lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1533/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1533/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1499
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 252 lg 1, 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineVangS § 37 lg 2TöökohustusHKMS § 104Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 2Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 206 lg 1Määruskaebuse menetlemine halduskohtusHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitse

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1533/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja27.07.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 21.08.2017, Tartu 3-17-1533 Teemu Lehteri esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vangla 18.07.2017. a käskkirja nr 6-3/190 vaidlustamisega Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a määrus Teemu Lehteri määruskaebus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja/määruskaebuse esitaja Teemu Lehter Volitatud esindaja v.adv. abi Toomas Metsma

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse Teemu Lehteri määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a määruse peale.
2.Jätta Teemu Lehteri määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a määrus muutmata.
3.Jätta Teemu Lehteri taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.24.07.2017 saabus Tartu Halduskohtusse T. Lehteri esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vangla 18.07.2017. a käskkirjaga nr 6-3/190, millega T. Lehter määrati osalise koormusega tähtajalisele vangla majandustööle, abitöölise ametikohale (p 1.1). T. Lehteri väitel õpib ta Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis ning üldharidust omandav kinnipeetav ei ole kohustatud töötama. T. Lehter palus peatada Tartu Vangla 18.07.2017. a käskkirja kehtivus osas, millega määrati ta tähtajaliselt vangla majandustöödele ajavahemikus 24.07.-29.10.2017, kuni menetluse lõpuni või tühisuse tuvastamiseni.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 250 lg 2Esialgse õiguskaitse taotlus
VangS § 35Põhi- ja üldkeskharidus
2.Tartu Halduskohus jättis 27.07.2017. a määrusega T. Lehteri esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel. Määruse põhjendused: Taotluses esitatud põhistus (HKMS § 250 lg 2) ei anna alust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Majandustööde tegemine võib põhjustada ajakulust tulenevaid ebamugavusi

T. Lehterile, kuid tegemist ei ole asjaoludega, mis tingiksid esialgse õiguskaitse kohaldamise. Tartu Vangla 26.07.2017. a vastuse kohaselt on T. Lehter määratud majandusabitöölise ametikohale 0,1 koormusega, mis tähendab keskmiselt 4 tundi tööd nädalas. Taoline osaline töökoormus ei saa takistada taotluse esitajal kohustusliku kirjanduse lugemist või muud õppetööga seotud tegevust koolivaheajal. Üldiselt teadaolev on asjaolu, et väike füüsiline koormus soodustab mõttetööd, mis võiks ja peaks käima lugemisharjumuse omandamise juurde. T. Lehteril puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Taotlust ei saa rahuldada preventiivsel eesmärgil põhjusel, et T. Lehteril on kartus õppetöös osalemise võimaluse osas järgmisel aastal või tööle määramisel järgmise õppeaasta suvevaheajal. T. Lehteril on võimalik oma õigusi kaitsta vaidemenetluses ja hiljem kohtumenetluses. Käimasoleva vaidemenetluse ajal ei ole võimalik eeldada, et T. Lehteri õiguste kaitse võiks ja saaks kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Võimalikus kaebuses kohtule saab T. Lehter osutada vangla lubadusele vajadusel tema töötamise ajakava ümber vaadata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.10.08.2017 saabus Tartu Ringkonnakohtusse T. Lehteri määruskaebus, mille ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a määrus ja peatada esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla 18.07.2017. a käskkirja nr 6-3/190 kehtivus osas, millega ta määrati tähtajaliselt vangla majandustöödele ajavahemikus 27.07.-29.10.2017, kuni käskkirja kehtivuse lõpuni või tühisuse tuvastamiseni. Veel palub kaebaja riigilõiv 15 eurot tagastada. Määruskaebuse põhjendused: Tartu Vangla jättis 31.07.2017. a vaideotsusega nr 1-11/399-2 vangla 18.07.2017. a käskkirja tühistamise nõudes esitatud vaide rahuldamata. Ettekandest nr 3880 ja määruskaebuse esitaja seletuskirjast lähtuvalt on vangla asunud menetlema tema karistamist, kuigi käskkirja nr 6-3/190 vaidlustamine ei ole perspektiivitu. Kohus ei ole määruses jõudnud seisukohale, et kaebus on perspektiivitu või et haldusakti peatamisega saaks kannatada avalik huvi või kolmandad isikud. Kohus on jätnud hindamata vangla vastuses kohtunõudele toodud seisukoha, et vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 5 kohaselt toimub hariduse omandamine töö ajal. Seega on tal subjektiivne õigus õppida töö ajal. Õiguskaitse on vajalik nii subjektiivse õigusega VangS § 35 lg-st 2 tuleneva lubatu realiseerimisega kui ka määruskaebuse esitaja kohustusega tagada kvaliteetne ettevalmistus kooli jätkamisel aktiivsel õppeperioodil. On reaalne oht, et
1.septembrist vangla kaebajat kooli ei lase. Vangla on asunud kaebajat karistama, kuigi korraldused, mis antakse seoses töökohustusega, on ebaseaduslikud. Hilisem karistuste vaidlustamine on kaebajale koormav.
4.11.08.2017 saabus ringkonnakohtusse T. Lehteri volitatud esindaja määruskaebus, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a määrus ja saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse põhjendused: VangS § 37 lg 2 p-s 2 sätestatu tähendab, et vangla ei saa kohustada üldharidust omandavat kinnipeetavat tööle olenemata asjaoludest, kas kinnipeetaval oleks reaalselt õppetöö kõrvalt aega tööga tegelemiseks või mitte. Määruskaebuse esitaja alustab 1. septembril kooliteed
11.klassis. Hariduse omandamine nii üldise arusaamise kui ka VangS-i mõttes tähendab olukorda, kus isik on omandamas koolis haridust olenemata asjaolust, kas parasjagu käib reaalne õppetöö või on tegemist vaheajaga. Ka suvevaheajal on tal kohustus tegeleda õppetööga ehk lugeda kohustuslikku kirjandust. Käskkirjas märgitud avavahemikust peaaegu 2 kuud langeb ajale, kui määruskaebuse esitaja peab koolis käima ja Tartu Vangla ei saa ette teada, kas määruskaebuse esitajal jääks tööl käimiseks aega või mitte. Vangla 18.07.2017. a käskkiri rikub määruskaebuse esitaja õigust tegeleda õppetööga ilma segavate faktoriteta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a määruse peale esitanud määruskaebuse nii T. Lehter kui ka tema volitatud esindaja, kes mõlemad taotlevad muu hulgas Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a määruse tühistamist. Ringkonnakohus käsitleb esitatud määruskaebusi ühe määruskaebusena. T. Lehter palub peatada esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla 18.07.2017. a käskkirja nr 6-3/190 kehtivus ning tema volitatud esindaja palub saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks halduskohtu määruse ja rahuldaks tema esialgse õiguskaitse taotluse.
6.Ringkonnakohus võtab T. Lehteri määruskaebuse HKMS § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2) ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Ka on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivuseaduse § 60 lg-s 6 ettenähtud riigilõiv 15 eurot.
7.Tartu Vangla on saanud esitada 26.07.2017 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele vastusena halduskohtu nõudele ning määruskaebuse kiiremaks läbivaatamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda vastustajalt täiendavaid selgitusi, vaid arvestab tema varasema seisukohaga (HKMS § 252 lg 1).
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a määrus muutmata.
9.HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega esineb esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
10.Tartu Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et T. Lehteril puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Tartu Vangla 26.07.2017. a vastusest kohtunõudele (tl 8) nähtub, et kaebajal puudub õiguskaitse vajadus, kuna aktiivne õppetöö algab alles septembrist ning õppetööd alustades saab töötamise ajakava ümber vaadata ning kinnipeetava avalduse alusel töökohustusest vabastada. Eeltoodut ei väära ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebuses märgitu, et Tartu Vangla tegi 31.07.2017. a vaideotsuse nr 1-11/399-2, millega vangla jättis rahuldamata T. Lehteri vaide Tartu Vangla 18.07.2017. a käskkirja nr 6-3/190 peale. Ka vaideotsuses on vangla märkinud, et kooli alguses võimaldaks vangla vaide esitajale soovi korral töögraafiku ülevaatamist või vastavasisulise taotluse alusel töökohustusest vabastamist seoses õppima asumisega. Ringkonnakohtul puudub põhjus kahelda Tartu Vangla väidete õigsuses. Määruskaebuse esitaja väide, et esineb reaalne oht, et 1. septembrist teda kooli ei lasta, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud, kuivõrd sellekohast seisukohta ei nähtud vangla vaideotsusest ega halduskohtule esitatud vastusest.
12.Määruskaebuse esitaja ei ole kahtluse alla seadnud vangla vastuses kohtunõudele märgitut, et ta on määratud majandusabitöölise ametikohale 0,1 koormusega, mis tähendab keskmiselt 4 tundi tööd nädalas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selline töökoormus ei saa takistada kohustusliku kirjanduse lugemist või muud õppetööga seotud tegevust koolivaheajal. Ringkonnakohus selgitab, et VangS § 37 sätestab kinnipeetavale imperatiivse töökohustuse. VangS § 37 lg-s 2 nimetatud aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle kohustada ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise korral distsiplinaarvastutust, s.h võtta kinnipeetavat vastutusele sellise korralduse täitmata jätmise eest (Riigikohtu 22.01.2015. a otsus nr 3-3-1-5314, p 15). Kohtupraktikas on selgitatud, et regulatsiooni eesmärk on vabastada töötamiskohustusest üksnes see kinnipeetav, kes on juba hõivatud regulaarse ja aktiivse õppimistegevusega, ja seda põhjusel, et juba õppimisega seotud isikul ei ole aega teha täiendavalt ka tööd. Seega on tööst vabastatud kinnipeetav üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse õppimisega. Vastupidine tõlgendus looks kinnipeetavatele avarad võimalused töökohustuse vältimiseks kõigest formaalsele õppija staatusele viitamisega pikkadel perioodidel, kui nad tegelikult õppetööga hõivatud ei ole. See ei oleks kooskõlas vangistuse eesmärkidega, milleks on muuhulgas ka kinnipeetavate tööharjumuse kujundamine ja tsiviilhagide tasumiseks võimaluste loomine juba vangistuse kestel (Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2011. a otsus nr 3-10-2335, p 11). Seega ei ole kinnipeetaval töökohustust ajal, kui ta on reaalselt hõivatud hariduse omandamisega ehk õppeveerandite kestel. Õppeveerandi jooksul asendab hariduse omandamine kinnipeetava kohustust töötada. Koolivaheajal õppetööd ei toimu. Määruskaebuse esitaja õigus õppida ja kohustus töötada ei ole käesoleva kohtuasja asjaoludel omavahel vastuolus. Seega on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et määruskaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata.
13.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus T. Lehteri määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a määruse muutmata.
14.Määruskaebuse esitaja taotleb riigilõivu 15 euro tagastamist. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 104 lg-tes 5 ja 6 on sätestatud riigilõivu tagastamise põhimõtted. Käesolevas asjas eelmärgitud sätetes toodud põhimõtted ei kohaldu. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus T. Lehteri taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium