Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1498
Otsuse tegemise kuupäev
06.02.2017
ja koht Kohtunik Kohtuasi
Tartu Mare Priks Akhal-Teke EST OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.12.2015 otsuse nr 12-6/476 ja 16.12.2015 otsuse nr 12-6/491 osaliseks tühistamiseks.
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja Akhal-Teke EST OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind; Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, PRIA volitatud esindaja Eva Rahuorg.
Resolutsioon
Jätta Akhal-Teke EST OÜ kaebus haldusasjas 3-16-1498 rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 08.03.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil
Asjaolude kirjeldus 1.Akhal-Teke EST OÜ (kaebaja) on taotlenud 2015. aastal ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust kokku 52 ha põllumaa harimise eest. 17.09.2015 viis PRIA läbi kaebaja majandusüksuses kohapealse kontrolli, mille kohta on vormistatud 08.10.2015 kontrollaruanne nr 150651-86-002. Kohapealse kontrolli käigus on PRIA tuvastanud, et põllumassiivil nr 69441560449 asuv põld nr 2 (33 ha) ei ole osaliselt, see on 15,93 ha ulatuses, nõuetekohaselt hooldatud.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on 14.12.2015 otsusega nr 12-6/476 „2015. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse taotluste rahuldamata jätmine“ jätnud rahuldamata ühtse pindalatoetuse taotluse 41 taotlejal, sealhulgas kaebajal (taotleja ID ja nimi 95988 AkhalTeke EST OÜ, taotlus nr 110158600291, kood 10802953). Taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on suurem kui 20% kindlaksmääratud pindalast. Taotlus jäetakse rahuldamata Määruse nr 32 § 20 alusel. Täpsemad nõuded ühtse pindalatoetuse saamiseks on kindlaks määratud maaeluministri 17.04.2015.a. määrusega nr 32 „Otsetoetuse saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (edaspidi Määrus nr 32. Toetussumma kokku 0 eurot. Otsuse aluseks olevad sätted: Määrus nr 32 § 20, EL määrus nr 640/2014 artikkel 19 lg 1. PRIA on teinud 16.12.2015 otsuse nr 12-6/491 „2015. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaline määramine“ on otsustatud määrata osaliselt kliima-ja keskkonnatoetust 1 527 taotlejale, sealhulgas kaebajale (taotleja ID ja nimi 95988 Akhal-Teke EST OÜ, taotluse number 110158600291, kood 10802953). Täpsemad nõuded kliima ja keskkonnatoetuse saamiseks on kindlaks määratud Määrusega nr 32. Toetussumma maksti kokku 1303,57 eurot. PRIA on rahuldanud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotluse osaliselt, kuna kaebaja oli rikkunud maale ettenähtud hooldamise nõudeid, mille kohaselt pidi rohumaa karjatamise puhul olema 10. augustiks hooldatud. Mõlemad toetused on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest rahastatavad toetused ja rakenduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013 (edaspidi Määrus nr 1307/2013) ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (edaspidi ELÜPS) sätted. Lisaks on ühtse pindalatoetuse taotlemise ja toetuse saamise nõuded ja kliima- ja keskkonnatoetuse taotlemise ja toetuse saamise nõuded, samuti nõuetele vastavuse kindlaks määramise kord ning toetuse vähendamise alused sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 (edaspidi Määrus nr 1306/2013), komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 639/2014, rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014 ning põllumajandusministri 14.01.2015 määrusega nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (edaspidi Määrus nr 4). Kohustuslikud majandamisnõuded on avaldatud ELÜPS § 32 lõige 2 kohaselt PRIA veebilehel. ELÜPS § 23 alusel on PRIA otsustanud mõlema toetuse suuruse ja Määruse nr 32 § 20 lg 1 alusel teeb PRIA oma otsuse toetuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja on vaidlustanud mõlemaid otsuseid vaidemenetluse korras ning PRIA on 08.07.2016 teinud vaideotsuse nr 12-4/16/44-3 ja jätnud rahuldamata taotleja Akhal-Teke EST OÜ esitatud vaide otsuste nr 12-6/476 ja 12-6/491 peale. 25.07.2016 on Akhal-Teke EST OÜ pöördunud kohtu poole, kohus on kohtumäärusega 22.08.2016 asja menetlusse võtnud. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 2.Kaebuse esitaja on seisukohal, et PRIA on rikkunud menetlusnorme ja see on viinud asja valele otsusele. Kaebuse kohaselt on kaebajal tekkinud konflikt ametnikuga, kes viis läbi kontrolli (Tea Hääl) 17.09.2015, mille tulemusena koostati kontrollaruanne nr 150651-86-002. Kaebaja ei saa pidada PRIA toimingut objektiivseks, kuna kaebaja märgib, et kontrolli teostaja lubas esitada tüli käigus kaebaja kohta valeväiteid.
Kaebaja seab kahtluse alla PRIA poolt tehtud fotod, pole arusaadav kuidas PRIA on oma järeldused teinud. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas saab hinnata 17.09.2015 seda, kas 10. augustil oli maa hooldatud nõuetele vastavalt ja pole usutav, et 17.09.2015 oleks võimalik hinnata visuaalselt seda, kas juuni esimesel poolel oli rohumaa mingis osas madalmurusus või mitte. Kaebaja viitab Määruse nr 32 § 4 lg 1. Kaebaja märgib, et on karjatanud piisava loomkoormusega hobuseid ja kasutanud selleks kogu rohumaad. Hobused lasti sööma mõneti hiljem (25. juunist) selleks, et mõned taimed saaks tärgata. Kontrollaruandest ei nähtu kas rohumaadel oli rohi või muud taimed. Kaebaja vaidlustab kontrollaruandes toodud mõõtmised ja fotografeerimise. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et vajab rohumaad hobuste kasvatamiseks ja aretamiseks. Kaebaja defineerib mõiste põllumajanduslik tegevus ja märgib, et põllumaad ei pea niitma kui põllumaad saab korras hoida loomade karjatamisega. Kui nõuda rohumaade niitmist lisaks karjatamisele, siis seaks see ohtu loomade heaolu. Kaebaja seisukohalt ei ole läbi viidud objektiivset kontrolli, lähtutud on vaid kontrolli teostaja hinnangust. Kaebaja märgib, et Maa-ameti kaardil märgitu ei ühti fotodega, mis PRIA on esitanud. Mis on nõuetekohane ja piisav hooldus? Kas on võimalik hinnata rohkem kui kuu hiljem karjamaade seisundit? Kaebaja esitas ka menetluskulude nimekirja. Kaebaja taotleb tühistada PRIA 14.12.2015 otsus nr 12-6/476 ja 16.12.2015 otsus nr 12-6/491 osaliselt ning mõista välja menetluskulud kaebaja kasuks 678 eurot. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 3.PRIA taotleb jätta Akhal-Teke EST OÜ kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda ning alternatiivselt kui kohus peaks kaebuse rahuldama, siis arvestada sellega, et kaebuse täiendus kattub esialgse kaebusega kus ei ole välja toodud midagi uut, mistõttu tuleks menetluskulusid vähendada. PRIA märgib, et ei tunnista kaebaja suhtes menetlusnormide rikkumist. PRIA on kõik kaebaja väited ja kõikide osapoolte selgitused üle kontrollinud ja menetlustoimingute teostamise osas ei ole tuvastatud mittevastavust PRIA sisekorra reeglitele ja õigusaktidele. PRIA viitab Määruse nr 32 § 4 lg 1 ja § 3 lg 2 ja lisab, et kui loomade karjatamine ei võimalda rohumaal sellist niitmisega võrdset taset saavutada, tuleb üle niita ja kui loomade karjatamisega saavutatakse nõutav tulemus rohumaal, peab see olema visuaalselt tuvastatav kogu taotluses märgitud rohumaal. PRIA on väljastanud kaebajale 31.12.2015 positsioneerimise ja fotografeerimisega seotud materjalid. Vastustaja on korduvalt selgitanud, mis on rohumaade nõuetekohane ja piisav hooldus. PRIA veebikaardi väljatrükk ja pildistamise protokolli kõrvutades nähtub, et põllumassiivil nr 69441560449 piltide nr 2-2 (10) ja 2-2 (11) tegemisel näidatud suundades on reaalne fotodel olevate objektide esinemine. Fotodel olevate objektide esinemine tõendab kindlalt fotode tegemist vaidlusalusel põllul. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 4.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Akhal-Teke EST OÜ on taotlenud 2015. aastal ühtset pindalatoetust (ÜPT) ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust (ROH) kokku 52 ha põllumaa harimise eest. PRIA 14.12.2015 otsusega nr 12-6/476 jäeti Akhal-Teke EST OÜ ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata ja 16.12.2015 otsusega nr 12-6/491 rahuldati kliimat ja keskkonda säästvate
põllumajandustavade toetuse taotlus 1303,57 euro osas. Kaebaja on taotlenud osaliselt viidatud otsuste tühistamist, mis kohtu arusaamisel on osa, mis puudutab kaebajat taotluse rahuldamata jätmisel. 5.Kaebaja suhtes on läbi viidud majandusüksuse kohapealne kontroll 17.09.2015, mille käigus on tuvastatud, et põllumassiivil nr 69441560449 asuv rohumaa põld nr 2 pindalaga 33 ha ei ole osaliselt, see on 15,93 ha ulatuses, nõuetekohaselt hooldatud, on tekkinud pinnaerinevus. Selle kohta on koostatud kontrollaruanne 08.10.2015 nr 150651-86-002. Asja materjalide kohaselt on kaebaja pöördunud pärast kontrollakti saamist PRIA poole mitmel korral, millele on kaebaja ka vastused saanud. Täiendavalt on korraldatud 02.11.2015 taotleja juures kokkusaamine, et selgitada välja arusaamatused ja konflikti olemasolu, mis on tekkinud kontrolli teostaja Tea Hääle ja taotleja esindaja Kaido Puusepa vahel. Tuvastatud on ka , et Akhal-Teke EST OÜ oli rikkunud maale ettenähtud hooldamise nõudeid, mille kohaselt pidi rohumaa karjatamise puhul olema 10. augusti seisuga visuaalselt tuvastatav, et rohumaa seisund on olnud sarnane niitmise teel hooldatud rohumaaga. 6.Kohus märgib, et antud asjas on vajalik tuvastada, kas PRIA ei ole rikkunud menetlusnorme asja menetlemisel ning kas on asja objektiivselt hinnanud. Asjaolu, kas kaebaja on rohumaad niitnud või mitte, pole kohtu arvates antud asjas vaidlusküsimuseks, kuna kaebaja on märkinud, et tal polevat vaja olnud niidet teha, kuna kaebaja on piisava loomkoormusega maid karjatanud. Kaebaja arvates niitmise kohustus ei tulene seadusest. 7.Kontrollaruande kohaselt on kaebaja esindaja märkinud märkuste lahtrisse, et inspektor Tea Hääl olevat kohapealsel tutvumisel kontoris väitnud, et kaebaja esindaja on Tea Häält ähvardanud. Kaebaja tugineb asjaolule, et kohapealse kontrolli viis läbi ametnik, kellega tal oli tõsine konflikt ning seetõttu ei ole asja objektiivselt otsustatud. PRIA on selles osas läbi viinud sisejuurdluse, mille kohta on PRIA koostanud aruande ja kontrollinud juhtunut. Sisejuurdlus hõlmab Kaido Puusepa kirja põhjal algatatud pöördumist, milles tuli välja selgitada, mis juhtus 17.09.2015 Akhal-Teke EST OÜ majandusüksuse kohapealses kontrollis ja 08.10.2015 Võru büroos toimunud dokumentide kontrollis. K. Puusepa etteheited on suunatud Võrumaa peainspektori Tea Hääle tegevusele. Kohus märgib, et juurdlus on läbi viidud põhjalikult, asjaosalised on andnud oma selgitused. PRIA on leidnud, et inspektor Tea Hääl on käitunud igati seaduspäraselt (kohapealne kontroll, hobuste passide kontrollimine), kuid tõendamata on ainult see, et kindlaid tõendeid omamata süüdistas Tea Hääl avalikult Kaido Puuseppa, et K. Puusepp teda ähvardas. Seega on tegemist väidetava konfliktiga K. Puusepa ja T. Hääle vahel, mida antud asjas kohus ei lahenda, mis pole antud asja otsustamisel oluline ja selles asjas ka konflikti tekitaja leidmine pole halduskohtu pädevuses. Kohus märgib, et kui T. Hääl oleks isik, kes oleks pidanud ainuisikuliselt otsustuse vastu võtma, võiks tulla kõne alla objektiivse otsustuse küsimus, kuid käesolevas asjas on T. Hääl ametnikuna teostanud kohapealset kontrolli, mille tulemusi on PRIA hoolikalt üle kontrollinud ning otsused on teinud PRIA peadirektor, mistõttu ei saa väita, et ei ole tegemist erapooletu ja objektiivse otsusega. Kohus peab PRIA poolt koostatud kontrollaruannet ja muid käesolevas asjas kogutud dokumente usaldusväärseks, puudub alus nende kahtluse alla seadmiseks. 8.Mis puudutab isiku majandusüksuses kontrolli läbiviimist , nõustub kohus PRIA ́ga, et kontrolli läbiviinud teenistuja fikseerib ja protokollib maa-alade erinevad seisundid ning kontrollaruanne ei ole haldusakt ning selles osas ei saa ka teostada kaalutlust ning seetõttu ei saa siin olla ka kaalutlusvigu. Kontrollaktis fikseeritakse tulemused, mida saab vajadusel otsuse tegemisel aluseks võtta, samas saab teha vajadusel ka täiendavat kontrolli.
Käesoleval juhul ongi 02.11.2015 läbi viidud täiendav kontroll kaebaja majandusüksuses lisaks 17.09.2015 läbiviidud kontrollile. Teisel kokkusaamisel on tuvastatud visuaalselt põldude olukord, mis kontrolli käigus vastas tehtud fotodele. PRIA on väitnud, et on põhjalikult üle kontrollitud dokumendid, mis on koostatud kaebaja majandusüksuse kontrolli kohta. 9.Vastavalt PRIA poolt kogutud materjalidele – esialgne kontrollaruanne, kohapealse kontrolli käigus tehtud fotod, isikute selgitused, täiendav 02.11.2015 kohtumine - on ilmselge, et kaebaja ei ole nõudeid täitnud, mis tähendab, et rohumaad on niitmata ja heinased. Kaebaja ise on märkinud, et ta ei ole niitnud rohumaid, kuid ta ei pidanudki seda tegema, kuna need on niigi hooldatud, kuna loomad on karjamaad madalmuruseks söönud. Kaebaja ei ole ise esitanud ühtki tõendit selle kohta, et kohapealse kontrolli teostamise ajal oli vaidlusalune maa teises seisukorras kui see fikseeriti PRIA poolt läbiviidud vaatluse tulemusel ja samuti GPS mõõtmise teel. Tuvastatud on, et vaidlusalusel maal kasvasid osaliselt rohttaimed, mille kõrgus oli kohati kõrge, mis ka visuaalse vaatluse tulemusel ületas oluliselt niitmisega tavapärase taseme. Antud juhul ei ole oluline kaebaja väide, et asja materjalidest ei nähtu, kas oli tegemist rohumaaga või muude taimedega. Põllumajandusmaa hooldamise üldreegel on, et maa peab olema hooldatud, et välistada ebasoovitavat taimestikku ja võimaldavad maad ilma lisakuludeta põllumajanduslikuks tegevuseks kasutusele võtta. 10.Tõendamata on kaebaja väide, et piltide tegemise kohad ei lange kokku looduses fotodel kajastatud kohtadega. Kohus märgib, et on usutav , et fotod on tehtud kohapealse kontrolli käigus ning fotod on seotud konkreetse objektiga. PRIA on viidanud veebikaardile ning pildistamise protokollile põllumassiivil nr 69441560449 fotode 2-2(10) ja 2-2(11) kohta ja pole kahtlusi, et fotodel esinevate objektide esinemine tõendab kindlalt fotode tegemist vaidlusalusel põllul. 11.Kaebajale on jäänud arusaamatuks, mis on nõuetekohane põllumaa ja mis on selle piisav hooldus. Kohus märgib, et kaebaja teab seda ilmselt ka ise, et lähtuma peab Määruse nr 32 sätetest, milles on sätestatud nõuded otsetoetuse taotlejale, nõuded põllumaa kohta ja põllumajandusmaa hooldamise nõuded, samuti kliima ja keskkonnatoetuse nõuded ja toetuste taotlemise kord. Määruse nr 32 § 4 lg 1 kohaselt peab olema põllumaal välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ja seda maad peab saama kasutada ka järgmisel kasvuperioodil ilma lisakuludeta ja põllumaad peab hooldama viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Kuna see nii ei olnud, ei kuulunud põllumassiivil 69441560449 põllu nr 2 pindalast 15,93 ha kindlaksmääratud pindala hulka ja moodustas taotletud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevuse, millega kaasnevad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 19 lg 1 sätestatud sanktsioonid, mille kohaselt on PRIA õigesti järeldanud, et kuna pinnaerinevus oli suurem üle 20% (44,16%) siis jäeti ÜPT taotlus rahuldamata. Eelviidatud määruse artikkel 19 lg 1 kohaselt kui pinna erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. 12.Määruse nr 32 § 4 lg 3 sätestab, et rohumaa peab olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud ja niide kokku kogutud hiljemalt 10. augustiks. Kohus märgib, et muuks viisiks on peetud seda, et põllumajandusloomi tuleb karjatada põllul selliselt, mis annab põllumajandusmaa hooldamise seisukohalt rohumaa niitmisega sarnase tulemuse nagu kohus juba eespool on viidanud. Kui karjatamine ei võimalda niitmisega sarnast tulemust saavutada, tuleb rohumaad niita. 13.Kaebaja on vastu vaielnud, et kuigi ta kasutab rohumaid põllumajanduslikuks tegevuseks, ei eelda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013 sätted veel selle niitmise kohustust. Kohus märgib, et tulenevalt Euroopa õigusest on pandud liikmesriikidele kohustused
määrata kindlaks põllumajandusmaa hooldamise kord ja tingimused nii ühtse pindalatoetuse taotlemisel kui ka kliima- ja keskkonnatoetuse taotlemisel, millest ka on juhindutud. Kohus rõhutab veelkord, et kui karjatamine ei võimalda niitmisega sarnast tulemust saavutada, tuleb rohumaa üle niita. Kaebaja on jäigalt seisukohal, et pole olnud vaja niita kuna olemas oli piisav loomkoormus ja tagatud nõuete täitmine, kuid kohus ja PRIA ei ole selle seisukohaga nõustunud. 14.Kohus selgitab täiendavalt, et kohapealse kontrolli käigus kontrollib PRIA ametnik põlluraamatu kandeid ning kui avastab erineva olukorra tegelikkusega, tuleb lähtuda reaalsest olukorrast. Põllumassiivil nr 69441560449 asuv rohumaa põld nr 2 ei ole 15,93 ha osas (kogupind 33 ha) nõuetekohaselt hooldatud, pole tehtud järelniidet. PRIA on esitanud ka kohtule sellekohased fotod, millelt nähtub põllumaa harimata jätmine, puuduse koodiks on märgitud KKP36 ( rohumaade hooldamata jätmine, tähtaegselt niitmata jätmine). Nõuded kontrollaruandele on sätestatud komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega artikkel 41 „Kontrolliaruanne“ kohaselt. Artikkel 41 p 1 kohaselt Iga jao raames toimuva kohapealse kontrolli kohta esitatakse kontrolliaruanne, mille alusel on võimalik toimunud kontrollimise üksikasju üle vaadata ja teha järeldusi rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, siduvatele kohustustele ja muudele kohustustele vastavuse kohta. 15.Kaebaja on PRIA ́le ette heitnud, et pole usutav 17.09.2015 kontrolli käigus hinnata rohumaade hooldamise nõuete täitmist 10. augusti seisuga, mis on tagasiulatuvalt antud seisukoht. Kohus märgib, et sellise ajavahemiku möödudes võib olla rohumaadel tekkinud väike erinevus, kuid hinnates fotosid on rohumaadel selline taimestik ja hein, mis ei saa kasvada ühe kuu ja seitsme päeva jooksul. Kohus nõustub siinjuures PRIA ́ga, et ka sellisel juhul on võimalik kindlaks teha hooldatud ja hooldamata alade vahel. Täiendavat hindamist tehti veel 02.11.2015 ja kohtul ei ole kahtlust, et PRIA ametnik oleks ebakompetentne tuvastamaks kohustuste rikkumist või oleks seda teinud tahtlikult valesti. 02.11.2015 läbiviidud kontrolli raames on tuvastatud, et põldude seisukord on sama mis oli 17.09.2015 kohapealses kontrollis tehtud fotodel. 16.PRIA on lisanud dokumendid, mis käsitlevad tihedat kirjavahetust kaebajaga ja kaebajale kõikides esitatud küsimustes esitatud vastuseid. PRIA on pidanud fotosid pigem informatiivseteks, kuid siiski annavad fotod põllumaast ülevaate. PRIA ei ole fotoaparaadiga pildistatud fotosid võtnud aluseks põldude mõõtesuuruse arvestamisel, küll aga on PRIA esitanud kaebajale ja kohtule GPS-mõõturi kalibreerimistunnistuse koopia, pindalade mõõtmiseks kasutati Ashtech ProMark 100 järeltöötlusega GPS mõõturit (tl 56). 17.Kokkuvõttes on kontrollaruanne, selle kohta esitatud selgitused ja tehtud fotod tõendiks sellele, et vaidlusalusel maal kasvasid osaliselt rohttaimed , mis olid nii kõrged, et ei vastanud niitmisega saavutatavale tasemele ning selles osas on PRIA ́l õigus vähendada taotletavat toetust või jätta taotlus üldse rahuldamata. Kuna Määruses nr 32 § 4 lg 3 on sätestatud põllumajandusmaade hooldamise tähtaeg, tuleb sellest juhinduda ning kaebaja väited nimetatud tähtaja mittevajalikkusele ei ole asjakohane. Kohus peab ka kaebaja väiteid selle kohta, et kontrolli käigus kogutud andmeid ja toiminguid ei ole läbi viidud objektiivselt, paljasõnaliseks ning tõendamata. Kohus on asja menetluses kogunud piisavalt tõendeid tuvastamaks vastupidist. 18.Kohus märgib, et PRIA ei ole rikkunud menetlusnorme ei tõendite kogumisel ega kohapealse kontrolli teostades, mistõttu on haldusmenetluses kogutud tõendid asjakohased ja õigesti aluseks võetud mõlema otsuse tegemisel.
Vaidlustatud otsused on õiguspärased, tehtud selleks pädeva isiku poolt ning vastavad kehtivale õigusele. PRIA on piisavalt rakendanud uurimisprintsiipi, kogudes tõendeid ja lugenud kaebaja selgitusi ning andnud kaebajale pidevalt selgitusi kogu menetluse raames, mistõttu on tagatud ka ärakuulamisõigus. Mis puudutas kontrollaruannet, on kohus selle kohta eespool ära märkinud, et tegemist on toiminguga, mis pole haldusakt ning seetõttu puudus ka vajadus kaalutlusele ja ei saa ette heita kaalutlusvigu. 19.Kohus märgib, et antud asjas ei oma tähendust kaebuse see väide, et kaebaja koos elukaaslasega on karjatanud hobuseid pikemat aega ning on pädevad hindama seda kas rohumaad on madalmurused ning mõlemad on selle valdkonna spetsialistid. Kohus ei sea eeltoodut väidet kahtluse alla, kuid seda asjaolu ei saa kohus asja lahendamisel aluseks võtta, kuna see pole oluline. 20.Kohus on PRIA ́lt välja nõudnud kõik dokumendid asja õigeks lahendamiseks ja samuti on PRIA ka kaebajale esitanud kõik olemasolevad dokumendid. Tehtud fotod on tõendusjõuga, kuna need on tehtud kontrolli käigus ja on seostatavad vaidlusaluse objektiga. 21.Kaebuse täienduses on kaebaja välja toonud mõiste põllumajanduslik tegevus. Antud juhul puudub vajadus analüüsida nimetatud mõistet, kuna selles osas vaidlust ei ole. Kaebaja tahab läbi selle mõiste sisustada seda, et kuivõrd kasutada rohumaid põllumajanduslikuks tegevuseks, ei eelda see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 kohaselt niitmist. Kohus on eespool niitmise vajadust käsitlenud ning ei pea vajalikuks seda korrata. Samuti ei käsitle kohus ka kaebuse täienduses muud väljatoodut, kuna esitatud väiteid on käsitletud juba eespool ning kattuvad esialgses kaebuses toodud väidetega. 22.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata, kaevatavad PRIA otsused 14.12.2015 nr 12-6/476 ja 16.12.2015 otsus nr 12-6/491 vaidlustatud osas (kaebajat puudutavas osas) on õiguspärased ja jäävad jõusse. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 23.Menetluskuludest Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.