Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
13. september 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1579
Haldusasi
JM kaebus MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 30.01.2017 makseteatise nr 326998 ja 22.06.2017 makseteatise nr 379072 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – JM Vastustaja – MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. augusti 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
JM määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta JM määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. augusti 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1579 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) edastas JM-le 11.01.2017 kindlustuslepingu sõlmimise meeldetuletuse nr 321528, milles selgitas, et JM sõidukile IVECO TURBODAILY A45.10 (registreerimismärgiga XXXXXX) ei ole sõlmitud liikluskindlustuse kindlustuslepingut ning et liikluskindlustuse lepingu peab sõlmima sõiduki vastutav kasutaja, selle puudumise korral sõiduki omanik. Alates 28.12.2016 on rakendunud liikluskindlustus sundkindlustusena (automaatne liikluskindlustus). Automaatse liikluskindlustuse lõpetamiseks ja automaatse liikluskindlustuse maksenõude vältimiseks tuleb sõlmida kohe sõidukile liikluskindlustuse leping või sõiduki mittekasutamisel kustutada sõiduk ajutiselt liiklusregistrist. LKF tegi JM-le 02.05.2017 analoogse kindlustuslepingu sõlmimise meeldetuletuse nr 360195 seonduvalt JM-le kuuluva sõidukiga FORD MONDEO TURNIER (registreerimismärk YYYYYY).
2.LKF koostas 30.01.2017 makseteatise nr 326998, mille kohaselt pidi JM temale kuuluva sõiduki IVECO TURBODAILY A45.10 (registreerimismärgiga XXXXXX) eest tasuma kindlustusmakse 83,50 eurot (periood 31.12.2016–29.01.2017) ning 22.06.2017 makseteatise
3-17-1579 nr 379072, mille kohaselt pidi JM temale kuuluva sõiduki FORD MONDEO TURNIER (registreerimismärgiga YYYYYY) eest tasuma kindlustusmakse 31 eurot (periood 23.05.2017–21.06.2017).
3.JM esitas 29.06.2017 LKF-le vaide makseteatiste nr 379072 ja 326998 kehtetuks tunnistamiseks, mille LKF jättis 05.07.2017 vaideotsusega rahuldamata.
4.JM esitas 29.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) põhiseadusevastaseks ning tühistada tema vastu esitatud rahalise nõude. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) sätetest loetles kaebaja §-e 11, 13, 14, 15, 20, 23, 32 ja 44. Kaebaja arvates on LKF-l kartelli tunnused ning LKF pressib kodanikelt raha välja. Inimesi karistatakse unustamise eest kolmekordsete kindlustusmaksetega. Sama asja eest karistatakse kahekordselt – esiteks karistab LKF inimest juba ilma liiklemiseta ning seejärel liiklemise korral politsei. Liiklusvahendi omanik peab jälgima, et kõikidel liiklusvahenditel oleks kehtiv kindlustusleping. Kui liiklusvahendit ei kasutata, on seda Maanteeameti e-teeninduse kaudu lihtne ajutiselt arvelt maha võtta. Tüüpiliselt teavitab LKF inimest ka kindlustustähtaja lõppemisest. Kui omanik uut kindlustuslepingut ei sõlmi ega sõidukit arvelt maha ei võta, siis on tal selleks konkreetne põhjus (liiklusvahend on remondis või pole hetkel vajalik jne). On loogiline, et unustamise korral võtab e-teenuse süsteem ise sõiduki ajutiselt arvelt maha, sõidukit ju tüüpiliselt ei kasutata ja kasutamise korral on kopsakad trahvid. Kolmekordne kindlustusmakse on ette karistamine tegemata väärteo eest. Omanik ei saa peatse kindlustuse lõppemise kohta teavet, tagasiside ei tööta 100%. Kaebajal on mitu autot, millest osadega tagasiside toimib, kuid praegusel juhul ei toiminud. Riik on sekkunud kindlustusärisse, kuid see ei suurenda liiklusohutust. Sundkindlustuse puudumine suurendaks kindlustusfirmade konkurentsi ja parandaks teenuse kvaliteeti.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 11.08.2017 määrusega kaebuse läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. LKF 05.07.2017 vaideotsuses on kaebajale õigesti selgitatud järgmist: „Kindlustuskohustus on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks liikluskindlustuse seaduses sätestatud korras ja ulatuses (liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 3 lg 1). Leping tuleb sõlmida mootorsõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris. Liiklusregistris registreeritud sõidukite puhul on kindlustuskohustus isikul, kes on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik või vastutav kasutaja (LKindlS § 7 lg-d 1 ja lg 2). /../ Automaatse liikluskindlustuse kindlustussuhe tekib LKF ja kindlustuskohustusega isiku vahel, kui kindlustuskohustus on täitmata (LKindlS § 60 lg 2). Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse tasumise kohustus on kindlustuskohustusega isikul (LKindlS § 62 lg 2).“ Kaebaja ei vaidle kaebuses vastu LKF vaideotsuses märgitule, et kaebaja oli makseteatistes märgitud perioodil kindlustuskohustusega isik ning tema sõidukitel puudus liikluskindlustusleping, kuigi sõidukid olid liiklusregistris arvel. Seega olid täidetud faktilised eeldused kaebaja sõidukitele automaatse liikluskindlustuse rakendumiseks ning makseteatised on õiguspärased. Asjaolu, kas kaebaja sai enne makseteatisi kätte nn meeldetuletuse või eelteavituse peatsest kindlustuse lõppemisest, ei mõjuta makseteatise õiguspärasust. Seega pole kahtlust, et lähtudes LKindlS-s sisalduvast automaatse liikluskindlustuse regulatsioonist jääks kaebus rahuldamata. Automaatne liikluskindlustus ei riiva topeltkaristamise keelu kaitseala, mistõttu ei saa vastav kindlustuse regulatsioon olla ka vastuolus PS §-ga 23. Kui isiku sõidukile juba rakendub 2(4)
3-17-1579 automaatne liikluskindlustus, siis ei saa politsei täiendavalt isikut kindlustamata sõidukiga liiklemise eest karistada, sest sõidukil on kindlustuskaitse olemas. Kohus möönab, et automaatne liikluskindlustus riivab omandiõigust (PS § 32), sest kindlustussuhte tekkimisel pannakse isikule kohustus tasuda (tavapärasest kõrgem) kindlustusmakse. Samas ei nõustu kohus kaebajaga, et regulatsioon on PS §-ga 32 vastuolus. Samal arvamusel on ka näiteks õiguskantsler 29.04.2014 seisukohas nr 6-1/140564/1401903 (http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu _mittetuvastamise_kohta_automaatne_liikluskindlustus.pdf). Kohus nõustub õiguskantsleriga, et eesmärgid tagada liiklusregistris registreeritud kindlustuslepinguta sõidukile kindlustuskaitse ning vähendada kindlustuslepinguta sõidukite osakaalu liikluses (vt ka LKindlS § 60 lg 1) on kaalukad eesmärgid, mis võimaldavad omandiõigust piirata. Arvestades, kui palju on liikluses põhjustatud kahju kindlustamata sõidukitega, ei ole põhjendatud kaebaja arvamus, et tüüpiliselt [kindlustamata] sõidukit ei kasutatagi ning oleks loogiline, et kindlustuslepingu sõlmimise unustamise korral võtab Maanteeameti e-teenuse süsteem ise sõiduki arvelt maha. Kuna võimalusel osaleb teatud hulk isikuid liikluses siiski kindlustamata sõidukiga, siis on automaatne liikluskindlustus sobiv ja vajalik meede tagamaks, et liikluses ei osaleks kindlustuskaitseta sõidukeid. LKindlS § 60 lg-s 1 ei ole automaatse liikluskindlustuse eesmärgina nimetatud liiklusohutuse suurendamist. Samas leiab kohus 01.10.2014 jõustunud LKindlS eelnõu seletuskirjale toetudes (vt lk 84), et kaudselt aitab sundkindlustus suurendada ka liiklusohutust, sest sõidukite taastusremont kindlustusandja vahenditest tagab, et pärast liiklusõnnetust ei naase liiklusesse puudulikult taastatud sõidukid. Seda järeldust ei väära asjaolu, et statistiliselt on liiklusõnnetuste arv suurenenud. Jätkuvalt võib esineda ka kindlustuslepinguta sõidukitega põhjustatud liiklusõnnetusi, sest praktikas saavad inimesed kindlustuskohustuse erisusi (vt LKindlS § 6) omakasupüüdlikult rakendada. Samas oleks kindlustuskaitseta sõidukite arv liikluses kahtlemata suurem, kui puuduks automaatne liikluskindlustus. Automaatne liikluskindlustus on ka mõõdukas meede. Sundkindlustuse kindlustusmaksed on tavapärase kindlustusega võrreldes üldteadaolevalt suuremad, kuid isikul endal on võimalik automaatse liikluskindlustuse rakendumist vältida (vrd LKindlS § 60 lg 3). Ka kaebaja argument kindlustuslepingu sõlmimise unustamisest ei pane kohut kahtlema automaatse liikluskindlustuse regulatsiooni põhiseaduspärasuses. Arutlused kohustusliku liikluskindlustuse (vt LKindlS § 3) vajalikkuse ja tõhususe üle üleüldse on asjakohatud, sest praeguses asjas on vaidluse all automaatne liikluskindlustus.
6.JM esitas halduskohtu määruse peale 28.08.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 01.09.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
JM palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.08.2017 määrus.
Kohus peab esmajoones kaitsma kodanikku. Halduskohus on jätnud määruses käsitlemata kaebaja väited, mille kohaselt LKF on kindlustusfirmade katuseorganisatsioon ja omab kartelli tunnuseid. Samuti on kohus väga kergelt puudutanud tagasiside mittetoimimise teemat. Kolmekordne sundkindlustuse „äriidee“ põhineb unustamise statistikal ja toodab raha kindlustusfirmade katusorganisatsioonile (LKF). Sundkindlustuse pikendamise unustamise korral võiks minna teade automaatselt nii kindlustusfirmale kui liiklejale ja kindlustus pikeneks automaatselt. Kui tagasiside ei toimi (rämpspost postkastides, rämpskirjad 3(4)
3-17-1579 meilikeskkonnas jne), siis tuleks arendada võimalusi ja kasutada olemasolevaid, näiteks eriigi võimalusi.
8.MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub täielikult halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõik üle korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
10.Halduskohus on õigesti tagastanud kaebaja nõude tühistada 30.01.2017 makseteatis nr 326998 ja 22.06.2017 makseteatis nr 379072 HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning esitatud tühistamisnõue on ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohus on pidanud õigeks kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel olukorras, kus teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-86-12, p 15 ja nr 3-3-1-29-13, p 24).
11.Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud makseteatistes märgitud perioodidel oli JM kindlustuskohustusega isik (LKindlS § 7 lg-d 1 ja 2) ning tema sõidukitel puudus liikluskindlustusleping, kuigi sõidukid olid liiklusregistris arvel. Seega oli JMle kuuluvate sõidukite suhtes automaatse liikluskindlustuse rakendamine õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohaga selles, et asjaolu, kas kaebaja on saanud kätte eelteavituse (meeldetuletuse) kindlustuslepingu sõlmimise kohta, ei muuda automaatse liikluskindlustuse rakendamist õigusvastaseks. Makseteadete kättesaamises asjas vaidlust ei ole.
12.Kaebaja määruskaebuses väljatoodud argumendid (sh LKF-st kui organisatsioonist) saavad seonduda eeskätt LKindlS regulatsiooni põhiseaduspärasuse küsimusega, sest kohus ei kontrolli seadusandja õiguspoliitiliste valikute otstarbekust üldiselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole automaatse liikluskindlustuse regulatsioon PS-ga vastuolus. Kaebaja väited seonduvalt topeltkaristamise keelu rikkumisega on alusetud. Automaatse liikluskindlustuse rakendumisel ei saa politsei täiendavalt isikut kindlustamata sõidukiga liiklemise eest karistada, sest sõidukil on juba kindlustuskaitse. Eesmärgid tagada liiklusregistris registreeritud kindlustuslepinguta sõidukile kindlustuskaitse ning vähendada kindlustuslepinguta sõidukite osakaalu liikluses on kaalukad eesmärgid, mis võimaldavad omandiõigust piirata. Automaatne liikluskindlustus on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede tagamaks seda, et liikluses ei osaleks kindlustuskaitseta sõidukeid. Automaatse liikluskindlustuse regulatsiooni ei muuda PS-ga vastuolus olevaks ka kaebaja väited seoses kindlustuslepingu sõlmimise unustamisega. Kui isik soovib kasutada sõidukit hooajaliselt, siis on võimalik kindlustuslepingu sõlmimine peatada teatud ajaks ning järgmise lepingu sõlmimise kohustus tekib alles 12 kuu pärast arvates eelmise lepingu lõppemisest (LKindlS § 6 lg 1). Sel ajal ei rakendu sõiduki suhtes automaatne liikluskindlustus. Lisaks on sõidukiomanikul võimalik taotleda sõiduki ajutist registrist kustutamist (liiklusseaduse § 77 lg 7), millisel juhul samuti kindlustuskohustus puudub. Kaebaja väited, mille kohaselt on LKF kindlustusfirmade katuseorganisatsioon ja omab kartelli tunnuseid, ei ole asjakohased, sest praeguses vaidluses on vaidluse all automaatse liikluskindlustuse makseteated.
(allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.