A. N.i kaebus Tallinna Vangla 15. märtsi 2017. a käskkirja nr 51/523 ja 30. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 5-15/17/107-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja − A. N. Vastustaja − Tallinna Vangla
Resolutsioon
1.Tühistada Tartu Halduskohtu 15. juuni 2017. a määruse resolutsiooni p 6.
2.Jätta A. N.i kaebus läbi vaatamata.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 2-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kohaldas 15. märtsi 2017. a käskkirjaga nr 5-1/523 kinnipeetav A. N.i suhtes alates 14. märtsist 2017 järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine (spordisaali kasutamise keelamine) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.
2.A. N. esitas vaide Tallinna Vangla 15. märtsi 2017. a käskkirja nr 5-2/523 peale, mille vangla jättis 30. märtsi 2017. a vaideotsusega nr 5-15/17/107-2 rahuldamata.
3.A. N. esitas 9. aprillil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 15. märtsi 2017. a käskkirja nr 5-1/523 ja 30. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 5-15/17/107-2 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas A. N. taotluse riigilõivust vabastamiseks.
4.Tallinna Vangla lõpetas 15. mai 2017. a käskkirjaga nr 5-1/17/979 kinnipeetav A. N.i suhtes alates 15. maist 2017 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.
5.Tartu Halduskohus vabastas 17. mai 2017. a määrusega A. N.i kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ning
kohustas vastustajat esitama vastuse kaebusele ja kaebajat esitama seisukoha asja läbivaatamise vormi osas.
6.Kaebaja teatas 23. mail 2017 esitatud avalduses, et on nõus kirjaliku menetlusega.
7.Vastustaja esitas 13. juunil 2017 vastuse kaebusele.
8.Tartu Halduskohus otsustas 15. juuni 2017. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 2), andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks (resolutsiooni p-d 3-4), kohustas vastustajat esitama kohtule täiendava tõendi (resolutsiooni p 5) ning teatas, et kohus teeb otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 4. septembril 2017 (resolutsiooni p 6).
9.Tallinna Vangla esitas 11. juulil 2017 Tartu Halduskohtule täiendava seisukoha, milles teatas, et vangla hinnangul ei ole tühistamiskaebuse menetlemine käesoleval juhul enam asjakohane ega lubatav, sest kaebaja on vanglast vabanenud 15. juunil 2017 seoses karistuse ärakandmisega ning vaidlustatud käskkiri on seega tänaseks oma regulatiivsuse ja kehtivuse kaotanud.
10.Tartu Halduskohus palus 13. juuli 2017. a kohtunõudes kaebajal teatada viie päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest, kas kaebaja soovib jääda tühistamisnõude juurde või seda muuta. Seejuures märkis kohus, et tuvastamisnõudele üleminekul tuleb kaebajal selgitada, miks on tuvastamiskaebuse menetlusele üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja kohtunõudele vastanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
12.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse käigus on ilmnenud, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus.
13.Kaebaja on kaebuses esitanud nõuded Tallinna Vangla 15. märtsi 2017. a käskkirja nr 5-1/523 ja 30. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 5-15/17/107-2 tühistamiseks. Vaidlusaluse käskkirjaga kohaldati A. N.i kui kinnipeetava suhtes alates 14. märtsist 2017 täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus võttis 17. mai 2017. a määrusega kaebuse menetlusse, pidades kaebust selle esitamise ajal lubatavaks ning kaebaja kaitstavaid õigushüvesid oluliseks. Tallinna Vangla teatas 11. juulil 2017 Tartu Halduskohtule, et kaebaja on vanglast vabanenud 15. juunil 2017 seoses karistuse ärakandmisega.
14.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2014. a otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et haldusakti täieliku ammendumise korral on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Seejuures märkis Riigikohus, et kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Eelnevast tulenevalt on kohtul võimalik käesolevas haldusasjas esitatud tühistamisnõue rahuldada
üksnes juhul, kui vaidlusalusel käskkirjal ja vaideotsusel on kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju.
15.Kuna kaebaja viibib alates 15. juunist 2017 vabaduses, on kohtu hinnangul ära langenud vangistuse kestel kohaldatud julgeolekuabinõude kohaldamise igasugune mõju, nende kehtivus on lõppenud ning neid ei ole enam võimalik tagasi täita. Kuivõrd Tallinna Vangla 15. märtsi 2017. a käskkirja nr 5-1/523 ja 30. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 5-15/17/107-2 toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus Tallinna Vangla 15. märtsi 2017. a käskkirja nr 5-1/523 ja 30. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 5-15/17/107-2 tühistamise nõude esitamiseks.
16.Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
17.Kohus selgitas 13. juuli 2017. a kohtunõudes kaebajale, et kaebajal on võimalik minna tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Kaebajal tuli kohtule teatada, kas kaebaja soovib jääda tühistamisnõude juurde või seda muuta. A. N. on 13. juuli 2017. a kohtunõude kätte saanud 16. juulil 2017. Kaebaja ei ole tähtaegselt, s.o 21. juulil 2017 ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga 13. juuli 2017. a kohtunõudele vastanud. Kuna A. N. ei ole kohtult õigusvastasuse tuvastamist taotlenud, tuleb menetlus käesolevas haldusasjas lõpetada.
18.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus, mistõttu jätab kohus kaebuse HKMS § 152 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
20.Et kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, siis tühistab kohus Tartu Halduskohtu 15. juuni 2017. a määruse resolutsiooni p 6, millega kohus teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.