Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 19.09.2017, Tartu 3-16-1498 AKHAL-TEKE EST OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.12.2015. a otsuse nr 12-6/476 ja 16.12.2015. a otsuse nr 12-6/491 osaliselt tühistamiseks ning toetusetaotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 06.02.2017. a otsus AKHAL-TEKE EST OÜ apellatsioonkaebus 30.08.2017 Kaebaja AKHAL-TEKE EST OÜ Seaduslik esindaja Kaido Puusepp Lepinguline esindaja v.adv. Kaspar Lind Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Volitatud esindaja Eva Rückenberg
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.02.2017. a otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 19.10.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AKHAL-TEKE EST OÜ on taotlenud 2015. aastal ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust kokku 52 ha põllumaa harimise eest. 17.09.2015 viis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) läbi
AKHAL-TEKE EST OÜ majandusüksuses kohapealse kontrolli, mille kohta vormistati 08.10.2015. a kontrollaruanne nr 150651-86-002. PRIA tuvastas, et põllumassiivil nr 69441560449 asuv põld nr 2 (33 ha) ei ole 15,93 ha ulatuses nõuetekohaselt hooldatud.
2.PRIA jättis 14.12.2015. a otsusega nr 12-6/476 „2015. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse taotluste rahuldamata jätmine“ rahuldamata ühtse pindalatoetuse taotluse 41-l taotlejal, s.h AKHAL-TEKE EST OÜ-l, kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on suurem kui 20% kindlaksmääratud pindalast (maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) § 20 lg 1, EL määrus nr 640/2014 art 19 lg 1) ning toetust ei makstud rohumaa või viljapuude ja marjapõõsaste aluse põllu kohta, mis ei ole
10.augustiks niidetud või hekseldatud või hooldatud muul viisil või ei ole niide kokku kogutud (määruse nr 32 § 6 lg 1). Toetussumma on 0 eurot.
3.PRIA määras 16.12.2015. a otsusega nr 12-6/491 „2015. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaline määramine“ osaliselt kliima- ja keskkonnatoetust 1527-le taotlejale, s.h AKHAL-TEKE EST OÜ-le. Toetussumma on 1303,57 eurot.
4.PRIA jättis 08.07.2016. a vaideotsusega nr 12-4/16/44-3 rahuldamata AKHAL-TEKE EST OÜ vaide PRIA otsuste nr 12-6/476 ja 12-6/491 peale.
5.AKHAL-TEKE EST OÜ esitas 25.07.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 02.01.2017 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tühistada PRIA 14.12.2015. a otsus nr 12-6/476 ja 16.12.2015. a otsus nr 12-6/491 osaliselt. Kaebaja põhjendused: 1) Kaebajal tekkis konflikt kontrolli läbi viinud ametnikuga (T. Hääl), mistõttu ei saa pidada PRIA toimingut (kontrollaruanne nr 150651-86-002) objektiivseks, kuna kontrolli teostaja lubas esitada kaebaja kohta valeväiteid. Ametnikku ei taandatud. Läbi ei ole viidud objektiivset kontrolli, vaid lähtutud on kontrolli teostaja hinnangust. 2) Arusaamatu on, mida peetakse nõuetekohaseks ja piisavaks hoolduseks. Kaebaja on täitnud nõuded, et oluline on põllumajandustegevus, s.o karjatamine piisava loomkoormusega. Arusaamatu on, kuidas saab hinnata 17.09.2015, kas 10. augustil oli maa hooldatud nõuetele vastavalt ning kas juuni esimesel poolel oli rohumaal mingis osas madalmurusus või mitte. Tagasiulatuvalt ei saa visuaalselt hinnangut anda. Hobused lasti rohumaale mõneti hiljem (25. juunist), et külvatud timutitaimed saaksid tärgata. Kontrollaruandest ei nähtu, kas rohumaadel oli umbrohi või muud ebasobivad taimed. Kaebaja vajab rohumaid hobuste kasvatamiseks ja aretamiseks, millised tegevused ei eelda niitmist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013 defineerib mõiste „põllumajanduslik tegevus“, mille kohaselt põllumaad ei pea niitma, kui seda saab korras hoida loomade karjatamisega. Kui nõuda rohumaade niitmist lisaks karjatamisele, seaks see ohtu loomade heaolu. PRIA fotodest ei ole arusaadav, kuidas PRIA oma järeldused kontrollaruandes tegi. Maa-ameti kaardil märgitud suunad ja asukohad ei ühti mitmel PRIA tehtud fotol.
6.PRIA esitas 19.09.2016 vastuse kaebusele ja 19.01.2017 vastuse kaebuse täiendusele. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kaebaja on niitmata jätmist ja kontrolli teostamise ajal erineva kõrgusega taimkatte esinemist korduvalt kinnitanud. Määruse nr 32 §-des 3 ja 4 on sätestatud põllumajandusmaa hooldamise nõuded. Põllumajandusmaa vastavus määruse nr 32 § 3 lg 2 nõudele peab olema visuaalselt tuvastatav kogu põllumajandusmaal hiljemalt määruses sätestatud tähtpäevadel. Kui loomade karjatamine ei võimalda rohumaal sellist niitmisega võrdset taset saavutada, tuleb üle niita ning see peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotluses märgitud rohumaal 10. augusti seisuga.
Kontrollaruanne, sellele lisatud selgitused ja tehtud fotod tõendavad, et 17.09.2015 kasvasid vaidlusalusel maa-alal osaliselt rohttaimed, mille kõrgus ületas oluliselt niitmisega tavaliselt saavutatavat taset. Kui põllumajandusmaal hooldamise nõudeid ei täideta, loetakse see kindlaksmääramata maaks ja selle osas rakendatakse toetuste vähendamist. Olenevalt taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevustest rakendatakse kas toetuse vähendamist või taotluse rahuldamata jätmist. PRIA veebikaardi väljatrükki ja pildistamise protokolli kõrvutades nähtub, et põllumassiivil nr 69441560449 piltide nr 2-2 (10) ja 2-2 (11) tegemisel näidatud suundades on reaalne fotodel olevate objektide esinemine. Fotodel olevate objektide esinemine tõendab kindlalt fotode tegemist vaidlusalusel põllul.
7.Tartu Halduskohus jättis 06.02.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) K. Puusepa ja T. Hääle vahel konflikti tekitaja leidmine pole halduskohtu pädevuses. T. Hääl on teostanud kohapealset kontrolli, mille tulemused on PRIA üle kontrollinud ning otsused on teinud PRIA peadirektor, mistõttu ei saa väita, et tegemist ei ole erapooletu ja objektiivse otsusega. PRIA kontrollaruanne ja muud asjas kogutud dokumendid on usaldusväärsed. 2) Vastavalt PRIA poolt kogutud materjalidele – esialgne kontrollaruanne, kohapealse kontrolli käigus tehtud fotod, isikute selgitused, 02.11.2015. a kohtumine – on ilmselge, et kaebaja ei ole nõudeid täitnud, rohumaad on niitmata ja heinased. Seega ei kuulunud põllumassiivil nr 69441560449 põllu nr 2 pindalast 15,93 ha kindlaksmääratud pindala hulka ja moodustas taotletud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevuse, millega kaasnevad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg-s 1 sätestatud sanktsioonid, mille kohaselt on PRIA õigesti järeldanud, et kuna pinnaerinevus oli üle 20% (44,16%), siis jäeti taotlus rahuldamata. 3) Tuvastatud on, et vaidlusalusel maal kasvasid osaliselt rohttaimed, mille kõrgus oli kohati kõrge, mis ka visuaalse vaatluse tulemusel ületas oluliselt niitmisega tavapärase taseme. Määruse nr 32 § 4 lg 1 kohaselt peab olema põllumaal välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ja seda maad peab saama kasutada ka järgmisel kasvuperioodil ilma lisakuludeta ja põllumaad peab hooldama viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Kui karjatamine ei võimalda niitmisega sarnast tulemust saavutada, tuleb rohumaad niita. On usutav, et fotod on tehtud kohapealse kontrolli käigus ning fotod on seotud konkreetse objektiga. 4) Kaebaja on PRIA-le ette heitnud, et pole usutav 17.09.2015 kontrolli käigus hinnata rohumaade hooldamise nõuete täitmist 10. augusti seisuga, mis on tagasiulatuvalt antud seisukoht. Sellise ajavahemiku möödudes võib olla rohumaadel tekkinud väike erinevus, kuid hinnates fotosid, on rohumaadel selline taimestik ja hein, mis ei saa kasvada ühe kuu ja seitsme päeva jooksul. Täiendavat hindamist tehti veel 02.11.2015 ja kohtul ei ole kahtlust, et PRIA ametnik oleks ebakompetentne tuvastamaks kohustuste rikkumist või oleks seda teinud tahtlikult valesti. 02.11.2015 läbiviidud kontrolli raames on tuvastatud, et põldude seisukord on sama, mis oli 17.09.2015 kohapealses kontrollis tehtud fotodel. Kuna määruse nr 32 § 4 lg-s 3 on sätestatud põllumajandusmaade hooldamise tähtaeg, tuleb sellest juhinduda ning kaebaja väited nimetatud tähtaja mittevajalikkusest ei ole asjakohased. 5) PRIA ei ole rikkunud menetlusnorme tõendite kogumisel ega kohapealset kontrolli teostades, mistõttu on haldusmenetluses kogutud tõendid asjakohased ja õigesti aluseks võetud mõlema otsuse tegemisel. Otsused on õiguspärased, tehtud pädeva isiku poolt ja vastavad kehtivale õigusele. Tagatud oli ka ärakuulamisõigus. Asjaolu, et kaebaja koos elukaaslasega on karjatanud hobuseid pikemat aega ja nad on pädevad hindama, kas rohumaad on madalmurused ning mõlemad on selle valdkonna spetsialistid, ei saa kohus asja lahendamisel aluseks võtta, kuna see pole oluline. Fotod on tõendusjõuga, kuna on tehtud kontrolli käigus ja seostatavad vaidlusaluse objektiga. Puudub vajadus analüüsida mõistet „põllumajanduslik tegevus“, kuna selles osas vaidlust ei ole.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.AKHAL-TEKE EST OÜ esitas 06.03.2017 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 06.02.2017. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada PRIA otsused nr 12-6/476 ja 12-6/491. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohapealne kontroll viidi läbi 17.09.2015 ja tagasiulatuvalt anti hinnang rohumaa seisundile
10.augusti seisuga. Kohtu väide, et rohumaadel võib tekkida sellise perioodi jooksul väike erinevus, ei ole eluliselt usutav. 17.09.2015. a kontrollaruandest ei nähtu, kuidas seda ajalist perspektiivi on arvestatud, sest kuu või pikema perioodi jooksul leiavad rohumaal aset olulised muutused. Kohus on valesti mõistnud määruse nr 32 § 4 lg 3 nõuet, sest 10. august on hiliseim tähtaeg ja nõuded võib täita ka selliselt, et juuni alguses on rohumaa karjatatud või niidetud. 2) Rohumaad pole vaja niita, sest loomkoormus on piisavalt suur (0,7 LÜ/ha kohta, nõutav on 0,5 LÜ/ha kohta) ja karjatamiseks on kasutatud kogu rohumaad, millele on toetust taotletud. Sellele ei ole vastustaja vastuväiteid esitanud. Tulemus, mis tagaks korraga madalmurususe kogu karjamaal, tooks kaasa selle, et karjatama peaks norme ületava loomkoormusega ja loomad jääksid nälga. Kontrollaruandest ei nähtu, et rohumaadel kasvaks umbrohi või muud ebasobivad taimed, mis annaks alust järelduseks, et rohumaad pole karjatatud või niidetud suve jooksul. Kaebaja ei pea üle niitma karjamaid, kui on piisava loomkoormusega karjatanud. Nõue, et kui karjatamisel loomad ei söö ühtlaselt rohumaal, siis peab järgnema niitmine, ei tulene EL-i määrusest ja on sellega vastuolus. 3) Kuna kohapealse kontrolli läbi viinud ametnikuga tekkis konflikt, siis ei saa pidada kontrollakti ja selle alusel tehtud toiminguid objektiivseks. Tegemist ei ole mõõtmiste läbiviimisega või sarnase toiminguga, mille puhul on hiljem võimalik kontrollida, kas vastava toimingu tegemisel on järgitud protseduurireegleid. Toimingu tegija annab subjektiivse hinnangu, mis väljendub tema arusaamas, mida ta peab nõuetekohaseks ja mida mitte. Sellisel juhul ei tohi esineda asjaolusid, mis seavad kahtluse alla hindaja erapooletuse. 4) Kohus ei ole hinnanud kaebaja esitatud tõendeid ja väiteid seoses fotodega. Vastustaja seisukohast nähtub, et fotosid peetakse illustreerivaks materjaliks, kuid kohus on fotosid asunud hindama kui tõendeid. Kohus on rikkunud menetlusõiguse normi, sest otsus ei ole põhjendatud. 5) Kaebaja soovis asja arutamist istungil, kuid kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Vaidluse all ei ole ainult õiguslikud küsimused ja arvestades, et kohus asus haldusorganist mõneti erinevale seisukohale tõendeid hinnates, siis puudusid eeldused kirjaliku menetluse läbiviimiseks.
9.AKHAL-TEKE EST OÜ esitas 22.03.2017 kaebuse muutmise taotluse, milles ta teatas, et täiendab kaebust kohustamisnõudega, millega palus kohustada PRIA-t uuesti läbi vaatama kaebaja esitatud ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlused.
10.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23.03.2017. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks, millega kaebaja täiendas kaebust kohustamisnõudega.
11.PRIA esitas 12.04.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja on niitmata jätmist ja kohapealse kontrolli ajal erineva kõrgusega taimkatte esinemist korduvalt kinnitanud. Kaebaja on ekslikult viidanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 lisale IX. Antud lisa kohaldub kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlemisel, mitte ühtse pindalatoetuse taotlemisel. Kaebaja tõlgendab ekslikult toetuse maksmise tingimusi. Vaatamata asjaolule, et kehtestatud ei ole standardit, kui pikad võivad olla karjatamise või niitmise järgselt põllul kõrred, peaks
niitmisega sarnane tulemus vastama tavapärasele arusaamisele niitmise mõistest ning sarnase tulemusega ei ole tegemist, kui jäetakse suures osas rohi kasvama. Mõistet „piisav loomkoormus“ ei saa antud asjaoludel tõendada üksnes põlluraamatu sissekannetega, kui põlluraamatu sissekanded ja faktiline olukord looduses on diametraalselt erinev. 2) Kaebaja etteheide, et eluliselt ei ole usutav 17. septembril visuaalselt hinnata rohumaa seisundit juuni lõpu seisuga, ei ole asjakohane ega muuda fakti, et rohumaa põllud olid nõuetekohaselt hooldamata. Vegetatsiooniperioodil tähtaegselt ja nõuetekohaselt hooldatud alal ei saaks kasvada selline taimestik, nagu nähtub fotodelt. Fotod on tõendusjõuga tulenevalt asjaolust, et need on kohapealses kontrollis tehtud ning on loetavad ja seostatavad konkreetse objektiga. Kaebaja väide, et kohus asus vastustajast erinevale seisukohale tõendeid hinnates, on asjakohatu ja eksitav. Asjakohatu ja eksitav on ka kaebaja väide, et kontrollaruandest ei nähtu, kuidas on kontrolli teostamise ajalist perspektiivi arvestatud. Kontrollaruandest ei saa ega pea sellist infot nähtuma. Kohapealse kontrolli eesmärk on kontrolli teostamise ajahetkel visuaalselt hinnatava seisundi kindlaksmääramine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
13.Pooled vaidlevad ka apellatsiooniastmes selle üle, kas kaebaja 2015. a toetustaotlusel märgitud põllumassiivil nr 69441560449 asuv põld nr 2 (33 ha) oli 15,93 ha ulatuses nõuetekohaselt hooldatud või mitte. Nimetatud vaidluse raames on pooled eri meelt selle üle, mida pidada nõuetekohaseks hoolduseks (I) ning kas rohumaa mittenõuetekohane hooldus on tõendatud (II). Ringkonnakohus analüüsib eelviidatud vaidlusküsimusi alljärgnevalt ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (III). I
14.Vaidlust ei ole selle üle, et PRIA 14.12.2015. a otsusega jäeti kaebaja 2015. a ühtne pindalatoetus (ÜPT) rahuldamata ning 16.12.2015. a otsusega rahuldati kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (ROH) osaliselt põhjusel, et kaebaja ei täitnud põllumassiivil nr 69441560449 asuva rohumaa põllu nr 2 osas osaliselt, so 15,93 ha ulatuses maaeluministri 17.04.2015. a määruses nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) sätestatud hooldamise nõudeid. Vaidlust ei ole selle üle, et ÜPT ja ROH toetusi rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest ning toetuste maksmisel rakendab PRIA siseriiklikult ELÜPS ja määruse nr 32 sätteid. Määrus nr 32 on kehtestatud ELÜPS ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 alusel (EL määrus nr 1307/2013), millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad. Ringkonnakohus tõlgendab esmalt määrust nr 32 ning uurib seejärel selle kooskõla EL määrusega nr 1307/2013.
15.Määruse nr 32 § 3 sätestab nõuded põllumajandusmaa kohta. Määruse nr 32 § 3 lg-st 2 tuleneb, et põllumajandusmaal, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Määruse eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et nõuetele vastavat hoolduse taset on võimalik saavutada, kasutades järgmisi tegevusi: põllumaa harimine, rohumaadel põllumajandusloomade karjatamine, rohumaa niitmine, sööti jäetud maa hooldamine niitmise või hekseldamise teel, põllumaa
hoidmine musta kesana jm sobilik tegevus, vältimaks põllumajandusmaa otstarbe muutust, rohumaa või sööti jäetud maade võsastumist. Ühtlasi selgitatakse, et põllumajandusmaa ei ole heas korras, kui see on võsastunud või sel kasvavad valdavalt ebasoovitavad taimed (eelnõu seletuskirja lk 5). Määruse nr 32 § 4 lg 1 sätestab, et põllumajandusmaa loetakse § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele vastavaks, kui seal kasvatatakse põllumajanduskultuuri või seda niidetakse, hekseldatakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatud nõude täitmine peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaal. Määruse nr 32 § 4 lg 3 kohaselt peab rohumaa olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud ja niide kokku kogutud hiljemalt 10. augustil. Halduskohus leiab otsuses (p 12), et „muul viisil hooldamise“ all tuleb mõista põllumajandusloomade karjatamist põllul viisil, mis annab põllumajandusmaa hooldamise seisukohalt rohumaa niitmisega sarnase tulemuse ning kui karjatamine ei võimalda niitmisega sarnast tulemust saavutada, tuleb rohumaad niita. Samal seisukohal on vastustaja.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja poolt määrusele antud tõlgendusega. Määruse nr 32 sellist tõlgendust toetab määruse eelnõu seletuskiri, milles mööndakse, et rohumaa hooldamise üks võimalik viise on ka karjatamine, kuid põllumajandusloomi tuleb pidada ja rohumaadel karjatada viisil, mis annab põllumajandusmaa hooldamise seisukohast rohumaa niitmisega sarnase tulemuse. Määruse eelnõu seletuskirjas selgitatakse: „Soovituslik loomkoormus rohumaa hooldamiseks on üldjuhul vähemalt 0,5 loomühikut ühe hektari kohta. Kui loomade karjatamine ei võimalda niitmisega sarnast tulemust saavutada ehk kui loomad ei ole karjamaad ühtlaselt puhtaks söönud, tuleb karjamaa hooldamise nõude täitmiseks üle niita. Ka siis, kui niitmisega sarnane tulemus on saavutatud loomade karjatamise teel, peab see olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud rohumaal“ (eelnõu seletuskirja lk 8). Ringkonnakohus märgib, et põllumaa hooldamise visuaalse tuvastamise nõue ei sisaldu ainult eelnõu seletuskirjas, vaid ka eelnevalt viidatud määruse nr 32 § 4 lõikes 1.
17.Kaebaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lõike 1 alapunktidele ii) ja iii) tuginedes seisukohal, et seal defineeritud „põllumajandusliku tegevuse“ mõistest saab järeldada, et põllumajandusmaad võib hoida sobilikus seisukorras ka niitmata. Ringkonnakohus leiab, et puudub vastuolu määruse nr 32 ja EL määruse nr 1307/2013 vahel. Kuigi EL määruse nr 1307/2013 kohaselt on põllumajanduslik tegevus muu hulgas põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobivas seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või –masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta (ii), samuti minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras (iii), ei saa kummagi definitsiooni puhul ära unustada definitsioonide teist poolt, mille kohaselt tuleb lähtuda liikmesriikide määratud kriteeriumidest (ii) või liikmesriikide poolt määratletud minimaalsest tegevusest (iii). Seega ei saa järeldada, et Eesti Vabariigil puudus õiguslik alus rohumaade hooldamise kriteeriumide kehtestamiseks ning lähtuda saab ainult Euroopa Liidu õigusest ega ka seda, et vaidlusalune määrus oleks Euroopa Liidu õigusega vastuolus. II
18.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et lisaks loomade karjatamisele loomkoormusega 0,7 LÜ/ha kohta, kaebaja vaidlusaluseid maid ei niitnud (vt apellatsioonkaebuse p 2.3, tl 91p). Kaebaja arvates pidi ainuüksi eelviidatud loomkoormusega loomade karjatamine tagama määrusest tuleneva nõude täitmise. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus märgib esmalt, et määrus nr 32 ning selle eelnõu seletuskiri ei määratle konkreetset loomaühikut hektari kohta, mis võimaldaks saavutada niitmisega sarnase tulemuse. Seega ei saa ainuüksi loomkoormuse põhjal järeldada määruse nõuete täitmist, vaid lähtuda
tuleb sellest, kas loomade karjatamisega saavutati niitmisega sarnane tulemus. Käesoleval juhul tuvastati rohumaa mittenõuetekohane hooldus PRIA kohapeal 17.09.2015 teostatud kontrolli käigus, mille kohta koostati 08.10.2015 kontrollaruanne nr 150651-86-002 (tl 4). Kontrollaruande lisana on vormistatud satelliidipildilt digitaliseeritud põllu kontrollakt, millest nähtuvalt mõõtis PRIA ametnik T. Hääl põllumassiivi nr 69441560449 kahes osas. Põllu osa nr 2 kohta on tehtud märge, et seal on karjatatud, kuid mitte üle niidetud (tl 8p). Kontrollaktile on 17.09.2015 alla kirjutanud T. Hääl ning 08.10.2015 kaebaja juhatuse liige K. Puusepp. Sama nähtub kontrollaruande lisaks olevalt põldude kontroll-lehelt, millel on põllumassiivi nr 69441560449 kohta järgmine märkus: „Tehtud massiivi muudatus. Rohumaa karjatatud, kuid pole nõuetekohaseks hoolduseks piisav. Karjamaa järelniidet pole tehtud. Tehtud pildid, kontrollitud põlluraamatust“ (tl 5p). Lisaks PRIA ametniku T. Hääle hinnangule tõendavad põldude seisukorda ka 17.09.2015 kohapeal tehtud fotod ning pildistamise protokoll (tl 40-44).
19.30.08.2017 toimunud kohtuistungil selgitas PRIA esindaja, et fotosid saab käsitleda käesolevas asjas tõendina. Kaebaja seaduslik esindaja kinnitas omakorda, et toimikus olevatel fotodel on vaidlusalune põllumaa. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaebaja seadusliku esindaja kinnitust, saab fotosid käsitleda tõendina rohumaa hooldamise kohta nende tegemise aja, 17.09.2015, seisuga ning määrav ei ole, et PRIA on neile halduskohtule 19.09.2016 antud seletuses (tl 23) viidanud ka kui illustreerivale materjalile. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et fotod on tehtud vaidlusalusest põllumassiivist (vt põllumassiiv nr 694411560449, tl 31), ei oma ringkonnakohtu arvates tähtsust ka see, kas pildistamise protokollil (tl 40) on pildistamise suunad õigesti märgitud. Ringkonnakohus leiab, et fotod toetavad PRIA ametnik T. Hääle poolt rohumaale kohapeal teostatud kontrollis visuaalselt antud hinnangut, mille kohaselt ei olnud kaebaja rohumaale nõuetekohaseks hooldamiseks vajalikku järelniitmist teinud.
20.Kaebaja on väljendanud kahtlust ka selles, kas kontrolli teostamine 17.09.2015 olukorras, kus määrus nr 32 näeb ette hooldamise nõuete täitmise 10. augusti seisuga, sai anda objektiivse tulemuse. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas halduskohtu otsuse põhjendustega (otsuse p 15) ega pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märgib täiendavalt järgmist. Määrus nr 32 ei sätesta, millal tuleb määrusega ettenähtud nõudeid kontrollida. Määruse nr 32 § 4 lg-st 1 tuleneb vaid, et nõuete täitmine peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaal. Kuna rohumaa peab § 4 lg 3 kohaselt olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud ja niide kokku kogutud hiljemalt 10. augustil, saab seda mõista selliselt, et kõik nõuded peavad olema nimetatud kuupäevaks täidetud ning visuaalse kontrolli nõuete täitmise üle võib läbi viia alates 10. augustist. Ringkonnakohtul puudub sarnaselt halduskohtule alus arvata, et ühe kuu ja seitsme päevaga võiks nõuetekohaselt hooldatud rohumaa seisukord sedavõrd drastiliselt muutuda nagu see fotodelt nähtub. Sellist järeldust ei toeta ka asjaolu, et 2015. a augustis valitsenud ilmaolud ei soosinud heintaimede kiiret kasvu. Avalikult internetis kättesaadava „Eesti meteoroloogia aastaraamat 2015“ kohaselt oli 2015. a august päikeseline ja väheste sademetega. Sealjuures oli täiesti sademeteta ajavahemik 14.-24. august. Eesti keskmine sajuhulk oli 36 mm (Võrumaal ca 48 mm), samas kui aastate keskmine on olnud 82 mm, 2014. aastal isegi 124 mm. Peaaegu sama kuiv on august viimase poole sajandi jooksul olnud veel 1970. a (35 mm) ja 1965. a (36 mm)1. Seega käesoleval juhul ei saanud visuaalse kontrolli teostamine 17.09.2015 mõjutada kontrolli tulemust.
21.Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja kahtlusega rohumaa seisukorda hinnanud PRIA ametnik T. Hääle võimaliku erapoolikuse osas kaebaja rohumaa hooldamise kohta hinnangu andmisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses märgituga (otsuse p 7) ega pea
vajalikuks seda korrata. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohtuistungil selgitas kaebaja seaduslik esindaja K. Puusepp, et tal tekkis ametnikuga konflikt kontrollaruande allkirjastamisel PRIA-s 08.10.2015, mitte rohumaade kohapealse kontrolli teostamisel 17.09.2015. Nimelt kohapealse kontrolli juures seaduslikku esindajat ei viibinud. Ringkonnakohus leiab, et kuna 08.10.2015 väidetava konflikti toimumise ajaks oli kontrollaruanne koos lisadega juba koostatud ning T. Hääle poolt allkirjastatud, ei saanud konflikt T. Hääle poolt kontrollaruande ja selle lisade koostamist mõjutada. Ühtlasi toetavad T. Hääle hinnangut kontrolli käigus tehtud fotod. Kahtlust ametniku objektiivsuses võiks tekitada fotode ja hinnangu oluline lahknevus, kuid sellist lahknevust ringkonnakohtu hinnangul ei esine. III
22.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.02.2017. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna puudub seega alus kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.