Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
11. september 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1516
Haldusasi
Kultuurikokteil MTÜ kaebus Tallinna Kultuuriameti 08.05.2017 käskkirja nr TKA-14/15 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2017 korralduse nr 1047-k tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Kultuurikokteil MTÜ, seaduslik esindaja LA Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Külli Kaldvee Kolmas isik – MTÜ OldTower, seaduslik esindaja VP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kultuurikokteil MTÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Kultuurikokteil MTÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2017. a määrust haldusasjas nr 3-17-1516, asendades selle põhjendused ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
Tallinna linn ja Kultuurikokteil MTÜ sõlmisid 10.08.2010 äriruumi üürilepingu nr 125/37. Lepingu objektiks oli Tallinnas aadressil Müürivahe tn 48 asuv Hellemanni torn (äriruum üldpinnaga 80,4 m2) ja Müürivahe tn 58 asuv Munkadetagune torn (äriruum üldpinnaga 150,3 m2). Üürileping sõlmiti tähtajaga kuni 10.08.2015, s.o viieks aastaks. Kuna Kultuurikokteil MTÜ jätkas äriruumide kasutamist ka pärast lepingu tähtaja möödumist, muutus üürileping võlaõigusseaduse § 310 lg 1 kohaselt tähtajatuks.
3-17-1516
2.Tallinna Linnavalitsus tegi augustis 2016 ettepaneku pikendada üürilepingut 5 aasta võrra ning saatis septembris 2016 Kultuurikokteil MTÜ-le tutvumiseks vastava Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõu.
3.Tallinna Kultuuriamet saatis 06.02.2017 kirjaga nr TKA-10/31-1 Kultuurikokteil MTÜ-le lepingu ülesütlemise teate.
4.Tallinna Kultuuriameti 06.02.2017 käskkirjaga nr TKA-14/5 „Müürivahe tn 48 ja Müürivahe tn 54 linnavara üürile andmine kirjaliku enampakkumise teel“ otsustati korraldada Müürivahe tn 48 Hellemanni torni ruumide ja Müürivahe tn 54 Munkadetaguse torni ruumide ning Müürivahe tn 42 linnamüürilõigu ning Müürivahe tn 54 linnamüürilõigu üürileandmine kirjaliku enampakkumise teel. Sama käskkirjaga määrati ka üürileandmise tingimused. Avaliku kirjaliku enampakkumise teade avaldati 13.02.2017 Tallinna linna veebilehel.
5.Tallinna Kultuuriameti 28.03.2017 käskkirjaga nr TKA-14/12 tunnistati Müürivahe tn 48 ja Müürivahe tn 54 linnavara üürile andmine kirjaliku enampakkumise teel nurjunuks ning otsustati korraldada uus kirjalik enampakkumine samadel tingimustel. Enampakkumine tunnistati nurjunuks, kuivõrd ainsal pakkujal (MTÜ Old Tower) oli tasumata osavõtutasu, mistõttu ei olnud tal õigust enampakkumisel osaleda. Teade enampakkumise nurjumise ja uue enampakkumise korraldamise kohta avaldati Tallinna linna veebilehel 29.03.2017.
6.Tallinna Kultuuriameti 08.05.2017 käskkirjaga nr TKA-14/15 kinnitati Müürivahe tn 48 ja Müürivahe tn 54 linnavara üürile andmise kirjaliku enampakkumise tulemused ning tunnistati enampakkumise võitjaks MTÜ Old Tower kui kõrgeima pakkumuse teinud pakkuja.
7.Teade üürilepingu sõlmimisest MTÜ-ga Old Tower avaldati Tallinna linna veebilehel 11.05.2017.
8.Kultuurikokteil MTÜ esitas Tallinna Kultuuriameti juhataja 08.05.2017 käskkirjale nr TKA-14/15 vaide, mis jäeti Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2017 korraldusega nr 1047-k rahuldamata.
9.Kultuurikokteil MTÜ esitas 20.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kultuuriameti 08.05.2017 käskkirja nr TKA-14/15 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2017 korralduse nr 1047-k tühistamiseks. Tallinna Kultuuriameti 08.05.2017 käskkiri nr TKA-14/15 on õigusvastane, sest linnavara anti üürile vale menetlusliiki kasutades. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ (edaspidi kord) § 11 lg-le 3 korraldatakse läbirääkimistega pakkumine juhul, kui linnavara kasutajale teatavate tingimuste seadmine, nagu kohustus teha kasutusse antava linnavara abil või selle suhtes teatav töö või osutada teatavat teenust, on sama oluline või olulisem kui kasutamise eest makstava tasu suurus. Sama sätte teise lause kohaselt korraldatakse muul juhul suuline, kirjalik või elektrooniline enampakkumine. Vaideotsuse kohaselt oli enampakkumise eesmärk muuta tornide kasutamine avatumaks ja kaasata linnamüüri eksponeerimisse võimalikult palju ettevõtjaid. Seega ei olnud üüritulu suurenemine ainus eesmärk linnavara kasutusse andmisel ning linnavara kasutusse andmiseks oleks tulnud korraldada läbirääkimistega enampakkumine.
10.Tallinna Halduskohus tagastas 26.07.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja õiguste kaitseks oleks tõhusam Tallinna Kultuuriameti juhataja 08.05.2017 käskkirja nr TKA-14/15 tühistamisnõue, mistõttu ei ole tuvastamisnõue lubatav (HKMS § 45 lg 2). Samas ka juhul, kui oleks esitatud nimetatud haldusakti tühistamisnõue, siis kuuluks kaebus selle esitajale tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 2(6)
3-17-1516 Kaebaja hinnangul on rikutud korra § 11 lg-t 3. Tegemist on menetlusnormiga, mis annab haldusorganile kaalutlusõiguse otsustada linnavara kasutusse andmiseks korraldatava enampakkumise liik. Viidatud säte kaitseb enampakkumisest huvitatud isikute õigust võrdsele kohtlemisele. Samas ei ole kaebaja vaidlustanud Tallinna Kultuuriameti juhataja 08.05.2017 käskkirja põhjusel, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. Asja materjalist nähtub, et kaebaja on saanud osaleda enampakkumisel teiste ettevõtjatega võrdsetel tingimustel, mistõttu ei saa menetlusliigi valik rikkuda kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele. Ka ei ole vastustaja loonud põhjendamatuid eeliseid teistele ettevõtetele, kui valis menetlusliigiks kirjaliku enampakkumise. Pigem võimaldab kirjalik enampakkumine osaleda enampakkumisel suuremal arvul ettevõtjatel kui läbirääkimistega enampakkumisel, kus komisjon kutsub läbirääkimistele nõuetele vastava pakkumuse teinud osaleja ning peab pakkujatega läbirääkimisi (kord § 29). Kohus nõustub vaideotsuses märgituga, et linnavara kasutusse andmiseks korraldatava enampakkumise liigi valikul on linnavara kasutusse andmise otsustajal kaalutlusõigus. Praegusel juhul puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda konkreetsel viisil enampakkumise läbiviimist. Vaideotsuses on selgitatud, et antud juhul peeti otstarbekaks läbi viia kirjaliku enampakkumise menetlus. Kaalutlusotsuse otstarbekust kohus eraldivõetuna ei hinda (HKMS § 158 lg 3 ls 2). Ka juhul, kui kaebajal esineks kaebeõigus, siis oleks kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Nimelt ei ole 11.05.2017 Tallinna linna veebilehel avaldatud teates üürilepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb ka äriruumi üürilepingu tingimusi, seatud linnavara üürile võtjale korra § 11 lg-s 3 nimetatud eritingimusi, nagu kohustus teha kasutusse antava linnavara abil või selle suhtes teatav töö või osutada teatavat teenust. Seejuures on vaideotsuses selgitatud, et üürilepingu lõpetamine ning kirjaliku enampakkumise korraldamine on tingitud linna huvist muuta Hellemanni ja Munkadetaguse torni kasutamine avatumaks ning kaasata linnamüürilõigu linlastele ja linna külalistele eksponeerimise korraldamisse võimalikult palju ettevõtjaid; samuti on põhjendatud linna huvi saada vanalinnas, aktiivses turismipiirkonnas asuva vara kasutusse andmise eest turuhinnale vastavat üüri. Eelnevast nähtub, et linnavara kasutusse andmisel oli linna huviks saada vanalinnas asuva vara kasutusse andmise eest turuhinnale vastavat üüri, mitte kohustada üürilevõtjat teostama konkreetne töö või osutama teatavat teenust. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja hinnangul ei ole vaideotsuses sisuliselt esitatud põhjendusi kaebaja väitele vale menetlusliigi valiku osas. Kohus sellega ei nõustu. Vaideotsuses on esitatud sellekohased põhjendused (vaideotsus, lk 4, lõik 4). Seega ei ole kaebuse esitamine lubatav ka üksnes vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti vaidlustamiseta.
11.Kultuurikokteil MTÜ esitas halduskohtu määruse peale 14.08.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 23.08.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kultuurikokteil MTÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.07.2017 määrus ja saata asi sisuliseks läbivaatamiseks tagasi halduskohtule. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda linnavara kasutusse andmisel menetlusreeglitest kinnipidamist. Vale menetlusliik tõi kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise, sest läbirääkimistega menetlus andnuks kaebajale eelise teiste üürilepingust huvitatud isikute ees. Nimelt on linna eesmärk vaidlusaluse mitteeluruumi üürileandmisel muu hulgas kaasata 3(6)
3-17-1516 linnamüürilõigu linlastele ja linna külalistele eksponeerimise korraldamisse võimalikult palju ettevõtjaid. Linna eesmärk on muu hulgas tagada linnamüüri eksponeerimine võimalikult eripalgeliselt ning linlasele ja linnakülalisele avatult. Kohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse, kuna ei selgitanud kaebajale, et tal on võimalik tugineda ka võrdse kohtlemise põhimõttele ega uurinud, kas kaebaja leiab, et tema suhtes on võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud. Linn on ületanud kaalutlusõiguse piire, kuna esinevad korra § 11 lg-s 3 sätestatud eritingimused, mille puhul on läbirääkimistega menetlusliik imperatiivne. Kohus on asunud väärale seisukohale, justkui enampakkumise teates avaldatud linnavara üürileandmise eesmärk ei hõlma endas üürniku kohustust teha linnavara abil mingit tööd. Üürilepingu sõlmimisega kaasneb antud juhul vaieldamatult üürniku sisuline panus linnamüüri avatuks muutmisel ja selle kasutuse eripalgelisuse tagamisel. Et linna eesmärk on muu hulgas saada üürilepingust tulu, ei välista korra § 11 lg 3 aluste esinemist. Seega on halduskohus lisaks menetlusnormide olulisele rikkumisele kohaldanud vääralt ka materiaalõigust. Halduskohus ei saanud kaebuse menetlusse võtmise staadiumis anda lõplikku hinnangut küsimuses, kas vastustaja on kaalutlusõigust teostanud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-87-13, p 19). Kaebajale tuleneb korrast subjektiivne avalik õigus selle suhtes, et vastustaja teostaks menetlusliigi valikul diskretsiooni kooskõlas kaalutlusõiguse teostamise põhimõtetega. Nende põhimõtete mittejärgimine rikub või võib rikkuda kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi linnavara kasutusõigusele konkureerimisel, sest sõltuvalt menetlusliigi valikust võivad erineda kaebaja väljavaated mõjutada enampakkumise tulemust. Isegi kui kohtumenetluse tulemusena peaks selguma, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased, ei saa kaebuse menetlusse võtmise faasis väita, et kaebaja subjektiivsete avalike õiguste rikkumine ilmselgelt puudub.
13.Tallinna linn palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Tallinna Kultuuriameti 08.05.2017 käskkiri nr TKA nr-14/15 ei ole adresseeritud kaebajale ning kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Linnavara kasutusse andmise menetlusliiki ei otsustatud mitte vaidlustatud 08.05.2017 käskkirjaga, vaid Tallinna Kultuuriameti 28.03.2017 käskkirjaga nr TKA-14/12, mis omakorda viitas enampakkumise tingimustele, mis olid kinnitatud Tallinna Kultuuriameti 06.02.2017 käskkirjaga nr TKA-14/5. Neid käskkirju ei ole aga kaebaja vaidlustanud. Kaebaja osales enampakkumisel ning alles seejärel, kui ta ei osutunud enampakkumisel võitjaks, leidis, et tema subjektiivseid avalikke õigusi on rikutud. Tallinna Kultuuriamet on enne enampakkumise välja kuulutamist põhjalikult kaalutlenud, millist menetlusliiki vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrusele nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ valida. Kaalutlused on toodud vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2017 korralduses nr 1047-k. Samuti on kaalutluspõhimõtteid kaebajale selgitatud Tallinna Kultuuriameti 06.02.2017 kirjaga nr 10/31. Tallinna Linnavalitsus kaalus 2016. a-l tõepoolest ka võimalust otsustuskorras Kultuurikokteil MTÜ-ga üürilepingu pikendamiseks, kuid viimase tegevust analüüsides jõuti järeldusele, et kuigi kaebaja on tasunud üürimakseid korrektselt, ei ole tegemist usaldusväärse partneriga. Äriregistri andmetel oli kaebajale tehtud aastatel 2011, 2015 ja 2016 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ning 2015. a-l avaldati Ametlikes Teadaannetes ka kustutamishoiatus. Lisaks puudusid viimase majandusaasta aruande, mis oli äriregistris kättesaadav (2015. a), kohaselt kaebajal tööjõukulud, ehkki Hellemanni torn ja Munkadetagune torn oli turistidele igapäevaselt avatud ja seal müüdi pileteid. Seega tekkis Tallinna linnal kahtlus, et tegemist võib olla Maksu- ja Tolliametis 4(6)
3-17-1516 registreerimata töötamisega. Kaebaja käitumine ei ole ka praegusel ajal õiguskuulekas. Kaebaja üürileping Müürivahe 48 ja Müürivahe 58 äriruumidele lõppes 10.05.2017, kuid kaebaja on keeldunud ruume vabastamast.
14.MTÜ OldTower palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Kultuuriameti 06.02.2017 käskkirja nr TKA-14/5 ja 28.03.2017 käskkirja nr TKA-14/12, millega otsustati läbi viia kirjalik enampakkumine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Halduskohus oli vaidlustatud määruses seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks oleks Tallinna Kultuuriameti 08.05.2017 käskkirja nr TKA-14/15 õigusvastasuse tuvastamise nõude asemel tõhusam nimetatud haldusakti tühistamise nõue, mistõttu ei ole tuvastamisnõue lubatav (HKMS § 45 lg 2). Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus halduskohus ei ole enne praeguses asjas vaidlustatud määruse tegemist selgitanud kaebajale tühistamisnõude esitamise võimalust, ei ole asjakohane heita kaebajale ette tuvastamisnõude esitamist. Tühistamisnõude esitamisel aga puuduks alus selle tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi. HKMS § 121 lg 2 p 1 võimaldab tagastada kaebuse juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (nt Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 8; 25.11.2015 määrus nr 3-3-1-52-15, p 10). Samuti on kohtupraktikas leitud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja asja sisulist läbivaatamist (nt Riigikohtu 11.10.2012 määrus nr 3-3-1-35-12, p 12). Kultuurikokteil MTÜ kaebuse kohaselt on vaidlustatud haldusaktid õigusvastased, sest enampakkumine viidi läbi vale menetlusliiki kasutades ning sellega rikuti korra § 11 lg-t 3. Määruskaebuses leiab kaebaja lisaks, et vale menetlusliigi kasutamine tõi kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise, sest läbirääkimistega menetlus oleks andnud kaebajale eelise teiste üürilepingust huvitatud isikute ees. Eelnev ei anna alust väita, et kaebeõiguse puudumine on ilmselge, eeldades kaebaja faktiväidete õigsust.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on Kultuurikokteil MTÜ kaebus ilmselgelt perspektiivitu ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigikohus on nimetatud sätte alusel kaebuse tagastamist pidanud õigeks muu hulgas olukorras, kus teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata (Riigikohtu 04.06.2013 määrus nr 3-3-1-86-12, p 15).
17.Tallinna linn on vastuses määruskaebusele õigesti välja toonud, et linnavara kasutusse andmise menetlusliigi üle ei otsustatud mitte kaebaja vaidlustatud Tallinna Kultuuriameti 08.05.2017 käskkirjaga nr TKA-14/15, vaid Tallinna Kultuuriameti 28.03.2017 käskkirjaga nr TKA-14/15, mis omakorda viitas enampakkumise tingimustele, mis olid kinnitatud Tallinna Kultuuriameti 06.02.2017 käskkirjaga nr TKA-14/5. Nimetatud käskkirju ei ole kaebaja aga vaidlustamistähtaja jooksul halduskohtus vaidlustanud. Lisaks eeltoodule ei ole ringkonnakohtu hinnangul Tallinna linna veebilehel 11.05.2017 avaldatud teates üürilepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb ka äriruumi üürilepingu tingimusi (http://www.tallinn.ee/est/ametlikud_teated?id=12768), seatud linnavara üürile võtjale korra § 11 lg-s 3 nimetatud eritingimusi, nagu kohustus teha kasutusse antava linnavara abil või selle suhtes teatav töö või osutada teatavat teenust. Vaideotsuses on Kultuurikokteil MTÜ-le selgitatud, et Tallinna linn renoveeris augustis 2011 osaliselt Hellemanni torni ning juunis 2013 remonditi torni katus ja Hellemanni torniga piirneva linnamüüri kaitsekäigu katus, mille tulemusena suurenes ja parenes üürileantav pind. Arvestades tehtud investeeringuid, pidas 5(6)
3-17-1516 linn õigustatuks suurema tulu saamist. Vaideotsusest nähtuvalt osutus pikka aega püsinud üürihind aastate möödudes põhjendamatult madalaks, mille tõttu oli linnal huvi välja selgitada enampakkumise tulemusena väljakujunev hind. Seega on 11.05.2017 avaldatud teatest ja vaideotsusest tulenevalt ilmne, et linna huviks ei olnud kohustada linnavara kasutusele võtjat teostama konkreetne töö või teostama teatavat teenust, vaid otsustavaks oli siiski turuhinnale vastava üüri saamine. Teatavateks tingimusteks korra § 11 lg 3 tähenduses ei saa pidada linna huvi muuta tornide kasutamine avatumaks ja kaasata linnamüüri eksponeerimisse võimalikult palju ettevõtjaid.
18.Linnavara kasutusse andmiseks korraldatava enampakkumise liigi valikul on linnavara kasutusse andmise otsustajal kaalutlusõigus. Tallinna Linnavalitsus pidas otstarbekaks viia läbi kirjalik enampakkumine. Kaalutlusõiguse otstarbekust eraldivõetuna kohus hinnata ei saa (HKMS § 158 lg 3 ls 2).
19.HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Erinevalt kaebaja seisukohast sisaldab vaideotsus põhjendusi seonduvalt kaebaja väitega vale menetlusliigi kohta.
20.Eelneva põhjal jääb Kultuurikokteil MTÜ määruskaebus rahuldamata, kuid muuta tuleb halduskohtu 26.07.2017 määruse põhjendusi.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.