Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 02.10.2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-15-513 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(17)

3-15-513 1) MP on Jõelähtme vallas Loo külas asuva Veski kinnistu (katastritunnused: 24501:001:0620 ja 24501:001:0621) omanik. MTÜ Ajaveski on Loo külas asuv mittetulundusühing, mis tegutseb kultuurihariduse ja säästva arengu põhimõtetel ning avalikes huvides. 2) Detailplaneeringu kehtestamisega riivatakse kaebajate õigust vabale eneseteostusele ja enesemääratlemisele, s.o õigust elada ja tegutseda kultuuriväärtuslikus elukeskkonnas ja ennast sellise ajaloolise elukeskkonna kaudu määratleda. Riivatud on kaebajate õigust identifitseerida ennast läbi kultuuripärandit säilitava ajaloolise elukeskkonna. Ajalooline ridaküla on osa selle elanike kultuurilisest identiteedist. Lisaks on vaidlustatava haldusaktiga rikutud kaebajate PS §-st 14 tulenevat põhiõigust heale haldusele. Haldusorgani tegevus peab olema isiku jaoks selge ja üheselt mõistetav. 3) Muinsuskaitseameti kooskõlastuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, et tagada avalike huvide ja huvitatud isikute huvide reaalne kaalumine, nõuetekohane muinsuskaitse ja kultuuripärandi säilimine. Vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebajate PS §-st 14 tulenevat põhiõigust heale haldusele. Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 138 õigusvastasus 4) Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2014 otsus nr 138 rikub avalikku huvi miljööväärtusliku ala ja kultuuripärandi säilimiseks. Loo küla ridaküla ilmet tuleb säilitada ja kaitsta. Vabariigi Valitsuse 10.02.1998 määruse nr 30 ,,Rebala muinsuskaitseala põhimääruse ja piiri kinnitamine“ (Rebala muinsuskaitseala põhimäärus) § 1 p 1 kohaselt on Rebala muinsuskaitseala eesmärgiks Jõelähtme vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide – külade, talude, kruntide, kõlvikute ja nende ajalooliste piiride – säilitamine ja kaitse. Ka Jõelähtme valla üldplaneeringu ptk II p 1 sätestab, et territooriumi planeerimisel tuleb arvestada muu hulgas Rebala muinsuskaitseala põhimäärusest tuleneva eesmärgiga. 5) 2014. aastal koostatud detailplaneering on oluliselt erinev sellest detailplaneeringu versioonist, mis esitati Muinsuskaitseametile ja Maa-ametile kooskõlastamiseks 2013. aastal. Muudetud on ehitise kuju ja paiknemist krundil, kaevude paiknemist ning planeeringu seletuskirja. Maa-amet nõustus Kandle kinnistu maaüksusele uue hoonestuse rajamisega külateest lõuna pool vahetult külgnevana olemasoleva Nurme taluga ning külateest samale kaugusele, kui on olemasolevad Nurme ja Tuulemäe kinnistute hooned. Kehtestatud detailplaneering ei vasta nendele tingimustele. Muinsuskaitseamet ei ole 2014. aastal koostatud detailplaneeringu lahendusele kooskõlastust andnud. Olukorras, kus planeeringu põhilahendust muudeti, pidanuks sel ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 21 lg 5 alusel kooskõlastamisi, avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu kordama. 5) Harju Maavalitsus leidis, et tal puudub PlanS v.r § 23 lg 2 p-st 1 tulenevalt pädevus järelevalve teostamiseks, sest tegemist on Jõelähtme valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga ja avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväited puuduvad. Kaebajad on juhtinud valla tähelepanu sellele, et detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga. Seega oli planeeringu õiguspäraseks kehtestamiseks vaja maavanema heakskiitu. 6) Planeeringu avalik väljapanek korraldati üksnes valla keskuses – Jõelähtme vallamajas. Kui vald otsustab asulas avalikku väljapanekut mitte korraldada, peab ta sellele alternatiivse lahenduse leidma ja tagama täiendavate meetmetega, et konkreetse maa-ala elanikud oleksid väljapanekust teadlikud ja planeeringusse kaasatud. Kuna planeeritava maa-ala elanikke ei ole nõuetekohaselt kaasatud, võis selline rikkumine mõjutada kogu menetluse käiku. 3(17)

3-15-513 7) Jõelähtme Vallavalitsusel on kohustus korraldada Rebala muinsuskaitseala kaitset ja arvestada territoriaalplaneerimisel muinsuskaitseliste nõuete ja avaliku huviga, andes omapoolse iseseisva ja põhjendatud otsuse, mis oleks kooskõlas Rebala muinsuskaitseala põhimääruses ja muinsuskaitseseaduses sätestatud eesmärkidega. Haldusorgan peab haldustava kohaldamisel olema järjepidev. Senine väljakujunenud haldustava on Loo küla detailplaneeringute kehtestamisel lähtunud Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringust. Alles menetluse kestel muudeti ilma igasuguse kaalumise ja põhistuseta Kandle kinnistu ehitusõiguse osas oma seniseid seisukohti. Jõelähtme Vallavalitsus on ise juhtinud tähelepanu sellele, et antud alale on lubatud ehitada vaid üks hoone olemasolevate õuealade joonele ning Loo ridakülas on hoonestus paiknenud ajalooliselt vaid ühes tee servas. Jõelähtme Vallavalitsus on algatanud detailplaneeringu ja kehtestanud selle lähteülesanded ainult Muinsuskaitseameti selgituste pinnalt, vaatamata asjaolule, et Jõelähtme vallal on seadusest tulenev kohustus hinnata planeeringu vastavust muinsuskaitseala miljööle. 8) Haldusaktist ei nähtu kaalutlusi, millest haldusorgan on lähtunud. Vald ei ole teostanud huvide kaalumist. Põhjendusi, milline on ülekaalukas ja põhjendatud erahuvi, mis tingib antud juhul erandliku vastuollu mineku avaliku huvi, senise haldustava ning Jõelähtme valla üldplaneeringust ja Rebala muinsuskaitseala põhimääruse § 1 lg-st 1 tuleneva eesmärgiga, ei nähtu ka Jõelähtme Vallavalitsuse täiendavatest selgitustest. 9) Muinsuskaitseamet tellis 2004. aastal Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudilt ulatusliku uurimustöö, mille põhjal valmisid „Muinsuskaitse eritingimused Rebala muinsuskaitsealal teemaplaneeringu koostamiseks“. Loo küla arengu ja väärtuse osas on uurimustöös sõnaselgelt öeldud, et uusi talusid külasse rajada ei soovita, hooneketti ei tasu tihendada. Säilima peab loopealne avatus ja endine külatüüp. Haldusorgan ei ole teostanud ühtegi olemasolevate uuringutega võrreldavat ja nendes väljendatud seisukohti või senist halduspraktikat ümberlükkavat analüüsi, mis toetaks Kandle kinnistule kahe elamu rajamist ja millest tulenevalt peaks eirama Loo küla puudutavat eksperthinnangut. Täielikult on jäänud analüüsimata avatud maastiku väärtuse ja avatud maastiku säilitamise vajadus ridaküla ümbritseva osana. Muinsuskaitseameti 11.03.2013 kooskõlastuse õigusvastasus 10) Muinsuskaitseameti kooskõlastuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et asja võimalikul uuel läbivaatamisel vald ei lähtuks õigusvastasest menetlustoimingust ning tagamaks avalike huvide ja huvitatud isikute huvide reaalse kaalumise, nõuetekohase muinsuskaitse ja kultuuripärandi säilimise. 11) Kooskõlastus nr 19859 on vastuolus protokollis nr 235 toodud tingimustega ning puudub igasugune kaalutlusotsus, mis põhistaks sellise kooskõlastuse andmist. Kooskõlastus ei sisalda ühtegi viidet kaalutlusotsuse tegemisele. Muinsuskaitseamet ei ole hinnanud kaebajate pöördumisi sisuliselt. Rebala muinsuskaitseala põhimääruse § 3 lg 1 kohaselt on ajalooliselt väljakujunenud kruntide piiride muutmiseks ning kruntimiseks, ehitise püstitamiseks ja krundi maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks vajalik igakordne Muinsuskaitseameti luba, mistõttu pidanuks Muinsuskaitseamet protokollis nr 235 toodud nõuete eiramist ja kooskõlastuse nr 19859 andmist põhjendama. Muinsuskaitseameti kooskõlastusest nr 19859 ei nähtu, miks ei ole Muinsuskaitseamet pidanud vajalikuks detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste koostamist. Jõelähtme Vallavalitsuse 02.05.2013 korralduse nr 264 õigusvastasus

4(17)

3-15-513 12) Vald on rikkunud hea halduse põhimõtteid: kaalutlusõigust ei ole kasutatud ega planeeringu vastuvõtmist põhjendatud. Olukorras, kus Jõelähtme Vallavalitsusel on kohustus anda muinsuskaitsealal kitsenduste kehtestamiseks igakordne luba, oleks vald pidanud isiku õiguste kitsendamist ja selle ulatust põhjendama. Kui juba detailplaneeringu koostamine ei ole toimunud õiguspäraselt, ei saa detailplaneeringu kehtestamine olla õiguspärane.

3-15-513 1) Asjaolust, et detailplaneeringuga võidakse Kandle kinnistule püstitada kaks elamut, ei järeldu, et see on vastuolus Rebala muinsuskaitseala kaitse-eesmärkidega. Loo küla ajaloolisel kaardil on näha, et hoonestus on olnud teest lõunas ja veski juurest mööduva tee ääres. Loo küla on ridaküla ning Eesti asustuses on ridaküla olnud suhteliselt vaba planeeringuga. Loo külas on hoonestus kujunenud küla läbiva tee suhtes mõlemale poole teed. Kaebajad ei saa eeldada, et põllumajandusmaastiku ja seda kujundavate elementide kaitse tähendab keelustada elamute ehitamine kaitsealusel maastikul üldse ning Loo külasse on lubatav vaid piiratud arv elamuid. Põllumajandusmaastiku kaitse eesmärgiga oleks pigem vastuolus lubada püstitada elamu põllumaale, teistest elamutest eemale. 2) Muinsuskaitseamet on kooskõlastuse andmisel lähtunud eesmärgist säilitada senine välja kujunenud küla ja kõlvikute vaheline sümbioos ning pidanud lubatavaks püstitada elamuid kooskõlas ridaküla struktuuriga kummalegi poole Looküla teed ning lähtunud kooskõlastuse andmisel põllumajandusmaastiku kaitse ja vaadeldavuse nõuetest. Muinsuskaitseameti luba ei piira Jõelähtme Vallavalitsuse otsustuspädevust elamu püstitamise kitsendamiseks.

3-15-513 looduskoosluste määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimuste määramine“ menetluse. Seetõttu ei olnud kehtestamata jäänud teemaplaneeringus väljendatud seisukohad detailplaneeringu kehtestamisel ja kooskõlastuse andmisel kohustuslikud. 3) Detailplaneeringu algatamisest ja avalikest aruteludest teavitati avalikkust ja puudutatud isikuid nõuetekohaselt. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal planeerimisseaduse nõuetele vastavaid vastuväiteid ja ettepanekuid planeeringule ei esitatud. Loo külas vald avalikku väljapanekut eraldi ei korraldanud. Selles osas on tegemist menetlusliku rikkumisega, mis ei mõjutanud otsustavalt asja lahendamist (HMS § 58). Asjakohased on valla põhjendused, et Loo külas ei ole väljapaneku läbiviimiseks sobivaid ruume, Jõelähtme vallamaja asub Loo külast ainult ca 3 km kaugusel ja seal on võimalik saada nii spetsialistide seletusi kui tutvuda originaaldokumentatsiooniga. Kaebajad ei ole suutnud veenvalt tõendada, et seetõttu oleks kellelgi asjast huvitatud isikul jäänud osalemata detailplaneeringu menetluses. 4) Detailplaneeringu lahendust ei ole pärast selle vastuvõtmist ja avalikku arutelu muudetud nii, et see oleks tulnud uuesti avalikustada ja sellele uued kooskõlastused võtta. Tegemist ei ole detailplaneeringu põhilahenduse muutmisega. Nähtuvalt detailplaneeringu joonistest on mõlemal variandil (26.10.2012 ja 03.10.2014) põhilised ehitusõiguslikud parameetrid sisuliselt samad. Ainuke märkimisväärne erisus on positsioonil 4 asuva lubatava hoonestusala asetus ja selle vähendamine seoses puurkaevu asukoha ja kaitsevööndi täpsustamisega. Hoonestusala nihutamist 5 m krundi lõunapiirile lähemale ei saa pidada põhilahenduse muutmiseks. Kuni 5 m erinevus ei ole hajaasustuses nii suur, et põhjustaks teest suhteliselt kaugel asuva ja kõrghaljastuse taha jääva hoonestuse osas ridaküla väljanägemise olulise moonutuse. 5) Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kaebajad ei ole suutnud välja tuua, milles seisneb detailplaneeringu väidetav vastuolu kehtiva üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel on vallavalitsus teinud koostööd Muinsuskaitseametiga. 6) Nähtuvalt Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 29.11.2011 koosoleku protokollis nr 216 esitatud seisukohast, on Muinsuskaitseamet juba sel ajal pidanud lubatavaks kruntide kavandamist Loo küla teest põhja ja lõuna poole ning palunud juurdepääsuteest põhja poole hoonestust mitte kavandada. Nähtuvalt detailplaneeringu asendiskeemist, on juurdepääsuteena silmas peetud Kandle kinnistut läbivat juurdepääsuteed Loo ja Saare kinnistul asuvate majapidamiste juurde. Sellist hoonestuse asetust on järgnevalt detailplaneeringu menetluses ka arvestatud. Vastupidist seisukohta on Muinsuskaitseamet väljendanud ainult 18.09.2012 koosoleku protokollis nr 235, millest nähtuvalt tegi seda seoses valla poolt menetletava teemaplaneeringuga. Ka Rebala muinsuskaitseala uus põhimäärus leevendab oluliselt piiranguid ehitiste püstitamiseks muinsuskaitsealal. 7) Nii Maa-ameti 26.03.2013 kirjas nr 10.1-4/3350 kui ka Maa-ameti poolt enne detailplaneeringu algatamist 13.12.2011 kirjas nr 6.2-3/13227 esitatud seisukohas nähakse hoonete paiknemise põhjapoolse piirina mitte Looküla teed, vaid juurdepääsuteed Saare ja Loo kinnistutele. Samuti on 26.03.2013 kirjas ära toodud Maa-ameti nõustumine hoonestusala nihutamisega Looküla teest lõunas asuval elamukrundil seoses keskpinge õhuliini kaitsevööndi ja hajaasustuse mulje säilitamisega. 8) Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 19859 on menetlustoiming. Kooskõlastamisest keeldumise aluseks saab vastavalt planeerimisseadusele olla ainult vastuolu seaduse, seaduse alusel kehtestatud õigusakti või planeeringuga (PlanS v.r § 17 lg 4). Üldplaneering, Rebala muinsuskaitseala põhimäärus ega muu õigusakt ei välistanud vaidlusalusele kinnistule uute hoonete püstitamist. Asjaolu, et Muinsuskaitseamet oli menetluses varasemalt väljendanud ka lõplikus kooskõlastuses toodust erinevat seisukohta, ei muuda viimast ja lõplikku kooskõlastust

7(17)

3-15-513 õigusvastaseks. Kohalikul omavalitsusel oleks alus selle kahtluse alla seadmiseks üksnes juhul, kui esineks ilmselge viga või eksimus selle andmisel. 9) Ekspertiisi järeldused ei näe Loo küla suhtes ette täielikku ja tingimusteta ehituskeeldu, vaid leiavad, et see ei ole soovitav. Rebala muinsuskaitseala põhimääruse § 3 p 1 nägi ette, et ajalooliselt väljakujunenud kruntide (kinnistute) piiride muutmiseks ning kruntimiseks, ehitiste püstitamiseks, neile peale- ja juurdeehitamiseks, ehitiste lammutamiseks ja krundi maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks on vajalik igakordne Muinsuskaitseameti ja Jõelähtme Vallavalitsuse luba. Sellest ei saa teha järeldust, et ettenähtud loa väljastamise näol on tegemist planeerimismenetluses antava kooskõlastusega. Nähtuvalt muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 24 lg-s 1 toodust ja § 24 lg 5 ja § 25 lg 8 alusel kehtestatud kultuuriministri 23.08.2011 määruse nr 16 „Kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal tööde ja tegevuste lubade väljaandmise kord ja lubade vormid“ § 1 lg-st 1 ja § 4 lg-st 1 ei ole Rebala muinsuskaitseala põhimääruse § 3 p-s 1 mainitud lubade puhul silmas peetud planeerimismenetluses nõutavaid kooskõlastusi. Seetõttu on ekslik kaebajate väide, et Muinsuskaitseameti kooskõlastuse nr 19859 puhul on tegemist haldusaktiga. Kohus kontrollib eelkõige lõpliku planeerimisotsuse õiguspärasust ja ainult juhul, kui kooskõlastus saab mõjutada oluliselt ja lõplikult selle sisu või kaebajate subjektiivseid õigusi, on kohtupraktikas peetud võimalikuks selle eraldiseisvat vaidlustamist. Kaebajad ei ole suutnud veenvalt näidata, milline on nende subjektiivne õigus, mida kooskõlastus rikub. Seega ei ole kaebajatel selles osas kaebeõigust. 10) Õigus enesemääratlusele ei sisalda õigust keelata teistel isikutel oma omandi kasutamist vastavalt seadustele. Põhiseaduses ei ole sätestatud kaebajate väidetavat õigust elada ja tegutseda kultuuriväärtuslikus elukeskkonnas ja ennast selle kaudu määratleda. Kaebajad eksivad PS § 19 sisustamisel. 11) PS §-s 14 sätestatud õigust heale haldusele ei ole rikutud. Kaebajad olid kaasatud planeerimismenetlusse algusest peale, neil oli võimalus esitada oma seisukohti ja vastuväiteid ning esitada oma arvamus. Haldusorgan on kogunud asja otsustamiseks piisavalt tõendeid. Haldusakt on põhjendatud ja kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostatud. Vald on analüüsinud ridaküla olemust ja hoonete paiknemist selles ning selgitanud, et muinsuskaitse korraldamine ning tagamine ei tähenda absoluutset keeldu uute ehitiste püstitamiseks. Ka detailplaneeringu seletuskirjas on põhjalikult analüüsitud Loo küla ajaloolist arengut ja kujunemist; põhjendatud valitud lahendust ja selle sobivust antud keskkonda; selgitatud uute elanike lisaväärtust piirkonnale ning määratletud kavandatud kruntide ehitusõigus, kasutustingimused ja arhitektuurinõuded. Kaebajad on saanud kõikidele oma pöördumistele vastused. Asjaolu, et need vastused kaebajaid ei rahuldanud, ei tähenda, et vastustaja oleks käitunud õigusvastaselt. 12) Ebaõige on kaebajate väide, et detailplaneering annab kõigile teistele piirkonnas asuvatele maaomanikele koheselt võimaluse asuda arendama ja hoonestama oma kinnistuid. Iga võimaliku uue hoonestuse puhul tuleb eraldi kaaluda nende mõju olemasolevale miljööle. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-15-513 haldusorganid planeerimismenetluses rikkunud ja see on mõjutanud kogu menetlust, tuues lõppastmes kaasa õigusvastase haldusakti andmise. Kohus on ebaõigesti hinnanud kaebajate õigust vabale enesemääratlemisele. Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 138 õigusvastasus 2) Detailplaneering ei järgi Rebala muinsuskaitsealal külade, talude, kruntide ja kõlvikute ajaloolisi piire ega säilita ajaloolise ridaküla ilmet. Külateest põhja pool ei ole ajaloolist talukohta kunagi olnud. Külateest lõuna pool asus ajalooline talukoht olemasolevas hooneketis, teiste taludega ridamisi tee ääres. Detailplaneeringuga on seda nihutatud talude joonest kaugemale. 3) Senise haldustava aluseks on olnud uurimustöö „Muinsuskaitse eritingimused Rebala muinsuskaitsealal teemaplaneeringu koostamiseks“. Olukorras, kus teemaplaneering oli jätkuvalt menetluses ja selle järgimine oli olnud seniajani haldustava, pidanuks haldustava eiramine olema põhjendatud. 4) Detailplaneeringu põhilahendust muudeti oluliselt 2014. aastal pärast planeeringu kooskõlastamist ja avalikustamist. See on vastuolus 2013. aastal koostatud planeeringule antud kooskõlastustega. 5) Maavanema analüüs planeeringute vastavuse osas piirdus vaid nentimisega, et detailplaneeringu seletuskirja p 3.1 kohaselt ei sisalda detailplaneering üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kuna maavanem ei ole kaalutlusotsust teinud, on täitmata PlanS v.r § 23 lg 2 p 1 esimene eeldus ja planeeringu õiguspäraseks kehtestamiseks oleks olnud vaja maavanema heakskiitu. 6) Detailplaneeringu kehtestamisel on mindud vastuollu Maa-ameti kooskõlastuses toodud tingimustega. Detailplaneering ei vasta Muinsuskaitseameti seisukohale, et ridakülas paiknevad hooned külatee servas. Muinsuskaitseamet andis kooskõlastuse nr 19859 vastuolus protokollis nr 235 seatud tingimustega, eirates Muinsuskaitseameti senist haldustava ning samas menetluses varem esitatud seisukohti. Juba ainuüksi kooskõlastuse enda pinnalt pidanuks vallal tekkima kahtlus, et selle andmisel on tehtud ilmselge viga. 7) Hea halduse tava järgimine, sh kaasamine, ei saa piirduda ainuüksi võimalusega ettepanekuid ja vastuväiteid esitada ning kirju edastada. Kaasamine peab tagama, et ettepanekuid ja vastuväiteid ka reaalselt kaalutaks. Kaebajad edastasid 09.12.2013 oma seisukohad vallale, kes edastas need Muinsuskaitseametile, kes omakorda tagastas need vallale. Vastust ei saanud kaebajad kummaltki haldusorganilt. Hea halduse põhimõttele ei vasta see, kui vastused esitatakse detailplaneeringu kehtestamise otsuses. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebajate väited, et detailplaneeringu seletuskirjas on vead. 8) Puudus haldusorganite sisuline koostöö planeeringu menetlemisel. Üksnes kirjavahetuse toimumisest koostöö ei nähtu. Isegi pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist oli vald seisukohal, et tal puudub pädevus teha muinsuskaitselistes küsimustes otsuseid, mistõttu on ilmne, et vald ei teinud kaalutlusotsust detailplaneeringu lahenduse osas. Muinsuskaitseameti 11.03.2013 kooskõlastuse õigusvastasus

9(17)

3-15-513 9) Ebaõige on kohtu seisukoht, et Muinsuskaitseamet ei ole kuni kooskõlastuse nr 19859 andmiseni olnud seisukohal, et Looküla teest põhja poole hoonestust ette näha ei või. Protokollis nr 216 tehtud sõnastuslikku viga parandati protokolliga nr 235. Muinsuskaitseamet on seda kaebajatele tunnistanud ega ole sellele väitele kohtumenetluses vastu vaielnud. Samuti on ebaõige kohtu seisukoht, et Muinsuskaitseamet muutis protokolli nr 235 vallaga peetud tiheda koostöö tõttu, lähtudes uuest menetletavast teemaplaneeringust. Protokolli nr 235 koostamise ajal ei olnud menetluses ühtegi uut teemaplaneeringut. Teemaplaneering ja kaitsetsoonid, millele protokollis nr 235 on viidatud, olid menetluses ja haldustavana rakendamisel juba aastaid enne kõnealuse detailplaneeringu menetluse algust. 10) Kui väita, et Muinsuskaitseamet saanuks keelduda kooskõlastuse andmisest vaid PlanS v.r 17 lg-s 4 viidatud juhtudel, ei saaks Muinsuskaitseamet järgida Rebala muinsuskaitseala põhimääruse § 3 p-st 1 tulenevat Muinsuskaitseameti igakordse loa nõuet, mille andmisel peab haldusorgan langetama sisulise ja kaalutletud otsuse. Kui kohtu hinnangul tulnuks Muinsuskaitseametil väljastada lisaks kooskõlastusele ka luba, kuid Muinsuskaitseamet seda ei teinud, ei ole Muinsuskaitseameti tegevus õiguspärane. PlanS v.r § 17 ei kõrvalda Muinsuskaitseameti kohustust lähtuda oma tegevuses Rebala muinsuskaitseala põhimääruses sätestatud erinormidest. Jõelähtme vald edastas Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks detailplaneeringu, mis oli protokolliga nr 235 vastuolus. 11) Halduskohtu otsusest ei selgu, mille pinnalt saab väita, et säilib loopealne avatus ja endine külatüüp, kui ajaloolist ridaküla ääristavale ja ümbritsevale loopealsele rajatakse uus talukoht. Sisulisi kaalutlusi, mille alusel projekti lõpparuanne kõrvale jäeti, ei nähtu. Kuna kooskõlastus on vastuolus Muinsuskaitseameti poolt viidatud teemaplaneeringu lõppjäreldusega ning H. Pärt ja G. Troska Loo küla ridaküla tüübi osas midagi ei selgita, ei põhista viidatud allikad Muinsuskaitseameti kooskõlastust ega senise haldustava eiramist. Seda enam, et veel 2012. aastal on Muinsuskaitseamet ise keeldunud Loo küla kinnistule kahe elamu rajamisest, kuna on vajalik säilitada ajaloolist struktuuri ning uute talukomplekside kavandamine muudaks seda. 12) Kohtupraktikas on peetud võimalikuks kooskõlastuse eraldi vaidlustamist kohtumenetluses muu hulgas juhul, kui kooskõlastus saab mõjutada oluliselt ja lõplikult planeerimisotsuse sisu. Olukorras, kus kohus on möönnud, et antud juhul ei pidanud kohalik omavalitsus otsuse langetamisel kooskõlastust kahtluse alla seadma ja võis sellele ilma igasuguse hinnangu andmiseta tugineda, on ilmne, et kooskõlastus mõjutas oluliselt ja lõplikult planeerimisotsuse sisu. Kuna vald ei ole hinnanud kooskõlastuse õiguspärasust ega langetanud vastavas osas iseseisvat otsust, peab olema tagatud, et kooskõlastuse õiguspärasust oleks võimalik hinnata kohtumenetluses. 13) Detailplaneeringu menetluses ei ole tõendatud, et Muinsuskaitseamet oleks teinud eritingimuste osas õiguspärase ja põhjendatud kaalutlusotsuse. Erandi tegemine PlanS v.r § 9 lg-st 91 on Muinsuskaitseameti diskretsioon. Jõelähtme Vallavalitsuse 02.05.2013 korralduse nr 264 õigusvastasus 14) Ka detailplaneeringu menetluse jätkudes peab olema tagatud õiguspärane menetlus ning kaebajate subjektiivsete huvide ja avalike huvide arvestamine. Kuna detailplaneeringu menetlus ei ole toimunud õiguspäraselt, on vajalik, et kohus tühistaks detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse või alternatiivselt tuvastaks selle õigusvastasuse.

3-15-513 1) Enne detailplaneeringu kehtestamist lõpetatud ja kehtestamata jäänud teemaplaneeringu seisukohtadega arvestamine detailplaneeringu kehtestamisel ei saa olla kohustuslik vaatamata asjaolule, et detailplaneeringu algatamisel ja menetluse jooksul on töös olnud teemaplaneeringu seisukohtasid arvestatud. Ei ole välistatud, et detailplaneeringu menetluse jooksul muutuvad õigustloovad aktid ja piirkonna arengut suunavad üldised alusdokumendid. 2) Vaidlustatud kooskõlastuse andis pädev organ, kes omab spetsiifilist erialast kompetentsi. 3) Kaebajad olid planeerimismenetlusse kaasatud algusest peale ja neil oli võimalik esitada oma ettepanekuid ja seisukohti ning osaleda avalikel aruteludel. Asjaolu, et kõik kaebajate ettepanekud ja seisukohad ei leidnud toetust, ei anna alust väita, et kaebajad ei olnud menetlusse kaasatud. Kaebajate seisukohtadega mittearvestamist on põhjendatud. Seega ei ole rikutud hea halduse tava. 4) Kaebajate tõlgendus PS § 19 kohta ei ole põhiseaduse mõttega kooskõlas.

11(17)

3-15-513 5) Kuigi teemaplaneeringus väljendatud seisukohti arvestati planeeringu algatamisel, ei tähenda see, et haldusorgan pidi neid ja muid teemaplaneeringu menetluses väljendatud seisukohti arvestama planeeringu kehtestamisel. Teemaplaneeringu menetlus oli detailplaneeringu kehtestamise ajaks lõppenud. Ka Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringule koostatud muinsuskaitse eritingimused ei ole siduvad. 6) Õigus enesemääratlusele ei sisalda õigust keelata teistel isikutel oma omandi kasutamist vastavalt seadustele. Kaebajad eksivad PS §-s 19 toodud õiguse sisustamisel ega ole suutnud veenvalt näidata, milline on nende subjektiivne õigus, mida Muinsuskaitseameti kooskõlastus rikub.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12(17)

3-15-513 detailplaneeringu vastuvõtmise otsust. Ka nimetatud otsuse õiguspärasusele saab kohus anda hinnangu detailplaneeringu kehtestamise otsusele hinnangu andmisel.

3-15-513 haldusmenetluse raames järjepidevaid seisukohti. Protokollis nr 235 väljendatud seisukoht oli tingitud Jõelähtme valla menetluses olnud Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringust. Nii sellele eelneval kui ka järgneval komisjoni koosolekul on Muinsuskaitseamet pidanud lubatavaks hoonestuse rajamist mõlemale poole Looküla teed. Seejuures on Muinsuskaitseamet olnud juba menetluse alguses seisukohal, et uusi elamuid võib rajada nii lõuna kui ka põhja poole. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebajatel tekkida õiguspärast ootust, et detailplaneeringuga lubatakse üksnes ühe hoone ehitamine. Halduskohus on õigesti viidanud ka Rebala muinsuskaitseala 11.02.2016 põhimäärusele, milles on muinsuskaitseala kehtivaid nõudeid ja kitsendusi leevendatud. Seega on Muinsuskaitseameti seisukohtade muutusest pigem näha muudatust kaitseala üldiste piirangute leevendamise suunas. Asjakohatu on kaebajate viide Muinsuskaitseameti 16.05.2012 seisukohale. Selle hinnangu andis Muinsuskaitseamet teise detailplaneeringu menetluse raames, mistõttu ei ole selle võrdlemine praeguse detailplaneeringu menetlusega põhjendatud.

3-15-513 kavandatav hoonestus vaadet Nurme talu rehielamule ning Narva maantee poolt vaadatuna ei ole võimalik Nurme talu rehielamut inimsilmaga eristada ka praegusel hetkel. Samuti ei mõjuta uue hoonestuse rajamine avatud vaadet tervele külale Narva maanteelt (KMK Stuudio OÜ ,,Loo küla Kandle kinnistu ja lähiala detailplaneering“ lk 8). Kuigi muudetud põhijoonisega detailplaneeringu seletuskirjas ei ole seda teemat käsitletud, ei muuda see detailplaneeringu kehtestamise otsust õigusvastaseks. Uue põhijoonisega on rajatavat elamut nihutatud ca 3 m kaugemale Looküla teest Kandle kinnistu lõunapiiri suunas. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et hoonete nihutamine Looküla teest kaugemale takistaks vaadet Nurme talu rehielamule. Põhjapoolse elamu osas ei ole detailplaneeringu joonist muudetud. Samuti ei ole muudetud hoonete suurimat ehitusalust pinda. Seda seisukohta ei väära ka kaebajate poolt viidatud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised I ,,Maa arhitektuur ja maastik“, Tallinn 2008. Tegemist on üksnes ühe koostatud uurimusega, mitte siduva dokumendiga.

15(17)

3-15-513 detailplaneeringu vastavust mh ka Rebala muinsuskaitseala põhimäärusele ning leidis, et vastuolu põhimäärusega puudub.

3-15-513 kaebajate viimastele seisukohtadele vastati detailplaneeringu kehtestamise otsuses. Planeeringut kehtestav haldusorgan saabki lõpliku seisukoha kõigile ettepanekutele ja vastuväidetele esitada alles planeeringu kehtestamise üle otsustamisel.

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.