lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1516/2

Munitsipaal- ja riigivara › Vara kasutusseandmine

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1516/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Munitsipaal- ja riigivara › Vara kasutusseandmine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.07.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1406
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 45 lg 2, 4Kaebeõiguse piirangudKorra § 11 lg 3HKMS § 158 lg 3Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusKord § 29Korra § 3

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1516/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.09.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1516

Haldusasi

Kultuurikokteil MTÜ kaebus Tallinna Kultuuriameti 08.05.2017 käskkirja nr TKA-14/15 õigusvastasuse tuvastamisnõudes ja Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2017 korralduse nr 1047-k tühistamisnõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – Kultuurikokteil MTÜ, volitatud esindaja v. adv Andres Vinkel

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Kultuurikokteil MTÜ kaebus.

Sekretäril saata määrus kaebajale (esindaja kaudu).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 204 lgd 1 ja 2).

ASJAOLUD

1.Tallinna linn ja Kultuurikokteil MTÜ sõlmisid 10.08.2010 äriruumi üürilepingu nr 1-25/37. Lepingu objektiks oli Tallinnas aadressil Müürivahe tn 48 asuv Hellemanni torn (äriruum üldpinnaga 80,4 m2) ja Müürivahe tn 58 asuv Munkadetagune torn (äriruum üldpinnaga 150,3 m2). Üürileping sõlmiti tähtajaga kuni 10.08.2015, s.o viieks aastaks. Kuna Kultuurikokteil MTÜ jätkas äriruumide kasutamist ka pärast lepingu tähtaja möödumist, muutus üürileping võlaõigusseaduse § 310 lg 1 kohaselt tähtajatuks.

Sarnased lahendid

Munitsipaal- ja riigivara
  • 17.08.20263-25-4311/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-1491/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-480/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.04.20263-24-545/16Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.04.20263-23-741/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.03.20263-25-4052/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
2.Tallinna Linnavalitsus tegi augustis 2016 ettepaneku pikendada üürilepingut 5 aasta võrra ning saatis septembris 2016 Kultuurikokteil MTÜ-le tutvumiseks vastava Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõu.
3.Tallinna Kultuuriamet saatis 06.02.2017 kirjaga nr TKA-10/31-1 Kultuurikokteil MTÜ-le lepingu ülesütlemise teate.
4.Tallinna Kultuuriameti juhataja 06.02.2017 käskkirjaga nr TKA-14/5 „Müürivahe tn 48 ja Müürivahe tn 54 linnavara üürile andmine kirjaliku enampakkumise teel“ otsustati korraldada

3-17-1516

Müürivahe tn 48 Hellemanni torni ruumide ja Müürivahe tn 54 Munkadetaguse torni ruumide ning Müürivahe tn 42 linnamüürilõigu ning Müürivahe tn 54 linnamüürilõigu üürileandmine kirjaliku enampakkumise teel. Sama käskkirjaga määrati ka üürileandmise tingimused. Avaliku kirjaliku enampakkumise teade avaldati 13.02.2017 Tallinna linna veebilehel.

5.Tallinna Kultuuriameti juhataja 28.03.2017 käskkirjaga nr TKA-14/12 tunnistati Müürivahe tn 48 ja Müürivahe tn 54 linnavara üürile andmine kirjaliku enampakkumise teel nurjunuks ning otsustati korraldada uus kirjalik enampakkumine samadel tingimustel. Enampakkumine tunnistati nurjunuks, kuivõrd ainsal pakkujal (Mittetulundusühing Old Tower) oli tasumata osavõtutasu, mistõttu ei olnud tal õigust enampakkumisel osaleda. Teade enampakkumise nurjumise ja uue enampakkumise korraldamise kohta avaldati Tallinna linna veebilehel 29.03.2017.
6.Tallinna Kultuuriameti juhataja 08.05.2017 käskkirjaga nr TKA-14/15 kinnitati Müürivahe tn 48 ja Müürivahe tn 54 linnavara üürile andmise kirjaliku enampakkumise tulemused ning tunnistati enampakkumise võitjaks Mittetulundusühing Old Tower, kui kõrgeima pakkumuse teinud pakkuja.
7.Teade üürilepingu sõlmimisest Mittetulundusühinguga Old Tower avaldati Tallinna linna veebilehel 11.05.2017.
8.Kultuurikokteil MTÜ esitas Tallinna Kultuuriameti juhataja 08.05.2017 käskkirjale nr TKA-14/15 vaide, mis jäeti Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2017 korraldusega nr 1047-k rahuldamata.
9.Kultuurikokteil MTÜ esitas 20.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kultuuriameti juhataja 08.05.2017 käskkirja nr TKA-14/15 õigusvastasuse tuvastamisnõudes ja Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2017 korralduse nr 1047-k tühistamisnõudes. Kaebuse kohaselt on Tallinna Kultuuriameti juhataja 08.05.2017 käskkiri nr TKA-14/15 õigusvastane, kuivõrd linnavara anti üürile valet menetlusliiki kasutades. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ (edaspidi Kord) § 11 lg-le 3 korraldatakse läbirääkimistega pakkumine juhul, kui linnavara kasutajale teatavate tingimuste seadmine, nagu kohustus teha kasutusse antava linnavara abil või selle suhtes teatav töö või osutada teatavat teenust, on sama oluline või olulisem kui kasutamise eest makstava tasu suurus. Sama sätte teise lause kohaselt korraldatakse muul juhul suuline, kirjalik või elektrooniline enampakkumine. Kaebaja viitab, et vaideotsuse kohaselt oli enampakkumise eesmärk muuta tornide kasutamine avatumaks ja kaasata linnamüüri eksponeerimisse võimalikult palju ettevõtjaid. Kaebaja leiab, et seega ei olnud üüritulu suurenemine ainus eesmärk linnavara kasutusse andmisel ning linnavara kasutusse andmiseks oleks tulnud korraldada läbirääkimistega enampakkumine.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
11.Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud Tallinna Kultuuriameti juhataja 08.05.2017 käskkirja nr TKA-14/15, millega kinnitati enampakkumise tulemused ning Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2017 korralduse nr 1047-k, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud haldusaktid õigusvastased, kuivõrd enampakkumine viidi

2(4)

3-17-1516

läbi valet menetlusliiki kasutades; samuti ei ole vaideotsuses sisuliselt vastatud kaebaja väitele vale menetlusliigi osas.

12.HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.
13.Kaebaja on esitanud Tallinna Kultuuriameti juhataja 08.05.2017 käskkirja nr TKA-14/15 õigusvastasuse tuvastamisnõude. Kohus selgitab, et kaebaja õiguste kaitseks oleks tõhusam nimetatud haldusakti tühistamisnõue, mistõttu ei ole tuvastamisnõue lubatav (HKMS § 45 lg 2). Samas ka juhul kui oleks esitatud nimetatud haldusakti tühistamisnõue, siis kuuluks kaebus selle esitajale tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seda alljärgnevatel põhjustel.
14.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: 1) vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebaja õigusi. Riigikohus on selgitanud, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja –vabadusi, seadustest muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi; kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve; kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist; seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22). Linnavara eeskiri peab avalike huvide kõrval kaitsma ka linna elanike ja ühingute huvi saada võrdsetel alustel enda kasutusse linna poolt eraisikutele pakutavat vara ning huvi, et linn ei looks teistele isikutele vara üleandmisega põhjendamatuid eeliseid; seetõttu tuleb linnavara eeskirja tõlgendada selliselt, et ta loob põhjendatult ja isiklikult huvitatud isikule subjektiivse õiguse nõuda linnalt oma vara kasutusse andmisel linnavara eeskirjast kinnipidamist; kui on rikutud linnavara eeskirja sätteid, mis kaitsevad lisaks avalikele huvidele ka halduskohtusse pöördunud isiku huve, siis on rikutud ka kohtusse pöördunud isikute õigusi (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 23).
15.Kaebaja hinnangul on rikutud Korra § 11 lg-t 3. Nimetatud säte reguleerib enampakkumise liiki. Kohtu hinnangul on tegemist menetlusnormiga, mis annab haldusorganile kaalutlusõiguse otsustada linnavara kasutusse andmiseks korraldatava enampakkumise liik. Viidatud säte kaitseb enampakkumisest huvitatud isikute õigust võrdsele kohtlemisele. Samas ei ole kaebaja vaidlustanud Tallinna Kultuuriameti juhataja 08.05.2017 käskkirja põhjusel, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. Asja materjalist nähtub, et kaebaja on saanud osaleda enampakkumisel teiste ettevõtjatega võrdsetel tingimustel, mistõttu ei saa menetlusliigi valik rikkuda kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele. Ka ei ole vastustaja loonud põhjendamatuid eeliseid teistele ettevõtetele, kui valis menetlusliigiks kirjaliku enampakkumise. Pigem võimaldab kirjalik enampakkumine osaleda enampakkumisel suuremal arvul ettevõtjatel, kui läbirääkimistega enampakkumisel, kus komisjon kutsub läbirääkimistele nõuetele vastava pakkumuse teinud osaleja ning peab pakkujatega läbirääkimisi (Kord § 29).
16.Kohus nõustub vaideotsuses märgituga, et linnavara kasutusse andmiseks korraldatava enampakkumise liigi valikul on linnavara kasutusse andmise otsustajal kaalutlusõigus. Käesoleval juhul puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda konkreetsel viisil enampakkumise läbiviimist.
17.Ka juhul, kui kaebajal esineks kaebeõigus, siis oleks kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Nimelt ei ole 11.05.2017 Tallinna linna veebilehel avaldatud teates üürilepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb ka äriruumi üürilepingu tingimusi (http://www.tallinn.ee/est/ametlikud_teated?id=12768) seatud linnavara üürile võtjale Korra § 3(4)

3-17-1516

11 lg-s 3 nimetatud eritingimusi, nagu kohustus teha kasutusse antava linnavara abil või selle suhtes teatav töö või osutada teatavat teenust. Seejuures on vaideotsuses selgitatud, et üürilepingu lõpetamine ning kirjaliku enampakkumise korraldamine on tingitud linna huvist muuta Hellemanni ja Munkadetaguse torni kasutamine avatumaks ning kaasata linnamüürilõigu linlastele ja linna külalistele eksponeerimise korraldamisse võimalikult palju ettevõtjaid; samuti on põhjendatud linna huvi saada vanalinnas, aktiivses turismipiirkonnas asuva vara kasutusse andmise eest turuhinnale vastavat üüri. Eelnevast nähtub, et linnavara kasutusse andmisel oli linna huviks saada vanalinnas asuva vara kasutusse andmise eest turuhinnale vastavat üüri, mitte kohustada üürile võtjat teostama konkreetne töö või osutama teatavat teenust. Sellisteks teatavateks tingimusteks Korra § 11 lg 3 tähenduses ei saa pidada linna huvi muuta tornide kasutamine avatumaks ja kaasata linnamüüri eksponeerimisse võimalikult palju ettevõtjaid. Lisaks on vaideotsuses selgitatud, et antud juhul peeti otstarbekaks läbi viia kirjaliku enampakkumise menetlus. Kohus märgib, et kaalutlusotsuse otstarbekust kohus eraldivõetuna ei hinda (HKMS § 158 lg 3 ls 2).

18.Kaebaja on vaidlustanud ka vaideotsuse. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja hinnangul ei ole vaideotsuses sisuliselt esitatud põhjendusi kaebaja väitele vale menetlusliigi valiku osas. Kohus sellega ei nõustu. Vaideotsuses on esitatud sellekohased põhjendused (vaideotsus, lk 4, lõik 4). Seega ei ole kaebuse esitamine lubatav ka üksnes vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti vaidlustamiseta.
19.Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel selle esitajale tagastamisele.
20.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.03.20263-26-381/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-381/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja