lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-513/71

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-513/71
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7083
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-513

Haldusasi

EP, MP ja MTÜ Ajaveski kaebus Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 138 tühistamiseks ning Muinsuskaitseameti 11.03.2013 kooskõlastuse nr 19859 õigusvastasuse tuvastamiseks, Jõelähtme Vallavalitsuse 02.05.2013 korralduse nr 264 tühistamiseks, alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks või alternatiivselt üksnes Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 138 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebajad – EP, MP, MTÜ Ajaveski Vastustaja – Jõelähtme vald, esindaja Elvis Tõnnison Vastustaja – Muinsuskaitseamet, esindaja Merike Peterson Kolmandad isikud – LG ja Relsiit Metsad OÜ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. mai 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

EP, MP ja MTÜ Ajaveski apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta EP, MP ja MTÜ Ajaveski apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.Muuta Tallinna Halduskohtu 23.05.2016 otsuse haldusasjas nr 3-15-513 resolutsiooni punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „Jätta EP, MP ja MTÜ Ajaveski kaebused muus osas rahuldamata“. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 23.05.2016 otsus muutmata.
3.Jätta poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 02.10.2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-15-513 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jõelähtme Vallavalitsuse 07.06.2012 korraldusega nr 329 algatati detailplaneeringu koostamine Loo küla Kandle kinnistul (omanik LG) ja lähialal ning kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. Kandle kinnistu (4,72 ha) asub Rebala muinsuskaitsealal ning seda läbib külatee (Looküla tee).
2.Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 05.02.2013 koosoleku protokolli nr 244 pga 5 volitati vaneminspektor LR kooskõlastama detailplaneering märkusega hoonestuse asukoha osas, lähtudes Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringust. Muinsuskaitseamet kooskõlastas 11.03.2013 detailplaneeringu märkusega.
3.Jõelähtme Vallavalitsuse 02.05.2013 korraldusega nr 264 võeti vastu Loo küla Kandle kinnistu ja lähiala detailplaneering ning suunati see avalikule väljapanekule.
4.Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2014 otsusega nr 138 kehtestati Loo küla Kandle kinnistu ja lähiala detailplaneering. Planeeringu kohaselt jagatakse Kandle kinnistu viieks krundiks, sh transpordimaa sihtotstarbega kinnistu olemasoleva külatee asukohas, kummalgi pool teed üks elamumaa sihtotstarbega kinnistu ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu. Elamumaa kruntidele on määratud hoonestustingimused ühe kuni 2-korruselise elamu (lubatud kõrgus 8,5 m) ja kuni kahe abihoone rajamiseks ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m2. Detailplaneering on otsuse kohaselt Jõelähtme valla üldplaneeringuga kooskõlas ja vastab valla ruumilise arengu eesmärke kajastavatele alusdokumentidele. Planeeringulahendus arvestab Muinsuskaitseameti seisukohti. Planeeringulahenduse väljatöötamisel on tehtud koostööd naaberkinnisasjade omanikega. Detailplaneeringule on antud vajalikud kooskõlastused.
5.EP, MP ja MTÜ Ajaveski esitasid 02.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2014 otsus nr 138 ja tuvastada Muinsuskaitseameti 11.03.2013 kooskõlastuse õigusvastasus, tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 02.05.2013 korraldus nr 264, alternatiivselt tuvastada selle õigusvastasus, alternatiivselt tühistada üksnes Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2014 otsus nr 138; jätta menetluskulud vastustajate kanda.

2(17)

3-15-513 1) MP on Jõelähtme vallas Loo külas asuva Veski kinnistu (katastritunnused: 24501:001:0620 ja 24501:001:0621) omanik. MTÜ Ajaveski on Loo külas asuv mittetulundusühing, mis tegutseb kultuurihariduse ja säästva arengu põhimõtetel ning avalikes huvides. 2) Detailplaneeringu kehtestamisega riivatakse kaebajate õigust vabale eneseteostusele ja enesemääratlemisele, s.o õigust elada ja tegutseda kultuuriväärtuslikus elukeskkonnas ja ennast sellise ajaloolise elukeskkonna kaudu määratleda. Riivatud on kaebajate õigust identifitseerida ennast läbi kultuuripärandit säilitava ajaloolise elukeskkonna. Ajalooline ridaküla on osa selle elanike kultuurilisest identiteedist. Lisaks on vaidlustatava haldusaktiga rikutud kaebajate PS §-st 14 tulenevat põhiõigust heale haldusele. Haldusorgani tegevus peab olema isiku jaoks selge ja üheselt mõistetav. 3) Muinsuskaitseameti kooskõlastuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, et tagada avalike huvide ja huvitatud isikute huvide reaalne kaalumine, nõuetekohane muinsuskaitse ja kultuuripärandi säilimine. Vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebajate PS §-st 14 tulenevat põhiõigust heale haldusele. Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 138 õigusvastasus 4) Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2014 otsus nr 138 rikub avalikku huvi miljööväärtusliku ala ja kultuuripärandi säilimiseks. Loo küla ridaküla ilmet tuleb säilitada ja kaitsta. Vabariigi Valitsuse 10.02.1998 määruse nr 30 ,,Rebala muinsuskaitseala põhimääruse ja piiri kinnitamine“ (Rebala muinsuskaitseala põhimäärus) § 1 p 1 kohaselt on Rebala muinsuskaitseala eesmärgiks Jõelähtme vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide – külade, talude, kruntide, kõlvikute ja nende ajalooliste piiride – säilitamine ja kaitse. Ka Jõelähtme valla üldplaneeringu ptk II p 1 sätestab, et territooriumi planeerimisel tuleb arvestada muu hulgas Rebala muinsuskaitseala põhimäärusest tuleneva eesmärgiga. 5) 2014. aastal koostatud detailplaneering on oluliselt erinev sellest detailplaneeringu versioonist, mis esitati Muinsuskaitseametile ja Maa-ametile kooskõlastamiseks 2013. aastal. Muudetud on ehitise kuju ja paiknemist krundil, kaevude paiknemist ning planeeringu seletuskirja. Maa-amet nõustus Kandle kinnistu maaüksusele uue hoonestuse rajamisega külateest lõuna pool vahetult külgnevana olemasoleva Nurme taluga ning külateest samale kaugusele, kui on olemasolevad Nurme ja Tuulemäe kinnistute hooned. Kehtestatud detailplaneering ei vasta nendele tingimustele. Muinsuskaitseamet ei ole 2014. aastal koostatud detailplaneeringu lahendusele kooskõlastust andnud. Olukorras, kus planeeringu põhilahendust muudeti, pidanuks sel ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 21 lg 5 alusel kooskõlastamisi, avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu kordama. 5) Harju Maavalitsus leidis, et tal puudub PlanS v.r § 23 lg 2 p-st 1 tulenevalt pädevus järelevalve teostamiseks, sest tegemist on Jõelähtme valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga ja avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväited puuduvad. Kaebajad on juhtinud valla tähelepanu sellele, et detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga. Seega oli planeeringu õiguspäraseks kehtestamiseks vaja maavanema heakskiitu. 6) Planeeringu avalik väljapanek korraldati üksnes valla keskuses – Jõelähtme vallamajas. Kui vald otsustab asulas avalikku väljapanekut mitte korraldada, peab ta sellele alternatiivse lahenduse leidma ja tagama täiendavate meetmetega, et konkreetse maa-ala elanikud oleksid väljapanekust teadlikud ja planeeringusse kaasatud. Kuna planeeritava maa-ala elanikke ei ole nõuetekohaselt kaasatud, võis selline rikkumine mõjutada kogu menetluse käiku. 3(17)

3-15-513 7) Jõelähtme Vallavalitsusel on kohustus korraldada Rebala muinsuskaitseala kaitset ja arvestada territoriaalplaneerimisel muinsuskaitseliste nõuete ja avaliku huviga, andes omapoolse iseseisva ja põhjendatud otsuse, mis oleks kooskõlas Rebala muinsuskaitseala põhimääruses ja muinsuskaitseseaduses sätestatud eesmärkidega. Haldusorgan peab haldustava kohaldamisel olema järjepidev. Senine väljakujunenud haldustava on Loo küla detailplaneeringute kehtestamisel lähtunud Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringust. Alles menetluse kestel muudeti ilma igasuguse kaalumise ja põhistuseta Kandle kinnistu ehitusõiguse osas oma seniseid seisukohti. Jõelähtme Vallavalitsus on ise juhtinud tähelepanu sellele, et antud alale on lubatud ehitada vaid üks hoone olemasolevate õuealade joonele ning Loo ridakülas on hoonestus paiknenud ajalooliselt vaid ühes tee servas. Jõelähtme Vallavalitsus on algatanud detailplaneeringu ja kehtestanud selle lähteülesanded ainult Muinsuskaitseameti selgituste pinnalt, vaatamata asjaolule, et Jõelähtme vallal on seadusest tulenev kohustus hinnata planeeringu vastavust muinsuskaitseala miljööle. 8) Haldusaktist ei nähtu kaalutlusi, millest haldusorgan on lähtunud. Vald ei ole teostanud huvide kaalumist. Põhjendusi, milline on ülekaalukas ja põhjendatud erahuvi, mis tingib antud juhul erandliku vastuollu mineku avaliku huvi, senise haldustava ning Jõelähtme valla üldplaneeringust ja Rebala muinsuskaitseala põhimääruse § 1 lg-st 1 tuleneva eesmärgiga, ei nähtu ka Jõelähtme Vallavalitsuse täiendavatest selgitustest. 9) Muinsuskaitseamet tellis 2004. aastal Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudilt ulatusliku uurimustöö, mille põhjal valmisid „Muinsuskaitse eritingimused Rebala muinsuskaitsealal teemaplaneeringu koostamiseks“. Loo küla arengu ja väärtuse osas on uurimustöös sõnaselgelt öeldud, et uusi talusid külasse rajada ei soovita, hooneketti ei tasu tihendada. Säilima peab loopealne avatus ja endine külatüüp. Haldusorgan ei ole teostanud ühtegi olemasolevate uuringutega võrreldavat ja nendes väljendatud seisukohti või senist halduspraktikat ümberlükkavat analüüsi, mis toetaks Kandle kinnistule kahe elamu rajamist ja millest tulenevalt peaks eirama Loo küla puudutavat eksperthinnangut. Täielikult on jäänud analüüsimata avatud maastiku väärtuse ja avatud maastiku säilitamise vajadus ridaküla ümbritseva osana. Muinsuskaitseameti 11.03.2013 kooskõlastuse õigusvastasus 10) Muinsuskaitseameti kooskõlastuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et asja võimalikul uuel läbivaatamisel vald ei lähtuks õigusvastasest menetlustoimingust ning tagamaks avalike huvide ja huvitatud isikute huvide reaalse kaalumise, nõuetekohase muinsuskaitse ja kultuuripärandi säilimise. 11) Kooskõlastus nr 19859 on vastuolus protokollis nr 235 toodud tingimustega ning puudub igasugune kaalutlusotsus, mis põhistaks sellise kooskõlastuse andmist. Kooskõlastus ei sisalda ühtegi viidet kaalutlusotsuse tegemisele. Muinsuskaitseamet ei ole hinnanud kaebajate pöördumisi sisuliselt. Rebala muinsuskaitseala põhimääruse § 3 lg 1 kohaselt on ajalooliselt väljakujunenud kruntide piiride muutmiseks ning kruntimiseks, ehitise püstitamiseks ja krundi maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks vajalik igakordne Muinsuskaitseameti luba, mistõttu pidanuks Muinsuskaitseamet protokollis nr 235 toodud nõuete eiramist ja kooskõlastuse nr 19859 andmist põhjendama. Muinsuskaitseameti kooskõlastusest nr 19859 ei nähtu, miks ei ole Muinsuskaitseamet pidanud vajalikuks detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste koostamist. Jõelähtme Vallavalitsuse 02.05.2013 korralduse nr 264 õigusvastasus

4(17)

3-15-513 12) Vald on rikkunud hea halduse põhimõtteid: kaalutlusõigust ei ole kasutatud ega planeeringu vastuvõtmist põhjendatud. Olukorras, kus Jõelähtme Vallavalitsusel on kohustus anda muinsuskaitsealal kitsenduste kehtestamiseks igakordne luba, oleks vald pidanud isiku õiguste kitsendamist ja selle ulatust põhjendama. Kui juba detailplaneeringu koostamine ei ole toimunud õiguspäraselt, ei saa detailplaneeringu kehtestamine olla õiguspärane.

6.Jõelähtme Vallavalitus palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Kandle detailplaneeringu seletuskirjas on sedastatud, et detailplaneering arvestab avatud maastikuvaadete säilitamisega. Looküla teest põhja poole jääv hoonestusala on kavandatud võimalikult tee äärde. Samuti ei mõjuta uue hoonestuse rajamine avatud vaadet tervele külale Narva maanteelt. Detailplaneeringu menetlemisel on tehtud koostööd Muinsuskaitseametiga, mille tulemusena on jõutud sobiva lahenduseni, et tagada parimal viisil miljööalale iseloomulik hoonestus ja külastruktuur ning kultuuripärandi säilimine. 2) Gea Troska ajaloolis-etnograafiline uurimus Eesti küladest 19. sajandil kirjeldab ridaküla külana, kus tavaliselt õued asusid ühel pool talusid ühendavat teed, vastu karja- ja heinamaid, kuna teisel pool asusid põllud. Siiski leidus mitmetes külades teiselgi pool teed talude põhirea vastas mõni õu või asusid õued mõlemal pool teed. Verstakaarti (1900–1905), 1935–1939 a kaarti ja praegust kaarti võrreldes on ridaküla struktuur Loo külas püsinud, ajaloolised talukohad on samades kohtades; muutunud on küla põhjapoolne hoonestus; 1935–1939 oli rohkem talukohti kui praegu. Ühepoolne ridaküla ei ole tänapäeval enam jälgitav. Detailplaneeringu seletuskirja joonis 2 näitab ilmekalt, et Looküla teest põhja pool on ajalooliselt juba asunud hooned. Ühe täiendava elamukrundi planeerimine ei kahjusta küla ajaloolist üldpilti ning säilib ajalooliselt kujunenud külatüüp. Seega ei ole tegemist üldplaneeringuga vastuolus oleva või üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 3) Detailplaneeringu algatamisest teatati ajalehes „Harju Elu“ 29.06.2012 ja ajalehes „Jõelähtme Vallaleht“ juuni 2012, nr 180. Puudutatud isikuid teavitati vallavalitsuse 25.06.2012 kirjaga nr 7-3/1762. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimus 18.09.2012, millest teatati ajalehes „Harju Elu“ 31.08.2012 ja ajalehes „Jõelähtme Vallaleht“ august 2012, nr 182. Puudutatud isikuid teavitati vallavalitsuse 31.08.2012 kirjaga nr 7-3/2309. Nähtuvalt 18.09.2012 toimunud avaliku arutelu protokollist osales kaebaja MP arutelul ja tal oli võimalik esitada oma arvamusi ja seisukohti ning tutvuda lähteseisukohtade ja eskiisiga. Samuti teavitati detailplaneeringu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 21.06.2013 ajalehes „Harju Elu“ ja ajalehes „Jõelähtme Vallaleht“, juuni 2013. Puudutatud isikutele teatati avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust vallavalitsuse 03.06.2013 kirjaga nr 7-3/14761. Avalik väljapanek toimus 08.07.2013–22.07.2013. Detailplaneeringu avaliku arutelu 13.08.2013 protokollist nähtub, et kaebajad said esitada oma ettepanekuid ja seisukohti. Loo külas ei ole väljapaneku jaoks sobivat asukohta. Loo külast Jõelähtme vallamajja on ca 3 km, mistõttu on avaliku väljapaneku korraldamine vallamajas mõistlik ning ei ole küla elanikele üleliia koormav. Lisaks on vallamajas toimuva avaliku väljapaneku käigus huvitatud isikutel võimalus vahetult esitada täpsustavaid küsimusi valla planeerimisnõunikule ja arhitektile. Avalikke väljapanekuid ja arutelusid on teostatud korduvalt, kõigil huvitatud isikutel on olnud võimalus tutvuda planeeringulahendusega, teha oma ettepanekuid ja osaleda avalikel aruteludel. Vald on kaalunud kõiki tehtud ettepanekuid, arvestades samal ajal avalike ja valla arengu huvidega ning lähtudes puudutatud isikute huvidest. Asjakohatu on kaebajate viide teemaplaneeringule, sest selle menetlemine on lõpetatud.
7.Muinsuskaitseamet vaidles kaebusele vastu. 5(17)

3-15-513 1) Asjaolust, et detailplaneeringuga võidakse Kandle kinnistule püstitada kaks elamut, ei järeldu, et see on vastuolus Rebala muinsuskaitseala kaitse-eesmärkidega. Loo küla ajaloolisel kaardil on näha, et hoonestus on olnud teest lõunas ja veski juurest mööduva tee ääres. Loo küla on ridaküla ning Eesti asustuses on ridaküla olnud suhteliselt vaba planeeringuga. Loo külas on hoonestus kujunenud küla läbiva tee suhtes mõlemale poole teed. Kaebajad ei saa eeldada, et põllumajandusmaastiku ja seda kujundavate elementide kaitse tähendab keelustada elamute ehitamine kaitsealusel maastikul üldse ning Loo külasse on lubatav vaid piiratud arv elamuid. Põllumajandusmaastiku kaitse eesmärgiga oleks pigem vastuolus lubada püstitada elamu põllumaale, teistest elamutest eemale. 2) Muinsuskaitseamet on kooskõlastuse andmisel lähtunud eesmärgist säilitada senine välja kujunenud küla ja kõlvikute vaheline sümbioos ning pidanud lubatavaks püstitada elamuid kooskõlas ridaküla struktuuriga kummalegi poole Looküla teed ning lähtunud kooskõlastuse andmisel põllumajandusmaastiku kaitse ja vaadeldavuse nõuetest. Muinsuskaitseameti luba ei piira Jõelähtme Vallavalitsuse otsustuspädevust elamu püstitamise kitsendamiseks.

8.LG vaidles kaebusele vastu. 1) Vallavalitsus esitas detailplaneeringu algatamise taotluse 23.11.2011 koos kahe võimaliku lahendusvariandiga seisukoha saamiseks Muinsuskaitseametile. Kooskõlastuse andmisel nõustus Muinsuskaitseamet kahe elamumaa moodustamisega. 2) Kaebajad on menetlusse kaasatud ja nende seisukohtadele on korduvalt vastatud. 3) Teemaplaneeringule viitamine ei ole asjakohane, sest haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Detailplaneeringu põhijoonisel tehtud muudatuste näol ei ole tegemist oluliste muudatustega ning need on vastavuses kooskõlastuste tingimustega ja õigusaktidega. Detailplaneering vastab Maa-ameti kooskõlastusele. 4) Kaebajad ei ole ära näidanud olulise menetlusvea olemasolu, mistõttu ei ole korralduse nr 264 ja Muinsuskaitseameti kooskõlastuse õigusvastasuse tuvastamine või tühistamine põhjendatud.
9.Tallinna Halduskohtu 23.05.2016 otsusega jäeti kaebus Muinsuskaitseameti 11.03.2013 kooskõlastuse õigusvastasuse tuvastamise osas läbi vaatamata (p 1); jäeti kaebus Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 138 tühistamiseks rahuldamata (p 2) ning menetluskulud poolte endi kanda (p 3). 1) Rebala muinsuskaitseala põhimäärusest ei tulene keeldu kruntide piiride muutmiseks ja kohustust säilitada olemasolev ridaküla hoonestus muutumatuna. Kultuuriministri 04.07.2011 määrusega nr 13 kehtestatud üld- ja eriplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korra §-st 5 tulenevalt ei ole muinsuskaitse eritingimuste koostamine ja nendega arvestamine kohustuslik, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd, kuid planeeritav maa-ala asub väljaspool linna ja alevit. Seetõttu on asjakohatud kaebajate väited, mis puudutavad projekti ,,Muinsuskaitseliste eritingimuste koostamine Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringule ja põhimäärusele“ lõpparuannet. Samuti ei tulene sellest muinsuskaitseala põhimäärusele ja üldplaneeringule vastavaid õiguslikke piiranguid otsuste tegemisel. 2) Jõelähtme Vallavolikogu lõpetas 31.03.2014 otsusega nr 59 teemaplaneeringu „Rebala muinsuskaitseala miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja 6(17)

3-15-513 looduskoosluste määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimuste määramine“ menetluse. Seetõttu ei olnud kehtestamata jäänud teemaplaneeringus väljendatud seisukohad detailplaneeringu kehtestamisel ja kooskõlastuse andmisel kohustuslikud. 3) Detailplaneeringu algatamisest ja avalikest aruteludest teavitati avalikkust ja puudutatud isikuid nõuetekohaselt. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal planeerimisseaduse nõuetele vastavaid vastuväiteid ja ettepanekuid planeeringule ei esitatud. Loo külas vald avalikku väljapanekut eraldi ei korraldanud. Selles osas on tegemist menetlusliku rikkumisega, mis ei mõjutanud otsustavalt asja lahendamist (HMS § 58). Asjakohased on valla põhjendused, et Loo külas ei ole väljapaneku läbiviimiseks sobivaid ruume, Jõelähtme vallamaja asub Loo külast ainult ca 3 km kaugusel ja seal on võimalik saada nii spetsialistide seletusi kui tutvuda originaaldokumentatsiooniga. Kaebajad ei ole suutnud veenvalt tõendada, et seetõttu oleks kellelgi asjast huvitatud isikul jäänud osalemata detailplaneeringu menetluses. 4) Detailplaneeringu lahendust ei ole pärast selle vastuvõtmist ja avalikku arutelu muudetud nii, et see oleks tulnud uuesti avalikustada ja sellele uued kooskõlastused võtta. Tegemist ei ole detailplaneeringu põhilahenduse muutmisega. Nähtuvalt detailplaneeringu joonistest on mõlemal variandil (26.10.2012 ja 03.10.2014) põhilised ehitusõiguslikud parameetrid sisuliselt samad. Ainuke märkimisväärne erisus on positsioonil 4 asuva lubatava hoonestusala asetus ja selle vähendamine seoses puurkaevu asukoha ja kaitsevööndi täpsustamisega. Hoonestusala nihutamist 5 m krundi lõunapiirile lähemale ei saa pidada põhilahenduse muutmiseks. Kuni 5 m erinevus ei ole hajaasustuses nii suur, et põhjustaks teest suhteliselt kaugel asuva ja kõrghaljastuse taha jääva hoonestuse osas ridaküla väljanägemise olulise moonutuse. 5) Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kaebajad ei ole suutnud välja tuua, milles seisneb detailplaneeringu väidetav vastuolu kehtiva üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel on vallavalitsus teinud koostööd Muinsuskaitseametiga. 6) Nähtuvalt Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 29.11.2011 koosoleku protokollis nr 216 esitatud seisukohast, on Muinsuskaitseamet juba sel ajal pidanud lubatavaks kruntide kavandamist Loo küla teest põhja ja lõuna poole ning palunud juurdepääsuteest põhja poole hoonestust mitte kavandada. Nähtuvalt detailplaneeringu asendiskeemist, on juurdepääsuteena silmas peetud Kandle kinnistut läbivat juurdepääsuteed Loo ja Saare kinnistul asuvate majapidamiste juurde. Sellist hoonestuse asetust on järgnevalt detailplaneeringu menetluses ka arvestatud. Vastupidist seisukohta on Muinsuskaitseamet väljendanud ainult 18.09.2012 koosoleku protokollis nr 235, millest nähtuvalt tegi seda seoses valla poolt menetletava teemaplaneeringuga. Ka Rebala muinsuskaitseala uus põhimäärus leevendab oluliselt piiranguid ehitiste püstitamiseks muinsuskaitsealal. 7) Nii Maa-ameti 26.03.2013 kirjas nr 10.1-4/3350 kui ka Maa-ameti poolt enne detailplaneeringu algatamist 13.12.2011 kirjas nr 6.2-3/13227 esitatud seisukohas nähakse hoonete paiknemise põhjapoolse piirina mitte Looküla teed, vaid juurdepääsuteed Saare ja Loo kinnistutele. Samuti on 26.03.2013 kirjas ära toodud Maa-ameti nõustumine hoonestusala nihutamisega Looküla teest lõunas asuval elamukrundil seoses keskpinge õhuliini kaitsevööndi ja hajaasustuse mulje säilitamisega. 8) Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 19859 on menetlustoiming. Kooskõlastamisest keeldumise aluseks saab vastavalt planeerimisseadusele olla ainult vastuolu seaduse, seaduse alusel kehtestatud õigusakti või planeeringuga (PlanS v.r § 17 lg 4). Üldplaneering, Rebala muinsuskaitseala põhimäärus ega muu õigusakt ei välistanud vaidlusalusele kinnistule uute hoonete püstitamist. Asjaolu, et Muinsuskaitseamet oli menetluses varasemalt väljendanud ka lõplikus kooskõlastuses toodust erinevat seisukohta, ei muuda viimast ja lõplikku kooskõlastust

7(17)

3-15-513 õigusvastaseks. Kohalikul omavalitsusel oleks alus selle kahtluse alla seadmiseks üksnes juhul, kui esineks ilmselge viga või eksimus selle andmisel. 9) Ekspertiisi järeldused ei näe Loo küla suhtes ette täielikku ja tingimusteta ehituskeeldu, vaid leiavad, et see ei ole soovitav. Rebala muinsuskaitseala põhimääruse § 3 p 1 nägi ette, et ajalooliselt väljakujunenud kruntide (kinnistute) piiride muutmiseks ning kruntimiseks, ehitiste püstitamiseks, neile peale- ja juurdeehitamiseks, ehitiste lammutamiseks ja krundi maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks on vajalik igakordne Muinsuskaitseameti ja Jõelähtme Vallavalitsuse luba. Sellest ei saa teha järeldust, et ettenähtud loa väljastamise näol on tegemist planeerimismenetluses antava kooskõlastusega. Nähtuvalt muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 24 lg-s 1 toodust ja § 24 lg 5 ja § 25 lg 8 alusel kehtestatud kultuuriministri 23.08.2011 määruse nr 16 „Kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal tööde ja tegevuste lubade väljaandmise kord ja lubade vormid“ § 1 lg-st 1 ja § 4 lg-st 1 ei ole Rebala muinsuskaitseala põhimääruse § 3 p-s 1 mainitud lubade puhul silmas peetud planeerimismenetluses nõutavaid kooskõlastusi. Seetõttu on ekslik kaebajate väide, et Muinsuskaitseameti kooskõlastuse nr 19859 puhul on tegemist haldusaktiga. Kohus kontrollib eelkõige lõpliku planeerimisotsuse õiguspärasust ja ainult juhul, kui kooskõlastus saab mõjutada oluliselt ja lõplikult selle sisu või kaebajate subjektiivseid õigusi, on kohtupraktikas peetud võimalikuks selle eraldiseisvat vaidlustamist. Kaebajad ei ole suutnud veenvalt näidata, milline on nende subjektiivne õigus, mida kooskõlastus rikub. Seega ei ole kaebajatel selles osas kaebeõigust. 10) Õigus enesemääratlusele ei sisalda õigust keelata teistel isikutel oma omandi kasutamist vastavalt seadustele. Põhiseaduses ei ole sätestatud kaebajate väidetavat õigust elada ja tegutseda kultuuriväärtuslikus elukeskkonnas ja ennast selle kaudu määratleda. Kaebajad eksivad PS § 19 sisustamisel. 11) PS §-s 14 sätestatud õigust heale haldusele ei ole rikutud. Kaebajad olid kaasatud planeerimismenetlusse algusest peale, neil oli võimalus esitada oma seisukohti ja vastuväiteid ning esitada oma arvamus. Haldusorgan on kogunud asja otsustamiseks piisavalt tõendeid. Haldusakt on põhjendatud ja kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostatud. Vald on analüüsinud ridaküla olemust ja hoonete paiknemist selles ning selgitanud, et muinsuskaitse korraldamine ning tagamine ei tähenda absoluutset keeldu uute ehitiste püstitamiseks. Ka detailplaneeringu seletuskirjas on põhjalikult analüüsitud Loo küla ajaloolist arengut ja kujunemist; põhjendatud valitud lahendust ja selle sobivust antud keskkonda; selgitatud uute elanike lisaväärtust piirkonnale ning määratletud kavandatud kruntide ehitusõigus, kasutustingimused ja arhitektuurinõuded. Kaebajad on saanud kõikidele oma pöördumistele vastused. Asjaolu, et need vastused kaebajaid ei rahuldanud, ei tähenda, et vastustaja oleks käitunud õigusvastaselt. 12) Ebaõige on kaebajate väide, et detailplaneering annab kõigile teistele piirkonnas asuvatele maaomanikele koheselt võimaluse asuda arendama ja hoonestama oma kinnistuid. Iga võimaliku uue hoonestuse puhul tuleb eraldi kaaluda nende mõju olemasolevale miljööle. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10.EP, MP ja MTÜ Ajaveski paluvad apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.05.2016 otsus ja rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustajate kanda. 1) Haldusorganid on rikkunud avalikku huvi miljööväärtusliku ala ja kultuuripärandi säilimiseks. Rebala muinsuskaitseala põhimääruses sätestatud eesmärgid ning Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringus toodud tingimused Rebala muinsuskaitseala säilitamiseks peegeldavad vaieldamatult avalikku huvi. Kaebajate viidatud õigust heale haldusele on 8(17)

3-15-513 haldusorganid planeerimismenetluses rikkunud ja see on mõjutanud kogu menetlust, tuues lõppastmes kaasa õigusvastase haldusakti andmise. Kohus on ebaõigesti hinnanud kaebajate õigust vabale enesemääratlemisele. Jõelähtme Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 138 õigusvastasus 2) Detailplaneering ei järgi Rebala muinsuskaitsealal külade, talude, kruntide ja kõlvikute ajaloolisi piire ega säilita ajaloolise ridaküla ilmet. Külateest põhja pool ei ole ajaloolist talukohta kunagi olnud. Külateest lõuna pool asus ajalooline talukoht olemasolevas hooneketis, teiste taludega ridamisi tee ääres. Detailplaneeringuga on seda nihutatud talude joonest kaugemale. 3) Senise haldustava aluseks on olnud uurimustöö „Muinsuskaitse eritingimused Rebala muinsuskaitsealal teemaplaneeringu koostamiseks“. Olukorras, kus teemaplaneering oli jätkuvalt menetluses ja selle järgimine oli olnud seniajani haldustava, pidanuks haldustava eiramine olema põhjendatud. 4) Detailplaneeringu põhilahendust muudeti oluliselt 2014. aastal pärast planeeringu kooskõlastamist ja avalikustamist. See on vastuolus 2013. aastal koostatud planeeringule antud kooskõlastustega. 5) Maavanema analüüs planeeringute vastavuse osas piirdus vaid nentimisega, et detailplaneeringu seletuskirja p 3.1 kohaselt ei sisalda detailplaneering üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kuna maavanem ei ole kaalutlusotsust teinud, on täitmata PlanS v.r § 23 lg 2 p 1 esimene eeldus ja planeeringu õiguspäraseks kehtestamiseks oleks olnud vaja maavanema heakskiitu. 6) Detailplaneeringu kehtestamisel on mindud vastuollu Maa-ameti kooskõlastuses toodud tingimustega. Detailplaneering ei vasta Muinsuskaitseameti seisukohale, et ridakülas paiknevad hooned külatee servas. Muinsuskaitseamet andis kooskõlastuse nr 19859 vastuolus protokollis nr 235 seatud tingimustega, eirates Muinsuskaitseameti senist haldustava ning samas menetluses varem esitatud seisukohti. Juba ainuüksi kooskõlastuse enda pinnalt pidanuks vallal tekkima kahtlus, et selle andmisel on tehtud ilmselge viga. 7) Hea halduse tava järgimine, sh kaasamine, ei saa piirduda ainuüksi võimalusega ettepanekuid ja vastuväiteid esitada ning kirju edastada. Kaasamine peab tagama, et ettepanekuid ja vastuväiteid ka reaalselt kaalutaks. Kaebajad edastasid 09.12.2013 oma seisukohad vallale, kes edastas need Muinsuskaitseametile, kes omakorda tagastas need vallale. Vastust ei saanud kaebajad kummaltki haldusorganilt. Hea halduse põhimõttele ei vasta see, kui vastused esitatakse detailplaneeringu kehtestamise otsuses. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebajate väited, et detailplaneeringu seletuskirjas on vead. 8) Puudus haldusorganite sisuline koostöö planeeringu menetlemisel. Üksnes kirjavahetuse toimumisest koostöö ei nähtu. Isegi pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist oli vald seisukohal, et tal puudub pädevus teha muinsuskaitselistes küsimustes otsuseid, mistõttu on ilmne, et vald ei teinud kaalutlusotsust detailplaneeringu lahenduse osas. Muinsuskaitseameti 11.03.2013 kooskõlastuse õigusvastasus

9(17)

3-15-513 9) Ebaõige on kohtu seisukoht, et Muinsuskaitseamet ei ole kuni kooskõlastuse nr 19859 andmiseni olnud seisukohal, et Looküla teest põhja poole hoonestust ette näha ei või. Protokollis nr 216 tehtud sõnastuslikku viga parandati protokolliga nr 235. Muinsuskaitseamet on seda kaebajatele tunnistanud ega ole sellele väitele kohtumenetluses vastu vaielnud. Samuti on ebaõige kohtu seisukoht, et Muinsuskaitseamet muutis protokolli nr 235 vallaga peetud tiheda koostöö tõttu, lähtudes uuest menetletavast teemaplaneeringust. Protokolli nr 235 koostamise ajal ei olnud menetluses ühtegi uut teemaplaneeringut. Teemaplaneering ja kaitsetsoonid, millele protokollis nr 235 on viidatud, olid menetluses ja haldustavana rakendamisel juba aastaid enne kõnealuse detailplaneeringu menetluse algust. 10) Kui väita, et Muinsuskaitseamet saanuks keelduda kooskõlastuse andmisest vaid PlanS v.r 17 lg-s 4 viidatud juhtudel, ei saaks Muinsuskaitseamet järgida Rebala muinsuskaitseala põhimääruse § 3 p-st 1 tulenevat Muinsuskaitseameti igakordse loa nõuet, mille andmisel peab haldusorgan langetama sisulise ja kaalutletud otsuse. Kui kohtu hinnangul tulnuks Muinsuskaitseametil väljastada lisaks kooskõlastusele ka luba, kuid Muinsuskaitseamet seda ei teinud, ei ole Muinsuskaitseameti tegevus õiguspärane. PlanS v.r § 17 ei kõrvalda Muinsuskaitseameti kohustust lähtuda oma tegevuses Rebala muinsuskaitseala põhimääruses sätestatud erinormidest. Jõelähtme vald edastas Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks detailplaneeringu, mis oli protokolliga nr 235 vastuolus. 11) Halduskohtu otsusest ei selgu, mille pinnalt saab väita, et säilib loopealne avatus ja endine külatüüp, kui ajaloolist ridaküla ääristavale ja ümbritsevale loopealsele rajatakse uus talukoht. Sisulisi kaalutlusi, mille alusel projekti lõpparuanne kõrvale jäeti, ei nähtu. Kuna kooskõlastus on vastuolus Muinsuskaitseameti poolt viidatud teemaplaneeringu lõppjäreldusega ning H. Pärt ja G. Troska Loo küla ridaküla tüübi osas midagi ei selgita, ei põhista viidatud allikad Muinsuskaitseameti kooskõlastust ega senise haldustava eiramist. Seda enam, et veel 2012. aastal on Muinsuskaitseamet ise keeldunud Loo küla kinnistule kahe elamu rajamisest, kuna on vajalik säilitada ajaloolist struktuuri ning uute talukomplekside kavandamine muudaks seda. 12) Kohtupraktikas on peetud võimalikuks kooskõlastuse eraldi vaidlustamist kohtumenetluses muu hulgas juhul, kui kooskõlastus saab mõjutada oluliselt ja lõplikult planeerimisotsuse sisu. Olukorras, kus kohus on möönnud, et antud juhul ei pidanud kohalik omavalitsus otsuse langetamisel kooskõlastust kahtluse alla seadma ja võis sellele ilma igasuguse hinnangu andmiseta tugineda, on ilmne, et kooskõlastus mõjutas oluliselt ja lõplikult planeerimisotsuse sisu. Kuna vald ei ole hinnanud kooskõlastuse õiguspärasust ega langetanud vastavas osas iseseisvat otsust, peab olema tagatud, et kooskõlastuse õiguspärasust oleks võimalik hinnata kohtumenetluses. 13) Detailplaneeringu menetluses ei ole tõendatud, et Muinsuskaitseamet oleks teinud eritingimuste osas õiguspärase ja põhjendatud kaalutlusotsuse. Erandi tegemine PlanS v.r § 9 lg-st 91 on Muinsuskaitseameti diskretsioon. Jõelähtme Vallavalitsuse 02.05.2013 korralduse nr 264 õigusvastasus 14) Ka detailplaneeringu menetluse jätkudes peab olema tagatud õiguspärane menetlus ning kaebajate subjektiivsete huvide ja avalike huvide arvestamine. Kuna detailplaneeringu menetlus ei ole toimunud õiguspäraselt, on vajalik, et kohus tühistaks detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse või alternatiivselt tuvastaks selle õigusvastasuse.

11.Jõelähtme vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebajate kanda. 10(17)

3-15-513 1) Enne detailplaneeringu kehtestamist lõpetatud ja kehtestamata jäänud teemaplaneeringu seisukohtadega arvestamine detailplaneeringu kehtestamisel ei saa olla kohustuslik vaatamata asjaolule, et detailplaneeringu algatamisel ja menetluse jooksul on töös olnud teemaplaneeringu seisukohtasid arvestatud. Ei ole välistatud, et detailplaneeringu menetluse jooksul muutuvad õigustloovad aktid ja piirkonna arengut suunavad üldised alusdokumendid. 2) Vaidlustatud kooskõlastuse andis pädev organ, kes omab spetsiifilist erialast kompetentsi. 3) Kaebajad olid planeerimismenetlusse kaasatud algusest peale ja neil oli võimalik esitada oma ettepanekuid ja seisukohti ning osaleda avalikel aruteludel. Asjaolu, et kõik kaebajate ettepanekud ja seisukohad ei leidnud toetust, ei anna alust väita, et kaebajad ei olnud menetlusse kaasatud. Kaebajate seisukohtadega mittearvestamist on põhjendatud. Seega ei ole rikutud hea halduse tava. 4) Kaebajate tõlgendus PS § 19 kohta ei ole põhiseaduse mõttega kooskõlas.

12.Muinsuskaitseamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 1) Kooskõlastus on haldusakti andmisele suunatud menetlustoiming ja peab vastama haldusmenetluse põhimõtetele. Menetlustoimingu põhjendused peavad olema piisavad, kuid analoogselt haldusaktiga ei ole toimingu põhjendamine nõutav taotluse rahuldamise korral. 2) Kehtiv üldplaneering, Rebala muinsuskaitseala põhimäärus ega teised õigusaktid ei välista Kandle kinnistule uute hoonete püstitamist. Kuigi Muinsuskaitseamet oli menetluses varasemalt väljendanud lõplikust kooskõlastusest erinevat seisukohta, ei muuda see lõplikku kooskõlastust õigusvastaseks. Rebala muinsuskaitseala põhimääruse § 3 lg 1 kohaselt on kruntide piiride muutmiseks ja ehitise püstitamiseks vajalik Jõelähtme Vallavalitsuse ja Muinsuskaitseameti luba. Rebala muinsuskaitseala põhimääruse nõudel puudub viide kohustuslikule loavormile. Kultuuriministri 04.07.2011 määruse nr 13 § 5 lg 5 kohaselt ei ole Muinsuskaitseameti nõusolekul muinsuskaitse eritingimuste koostamine kohustuslik juhul, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kuid planeeritav ala jääb väljapoole linna või alevit. 3) Rebala muinsuskaitseala põhimäärusest ei tulene keeldu kruntide piiride muutmiseks ja kohustust säilitada külad muutumatuna. Asjaolust, et detailplaneeringuga on lubatav kummalegi kinnisasjale püstitada elamu, ei järeldu, et see on vastuolus Rebala muinsuskaitselala eesmärkidega. Loo küla on ajalooliselt väljakujunenud struktuurilt ridaküla. Ridakülad on ühepoolse hoonestusega, aga on ka selliseid, kus hooned asuvad nii ühel kui teisel pool külateed. Muinsuskaitseamet on kooskõlastuse andmisel lähtunud Rebala muinsuskaitseala põhimääruse eesmärgist ning pidanud lubatavaks püstitada elamuid üksnes külasse ja kooskõlas selle struktuuriga. Põllumajandusmaastiku ja seda kujundavate elementide kaitse ei tähenda elamute ehitamise täielikku keelustamist kaitsealusel maastikul. 4) Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 29.11.2011 protokollis nr 216 esitatud seisukohas on Muinsuskaitseamet juba sel ajal pidanud lubatavaks kruntide kavandamist Loo küla teest põhja ja lõuna poole ning palunud juurdepääsuteest põhja poole hoonestust mitte kavandada. Detailplaneeringule lisatud asendiskeemi kaardist nähtuvalt on juurdepääsuteena silmas peetud Kandle kinnistut põhja pool Looküla teed läbivat juurdepääsuteed Loo ja Saare kinnistul asuvate majapidamiste juurde. Sellist hoonestuse asetust on detailplaneeringu menetluses ka arvestatud. Komisjoni 18.09.2012 koosoleku protokollis nr 235 avaldatud seisukoht anti üksnes planeeringu eskiislahendusele ja kitsendus nähti ette valla poolt sellel ajal menetletava Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringu tõttu.

11(17)

3-15-513 5) Kuigi teemaplaneeringus väljendatud seisukohti arvestati planeeringu algatamisel, ei tähenda see, et haldusorgan pidi neid ja muid teemaplaneeringu menetluses väljendatud seisukohti arvestama planeeringu kehtestamisel. Teemaplaneeringu menetlus oli detailplaneeringu kehtestamise ajaks lõppenud. Ka Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringule koostatud muinsuskaitse eritingimused ei ole siduvad. 6) Õigus enesemääratlusele ei sisalda õigust keelata teistel isikutel oma omandi kasutamist vastavalt seadustele. Kaebajad eksivad PS §-s 19 toodud õiguse sisustamisel ega ole suutnud veenvalt näidata, milline on nende subjektiivne õigus, mida Muinsuskaitseameti kooskõlastus rikub.

13.LG jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.
14.OÜ Relsiit Metsad (detailplaneeringu alusel moodustatud ühe kinnistu omanik) apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15.Kaebajad on vaidlustanud Muinsuskaitseameti 11.03.2013 kooskõlastuse nr 19859, Jõelähtme Vallavalitsuse 02.05.2013 korralduse nr 264 (detailplaneeringu vastuvõtmise otsus) ning Jõelähtme Vallavalitsuse 18.12.2014 otsuse nr 138 (detailplaneeringu kehtestamise otsus). Halduskohus on jätnud kaebuse läbi vaatamata osas, mis puudutab Muinsuskaitseameti 11.03.2013 kooskõlastuse nr 19859 vaidlustamist (resolutsiooni p 1) ning jätnud Jõelähtme Vallavalitsuse 18.12.2014 otsuse nr 138 vaidlustamist puudutavas osas kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Jõelähtme Vallavalitsuse 02.05.2013 korraldusega nr 264 seonduvat on halduskohus käsitlenud üksnes otsuse kirjeldavas osas (p 19.7).
16.Muinsuskaitseameti 11.03.2013 kooskõlastuse nr 19859 näol on tegemist menetlustoiminguga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2010 otsuse nr 3-3-1-1-10 p 11). Muinsuskaitseameti kooskõlastuse eraldiseisev vaidlustamine ei olnud vajalik. Halduskohus on iseenesest õigesti selgitanud, et menetlustoimingute eraldiseisev vaidlustamine on lubatud vaid erandjuhtudel. See seisukoht käsitleb aga olukordi, kus menetlustoiming vaidlustatakse enne lõppakti andmist. Praegusel juhul on kaebajad lisaks vaidlustanud detailplaneeringu kehtestamise otsuse. Kohus saab detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel anda hinnangu ka detailplaneeringu menetluse käigus antavale kooskõlastusele. Kuna Muinsuskaitseameti kooskõlastuse andmine oli kohustuslik, oleks selle õigusvastasuse korral õigusvastane ka detailplaneeringu kehtestamise otsus.
17.Ringkonnakohus on 31.05.2017 määruses asjas nr 3-16-2721 (p 8) selgitanud, et PlanS v.r § 18 lg-s 1 sätestatud planeeringu vastuvõtmise otsuse õiguslik tähendus on mõneti ebaselge, sest kuigi tegemist ei ole planeeringumenetlust lõpetava otsusega, vaid üksnes planeeringu järgmisse menetlusetappi suunamisega, mis sarnaneb paljuski menetlustoiminguga, on planeeringu vastuvõtmise otsusele kohtupraktikas siiski omistatud tuvastava eelhaldusakti (haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2) iseloom (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2015 määruse nr 3-3-1-71-15 p 16; 18.02.2002 otsuse nr 3-3-1-8-02 p 9; 16.12.2008 otsuse nr 3-3-156-08 p 25). Seega ei oleks põhimõtteliselt alust välistada detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamist tühistamiskaebusega. Siiski on kohtupraktikas käsitletud detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamise võimalusi sarnaselt menetlustoimingute vaidlustamisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2015 määruse nr 3-3-1-71-15 p 14; 18.02.2002 otsuse nr 3-3-1-8-02 p 10). Seega ei olnud kaebajatel vajadust eraldiseisvalt vaidlustada ka

12(17)

3-15-513 detailplaneeringu vastuvõtmise otsust. Ka nimetatud otsuse õiguspärasusele saab kohus anda hinnangu detailplaneeringu kehtestamise otsusele hinnangu andmisel.

18.Halduskohus on siiski jõudnud õigele järeldusele kaebuse läbi vaatamata jätmise osas, mis puudutab Muinsuskaitseameti 11.03.2013 kooskõlastuse nr 19859 vaidlustamist. Samuti on kohus sisuliselt hinnanud kaebajate väiteid seonduvalt kooskõlastuse vaidlustamisega. Halduskohus ei ole küll kohtuotsuse resolutsioonis lahendanud detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse tühistamise ja alternatiivselt õigusvastaseks tunnistamise nõudeid, kuid on selgitanud kohtuotsuse põhjendavas osas õigesti, et need nõuded ei kuulu rahuldamisele. Halduskohus on lõppastmes jõudnud õigele järeldusele ka kaebuse rahuldamata jätmise osas. Seonduvalt apellatsioonkaebuses esitatud väidetega selgitab ringkonnakohus järgmist.
19.Kaebajad leiavad, et kuni 11.03.2013 kooskõlastuse nr 19859 andmiseni oli Muinsuskaitseamet seisukohal, et Looküla teest põhja poole hoonestust ette näha ei või. Muinsuskaitseamet on jätnud põhjendamata, miks on seisukohta muudetud ja antud kooskõlastus hoonete rajamiseks ka põhjapoolsele krundile. Esineb vastuolu senise haldustavaga ning arvesse ei ole võetud 2004. aastal Rebala muinsuskaitseala kohta koostatud uurimustööd. Samuti on Muinsuskaitseamet varem korduvalt asunud seisukohale, et ajaloolist hoonestusstruktuuri tuleb säilitada ja uusi talukomplekse ei saa alale kavandada.
20.Riigikohtu halduskolleegium on 20.03.2014 otsuse nr 3-3-1-87-13 p-s 12 selgitanud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2). Sama otsuse p-s 13 on halduskolleegium märkinud lisaks, et ühe asjakohase kriteeriumina tuleb ruumilisel planeerimisel võtta arvesse piirkonnas juba väljakujunenud olustikku (PlanS § 1 lgd 2 ja 3). Olustikuga tuleb arvestada nii täpsemate alusdokumentide puudumise kui ka nende olemasolu korral. Üldine põhimõte on, et kavandatav objekt peab ümbrusesse sobima. Riigikohtu halduskolleegium on 17.05.2005 otsuse nr 3-3-1-16-05 p-s 18 selgitanud, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhistustesse kuuluvate asjaolude ja motiivide ring sõltub konkreetse juhtumi eripärast ega ole õiguslikult ette määratud. Seetõttu ei ole haldusorgan alati kohustatud esitama põhjendusi, miks ta otsustab mõne küsimuse teisiti, kui seda nägi ette varasem otsus. Varasemast erineva otsuse tegemise motiivid peavad olema esitatud juhul, kui isikutel on eelnevast aktist tulenev usaldus või põhjendatud ootus, et varasem akt jääb kehtima.
21.Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 29.11.2011 koosoleku protokolli nr 216 pst 37 nähtub, et lubatud on hoonete rajamist Looküla teest põhja ja lõuna poole, kuid mitte juurdepääsuteest põhja poole. Komisjon ei pidanud vajalikuks muinsuskaitseliste eritingimuste koostamist (tl 23p, kd I). Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 18.09.2012 koosoleku protokolli nr 235 p-s 2 on peetud vajalikuks, lähtudes Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringust Looküla teest põhja poole uut hoonestust mitte kavandada (tl 28, kd I). Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 05.02.2013 koosoleku protokolli nr 244 p 5 kohaselt volitati LR kooskõlastama detailplaneeringut (tl 14–14p, kd II). Ringkonnakohus möönab, et erinevate seisukohtade esitamine Muinsuskaitseameti poolt võis olla menetluse kestel kaebajatele eksitav ning haldusorgan peaks võimaluse korral esitama ühe 13(17)

3-15-513 haldusmenetluse raames järjepidevaid seisukohti. Protokollis nr 235 väljendatud seisukoht oli tingitud Jõelähtme valla menetluses olnud Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringust. Nii sellele eelneval kui ka järgneval komisjoni koosolekul on Muinsuskaitseamet pidanud lubatavaks hoonestuse rajamist mõlemale poole Looküla teed. Seejuures on Muinsuskaitseamet olnud juba menetluse alguses seisukohal, et uusi elamuid võib rajada nii lõuna kui ka põhja poole. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebajatel tekkida õiguspärast ootust, et detailplaneeringuga lubatakse üksnes ühe hoone ehitamine. Halduskohus on õigesti viidanud ka Rebala muinsuskaitseala 11.02.2016 põhimäärusele, milles on muinsuskaitseala kehtivaid nõudeid ja kitsendusi leevendatud. Seega on Muinsuskaitseameti seisukohtade muutusest pigem näha muudatust kaitseala üldiste piirangute leevendamise suunas. Asjakohatu on kaebajate viide Muinsuskaitseameti 16.05.2012 seisukohale. Selle hinnangu andis Muinsuskaitseamet teise detailplaneeringu menetluse raames, mistõttu ei ole selle võrdlemine praeguse detailplaneeringu menetlusega põhjendatud.

22.Muinsuskaitseameti poolt 2004. aastal tellitud projekti lõpparuanne on üks tõenditest, mida oli haldusorganil võimalik otsuse tegemisel arvesse võtta. Jõelähtme vald ega Muinsuskaitseamet ei olnud kohustatud lähtuma üksnes varem koostatud aruandest, seda enam, et see koostati seonduvalt teemaplaneeringu võimaliku kehtestamisega, mille menetlus lõppes enne detailplaneeringu kehtestamise otsuse koostamist. Kui Muinsuskaitseameti arvamus, mis anti praeguses asjas vaidluse all olevas detailplaneeringu menetluses, on õigusaktidega kooskõlas, ei ole üksnes Muinsuskaitseameti võimalik eelnev seisukoha muutus aluseks, et pidada antud kooskõlastust ja detailplaneeringu kehtestamise otsust õigusvastaseks.
23.Muudetud detailplaneeringu seletuskirjas on selgitatud, et ridaküla tüüp ei ole enam jälgitav – uued hooned on rajatud vahetult külatee lähedusse selle põhjaosas, kus hoonestus varem puudus. Samuti on selgitatud, et krunt pos 4 jätkab ridaküla väljakujunenud ehitustraditsiooni (tl 54, kd I). Muinsuskaitseamet on selgitanud 25.03.2014 kirjas, et ühepoolne ridaküla ei ole enam jälgitav, sest hoonestus on ka külatee põhjapoolses osas ning ajaloolist hoonestusstruktuuri on vajalik säilitada (tl 45p, kd I). Ringkonnakohtule ei nähtu, et praegusel kujul kehtestatav detailplaneeringu lahendus muudaks Loo küla olemasolevat hoonestusstruktuuri selliselt, et ei säiliks ajalooline ridaküla ilme. Algse detailplaneeringu seletuskirjale lisatud joonisest nähtub, et Loo külas asetsevad elamud nii põhja kui ka lõuna pool Looküla teed (KMK Stuudio OÜ ,,Loo küla Kandle kinnistu ja lähiala detailplaneering“ lk 7). Seejuures ei paikne kõik hooned vahetult Looküla tee ääres, vaid ka kaugemal, sh Veski kinnistul paiknevad eluhooned. Ka ajaloolistelt kaartidelt ei nähtu, et Loo külas oleksid hooned paiknenud üksnes ühel pool teed (tl 91–95, kd II). Detailplaneeringu muudetud põhijooniselt nähtub, et Kandle kinnistule planeeritavad hooned paiknevad vahetult Looküla tee ääres, s.o vastavalt 10 m ja 18,9 m kaugusel Looküla teest. Ringkonnakohtu hinnangul säilib sellisel kujul Loo külale iseloomulik ridaküla ilme ning ka olemasolev hoonestusstruktuur, mis soosib uute elamute ehitamist vahetult Looküla tee äärde. Ühestki õigusaktist, kõrgema astme planeeringust ega uurimustööst ei tulene, et uute hoonete rajamine oleks lubatav üksnes ajalooliselt olemas olnud talukohtade asemele. Hoonestusstruktuuri säilitamise vajadust on ka detailplaneeringu kooskõlastamisel ja kehtestamisel arvesse võetud. Sellele viitab näiteks asjaolu, et algse detailplaneeringu kohaselt sooviti rajada kolme elamut ning nendest ühte Saare ja Rehe kinnistu sissesõiduteest põhja poole. Sellisele lahendusele Muinsuskaitseamet kooskõlastust ei andnud.
24.Detailplaneeringu algses seletuskirjas on selgitatud, et detailplaneering arvestab avatud maastikuvaadete säilitamisega. Looküla tee poolt ei takista Kandle detailplaneeringu järgi 14(17)

3-15-513 kavandatav hoonestus vaadet Nurme talu rehielamule ning Narva maantee poolt vaadatuna ei ole võimalik Nurme talu rehielamut inimsilmaga eristada ka praegusel hetkel. Samuti ei mõjuta uue hoonestuse rajamine avatud vaadet tervele külale Narva maanteelt (KMK Stuudio OÜ ,,Loo küla Kandle kinnistu ja lähiala detailplaneering“ lk 8). Kuigi muudetud põhijoonisega detailplaneeringu seletuskirjas ei ole seda teemat käsitletud, ei muuda see detailplaneeringu kehtestamise otsust õigusvastaseks. Uue põhijoonisega on rajatavat elamut nihutatud ca 3 m kaugemale Looküla teest Kandle kinnistu lõunapiiri suunas. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et hoonete nihutamine Looküla teest kaugemale takistaks vaadet Nurme talu rehielamule. Põhjapoolse elamu osas ei ole detailplaneeringu joonist muudetud. Samuti ei ole muudetud hoonete suurimat ehitusalust pinda. Seda seisukohta ei väära ka kaebajate poolt viidatud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised I ,,Maa arhitektuur ja maastik“, Tallinn 2008. Tegemist on üksnes ühe koostatud uurimusega, mitte siduva dokumendiga.

25.Kaebajad leiavad, et Muinsuskaitseameti kooskõlastus on põhjendamata. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et nimetatud kooskõlastus on menetlustoiming. Ringkonnakohus möönab, et komisjoni istungi protokolli nr 244 p-s 5, mille alusel andis Muinsuskaitseamet hiljem kooskõlastuse, on üksnes selgitatud, et komisjon tutvus eelprojekti ja Jõelähtme valla selgitustega ning volitas vaneminspektor LR detailplaneeringut kooskõlastama. Riigikohtu halduskolleegium on 31.01.2017 otsuse nr 3-3-1-69-16 p-des 45–46 selgitanud ehitusprojektile antava Päästeameti kooskõlastusega seonduvalt, et väljakujunenud praktika järgi on ehitusprojektile antavad asutustevahelised kooskõlastused mitte iseseisvad haldusaktid, vaid menetlustoimingud haldusakti andmise menetluses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2001 määruse nr 3-3-1-67-01 p 4; 24.04.2014 otsuse nr 3-3-1-15-14 p 14). Sellest tulenevalt ei kohaldu Päästeameti kooskõlastuse kui menetlustoimingu motiveerimisele HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamisnõuded (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2009 otsuse nr 3-3-1-62-08 p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on need seisukohad kohaldatavad ka detailplaneeringu menetluses. Seega ei pidanud Muinsuskaitseamet kooskõlastuse andmisel seda täiendavalt põhjendama.
26.Kaebajate hinnangul puudub õiguspärane ja põhjendatud kaalutlusotsus muinsuskaitseliste eritingimuste määramise osas. Kultuuriministri 04.07.2011 määruse nr 13 ,,Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kord“ § 1 lg 3 kohaselt koostatakse detailplaneeringu eritingimused, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Sama määruse § 5 p 5 sätestab, et Muinsuskaitseameti nõusolekul ei ole muinsuskaitse eritingimuste koostamine ja nendega arvestamine kohustuslik, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd, kuid planeeritav maaala asub väljaspool linna ja alevit. Seega ei pidanud Muinsuskaitseamet seadma detailplaneeringule eritingimusi. Ka Rebala muinsuskaitseala põhimäärus ei näe kohustuslikuna ette eritingimuste seadmist. Piirangute kehtestamata jätmist ei pea haldusorgan täiendavalt põhjendama.
27.Halduskohtu viide PlanS v.r § 17 lg-le 4 ei ole asjakohatu. PlanS v.r § 17 lg 4 sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et kooskõlastuse andmine ei võimaldanud Muinsuskaitseametil arvestada Rebala muinsuskaitseala põhimäärusega. Ka juhul, kui koostatav detailplaneering oleks vastuolus Rebala muinsuskaitseala põhimääruses sätestatud tingimuste ja eesmärkidega, oleks Muinsuskaitseamet saanud keelduda kooskõlastuse andmisest. Asjaolu, et Muinsuskaitseamet andis detailplaneeringule kooskõlastuse, tähendab, et Muinsuskaitseamet hindas

15(17)

3-15-513 detailplaneeringu vastavust mh ka Rebala muinsuskaitseala põhimäärusele ning leidis, et vastuolu põhimäärusega puudub.

28.Kaebajate hinnangul on hilisemad detailplaneeringu lahenduses tehtud muudatused olulised, mistõttu tuli detailplaneering uuesti avalikustada ning kooskõlastada. Detailplaneering on Maa-ameti 26.03.2013 kooskõlastusega vastuolus. Samuti ei vasta detailplaneering Muinsuskaitseameti seisukohale, et ridakülas paiknevad hooned külatee servas. Maa-amet on 13.12.2011 esitanud seisukoha nr 6.2-3/13227, milles leidis, et täiendavaid elamukrunte on võimalik planeerida külateest põhja poole ning Saare ja Loo kinnistute juurdepääsuteest lõuna poole jäävale alale ning külateest lõuna pool vahetult külgnevana olemasoleva Nurme taluga, külateest samale kaugusele, kui on olemasolevad Nurme ja Tuulemäe kinnistute hooned (tl 63p–64, kd I). Maa-amet on 26.03.2013 kirjaga nr 10.1-4/3350 andnud detailplaneeringule kooskõlastuse (tl 64p–65, kd I). Detailplaneeringu põhijoonise muudatused ei lähe nende seisukohtadega vastuollu. Detailplaneeringu lahenduse muutmise tingis puurkaevu asukoha täpsustamine Kandle kinnistul (tl 129, kd I). Seetõttu tuli muuta ka lõuna pool paiknevate elamute asendit. Planeeringulahenduses tehtud muudatused ei ole sellised, mille tõttu oleks tulnud korraldada uus avalik väljapanek või kooskõlastada detailplaneering uuesti asjaomaste haldusorganitega. Maa-amet on pidanud oluliseks, et säiliks ridaküla ilme, mistõttu oli vajalik rajada planeeritud hooned võimalikult Looküla tee äärde. Uue detailplaneeringu joonisega on planeeritavat hoonet nihutatud ca 3 m võrra Looküla teest eemale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole uus vahemaa selline, mis toob ilmtingimata kaasa ridakülale iseloomuliku ilme kadumise. Looküla teest põhja poole jääva krundi osas ei ole detailplaneeringu põhijoonist muudetud. Ranged kriteeriumid, kui kaugel hooned teest peaksid paiknema, puuduvad. Pole alust asuda seisukohale, et rajatavad elamud seda ilmet rikuksid.
29.PlanS v.r § 23 lg 2 p 1 kohaselt ei teostata detailplaneeringu üle selles paragrahvis sätestatud järelevalvet, kui detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud. Harju Maavalitsus ei ole selle sätte vastu eksinud. Detailplaneering ei sisaldanud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Samuti ei esitatud detailplaneeringu avalikul väljapanekul sellele täiendavad vastuväiteid. Asjaolu, et kaebajad olid varasema menetluse kestel juhtinud valla tähelepanu detailplaneeringu võimalikule vastuolule üldplaneeringuga, ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Kaebajatel oli võimalus sellele asjaolule juhtida tähelepanu avaliku väljapaneku käigus.
30.Jõelähtme Vallavalitsus ja Muinsuskaitseamet on teinud koostööd PlanS v.r § 16 mõttes. Selles osas nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et üksnes kirjavahetuse pinnalt ei saa teha järeldust koostöö puudumise kohta. Jõelähtme Vallavalitsus on koheselt pärast detailplaneeringu algatamise taotlust esitanud selle Muinsuskaitseametile seisukoha saamiseks ning palunud muu hulgas vajadusel esitada täiendavaid ettepanekuid (tl 22, kd I). Kaebajate 06.12.2013 küsimused on vallavalitsus saatnud vastamiseks Muinsuskaitseametile, kes on oma seisukohad esitanud (tl 45p-46p, kd I). Kuna Muinsuskaitseamet vastuväiteid ei esitanud, menetles vallavalitsus detailplaneeringut edasi.
31.Vallavalitsus on täiendavalt vastanud 06.12.2013 esitatud seisukohtadele ja nende täiendustele detailplaneeringu kehtestamise otsuses (tl 14–16, kd I). Samuti on detailplaneeringu kehtestamise otsuses selgitatud, et 11.11.2013 toimus Jõelähtme vallamajas nõupidamine, millest võtsid osa Veski kinnistu omanik ja Muinsuskaitseameti esindaja. Vastuväidetele ja taotlusele vastas vallavalitsus 18.11.2013 kirjaga. Muinsuskaitseamet on selgitanud oma seisukohti 25.03.2014 kirjas (tl 45p, kd I) ning 17.04.2014 seisukohas nr 1.17/880-1 (tl 46–46p, kd I). Detailplaneeringu menetlust ei muuda õigusvastaseks see, et 16(17)

3-15-513 kaebajate viimastele seisukohtadele vastati detailplaneeringu kehtestamise otsuses. Planeeringut kehtestav haldusorgan saabki lõpliku seisukoha kõigile ettepanekutele ja vastuväidetele esitada alles planeeringu kehtestamise üle otsustamisel.

32.Detailplaneeringu avaliku väljapanekuga seonduvat on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud 19.05.2011 otsuse nr 3-3-1-21-11 p-s 13 ja 12.05.2008 otsuse nr 3-3-1-16-08 p-s 14. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine Jõelähtme valla keskuses ei lähe nende seisukohtadega vastuollu. Avaliku väljapaneku korraldamine vallamajas ei olnud puudutatud isikutele üleliia koormav ning vallamajas oli neil piisav võimalus esitada küsimusi valla ametnikele ning tutvuda detailplaneeringu dokumentatsiooniga. Puudutatud isikud olid nõuetekohaselt planeeringumenetlusse kaasatud. Seda on vallavalitsus üksikasjalikult selgitanud ka detailplaneeringu kehtestamise otsuses. Samuti oli kõigil kaasatud isikutel, sh kaebajatel võimalik esitada planeeringumenetluse käigus oma vastuväiteid ja seisukohti. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses on vallavalitsus selgitanud planeerimismenetluse eelnevat käiku, sh planeeringulahenduse eelnevat kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga ning vastanud kaebajate seisukohtadele. Valla seisukohtade kujunemine on detailplaneeringu kehtestamise otsuses järgitav.
33.Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et detailplaneeringumenetluses ei ole rikutud hea halduse põhimõtteid, samuti on kõik puudutatud isikud kaasatud nõuetekohaselt detailplaneeringu menetlusse. PS §-s 19 sätestatud põhiõiguse piirangut teise eraisiku omandil olevale kinnistule ehitiste kavandamine ei kujuta. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega.
34.Kuna detailplaneeringu kehtestamise otsus on õiguspärane ning ei esine puudujääke haldusmenetluse läbiviimises, ei ole põhjust pidada õigusvastaseks ka detailplaneeringu vastuvõtmise otsust. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 23.05.2016 otsuse resolutsiooni tuleb muuta planeeringu vastuvõtmise otsuse tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ja jätta kaebus tervikuna osas, milles kohus ei jätnud seda läbi vaatamata, rahuldamata.
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad tema enda kanda. Jõelähtme vald, Muinsuskaitseamet ega kolmandad isikud ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad ka nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja