XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.05.2016 korralduse nr 13-11/30685, 10.05.2016 korralduse nr 13-11/30686 ja 05.07.2016 vaideotsuse nr 6-1/3372-2 tühistamiseks ning sundtäitmise peatunuks lugemiseks alates 27.05.2016
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindajad v.adv Robert Sarv ja adv Kevin Siivelt Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Martin Aas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.12.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1388 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-1388 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 10.05.2016 korraldustega nr 13-11/30686 ja nr 13-11/30686 XX tasuma maksukohustuse summas 21 961,22 eurot. Korraldused on antud rahvusvahelise ametiabi korras. Korralduste andmise tingis Norra maksuhalduri (Skatteetaten Skatt Vest) pöördumine MTA poole. MTA jättis 05.07.2016 vaideotsusega nr 6-1/3372-2 XX vaide rahuldamata.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule 11.07.2016 kaebuse (täiendatud 04.10.2016) MTA 10.05.2016 korralduste ja 05.07.2016 vaideotsuste tühistamiseks ning sundtäitmise peatunuks lugemiseks alates 27.05.2016. 1) Korralduste aluseks olevaid nõudeid ei eksisteeri, kuna kaebaja on vaidlustanud need Norra maksuametis. Seega ei ole põhjendatud kaebaja kohustamine nõudeid tasuma. Kaebaja esitas 27.05.2016 Norra maksuhaldurile vaide. MTA vaideotsuses märgitud asjaolu, et Norra maksuhaldur ei pea esitatud vaiet kas nõuetele vastavaks või piisavaks, et lugeda maksuotsused vaidlustatuks, ei anna alust jätkata vaidlustatud nõuete sundtäitmist. Kaebaja on saanud Norra maksuhaldurilt vastuskirja, mis näitab, et kaebus on kätte saadud. Kaebaja ootab Norra maksuhalduri kirjas lubatud lisadokumentide saabumist, et siis kaebust vajadusel täiendada ja adresseerida vastuses viidatud asutusele. MTA oli maksukorralduse seaduse (MKS) § 514 lg-st 9 tulenevalt kohustatud vaidlustamisest teada saamise hetkel peatama korralduste kehtivuse. MTA on vaideotsuse tegemisel ületanud MKS § 147 lg-s 3 sätestatud menetlustähtaega ning ei ole vastavalt MKS § 147 lg-le 4 vaide läbivaatamise tähtaega pikendanud. MTA-l tulnuks teha vaideotsus hiljemalt 29.06.2016. Otsuse hilisem tegemine rikub kaebaja õigusi, kuivõrd MTA tegi sundtäitmise peatamata jätmise otsustuse pärast vaideotsuse tegemise tähtaega kogutud andmetest lähtudes. MTA jättis lahendamata kaebaja vaides esitatud taotluse peatada vaide lahendamise ajaks korralduste kehtivus. Korralduste kehtivuse peatamata jätmine oli õigusvastane. 2) Nõuded on aegunud. Korralduste aluseks olevad maksunõuded (mis on ka intresside arvestamise aluseks) pärinevad korraldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt aastatest 2005 ja 2006. MKS § 132 lg-st 4 tulenevalt hakkas hiliseima nõude aegumistähtaeg kulgema hiljemalt 01.01.2008. Seega aegusid maksunõuded hiljemalt 2013. a alguseks, mistõttu ei ole nende sissenõudmine võimalik. Maksuhaldurile ei saa tulla nõuete aegumine üllatusena, kuna see nähtub rahvusvahelise abitaotluse aluseks olevatest dokumentidest. Taotluses sisalduv kinnitus, et maksunõue on sisse nõutav ega ole aegunud, on deklaratiivne ega saa olla maksuhaldurile siduv. Maksuhalduril tulnuks uurimispõhimõttest ja hea halduse põhimõttest lähtudes kontrollida Norra maksuameti taotluse aluseks olevaid asjaolusid, mitte aga võtta täitmisele aegunud nõuet. Maksuhaldur ei saa rahvusvahelise ametiabi korras nõude sissenõudmisel eemalduda Eesti Vabariigis kehtivast õigusest. Maksuhalduri tegevus saab toimuda üksnes põhiseaduse (PS), haldusmenetluse seaduse (HMS), MKS jm asjakohaste õigusaktide alusel. MKS § 514 lg-st 4 ja lg 5 p-st 1 tulenevalt ei saa luua olukorda, kus rahvusvahelise ametiabi korras nõude sundtäitmine väljuks MKS piiridest ning tõuseks kõrgemale Eesti Vabariigi õigussüsteemist. MKS § 511 lg 4 kehtib ka rahvusvahelise ametiabi korras nõude 2(10)
3-16-1388 sundtäitmisele. MTA-l ei ole võimalik välisriigi maksunõuet täites eirata siseriiklikke sätteid maksunõude täitmise kohta, muu hulgas maksunõude määramise ja sundtäitmise aegumistähtaegu (MKS § 98 ja § 132). MKS § 128 lg 2 p 4 kohaselt ei ole võimalik maksuvõlga sundtäita, kui see on aegunud. Norra maksuamet on asunud esitama 2005. ja 2006. aasta maksunõudeid, mida kaebajalt ei ole varem nõutud ja mille vaidlustamine on Norra õiguse kohaselt äärmiselt keeruline. Maksuhaldur loob oma tegevusega olukorra, kus isikul, kelle vastu pööratakse alusetu sissenõue Eesti Vabariigis, ei ole võimalik oma õigusi Eesti kohtus Eesti õiguse alusel kaitsta, vaid tal tuleks selleks, et end Eesti riigivõimu eest kaitsta, pöörduda välismaa kohtusse ning alustada pikka ja kulukat vaidlust. MTA ega Norra maksuhaldur ei ole teatanud kaebajale, millises menetluses ja millistel tingimustel oleks tal võimalik alusetu maksunõue Norras vaidlustada, samuti ei ole kaebajale selgitatud tema õigusi Norras toimuvas menetluses. MTA ei oma mingit ülevaadet, kuidas ja millises menetluses peaks toimuma alusetu maksunõude vaidlustamine Norras ja seega ei oleks tal võimalik täita nõuetekohaselt selgitamiskohustust. 3) Kui kohus peaks leidma, et MKS § 514 lg-s 5 sätestatud ühtne juriidiline dokument kohustab maksuhaldurit täitma ükskõik millist välisriigi kirjeldatud nõuet ilma põhjendusteta ja ükskõik millise tähtaja jooksul, siis tuleb nimetatud säte jätta kohaldamata vastuolu tõttu PS §-ga 3 ja § 13 lg-ga 2. 4) Asjaolu, et Norra maksuhaldur on lõhestunud struktuuriga ning ei suuda edastada esitatud kaebust seda lahendavale organile, ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks. Kaebaja on esitanud kaebuse asutusele, kes esitas tema vastu sissenõudmisavalduse. Kaebaja palus kaebuses Norra maksuhalduril selgitada kaebajale võimalusi oma õiguste kaitseks ning läbiviidava menetluse põhimõtteid, kuid Norra maksuhaldur ei ole andnud sellele sisulist vastust. MTA-le oli Norra maksuhaldurile esitatud kaebuse sisu teada.
Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.
1) Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et sundtäitmine tuleb peatada. Puudub vaidlus, et kaebaja on pöördunud Norra maksuhalduri poole, kuid samas puudub vaidlus ka selles, et sissenõudmistaotluse esitanud pädev asutus ehk Norra maksuhaldur kinnitas, et korralduste aluseks olevat täitedokumenti ei ole Norras vaidlustatud. Olukorras, kus pädev asutus ei pea kaebaja pöördumist täitedokumendi vaidlustamiseks, ei saa seda teha ka vastustaja. Eesti maksuhaldur ei ole pädev kujundama Norra Kuningriigi eest seisukohta, kas mingi dokument on Norras vaidlustatud või mitte. Vastustaja möönab, et jättis vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise korrektselt vormistamata, kuid selline formaalne eksimus ei saanud mõjutada asja otsustamist. Selline viivitus ei saa olla haldusakti tühistamise aluseks, sest vaideotsuse tühistamise korral tuleks sama sisuga haldusakt uuesti välja anda. 2) Vastustaja ei nõustu ka seisukohaga, et nõuded, mida maksuhaldur rahvusvahelise ametiabi korras sundtäidab, on aegunud ning sundtäitmisel tuleb lähtuda Eesti õigusest ja seetõttu MKS-s sätestatud aegumistähtaegadest. Maksuhaldur tõlgendab MKS §-s 514 sätestatut selliselt, et Eesti maksuhaldurile on antud võimalus sundtäitmisel ehk maksusumma kogumisel kasutada MKS 13. ptk-s sätestatud meetmeid (nt keelumärke seadmist), kuid muus osas (nt nõude suurus, aegumistähtajad jne) lähtutakse üksnes täitedokumendi sisu peegeldavas ühtses juriidilises dokumendis kajastatust. Seega ei ole aegumist puudutavad etteheited põhjendatud.
Tallinna Halduskohus jättis 09.12.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.
3(10)
3-16-1388 1) Vaidlustatud korraldused on nõuetekohaselt motiveeritud ja õiguspärased, mistõttu puudub alus nende tühistamiseks. Kohus nõustus korraldustes ja vaideotsuses toodud põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). 2) MKS § 514 lg 1 näeb ette, et sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sundtäitmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt osutab rahvusvahelist ametiabi MTA. Rahvusvahelise ametiabi osutamisel peatatakse sundtäitmine, kui välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud ning MTA saab huvitatud isikult või sissenõudmistaotluse esitanud pädevalt asutuselt sellekohase teabe (MKS § 514 lg 9). Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et maksunõuded on Norra maksuametis vaidlustatud, mistõttu neid ei eksisteeri. Norra maksuhalduri vastusest seoses XX maksunõudega nähtub, et kaebaja esindaja Robert Sarv on pöördunud päringuga (sh dokumentide nõudega) Norra maksuameti poole ning konsultant/maksukoguja on sellele vastanud. Tegemist on üksnes vastusega pöördumisele. Teisi tõendeid, millest saaks järeldada, et kaebaja on nõuded pädevas haldusorganis vaidlustanud, kohtule ei nähtu. Ka kaebaja ise möönab, et maksunõudeid ei ole Norra pädevas haldusorganis või kohtus vaidlustatud, väites, et maksunõude vaidlustamine Norra Kuningriigis on äärmiselt keeruline. Asjaolu, et teises riigis võib õiguste kaitseks kohaste vahendite rakendamine olla keerukas ja põhjustada olulisi kulutusi, ei anna iseenesest alust pidada korraldusi õigusvastaseks. Norra maksuhaldur teavitas 01.07.2016 kirjaga vastustajat, et kaebaja vastu esitatud nõue ei ole aegunud, seda ei ole vaidlustatud ning sissenõudmistoimingutega palutakse jätkata. Seega puudus maksuhalduril alus sundtäitmise peatamiseks. 3) Eesti Vabariik ja Norra Kuningriik sõlmisid 14.05.1993 tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (Leping), mille Riigikogu ratifitseeris 25.11.1993. Lepinguosaliste riikide kohustusi ja õigusi teise riigi kasuks maksude sissenõudmisel reguleerib lepingu art 28, mille esimese lõike kohaselt kohustuvad riigid osutama teineteisele abi võlgnevatelt maksumaksjatelt maksude kogumisel ulatuses, mis vastab selle maksunõude teinud lepinguosalise riigi seaduste alusel lõplikult kindlaks määratud summale. MKS seletuskirja (seisuga 01.07.2014) kohaselt sätestatakse eelnimetatud lepingus, et lepinguosalise riigi maksunõude puhul, mis on teise lepinguosalise riigi poolt maksukogumisena aktsepteeritud, kogutakse sellised maksud selle teise riigi poolt kooskõlas tema maksude kogumise kohta kehtivate seadustega, otsekui niiviisi kogutavad maksud oleksid tema enda maksud. Menetlusnormid, mis sätestavad, kuidas toimub teises riigis tekkinud maksunõuete sissenõudmine, tulenevad MKS-st. Seega on Norra Kuningriik riigiks, kelle kasuks on MTA kohustatud korraldama maksude sissenõudmist vastavalt MKS §-dele 511 ja 514, hindamata iseseisvalt maksunõude õigsust Eestis kehtivate seaduste alusel. Eesti maksuhaldur kontrollib rahvusvahelise ametiabi korras maksuvõla sissenõudmisel teise riigi maksunõuet üksnes formaalselt. Eelnev ei ole põhiseadusega vastuolus, kuna kaebajal oli võimalik vaidlustada maksunõuded riigis, kus maksukohustus tekkis. Nimetatud võimalus tuleneb ka MKS § 514 lg 5 p-st 3. 4) Eelnenut arvestades ei nõustunud halduskohus kaebaja seisukohaga, et maksunõuded on aegunud hiljemalt 2013. a alguseks, mistõttu ei ole nende sissenõudmine Eesti vastavate õigusnormide alusel võimalik. MKS § 514 lg-st 4 tulenevalt toimub sundtäitmine välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel. Ebaõige on kaebaja tõlgendus, et MKS § 511 lg-st 4 tulenevalt määratakse menetlusosaliste õigused ja kohustused kindlaks riigisiseste õigusaktidega. Nimetatud sätte kohaselt toimub üksnes nõude sundtäitmine riigisiseste õigusaktide alusel ning kogu maksuõiguse regulatsioon sellisel juhul ei kohaldu.
4(10)
3-16-1388 5) Kohus saab hinnata üksnes MKS § 514 lg-st 5 tulenevate nõuete järgimist, mille kohaselt peab ühtne juriidiline dokument sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) asjakohane teave täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks, nõude kirjeldus, sealhulgas nõude laad, nõudega hõlmatud ajavahemik, kõik täitmisele pööramise seisukohast olulised kuupäevad ning nõude suurus ja selle erinevad komponendid (maksmisele kuuluv põhisumma, intressid); 2) isiku identifitseerimist võimaldavad andmed (ees- ja perekonnanimi või ärinimi; isiku- või registrikood; isikukoodi puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja –aasta); 3) välisriigi pädeva asutuse nimetus, aadress ja muud kontaktandmed, et oleks võimalik saada täiendavat teavet nõude või maksukohustuse vaidlustamise võimaluste kohta. Vaidlust ei ole selles, et koos korraldustega toimetas vastustaja kaebajale kätte Bergeni maksukoguja maksuotsuse (korraline maksuarvestus 12.10.2007), maksuvõlas olevate nõuete loetelud, maksunõude kirjelduse, abitaotluse maksude sissenõudmisel, maksude tasumise nõude ja maksuvõla sundtäitmise hoiatuse koos tõlgetega. Dokumentidel on kaebaja isikuandmed ja Norra Kuningriigi pädeva asutuse kontaktandmed. Kaebajale kätte toimetatud dokumentidest nähtuvad kõik andmed, mille esitamine on ühtses juriidilises dokumendis MKS § 514 lg 5 järgi kohustuslik. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et Eesti maksuhaldur ega Norra maksuhaldur ei ole teatanud, millises menetluses ja millistel tingimustel oleks tal võimalik maksunõue Norras vaidlustada ning kaebajale ei ole selgitatud tema õigusi. Vastava etteheite tegemine Eesti maksuhaldurile on alusetu. Norra maksukoguja/konsultandi vastusest nähtub, et kaebajal on võimalik esitada vaie (ehk maksunõuet vaidlustada) Lääne maksuametile, lisatud on postiaadress ning telefoninumber. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks täiendavalt vastava pöördumise teinud või esitanud vaide. 6) Kaebaja esitas korralduste peale vaide 27.05.2016. MKS § 147 lg 3 kohaselt vaadatakse vaie läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt. MTA jättis 05.07.2016 vaideotsusega vaide rahuldamata. Seega on ületatud vaide läbivaatamise tähtaega. MKS § 147 lg-s 4 sätestatud vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise jättis vastustaja vormistamata. Tegemist on menetlusnormide rikkumisega. MKS §-st 45 ja HMS §-st 58 tulenevalt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus, või saata asi halduskohtule uueks arutamiseks. 1) Halduskohus tugines Lepingus ja MKS seletuskirjas toodule, kuid jõudis vastuoluliselt järeldusele, et kaebaja väide, mille kohaselt peaks Norra maksude sissenõudmine Eestis alluma samadele reeglitele nagu Eesti maksunõude sissenõudmine, ei ole põhjendatud. Kohtuotsuses tsiteeritud MKS seletuskirja lõik kattub 100% kaebuse seisukohaga, mille kohaselt ei saa MTA võõrriigi maksunõude sundtäitmisel eemalduda üldistest MKS-s ette nähtud reeglitest Eesti maksunõude sundtäitmisele, k.a aegumistähtajad. Kaebaja kordab halduskohtus esitatud seisukohta, et rahvusvahelise ametiabi korras sundtäidetavad nõuded on aegunud (need aegusid hiljemalt 2013. a alguseks), mistõttu ei ole nende sissenõudmine võimalik. Kaebaja kordab ka seisukohti, mis kaebaja enda poolt kokku võetuna seisneb selles, et kuivõrd rahvusvahelise ametiabi korras välisriigi maksunõude täitmise sätted asuvad MKS-s, kohaldub neile ka kogu ülejäänud MKS-s ja HMS-s sätestatu. 5(10)
3-16-1388 Seega ei ole võimalik otsida välismaise maksunõude aegumistähtaegasid ega ka vaidlustamise aluseid mõne muu riigi õigusest, sealsest menetlusest või muust allikast, mille osas ka MTA-l endal puudub igasugune arusaamine. Halduskohus on MKS § 132 lg-t 4 kohaldamata jättes kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Halduskohus asus põhjendamatult seisukohale, et kohus saab välisriigi maksunõude sundtäitmise korralduste vaidlustamise puhul hinnata üksnes MKS § 51 4 lg-st 5 tulenevate nõuete täitmist, samuti leidis ekslikult, et otsuses käsitletud põhimõte „lepinguriik nõuab teise lepinguriigi maksunõuet sisse nagu enda maksunõuet“ välistab Eesti maksunõuete sundtäitmise piirangud välisriigi nõuete puhul. Sellest lähtudes on väär ka järeldus, nagu reguleeriks välisriigi maksunõuete täitmist üksnes MKS erisätted ja kõik üldised põhimõtted tuleks jätta kohaldamata, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata üldiste nõuete (nt aegumistähtaeg) järgimist maksuhalduri poolt. 2) Halduskohus jättis täielikult käsitlemata kaebuses esitatud taotluse tunnistada MKS § 514 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata, kui kohus peaks leidma, et välisriigi maksunõude sundtäitmisel lähtutakse üksnes ühtses juriidilises dokumendis kajastatust ning ei kohaldata Eesti õiguses sätestatud üldiseid reegleid nagu maksunõude sundtäitmise aegumine jms. Jättes kaebaja taotluse lahendamata, rikkus halduskohus oluliselt menetlusõigust. Kaebaja kordab regulatsiooni põhiseadusevastasuse kohta esitatud põhjendusi. PS 13 lg 2 järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest. Sellest sättest tuleneb ka õigusselguse põhimõte. Kodanik peab saama mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mida teatud tegevus võib kaasa tuua. Olukorras, kus Eesti õigusaktis sisalduv säte võimaldab isikute õigusi (omandiõigus) oluliselt piirata mingisuguste hoomamatute ning ka õigusi riivavale haldusorganile (MTA) teadmata sisuga reeglistikule tuginedes (MTA ametnik ei ole teadlik Norra maksuõigusest, nõuete sundtäitmise õigusest, aegumistähtaegade regulatsioonist jne), on see säte vastuolus põhiseaduse üldprintsiipide, sh õigusselguse põhimõttega. Puudub mõistlik põhjendus olukorrale, kus Eesti Vabariik annab enda maksunõude (ja ka nt kohtuotsusest tuleneva nõude) ees prioriteedi praegusel juhul Norra Kuningriigi maksunõudele, jättes viimase osas kohaldamata kõik siseriiklikule nõudele seatud piirangud (nagu aegumistähtaeg). Pannes maksma välisriigi põhjendamatult prioriteetseks peetavat nõuet oma kodaniku vastu, rikub riik PS §-s 3 sätestatut. 3) Kaebaja jääb kõigi oma varasemate seisukohtade ja nõuete juurde.
6.Maksu- ja Tolliamet palub 09.02.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb vaideotsuses ja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, nõustub halduskohtu otsuses tooduga ning lisab järgmist. 1) Lepingus sätestatu kohaselt on Norra Kuningriik riigiks, kelle kasuks on MTA kohustatud korraldama maksude sissenõudmist vastavalt MKS §-dele 511 ja 514. Viidatud sätete ehk MKS 31. ptk sisu on üle võetud Euroopa Liidu nõukogu direktiivist 2010/24/EL. Nimetatud direktiivist nähtub, et aegumistähtaegu käsitlevaid küsimusi reguleerivad ainult taotluse esitanud (liikmes)riigis kehtivad õigusaktid (vt art 19). Seega on väär kaebaja väide, et nõuded, mida maksuhaldur nõuab rahvusvahelise ametiabi korras sisse, on aegunud, kuna sissenõudmisel tuleb lähtuda Eesti õigusest ja seetõttu MKS-s sätestatud aegumistähtaegadest. 2) Väär on ka kaebaja väide, et halduskohus on jätnud MKS § 514 põhiseaduspärasuse küsimuse täielikult tähelepanuta. Halduskohus käsitles seda küsimust otsuse p-s 22.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu lõppjäreldustes õige kohtuotsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. 6(10)
3-16-1388
8.Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud korraldused on õiguspärased. Halduskohus ei ole Lepingu ja rahvusvahelist ametiabi reguleerivate MKS normide kohaldamisel eksinud. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et MKS § 132 lg 4 on materiaalõiguse norm, kuid ei nõustu väitega, et halduskohus on jätnud selle normi ebaõigesti kohaldamata. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et Eesti maksuõiguses sisalduvad sundtäitmise aegumistähtajad (MKS § 132) ei kuulu rahvusvahelise ametiabi andmise korras maksuvõlgade sundtäitmisel kohaldamisele ning sundtäitmisel tuleb MTA-l lähtuda ühtses juriidilises dokumendis märgitud aegumistähtaegadest (praegusel juhul 10.04.2026 (tl 15b)). Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja seisukohaga, et halduskohus oleks pidanud hindama, kas vastustaja on järginud Eesti õiguses sisalduvat maksuvõla sundtäitmise tähtaegade regulatsiooni.
9.MKS § 511 lg 1 näeb ette, et rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping, osutab MTA. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. MKS § 511 lg 4 kohaselt määratakse ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused kindlaks riigisiseste õigusaktidega. Nende sätete kohta on maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XII koosseis, 106 SE) seletuskirjas (lk 5) selgitatud järgmist: „Lisatava paragrahvi lõike 1 kohaselt on Maksu- ja Tolliametil õigus ametiabi osutada Euroopa Liitu kuuluvatele riikidele ning riikidele, kellega Eestil kehtib vastavasisuline välisleping. Eesti on sõlminud 47 riigiga tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud, milles sisalduvad sätted, mis reguleerivad teabevahetust rahvusvahelise ametiabi korras. Osad lepingud sisaldavad ka sätteid, mis reguleerivad abi osutamist maksude kogumisel ja maksuvõlgade sissenõudmisel. /.../ Lõikes 3 sätestatakse, et ametiabi osutatakse ja taotletakse välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Eesti ja välisriikide vahel sõlmitud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingutes ei ole üldjuhul sätestatud konkreetseid norme, kuidas toimub teises riigis tekkinud maksunõuete sissenõudmine. Eelnimetatud lepingutes sätestatakse, et lepinguosalise riigi maksunõude puhul, mis on teise lepinguosalise riigi poolt maksukogumisena aktsepteeritud, kogutakse sellised maksud selle teise riigi poolt kooskõlas tema maksude kogumise kohta kehtivate seadustega, otsekui niiviisi kogutavad maksud oleksid tema enda maksud. Menetlusnormid, mis sätestavad, kuidas toimub teises riigis tekkinud maksunõuete sissenõudmine, tulenevad MKSist. /.../ Lisatava paragrahvi lõike 4 kohaselt määratakse Maksu- ja Tolliameti pädevus ametiabi osutamisel ning menetlusosalise õigused ja kohustused riigisiseste õigusaktidega s.t et maksuhaldur ei saa kokku leppida välisriigi ametiasutusega selles, et ta sooritab toiminguid, milleks tal seaduses sätestatud pädevus puudub.“ MKS § 514 lg 3 näeb ette, et MTA võib rahvusvahelise ametiabi osutamiseks kasutada MKS
13.ptk-s sätestatud volitusi. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt toimub sundsissenõudmine välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel. MKS § 514 lg 5 sätestab andmete loetelu, mis peavad sisalduma ühtses juriidilises dokumendis. MKS § 514 lg 7 kohustab MTA-d sundtäitmise hoiatuses teatama, et ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või taotlus esitada välisriigi pädevale asutusele. Sama paragrahvi lg 9 näeb ette sundtäitmise peatamise, kui välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud. Nende sätete kohta on eelnõu 106 SE seletuskirjas (lk 7-8) selgitatud järgmist: „Lõikes 3 sätestatakse, et Maksu- ja Tolliamet võib rahvusvahelise ametiabi osutamiseks kasutada MKSi 7(10)
3-16-1388
13.peatükis sätestatud volitusi. Maksu- ja Tolliametil on õigus välisriigi sissenõudmisabi osutades taotleda võlgniku kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks, taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile, pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle maksuhalduri pangakontole võla summa suuruses ning pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Samuti võib Maksu- ja Tolliamet välisriigi pädeva asutuse taotlusel kasutada MKS §-s 1361 sätestatud volitusi, kui välisriigis ei ole nõue veel määratud. Lisatud paragrahvi lõike 4 kohaselt peab välisriigi pädev asutus võla sissenõudmiseks esitama Maksu- ja Tolliametile sissenõudmistaotluse ning ühtse juriidilise dokumendi, mis on koostatud välisriigi täitedokumendi alusel ning milles on kajastatud täitedokumendi sisu. Kõikidele riikidele kehtib ühtne juriidilise dokumendi vorm, mis sisaldab lõikes 5 sätestatud andmeid. Igale sissenõudmistaotlusele lisatakse ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist taotluse saanud riigis. Ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist taotluse saanud riigis, on aluseks taotluse saanud riigis võetavatele sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Seda ei pea taotluse saanud riik tunnustama, täiendama või asendama. /.../ Kuna ühtne juriidiline dokument koostatakse välisriigis, siis tuleb võlgnikul ühtse juriidilise dokumendiga mitte nõustumisel esitada vaie dokumendi koostanud välisriigi ametiasutusele või kaebus välisriigi kohtule. Seetõttu teavitab Maksu- ja Tolliamet lisatud paragrahvi lõike 7 kohaselt võlgnikku, et välisriigi nõude aluseks oleva ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale asutusele. /.../ Lisatud paragrahvi lõikes 9 sätestatakse, et Maksu- ja Tolliamet peatab sundtäitmise, kui välisriigis koostatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud. Sellekohase teabe võib Maksu- ja Tolliametile edastada nii sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi pädev asutus kui ka muu huvitatud isik.“
10.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub MKS 31. ptk sätetest ja eelnõu 106 SE seletuskirjast selgelt seadusandja tahe, et rahvusvahelise ametiabi andmisel kuuluvad MKS-st kohaldamisele üksnes menetlusnormid. Sundtäitmise aegumistähtaegu sätestav MKS § 132 sisaldub küll sundtäitmist reguleerivas MKS 13. ptk-s, kuid oma olemuselt on sundtäitmise aegumistähtajad materiaalõiguse normid, mitte menetlusnormid. Sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused ning muud maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused (MKS § 31 lg 3 p 4 ja § 132 lg 8). Välisriigi maksunõude suurust ja nõude lõppemist reguleerivad rahvusvahelise ametiabi taotluse esitanud riigis kehtivad õigusaktid ning selles osas ei ole Eesti riigisisesed õigusnormid kohaldatavad. Sissenõudmine toimub MKS menetlusreegleid ja MKS 13. ptk-s sätestatud volitusi kasutades sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel, mida taotluse saanud riik ei pea tunnustama, täiendama või asendama. Kõik vastuväited ühtsele juriidilisele dokumendile ja selle aluseks olevale täitedokumendile tuleb võlgnikul esitada välisriigi pädevale asutusele.
11.Kohtu seisukoht, et kaebaja hinnangul põhiseadusega vastuolus olev regulatsioon on põhiseadusega kooskõlas ning selle kohaldamata jätmiseks pole alust, ei pea kajastuma kaebaja taotluse rahuldamata jätmisena kohtuotsuse resolutsioonis. Halduskohus leidis otsuse põhjendavas osas, et põhiseadusega ei ole vastuolus regulatsioon, mille kohaselt kontrollib MTA rahvusvahelise ametiabi korras maksuvõla sissenõudmisel teise riigi maksunõuet üksnes formaalselt ega hinda maksunõude õigsust Eestis kehtivate seaduste alusel, sest kaebajal oli 8(10)
3-16-1388 võimalus vaidlustada maksunõue riigis, kus see tekkis. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et halduskohus jättis kaebaja taotluse tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et MKS § 514 ei ole põhiseadusega vastuolus. Asjaolust, et riigi, kus kaebaja maksuvõlg tekkis, õigussüsteem ja asjaajamise kord on Eestisse naasnud isiku jaoks keeruline (kaebaja väitel on Norra maksuõigus, nõuete sundtäitmise õigus, aegumistähtaegade regulatsioon jne hoomamatu), ei järeldu, et Eesti õigusnormid on õigusselgusetud. Kohus ei näe riigivõimu omavoli selles, et välisriigis tekkinud maksuvõla sundtäitmisel rahvusvahelise ametiabi korras ei kohaldata Eesti maksuvõlgade sundtäitmise väidetavalt lühemaid aegumistähtaegu (kaebaja rõhutatud viieaastane sundtäitmise aegumistähtaeg võib ka Eesti õiguse kohaselt (MKS § 132 lg-d 5 ja 6) katkeda, nii nagu seda on kaebajale selgitatud Norra maksuõiguse kohta 21.06.2016 vastuses), vaid need nõutakse sisse maksuvõla tekkimise riigis kehtivaid aegumistähtaegu järgides.
12.Apellatsioonkaebuses ei ole eraldi välja toodud vastuväiteid halduskohtu seisukohtadele, et maksuhalduril puudus alus sundtäitmise peatamiseks ning vaide läbivaatamise tähtaja ületamine tähtaja pikendamise kirjaliku otsuse vormistamiseta on menetlusviga, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuivõrd kaebaja on apellatsioonkaebuses kinnitanud kõigi oma varasemate seisukohtade juurde jäämist ning taotleb jätkuvalt ka vaideotsuse tühistamist ning MKS § 514 lg 9 alusel sundtäitmise peatunuks lugemist alates vaide esitamisest 27.05.2016, märgib ringkonnakohus ka järgmist.
13.Kaebaja esitas MTA-le 27.05.2016 vaidena pealkirjastatud dokumendi (tl 37-38), milles palus MKS § 148 lg 1 p 1 alusel rahuldada vaie, tunnistada korraldused kehtetuks ning kõrvaldada korralduste faktilised tagajärjed. Korralduste õigusvastasust põhjendas kaebaja väitega, et nõuded on aegunud. Lisaks palus kaebaja peatada vaidlustatud korralduste täitmine vaide lahendamise ajaks (selline volitus tuleneb vaiet lahendavale haldusorganile MKS § 146 lg-st 3, kui ta peab haldusakti täitmise peatamist vajalikuks). Ühtlasi teatas kaebaja, et ta on rahvusvahelise ametiabi korras tehtud Norra maksuameti abitaotluste aluseks olevad maksunõuded vaidlustanud Norra maksuametis, mistõttu kuulub MKS § 514 lg 9 kohaselt sundtäitmine peatamisele ka juhul, kui maksuhaldur ei tunnista vaide lahendamisel korraldusi kehtetuks. Kõnealustest nõuetest on vaidemenetluse esemeks vaid esimene taotlus ehk haldusaktide kehtetuks tunnistamine ning korralduste faktiliste tagajärgede kõrvaldamine. Küsimus sellest, kas sundtäitmine kuulub MKS § 514 lg 9 alusel peatamisele, ei puuduta korralduste õiguspärasust ega kehtivust, vaid nende täitmist. MTA jättis 05.07.2016 vaideotsusega (tl 1213) vaide rahuldamata ning asus samas dokumendis (p 12) seisukohale, et puudub alus sundtäitmise peatamiseks, sest Norra maksuhaldur teavitas MTA-d 01.07.2016 kirjaga, et kaebaja ei ole tema vastu esitatud nõuet vaidlustanud. Ehkki sundtäitmise peatamisest keeldumise otsustus sisaldub vaideotsusena pealkirjastatud dokumendis, on keeldumise puhul tegemist vaideesemest ja vaideotsusest sõltumatu menetlustoiminguga, millele ei kohaldu vaide läbivaatamise tähtaeg. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vaideotsuse tegemine pärast vaide läbivaatamiseks sätestatud tähtaega saab rikkuda kaebaja õigusi põhjusel, et MTA on sundtäitmise peatamata jätmise otsustuse tegemisel lähtunud pärast 29.06.2016 saadud andmetest. Õige on halduskohtu seisukoht, et vaide läbivaatamise tähtaja rikkumine on menetlusviga, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist. Hinnang korralduste õiguspärasusele ei sõltu sellest, millal vaideotsus tehti. Praegusel juhul ei saa vaideotsusega olla kaebaja õigusi rikutud muul viisil kui vaide rahuldamata (korralduste kehtetuks tunnistamata) jätmisega. Kaebajal on vastavalt MKS § 151 lg 3 p-le 1 õigus nõuda halduskohtule esitatavas kaebuses vaideotsuse tühistamist koos nõudega, mis jäeti
9(10)
3-16-1388 vaideotsusega rahuldamata. Kuna vaidlustatud korralduste tühistamiseks pole alust, on halduskohus jätnud õigesti tühistamata ka vaideotsuse.
14.Sundtäitmise peatunuks lugemise nõue on oma eesmärgi poolest sundtäitmise peatamiseks kohustamise nõue. Sundtäitmise peatamata jätmine ei olnud ka ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane. Norra maksuhaldur kinnitas 12.04.2016 abitaotluses (tl 16), et maksunõuet ei ole vaidlustatud ja maksunõuet ei saa enam vaidlustada halduskaebuse/apellatsioonkaebuse esitamisega kohtutesse. Kaebaja teatas MTA-le 27.05.2016 vaides, et käesolevaks hetkeks on nõuded vaidlustatud Norra maksuametis (vaide p-d 4 ja 21). MKS § 514 lg 9 näeb tõepoolest ette sundtäitmise peatamise, kui MTA saab kas huvitatud isikult või sissenõudmistaotluse esitanud pädevalt asutuselt teabe, et ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud. Omades nõude vaidlustamise osas vastuolulist teavet, on MTA põhjendatult pöördunud 07.06.2016 asjaolude täpsustamiseks sissenõudmistaotluse esitanud pädeva asutuse poole. Saades 01.07.2016 Norra maksuhalduri vastuse (tl 39), milles märgitakse, et võlgnikule on 21.06.2016 vastatud (vastus tl 6, tõlge tl 46), nõuet ei loeta aegunuks ega vaidlustatuks ning palutakse sissenõudmist jätkata, võis MTA tugineda sissenõudmistaotluse esitanud pädeva asutuse teabele ja jätta sundtäitmine peatamata. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et MTA ei saa rahvusvahelise ametiabi osutamisel otsustada välisriigi pädeva asutuse asemel selle üle, kas nõue on välisriigis vaidlustatud või mitte.
15.Kaebaja etteheited Norra maksuhalduri aadressil ei ole MTA haldusaktide ja toimingu vaidlustamisel asjakohased. MKS § 514 lg 7 paneb MTA-le kohustuse teatada sundtäitmise hoiatuses, et ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale asutusele. MTA on MKS § 514 lg-st 7 tuleneva kohustuse täitnud ning ringkonnakohtu hinnangul ei hõlma MTA selgitamiskohustus rahvusvahelise ametiabi korras sundtäitmisel võlgnikule üksikasjaliku ülevaate andmist välisriigi õigussüsteemist. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja etteheited, et MTA ei ole talle selgitanud, millises menetluses ja millistel tingimustel oleks tal võimalik maksunõue Norras vaidlustada ja millised on tema õigused Norras toimuvas menetluses. MTA-l on selgitamiskohustus tema poolt läbi viidava menetluse ehk sundtäitmise osas. Maksunõude vaidlustamise võimalused riigis, kus maksuvõlg tekkis, tuleb võlgnikul endal välja selgitada, kasutades vajaduse korral õigusteadmistega esindaja abi. MKS § 514 lg 5 p 3 kohaselt peab ühtne juriidiline dokument sisaldama muu hulgas välismaa pädeva asutuse kontaktandmeid, et oleks võimalik saada täiendavat teavet nõude või maksukohustuse vaidlustamise võimaluste kohta. Korraldustele lisatud dokumentides on kontaktandmed olemas.
16.Kaebaja kandis teises astmes menetluskulusid kokku 1126,84 eurot, sh riigilõiv 658,84 eurot ja esindaja kulu 468 eurot. Need kulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.