Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

26.05.2017 esitas vastustaja kohtule taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, alternatiivselt rahuldamata jätmiseks. 29.05.2017 toimus asjas eelistung. Kohus selgitas kaebuse nõuetega seonduvaid asjaolusid ning andis kaebajale võimaluse oma nõudeid korrigeerida. 12.06.2017 esitas kaebaja omapoolsed seisukohad seoses halduskohtu pädevusega kaebuse läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja kaebuse nõudeid ei muutnud. Kaebuse täienduses on lisaks toodud alternatiivsed nõuded, mille kohaselt kaebaja taotleb tuvastada, et 1197 mündi ja skulptuuri „Võidukaaregrupp“ suhtes omandiõiguse teostamine, st omandi manifesteerimine, valdamine, kasutamine ja käsutamine kui haldustoiming, on õigusvastane ning lisaks tuvastada riigi omandi tekkimise aluste ja eelduste puudumine 1197 mündile ja skulptuurile „Võidukaaregrupp“. 28.06.2017 esitas vastustaja oma vastuväited kaebaja seisukohtadele ning korduva taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 151 lg 1 p 1 jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajatele, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja on esitanud halduskohtule taotluse tuvastada 1197 mündi ja skulptuuri „Võidukaaregrupp“ suhtes Eesti Vabariigi poolt omandiõiguse teostamise õigusvastasus, alternatiivselt taotletakse eelnimetatud esemete suhtes tuvastada, et riigi omandiõiguse teostamine, st omandi manifesteerimine, valdamine, kasutamine ja käsutamine kui haldustoiming, on õigusvastane ning tuvastada riigi omandi tekkimise aluste ja eelduste puudumine 1197 mündile ja skulptuurile „Võidukaaregrupp“. Kaebusest ja selle täiendusest nähtub, et kaebuse esitaja eesmärgiks on tuvastada riigi omandiõiguse teostamise õigusvastasus ning alternatiivselt ka riigi omandiõiguse puudumine, seega käesoleval juhul on tegemist vaidlusega omandiõiguse üle. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlusaluste esemete omanikuks on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti Kogudus, mitte Eesti Vabariik. Vastustaja sellega nõus ei ole. Kohus märgib, et vaidlused omandiõiguse kuuluvuse/teostamise üle on oma sisult tsiviilõiguslikud. Kohus leiab, et omandiõiguse olemasolu või puudumise tuvastamiseks tuleb esitada tuvastushagi maakohtusse vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg-le 1. Kaebaja ise on õigesti viidanud kaebuse leheküljel 18 (resolutiivosa ees) TsMS § 368 lg-le 1, mille kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (tuvastushagi). Seega kaebajal on võimalik pöörduda omandiõiguse olemasolu või puudumise tuvastamise hagiga ehk tuvastushagiga maakohtusse. Halduskohtul puudub pädevus tsiviilõiguslike vaidluste lahendamiseks. Vaidlused omandiõiguse olemasolu/puudumise üle lahendatakse tsiviilkorras maakohtus. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti Kogudus vaidlustab halduskohtus 1197 mündi ja skulptuuri „Võidukaaregrupp“ suhtes omandiõiguse teostamise õiguspärasust, leides, et nende osas vastustaja omandiõiguse teostamine on õigusvastane. Kaebuse esitaja leiab, et vastustajal ei ole õigust eelviidatud esemete suhtes omandiõigust teostada, kuna kõnealuse vara tegelik omanik on kaebaja.

Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 30 lg 2 kohaselt kultuuriväärtusega leid kuulub riigile. Samas MuKS § 30 ei reguleeri omandiõiguse teostamisega seotud küsimusi, mida reguleerib aga Asjaõigusseadus (AÕS). AÕS § 68 annab omandi mõiste, mille lg 1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle ja omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kohus nõustub vastustajaga, et omandiõiguse teostamine kui kestev protsess on oma olemuselt eraõiguslik sõltumata omandiõiguse tekkimise alusest ehk siis sõltumata sellest, kas omandiõigus on tekkinud avalik-õiguslikul või eraõiguslikul alusel. Kohus märgib, et omandiõigust varale ei teostata avalik-õiguslikus suhtes, vaid üksnes eraõiguslikel alustel, kuna omandiõiguse teostamine ei ole avaliku võimu teostamine ega vasta ka avalik-õigusliku suhte tunnustele, mistõttu ei allu ka halduskohtu kontrollile. Seega kui kaebuse esitaja peab vastustaja omandis olevat vara enda omaks, siis tuleb see omandivaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluses. Vastustaja on kohtu hinnangul piisavalt põhjalikult, selgelt ja arusaadavalt argumenteerinud oma taotlust. Kohus nõustub vastustaja taotluses toodud põhjendustega, mida ei hakka üle kordama. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Käesoleval juhul on kaebaja tasunud kaebuselt riigilõivu 30 eurot. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, siis kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole koos kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlusega esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.