Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla direktori 16.06.2017. a käskkirja nr 1-1/76 tühistamiseks (vangla kodukorra p 7.1.57)
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 07.08.2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Igor Abdulajevi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Igor Abdulajev
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.08.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla muutis 16.06.2017. a käskkirjaga nr 1-1/76 Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorda“ ja täiendas seda p-ga 7.1.57, millega Tartu Vangla keelas Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele trükised, paljundused, käskkirjad vms, mis sisaldavad kirjeldusi vangla järelevalve ja julgeoleku tagamise, kriminogeensete riskide hindamise või erakorraliste sündmuste lahendamise taktikatest ning metoodikatest.
2.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Vanglale 21.06.2017 vaide (tl 15-15p) direktori käskkirja nr 1-1/76 muutmiseks, paludes võtta välja sõnad „riskihindamise metoodika“ ning esitas taotluse tutvuda enda riskihindamise metoodikaga. Vaide esitamist põhjendas ta asjaoluga, et temale on riskihindamise metoodika huvitav.
3.Tartu Vangla tagastas vaide 26.06.2017. a otsusega nr 1-11/227-2 (tl 5-5p) haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 79 lg 1 alusel vaideõiguse puudumise tõttu. Määruskaebuse esitaja vaidlustas käskkirja, millega täiendati kodukorras vanglas keelatud asjade loetelu. Kodukord on üldkorraldus. Määruskaebuse esitaja ei väida, et vaidlustatud kodukorra punktiga on talle automaatselt kaasnenud subjektiivsete õiguste rikkumine või et lisatud punktile tuginedes on temalt punktis kirjeldatud tunnustele vastava ese ära võetud. Seega ei ole punktis
sätestatu määruskaebuse esitaja õigustele mingit negatiivset mõju avaldanud. Määruskaebuse esitaja õigusi vaidlustatud kodukorra punkt ei riku ega muul viisil negatiivset mõju ei avada, ei ole võimalik seda abstraktselt vaidemenetluses vaidlustada ning seega vaideõigus puudub. Vaidemenetluses ei ole võimalik algatada toimingu sooritamise menetlust. Vaidega ei saa taotleda määruskaebuse esitajale riskihindamise metoodika tutvustamist. Vaidlustatud kodukorra punkt kehtib kinnipeetavale kuuluvate asjade kohta. Määruskaebuse esitaja sooviks on, et talle võimaldaks riskihindamise metoodikaga tutvumise vangla ning seega puudub üldse seos tema taotluse ja vaidlustatud punkti vahel. Vaide tagastamine ei võta õigust paluda talle tutvustada ja selgitada tema suhtes koostatud riskihinnangu kujunemise aluseks olevaid asjaolusid.
4.Määruskaebuse esitaja esitas 24.07.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2), milles palus tühistada Tartu Vangla direktori 16.06.2017. a käskkirja nr 1-1/76 osas, millega täiendati Tartu Vangla kodukorra keelatud esemete loetelu punktis 7.1.57 kriminogeensete riskide hindamise metoodika osas. Määruskaebuse esitaja põhjendas kaebuse esitamist asjaoluga, et kõik Eesti kinnipeetavad ei tea, kuidas kasutakse riskihindamise valemit ja milliseid tegureid neil on vaja madalamaks teha.
5.Tartu Halduskohus tagastas 07.08.2017. a määrusega (tl 18-19) kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Halduskohus selgitas, et selleks, et otsustada, kas määruskaebuse esitaja on läbinud kohtusse pöördumise eeldusena nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse, tuleb halduskohtul hinnata, kas vaie on õiguspäraselt tagastatud. Kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või kohus piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (RKHKm 29.04.2014, 3-3-1-78-13, p 20 ja seal viidatud praktika). Esmalt on põhjendatud Tartu Vangla seisukoht, et vaidega ei saa taotleda toimingu sooritamist. Seega ei saanud määruskaebuse esitaja vaide eesmärgiks olla riskihindamise metoodika tutvumiseks andmine. Kui määruskaebuse esitaja on sellise taotluse vanglale esitanud ja vangla keeldub taotlust rahuldamast, tuginedes kodukorra p-le 7.1.57, on isikul võimalus esitada sellise keeldumise peale vaie ja ühtlasi vaidlustada ka kodukorra viidatud sätet. Tartu Vangla on vaide tagastanud vaideõiguse puudumise tõttu. Vangla on õigesti leidnud, et vaie pole esitatud kinnipeetava rikutud õiguste kaitseks. Vaides on määruskaebuse esitaja märkinud kodukorra osalise kehtetuks tunnistamise alusena enda huvi ning riskihindamise metoodika keelatud esemena käsitamise väidetavat vastuolu kehtiva õigusega. Ka kaebuses kohtule ei viita määruskaebuse esitaja enda õiguste riivele, vaid märgib, et kõik Eesti kinnipeetavad ei tea, kuidas riskihindamise valemit kasutatakse ja milliseid tegureid tuleks muuta. Haldusasjas nr 3-3-1-78-13 leidis Riigikohus, et lisaks VangS § 11 lg-s 81 ja HMS § 79 lg-s 2 sätestatud alusele (puuduste tähtaegne kõrvaldamata jätmine) saab pidada kohustuslikku vaidemenetlust mitteläbituks HMS § 79 lg 1 p-s 3 nimetatud alusel (möödalastud tähtaega pole võimalik ennistada). Halduskohus leidis, et HMS § 79 lg 1 loetleb vaide tagastamise alused ning selle lõike punkt 1 järgi tagastatakse vaie, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Tegemist on eelnimetatud alustega sarnase olukorraga, kus määruskaebuse esitajast sõltuval põhjusel jääb vaie sisulise lahenduseta. Halduskohus asus seisukohale, et Tartu Vangla on 26.06.2017. a otsusega vaide põhjendatult tagastanud. Seega on määruskaebuse esitajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Halduskohus selgitas täiendavalt, et määruskaebuse esitaja ei ole vaide tagastamise tõttu minetanud oma võimalust kodukorra õigusvastase mõju korral oma õigusi kaitsta. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on võimalus kodukorra sätteid vaidlustada juhul, kui need konkreetses elulises olukorras haldusakti või toimingu kaudu kaebaja õigustele vahetult mõju avaldavad Sellisel juhul tuleb vanglale esitada vaie 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (HMS § 75)
ning oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse asjakohase sätte vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt.
6.Määruskaebuse esitaja esitas 08.08.2017 Tartu Halduskohtule taotluse (tl 22), milles palus kaebuse aluse parandamist ning lugeda vaie õigusvastaselt tagastatuks ning kohustada Tartu Vanglat seda uuesti lahendama.
7.Tartu Halduskohus jättis 09.08.2017. a määrusega (tl 27-27p) määruskaebuse esitaja esitatud taotluse käiguta ning selgitas, et halduskohus tagastas 07.08.2017. a määrusega kaebuse ja määruskaebuse esitaja sai selle 08.08.2017 kätte. Määruskaebuse esitaja ei saa enam kaebust samas haldusasjas uute nõuetega täiendada. Halduskohus märkis, et kui määruskaebuse esitaja sooviks on esitada määruskaebust, tuleb määruskaebuse esitajal seda selgesõnaliselt teatada.
8.Määruskaebuse esitaja esitas 10.08.2017 Tartu Halduskohtule allkirjastatud avalduse (tl 30), millel oli maha kriipsutatud sõna „taotlus“ ning asendatud sõnaga „määruskaebus“. Määruskaebuse esitaja palus muuta kaebuse alust ning tunnistada vaie õigusvastaseks tagastamise osas ja kohustada vanglat seda uuesti läbi vaatama ning võtta asi menetlusse uue alusega.
9.Tartu Halduskohus vabastas 11.08.2017. a määrusega määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis 10.08.2017 esitatud avalduse menetlusse määruskaebusena ning jättis selle rahuldamata ja esitas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus leidis, et määruskaebust on kohtupoolse tõlgendamise abil võimalik mõista ja läbi vaadata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.08.2017. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
11.Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmist (I) ja seejärel lahendab määruskaebuse (II). I
12.HKMS § 207 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.
13.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Seejärel esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule taotluse, mille halduskohus jättis käiguta. Halduskohus jättis 09.08.2017. a taotluse käiguta ja palus täpsustada, kas tegemist on määruskaebusega. Käiguta jätmise määruse peale esitas määruskaebuse esitaja avalduse, millele kirjutatud sõna „taotlus“ oli maha kriipsutatud ja asendatud sõnaga „määruskaebus“. Määruskaebuse esitaja palus muuta kaebuse alust ning tunnistada vaie õigusvastaseks tagastamise osas ja kohustada vanglat seda uuesti läbi vaatama ning võtta asi menetlusse uue alusega. Halduskohus tõlgendas esitatud avaldust määruskaebusena ja võttis selle menetlusse ning edastas ringkonnakohtule lahendamiseks.
14.HKMS § 2 lg 4 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuna halduskohus analüüsis vaidlustatud määruses tühistamiskaebuse menetlusse võtmisel vanglale esitatud vaiet ja selle tagastamist ning
määruskaebuse esitaja pealkirjastas 10.08.2017 esitatud avalduse määruskaebusena, milles määruskaebuse esitaja ei nõustu vaide tagastamisega, on määruskaebuse esitaja poolt esitatud avaldust võimalik tõlgendada määruskaebusena Tartu Halduskohtu 07.08.2017. a määruse peale. Seega on määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.08.2017. a määruse peale õigesti menetlusse võetud. II
15.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.08.2017. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 07.08.2017. a määruse põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
17.Tartu Vangla direktor täiendas 16.06.2017. a käskkirjaga nr 1-1/76 Tartu Vangla kodukorda punktiga 7.1.57. Määruskaebuse esitaja soovib punkti 7.1.57 tühistamist osas, millega lisati keelatud esemete loetellu kriminogeensete riskide hindamise metoodika.
18.Ringkonnakohus nõustub Tartu Vanglaga, et Tartu Vangla kodukord on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses. HMS § 51 lg 2 järgi on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Tartu Vangla kodukorda punkti 7.1.57 lisamisega ja selle teatavakstegemisega kinnipeetavale ei kaasne kinnipeetavale automaatselt kaebeõigust, sest üldkorralduse säte ei pruugi mõjutada isiku õigusi vahetult. Kui kinnipeetava õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjutata, saab kinnipeetav esitada vaide üldkorralduse tühistamiseks pärast mõju ilmnemist. Vangla on vaide tagastamisel õigesti märkinud, et käskkirjaga ei kaasne automaatselt subjektiivsete õiguste rikkumist ja kaebaja ei ole ka väitnud, et p-le 7.1.57 tuginedes on temalt punktis kirjeldatud tunnustele vastav ese ära võetud. Seega kui määruskaebuse esitaja suhtes tehakse kodukorda lisatud punktis 7.1.57 sätestatud toiminguid, on määruskaebuse esitajal võimalus vaidlustada kodukorra vastavat punkti. Seega ei ole määruskaebuse esitajal abstraktselt võimalik kodukorda vaidlustada ning käesolevas asjas määruskaebuse esitajal vaideõigus kodukorra p 7.1.57 vaidlustamiseks puudub.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.08.2017. a määruse muutmata.
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.