Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-2721 riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel. Paralleelselt maakonnaplaneeringu koostamisega on läbi viidud KSH, mille eesmärk on keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike tingimustega kaalutletult arvestamine maakonnaplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel. Pärnu maakonnas kujunes eelistatuks trassikoridori asukoht 1B + 2B + 3A + 4A + 4H + 4D + 4F + 5D + 6B (viimane kulgeb osaliselt Rapla maakonnas), mis võimaldab korraldada tulevikus raudteel lisaks kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia. Pärast maakonnaplaneeringu kehtestamist kantakse kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse Rail Balticu trassi koridor ning maa- ja veealade üldised kasutustingimused, samuti Rail Balticu ehitamisest tingitud kavandatav / ümberehitatav teedevõrk ning Rail Balticu elektriühendused Surju ja Sauga valdades. Maakonnaplaneeringus sätestatud maakasutustingimused kehtivad kuni Rail Balticu raudtee valmimiseni, hiljem kehtivad raudteel ja selle kaitsevööndis seadusest tulenevad kitsendused. Maakonnaplaneering on aluseks raudtee projekteerimisele. Eelprojektiga määratakse raudteemaa ulatus ja võõrandatava maa täpne vajadus. Raudtee ehitamiseks vajaliku maa võõrandamine toimub läbirääkimiste või möödapääsmatul vajadusel sundvõõrandamise ja sundvalduse seadmise kaudu.

3-16-2721 arvestamata jätmist. Seega ei pea ega saagi lõpliku planeeringulahenduse põhjendused olla ammendavalt esitatud juba planeeringu vastuvõtmise otsuses. Alusetud on ka kaebaja etteheited ärakuulamisõiguse rikkumisest. Kuna vaidlusaluse maakonnaplaneeringu menetlust on alustatud enne 01.07.2015, siis rakendatakse selle suhtes enne 01.07.2015 kehtinud nõudeid, mis ei näinud ette kinnistuomanike kaasamist maakonnaplaneeringu koostamisse enne planeeringu vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut (vt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 16 lg 1 p 3 ja § 291 lg 4). Seega on kaebaja pöördunud kohtusse ilmselgelt ennatlikult. Maakonnaplaneeringu vastuvõtmine ja selle menetlemise jätkamine ei riku kaebaja omandiõigust ega tema muid subjektiivseid õigusi. Kaebaja tõstatud sisulised küsimused tuleb lahendada edasise planeerimismenetluse käigus. Ilmselgelt perspektiivitu kaebuse tagastamisest tulenevalt on välistatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine. Esialgse õiguskaitse taotlus jääks rahuldamata ka kaebuse menetlusse võtmise korral, sest vaidlusalune korraldus ei piira mingil moel kaebaja õigusi ja pöördumatuks tagajärjeks ei ole vajadus vaidlustada hiljem võimalikku planeeringu kehtestamise otsust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-16-2721 vastuses nr 12-3/16/2842-2, et osa kaebaja viidatud puudustest tõepoolest esinevad (nt võrdlev prognoos võimalike sundvõõranditasude suuruse kohta erinevate trassialternatiivide puhul), kuigi ei pea kokkuvõttes kaebaja vastuväiteid põhjendatuks. Seega ei nõustu maavanem planeeringut muutma ega täiendama, vaid hetkel toimub üksnes tehtud valiku seadustamisega ja avalikkuse kaasamine on pelgalt näilik. Tegemist on ka õiguslikult keerulise küsimusega, mille puhul tuleb eelistada kaebuse sisulist läbivaatamist (vt Riigikohtu 22.06.2010 määrus nr 3-3-1-20-10). Praegusel juhul on halduskohus asunud tegema ennatlikke järeldusi, et planeeringumenetlus on toimunud vigadeta. Esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada ka olukorras, kus faktilised asjaolud ja kaebuse eduväljavaated ei pruugi olla lõpuni selged. Esialgset õiguskaitset kohaldamata jätkub maakonnaplaneeringu menetlus ja suure tõenäosusega see ka kehtestatakse, millega kaasneb kaebaja õiguste pöördumatu kahjustumine. Esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvestada, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa täiendava kohtuvaidluse. Õigusvastase planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamine ei oleks kaebaja jaoks ilmselgelt sama tulemuslik kui planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamine, sest pärast planeeringu kehtestamist tekiks vastustajal reaalne võimalus asuda planeeringut ellu viima (sh raudteed ehitama või kinnistuid sundvõõrandama). Seega ei ole kohtusse pöördumine olnud ennatlik. Halduskohus ei ole lisaks selgitanud välja muid puudutatud isikuid ega nende seisukohti kaebuse suhtes.

3-16-2721 kaebaja õigusi kuidagi kitsendatud, siis puudub tal HKMS § 44 lg 1 kohaselt kaebeõigus ja esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud (st kaebaja õigusi kahjustava tagajärje saabumine ei ole praeguses etapis võimalik).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-2721 planeering vastab maakonna ruumilise arengu eesmärkidele ja ta on kontrollinud, et planeering vastab ka seadustele ja muudele õigusaktidele (vt PlanS v.r § 18 lg 1). Planeeringu vastuvõtmine ei tähenda, et planeeringulahendus oleks lõplikult paigas ja selle muutmine (sh põhilahenduste osas) poleks enam võimalik (vt ka PlanS v.r § 21 lg 5). Järgneva avaliku väljapaneku käigus selgitataksegi välja muude asjast huvitatud isikute seisukohad, mida tuleb enne planeeringu kehtestamist täiendavalt arvesse võtta. Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme

Villem Lapimaa

Virgo Saarmets

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.