida seda, et vangla oleks rikkunud mõnda õigusnormi, kui 3(4)
3-20-1492 ei võimaldanud tal helistada soovitud ajal advokaadile, vaid apellatsioonkaebusest võib aru saada nii, et kaebaja peab regulatsiooni, mis ei võimalda vahistatul helistada advokaadile viivitamatult, põhiseaduse (PS) §-ga 21 vastuolus olevaks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
10.PS § 21 ei reguleeri pikaajalise vahistatu suhtlemisõigust ega -tihedust advokaadiga, vaid tagab õigust olla informeeritud vabaduse võtmise põhjustest, teatada sellest oma lähedastele ja valida endale kaitsja ning temaga kohtuda eelkõige esmase vabaduse võtmise (kinnipidamise või vahistamise) juhtudel. Sättest saab siiski EIÕK art 6 lg 3 p-de b, c ja d kaudu tuletada kaitstava õigushüvena ka õiguse saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks ning kaitsta end enda poolt valitud kaitsja abil (vt A. Soo. PS § 21 kommentaar – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2020, lk 305). VangS § 28 lg-te 1 ja 3 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjas (VSKE) sätestatud korras. Kinnipeetava õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. VSKE § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Kodukorra p 12.3.3, mis sätestab, et vangla tagab kinnipeetavale telefoni kasutamise vähemalt üks kord nädalas ning telefoni kasutamise ajad on kirjas päevakavas, on kooskõlas VSKE ja VangS regulatsiooniga. Riigikohus on märkinud, et kinni peetava isiku õigus kasutada telefoni, suhtlemaks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega (ka advokaadiga) ei ole piiramatu, kuid piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral. Riigikohus leidis, et tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks (Riigikohtu 31.10.2007 otsus nr 3-3-1-54-07, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kodukorra regulatsioon konkreetsel juhul – kaebajal võimaldati helistada advokaadile tema poolt soovitud päeval, kuid teisel kellaajal – piiranud kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Kaebaja ei ole ka välja toonud, et tal oli mingi erandlik põhjus või vajadus nõuda helistamist just kell 9.00 ja mitte hiljem (nt mingil ootamatul põhjusel ei olnud varem kokkulepitud kohtumine advokaadiga enam vajalik vms). Seetõttu on õige halduskohtu järeldus, et vangla tegevuses puudub õigusvastasus, mistõttu tuleb kaebaja kahjunõue jätta rahuldamata, analüüsimata teiste kahjunõude rahuldamise eelduste esinemist.
11.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamiseks taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.