A. N.i kaebus Tallinna Vangla 10. märtsi 2017. a käskkirja nr 52/256 ja 29. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 5-15/17/103-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja − A. N. Vastustaja − Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin Martisen
Resolutsioon
1.Kuulutada menetlus haldusasjas nr 3-17-773 kinniseks A. N.i terviseandmeid puudutavas osas (tl-d 2, 8-8p, 25p, 26p, 28, 30-30p, 32-33, 35p, 37, 38-39, 56p, 59, 71p-72).
2.Jätta A. N.i kaebus läbi vaatamata.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 2-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustajale.
Tallinna Vangla tunnistas 10. märtsi 2017. a käskkirjaga nr 5-2/256 A. N.i süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja määras distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise seitsmeks ööpäevaks.
2.A. N. esitas vaide Tallinna Vangla 10. märtsi 2017. a käskkirja nr 5-2/256 peale, mille vangla jättis 29. märtsi 2017. a vaideotsusega nr 5-15/17/103-2 rahuldamata.
3.A. N. esitas 9. aprillil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 10. märtsi 2017. a käskkirja nr 5-2/256 ja 29. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 5-15/17/103-2 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas A. N. taotluse riigilõivust vabastamiseks.
4.Tartu Halduskohus vabastas 12. mai 2017. a määrusega A. N.i kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ning kohustas vastustajat esitama vastuse kaebusele ja kaebajat esitama seisukoha asja läbivaatamise vormi osas.
5.Kaebaja teatas 17. mail 2017 esitatud avalduses, et on nõus kirjaliku menetlusega.
6.Vastustaja esitas 23. mail 2017 vastuse kaebusele.
7.Tartu Halduskohus otsustas 26. mai 2017. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks, kohustas vastustajat esitama kohtule täiendava tõendi ning teatas, et kohus teeb otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 12. juulil 2017.
8.Kaebaja esitas 1. juunil 2017 Tartu Halduskohtule täiendava seisukoha.
9.Tartu Halduskohtusse saabus 14. juunil 2017 kaebaja taotlus, milles kaebaja palus kõigis kohtuasjades, kus on tema terviseandmed, piirata juurdepääsu kolmandatele isikutele.
10.Tartu Halduskohus tühistas 12. juuli 2017. a kohtumäärusega Tartu Halduskohtu 26. mai 2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-773 ning kohustas kaebajat kohtu küsimustele vastama hiljemalt viie päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaebaja kohtu küsimustele vastanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
12.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse käigus on ilmnenud, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus.
13.Kaebaja on kaebuses esitanud nõuded Tallinna Vangla 10. märtsi 2017. a käskkirja nr 5-2/256 ja 29. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 5-15/17/103-2 tühistamiseks. Vaidlusaluse käskkirjaga tunnistas vangla A. N.i kui kinnipeetava süüdi VangS § 67 p 1 rikkumises ja määras distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise seitsmeks ööpäevaks. Kohus võttis 12. mai 2017. a määrusega kaebuse menetlusse, pidades kaebust selle esitamise ajal lubatavaks ning kaebaja kaitstavaid õigushüvesid oluliseks. Pärast kaebuse menetlusse võtmist ja kirjalikku menetlusse määramist sai kohtule teatavaks (haldusasja nr 3-17-778 menetlemise käigus), et A. N. on vanglast vabanenud 15. juunil 2017 seoses karistuse ärakandmisega.
14.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2014. a otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et haldusakti täieliku ammendumise korral on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Seejuures märkis Riigikohus, et kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Eelnevast tulenevalt on kohtul võimalik käesolevas haldusasjas esitatud tühistamisnõue rahuldada üksnes juhul, kui vaidlusalusel käskkirjal ja vaideotsusel on kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju.
15.Kuna kaebaja viibib alates 15. juunist 2017 vabaduses, on kohtu hinnangul ära langenud vangistuse kestel saadud distsiplinaarkaristuste igasugune mõju, nende kehtivus on lõppenud ning neid ei ole enam võimalik tagasi täita. Kuivõrd Tallinna Vangla 10. märtsi 2017. a käskkirja nr 5-2/256 ja 29. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 5-15/17/103-2 toime on kaebaja suhtes
ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus Tallinna Vangla 10. märtsi 2017. a käskkirja nr 5-2/256 ja 29. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 5-15/17/103-2 tühistamise nõude esitamiseks.
16.Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
17.Kohus selgitas 12. juuli 2017. a kohtumääruses kaebajale, et kaebajal on võimalik minna tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Kaebajal tuli kohtule teatada, kas kaebaja soovib jääda tühistamisnõude juurde või seda muuta. A. N. on 12. juuli 2017. a kohtumääruse kätte saanud
13.juulil 2017. Kaebaja ei ole tähtaegselt, s.o 18. juulil 2017 ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga 12. juuli 2017. a kohtumäärusele vastanud. Kuna A. N. ei ole kohtult õigusvastasuse tuvastamist taotlenud, tuleb menetlus käesolevas haldusasjas lõpetada.
18.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus, mistõttu jätab kohus kaebuse HKMS § 152 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
20.A. N. on kohtule esitanud taotluse, milles kaebaja palub piirata kolmandate isikute juurdepääsu kohtuasjadele, kus on kaebaja terviseandmed. Kohus mõistab kaebaja avaldust haldusasjade osaliselt kinniseks kuulutamise taotlusena terviseandmeid puudutavas osas.
21.HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.
22.Haldusasja nr 3-17-773 toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine õigustatud kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.