Estic Green OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.03.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/036194-10 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Estic Green OÜ; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Resolutsioon
1.Jätta Estic Green OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
3.Tagastada kaebajale tema poolt 30.08.2017 kohtule saadetud menetlusdokumendid.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 13.10.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA, vastustaja ja ka maksuhaldur) kontrollis 22.02.2017 korraldusega nr 12.2-3/036194-1 Estic Green OÜ (registrikood 11946401) poolt perioodil august kuni oktoober 2015 käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni maksete ning töötuskindlustusmaksete arvestamise ja deklareerimise õigsust. Kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolude pinnalt asus MTA seisukohale, et Estic Green OÜ ei ole septembris 2015 Deerum Haldus OÜ-ga tehinguid teinud, järelikult ei olnud tal õigust arvestada 2015 septembris sisendkäibemaksu hulgas Deerum Haldus OÜ arvetel kajastatud käibemaksu kogusummas 17 889,56 eurot, mille kohta MTA tegi 16. 01.2017 kontrollakti nr 12.2-3/036194-5 ning kohustas 07.03.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/036194-10 Estic Green OÜ-d tasuma nimetatud maksusumma.
2.27.03.2017 esitas Estic Green OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 07.03.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/036194-10 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse. Tartu Halduskohus võttis 10.04.2017 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 3.18.04.2017 määrusega kohus rahuldas Estic Green OÜ esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas MTA 07.03.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/036194-10 täitmise edasiulatuvalt kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Tartu Halduskohus 18.05.2017 määruses tühistas eelnimetatud määruse.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja leiab, et maksuhaldur oleks pidanud või peaks maksuotsuses oleva nõudega kaebaja asemel pöörduma hoopis Deerum Haldus OÜ poole. Kaebaja väidete kohaselt on ta esitanud kõik dokumendid ja tõendid, et tehing on toimunud, kaup on olemas ja ka kauba valmistaja on kinnitanud tehingute toimumise.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja ei nõustu kaebusega, peab seda põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu, kuna 07.03.2017 maksuotsus nr 12.2-3/036194-10 on vastustaja hinnangul õiguspärane ning nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendatud. Vastustaja märgib, et jääb vaidlusaluses maksuotsuses ja ka 16.01.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/ 036194-5 toodud analüüsi ja järelduste juurde ning ei hakka neid menetlusökonoomia seisukohast lähtuvalt kordama.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.MTA kontrollis kaebaja poolt perioodil august kuni oktoober 2015 käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni maksete ning töötuskindlustusmaksete arvestamise ja deklareerimise õigsust. Kontrollimenetluse tulemusena luges MTA 07.03.2017 maksuotsuses nr 12.2-3/036194-10 tuvastatuks selle, et Estic Green OÜ on eelnimetatud perioodil alusetult kajastanud käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu Deerum Haldus OÜ arvete alusel. Seda põhjusel, et erinevalt Estic Green OÜ seisukohast ja väidetest ei soetanud kaebaja MTA hinnangul Keila Hooldekodu objektile mööblit Deerum Haldus OÜ-lt. Vaidlus on selles, kas Estic Green OÜ on 2015 septembri käibedeklaratsioonis kajastanud alusetult sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu Deerum Haldus OÜ arvete alusel summas 17 889,56 eurot.
8.Kaebaja väidete kohaselt tellis ta kauba Deerum Haldus OÜ-lt, tasus kauba eest, sai kauba kätte ja see kaup oli reaalselt olemas Keila Hooldekodu objektil.
9.Maksuhaldur tuvastas, et Estic Green OÜ ei soetanud Keila Hooldekodu objektile mööblit Deerum Haldus OÜ-lt, vaid soetas selle ise Läti äriühingult SIA Attels R.
10.Kohus on seisukohal, et kaebaja väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur on oma seisukohti piisavalt põhjendanud kontrollaktis (I kd, tl 21-25), mis on maksuotsuse p 1 kohaselt maksuotsuse lahutamatu osa. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-ga 2 tugineb kohus ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti põhjendustele neid kõiki üle kordamata ja leiab kaebusele vastuseks järgmist.
11.Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.
12.Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et maksukohustuse suurenemine on ebaselge ja tõendamata. Kohtu arvates on maksuhaldur kogunud piisavalt tõendeid, mis kogumis hinnates kinnitavad, et kaebaja ei soetanud Deerum Haldus OÜ nimel esitatud arvete alusel Keila Hooldekodu objektile mööblit, vaid soetas selle ise Läti äriühingust SIA Attels R, mida kinnitab asjaolu, et Estic Green OÜ-l olid olemas Läti arved. Seega on tõendatud tehingu mittetoimumine arvetel näidatud poolte vahel ja kaebaja pahausksus võltsarvete kasutamisel.
13.KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Muu hulgas tuleb arvele märkida maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ja kauba kogus või teenuse maht (KMS § 37 lg 7 p-d 2, 5, 6). Riigikohus on näiteks 24.01.2011 otsuses nr 3-3-1-73-10 selgitanud, et kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane (p 10).
14.Kohtu arvates on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks formaalsete nõuete kõrval oluline, et tehingud oleksid reaalselt toimunud. Ainult arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ja käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes teab, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt (vt Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2008 otsus nr 3-08-115). Seega sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimuseks on nõuete kohase arve olemasolu teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral.
15.Ka kohtupraktikas (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 otsus nr 3-3-1-97-07) on kinnistunud seisukoht, et ainuüksi arvete esitamine ja tasumine ning deklareeritud andmete kajastamine maksuarvestuses ei kinnita veel tehingute toimumist arvetel näidatud poolte vahel, kui esineb põhjendatud kahtlus, et tehingud arvetel näidatud poolte vahel ei ole tegelikult aset leidnud.
16.Maksuhaldur leidis, et Deerum Haldus OÜ nimel 07.09.2015, 28.09.2015, 16.09.2015 ja 17.09.2015 koostatud arved olid valdavalt lätikeelsed ja nende sisu ei olnud võimalik tuvastada. Üksnes 18.09.2015 koostatud arve nr 18092015 oli eestikeelne. Maksuhaldur tuvastas, et nimetatud arvete puhul ei olnud kauba müüjaks Deerum Haldus OÜ, vaid kaebaja soetas kauba ise Läti äriühingust SIA Attels R, tuginedes järgmistele asjaoludele: 1) Deerum Haldus OÜ ei ole tõendanud, et oli kontrollitaval perioodil tegutsev äriühing ja 28.12.2015 kustutati ta käibemaksukohustuslaste registrist põhjusel, et äriühing ei tegele Eestis ettevõtlusega. Deerum Haldus OÜ otsust ei vaidlustanud. 2) Deerum Haldus OÜ endine juhatuse liige Tarmo Piho ei teadnud tehingutest Estic Green OÜ-ga midagi. 3) Deerum Haldus OÜ ei teadnud, milliseid kaupu ta Estic Green OÜ-le müüs, kuna Deerum Haldus OÜ nimel koostatud arved olid lätikeelsed. T. Piho väitis, et ta ei valda läti keelt ning ei tea seetõttu, milliste kaupade kohta on SIA Attels R arved koostanud ja ei saa kinnitada, kas kaup vastas tellimusele. Tema kirjutas vaid arvetele kaupade nimetused sõna-sõnalt maha SIA Attels R arvetelt, mis tõendab, et Deerum Haldus OÜ ei olnud kauba tegelik müüja. Samas kinnitas ka Estic Green OÜ juhatuse liige Andrus Armulik, et ta ei saa läti keelest aru ja väitis, et ei saa aru, millise kauba kohta on arved koostatud. 4) Estic Green OÜ juhatuse liige A. Armulik andis vastuolulisi ja mittetõeseid ütlusi tehingute kohta, väites, et ta ei tea, kust kaup pärines ega äriühingust Deerum Haldus OÜ midagi. 5) Estic Green OÜ-l endal olid olemas Läti äriühingu SIA Attels R kontaktid, mistõttu puudus vajadus soetada kaupu Lätist teiste Eesti äriühingute vahendusel. SIA Attels R arvete olemasolu kaebaja raamatupidamises tõendas, et kaebaja soetas Keila Hooldekodu objektile mööbli otse Läti äriühingult SIA Attels R, mitte Deerum Haldus OÜ-lt. SIA Attels R esitas maksuhaldurile väljavõtte oma raamatupidamisest ajavahemiku 08.10.2015 – 16.09.2015 kohta, mis kinnitas, et Estic Green OÜ tegi ise kontrollitaval perioodil ja pärast seda tehinguid Läti äriühinguga SIA Attels R.
17.Eeltoodust tulenevalt asus maksuhaldur kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et Deerum Haldus OÜ nimel arvete koostamine toimus kaebaja huvides eesmärgiga luua mulje kauba soetamisest Eestis, võimaldamaks nimetatud arvetel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas kajastamisega saada maksueelis. Kohtul ei ole alust eeltoodus kahelda. Kuna kaebaja ei ole septembris 2015 Deerum Haldus OÜ-ga tehinguid teinud, ei olnud tal õigust arvestada 2015 septembris sisendkäibemaksu hulgas Deerum Haldus OÜ arvetel kajastatud käibemaksu kogusummas 17 889,56 eurot.
18.Riigikohus on 25.03.2009 otsuse nr 3-3-1-3-09 p-s 20 viitega kohtuasja nr 3-3-1-34-07 p-le 13 märkinud, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, lasus kaebajal kohtumenetluses kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (maksukorralduse seaduse § 150 lg 1). Käesolevas asjas asub kohus seisukohale, et kaebaja ei esitanud kohtumenetluses uusi veenvaid tõendeid, samas ei anna kaebuse väited maksuotsuse tühistamiseks alust. Kuna võltsarvetel kajastatud kauba saamine ei leidnud kuidagi maksu- ega kohtumenetluses tõendamist, siis jääb Estic Green OÜ kaebus rahuldamata.
19.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
20.Tartu Halduskohtu 15.06.2017 määruse resolutsiooni p 2 kohaselt anti menetlusosalistele võimalus esitada täiendavaid menetlusdokumente hiljemalt 1. augustil 2017 ning resolutsiooni p 3 kohaselt oli teisel menetlusosalisel võimalik täiendavalt esitatud menetlusdokumentide osas esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 14. augustil 2017. Kaebaja esitas aga 30.08.2017 kohtule oma seisukoha vastustaja täiendavatele seisukohtadele. Sellist võimalust kohus 15.06.2017 kohtumääruses menetlusosalistele ei andnud. Kaebaja poolt kohtule 30.08.2017 saadetud menetlusdokument on esitatud mittetähtaegselt ja kohus tagastab nimetatu selle esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.