Korrakaitse › Vanglad

3-16-384 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-384 Tallinna Vanglale. AE kasutas vangla juristi kohta väärikust riivavaid väljendeid. Kuigi vanglateenistuse jurist ei ole Tallinna Vangla ametnik VangS § 111 lg 1 mõistes, kuulub ta kodukorra p 1.11.1 kaitsealasse. Kodukorra p 1.11.1 viitab vanglateenistujale, mitte ametnikule. Väärikust riivavate väljendite kasutamine on praegusel juhul raske distsipliinirikkumine. Rikkumist raskendab see, et kinnipeetav on varem toime pannud sarnaseid rikkumisi ja talle on määratud distsiplinaarkaristusi (viimati kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks). Puuduvad kergendavad asjaolud. Ka kirjalikus pöördumises ei ole lubatud kasutada väärikust riivavaid väljendeid, kuna see ohustab avalikku korda. Vangla peab tagama avaliku korra, et saavutada vangistuse eesmärke. Muude karistuste määramine ei ole otstarbekas. Karistus on proportsionaalne toimepandud süüteoga.

3(8)

3-16-384 6) Karistusotsuse tegija on arvestanud kaebaja varasemate karistustega, võtmata arvesse, et Tallinna Halduskohtu 27.11.2015 otsusega nr 3-15-2303 on üks varasem karistus suhtlemiseeskirjade rikkumise eest tühistatud.

Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Praeguses menetluses ei saa anda hinnangut sellele, kas prokuratuuril oli õigus saata Tallinna Vanglale kuriteokaebusega seotud materjale. Oluline on, et materjalid edastati vanglale ja vanglal tuli neile reageerida. Samas edastas prokuratuur materjalid õigesti tulenevalt KrMS § 198 lg-st 2 ja §-st 214. Materjalid avaldas vanglale prokuratuur. Riigiprokurör märkis 20.01.2016 määruses, et kaebaja kasutas kuriteokaebuses korduvalt väljendeid, mis on oma tööülesandeid täitva isiku suhtes solvavad. Seetõttu edastas ta materjalid seisukoha võtmiseks vanglale. Kuna materjalid edastati vanglale, pääses jurist neile ka ligi. 2) Vangla jurist kuulub kodukorra p 1.11.1 kaitsealasse. Vanglateenistus ei seostu üksnes vanglaametniku mõistega. Vanglateenistusse kuuluvad vanglad kui valitsus- ja ametiasutused tervikuna nii ametnike kui töötajatega avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 mõttes. Kodukorra p 1.11.1 järgi ei ole pöördumisi, milles kinnipeetav võiks kasutada väärikust riivavaid väljendeid. 3) Väide, nagu oleks täitevvõim kaitsnud juristi õigusi distsiplinaarmenetluse raames tsiviilõiguslikus vormis tekitatud kahju eest ja karistanud kaebajat kui kahju tekitajat distsiplinaarkorras, on meelevaldne. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada, kui ta rikub süüliselt VangS-s, vangla sisekorraeeskirjades või muudes õigusaktides sätestatut. Kuna kaebaja rikkus kodukorra p-s 1.11.1 sätestatud nõuet, oli vanglal õigus teda distsiplinaarkorras karistada. 4) Kaebajat ei karistatud KorS alusel. Avaliku korrana tuleb mõista tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Eesti tavade ja kommetega ei ole kooskõlas nimetada ametiasutuse töötajat „inimvärdjaks“ ja „inimpasaks“. Kasutades tööülesandeid täitva juristi suhtes solvavaid ja väärikust alandavaid väljendeid, ohustas kaebaja avalikku korda. Tema distsiplinaarkorras karistamine on põhjendatud, kuna tema teguviis nõrgestab vangla distsipliini ning seeläbi ka üldist vangla julgeolekut. Avaliku korra tagamine on vajalik, et kindlustada vangistuse eesmärkide saavutamine. 5) Vastustajal puudub alus kahelda ametnike erapooletuses. Inspektor-kontaktisik M. Kuusel on õigus määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristus. Ametijuhendi kohaselt kuulub distsiplinaarmenetluse läbiviimine inspektor-kontaktisiku pädevusse. Ametniku erapoolikus ei saa tuleneda üksnes faktist, et ta viis läbi distsiplinaarmenetluse. Kaebaja ei ole osutanud, et menetleja oleks tema suhtes vaenulikult meelestatud. Õigusaktidest ei tulene, et vaidemenetlust ei tohiks läbi viia sama ametnik, kes menetles distsiplinaarasja. Vaideotsuse on allkirjastanud üksuse juht Raido Kerner, kellel on kohustus tutvuda vaidemenetluse aluseks olevate materjalidega. Vaideotsus kajastab üksuse juhi seisukohta. 6) On tõsi, et kaebajale Tallinna Vangla 05.08.2015 käskkirjaga nr 5-2/1035 määratud distsiplinaarkaristus tühistati haldusasjas nr 3-15-2303 ning haldusakti tühistamine kõrvaldab tagasiulatuvalt selle kehtivuse. See ei muuda aga asjaolu, et kaebajal olid 19.02.2016 käskkirja andmise ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, sh suhtlemiseeskirjade rikkumise eest. Kaebajat on karistatud 21.04.2015 käskkirjaga nr 546, 22.04.2015 käskkirjaga nr 549, 12.05.2015 käskkirjaga nr 5-2/644 ja 21.05.2015 käskkirjaga nr 5-2/688 VangS § 67 p 1 rikkumise eest. 28.10.2015 käskkirjaga nr 5-2/138 määrati kaebajale 10 päevane kartserikaristus selle eest, et ta kasutas väljendeid „Kas kellelgi ei tõuse või ei lähe märjaks enam või?“ ja „Türa, sellist ila 4(8)

3-16-384 pean ma lugema (Rein Lang õpetas sellist väljenduslaadi kasutama, kui ta oli justiitsminister)“ pöördumises Justiitsministeeriumile. Varasem karistatus sarnase rikkumise eest näitab, et kaebaja ei ole teinud järeldusi, pidades karistamatult võimalikuks vanglateenistujat solvata. Karistus on proportsionaalne.

Tallinna Halduskohus jättis 11.11.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Kaebaja kasutas vangla juristi kohta väljendeid „inimpask“ ja „inimvärdjas“. Kuivõrd väljend „inimpask“ viitab eelkõige isiku kõlbmatusele inimesena ja „inimvärdjas“ ebardlikkusele, mis teeb ühe inimese teisest halvemaks ja näitab ühe inimese halvustavat suhtumist teise inimese (inim)kvaliteeti, on sellised väljendid ebatsensuursed ja väärikust riivavad. Sellega on kaebaja täitnud teokoosseisu, mille eest võib teda distsiplinaarkorras karistada. Sõnavabaduse põhimõttest ei tulene, et igasugust keelekasutust peab aktsepteerima. Kuigi ametnikud peavad oma tööülesannete täitmisel olema valmis taluma suuremat kriitikat kui eraisikud erasfääris, ei tähenda see, et töökohustusi täitvat ametnikku võiks karistamatult solvata. 2) On tõsi, et jurist töötab vanglas töölepingu alusel. Samas on vanglateenistuse mõiste sätestatud VangS § 1051 lg-s 2, mille p 2 kohaselt kuuluvad vanglateenistusse vanglad tervikuna, st nii vangla ametnikud kui töötajad ATS § 7 mõttes. Seega on kodukorra p-ga 1.11.1 hõlmatud nii vanglaametnikud kui –teenistujad, kes töötavad vanglas töölepingu alusel. Kodukorra p 1.11.1 neljas lause ütleb üheselt, et ebatsensuurseid ja väärikust riivavaid väljendeid ei või kasutada mitte üheski pöördumises ega vestluses. Säte kaitseb nii vanglateenistust kui teisi isikuid, sh kaaskinnipeetavaid ja ametiasutusi. 3) Praeguses asjas ei ole tähtsust sellel, kas prokuratuur käitus õiguspäraselt, kui edastas kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalid vanglale. Pöördumine on vangla valduses ja kuna see sisaldas ebatsensuurseid ja väärikust riivavaid väljendeid, tuli vanglal sellele reageerida. Samuti ei ole tähtsust sellel, kellele kaebaja pöördumine oli adresseeritud – kas prokuratuurile või vanglale. Kodukorra p 1.11.1 viidatakse küll pöördumisele vanglateenistuse ametniku poole, kuid see puudutab Teie-vormi kasutamist vanglateenistuse ametniku poole pöördumisel. Sätte neljas lause viitab üheselt, et ebatsensuurseid väljendeid ei või kasutada mitte üheski vestluses ega pöördumises, sh suulises vestluses kaaskinnipeetavate vahel ning kirjalikes pöördumistes, mis saadetakse väljapoole vanglat. Tõlgendus, kus ebatsensuursete väljendite kasutamine oleks keelatud üksnes otsestes või vahetutes pöördumistes vanglateenistuse ametnike poole (nt suhtluses kinnipeetava ja inspektor-kontaktisiku vahel), ohustaks vangistuse eesmärkide saavutamist. Vangistuses peab kinnipeetav õppima lugupidamist teiste, sh ametkonna ja ametiasutuste vastu. Kaebaja tõlgendus seda ei võimalda. Kui kaebajal on etteheiteid Riigiprokuratuurile materjalide edastamisel, tuleb vaidlustada prokuratuuri vastav toiming. Riiklikku ja haldusjärelevalvet teabevaldajate üle (mh asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe kaitsmisel) teostab Andmekaitse Inspektsioon (AvTS § 45 lg 1 p 2). Vaidlus oleks aga viljatu, sest tähtaeg toimingu vaidlustamiseks on möödunud ja pealegi on prokuratuuril KrMS § 198 lg 2 kohaselt õigus edastada kuriteoteatega seotud materjalid isikule, kelle suhtes jäetakse kriminaalmenetlus alustamata. Asjaolul, et Põhja Ringkonnaprokuratuur ei edastanud materjale, ei ole tähtsust. KrMS § 214 lg-s 2 sätestatud juhul on prokuratuuril, sh riigiprokuratuuril, lubatud avaldada kohtueelse menetluse andmeid. Kuna kriminaalasja alustamata jätmise menetluse materjalid avaldati prokuratuuri loal, on prokuratuur käitunud õiguspäraselt. 4) Kaebajat karistati kodukorra p 1.11.1 rikkumise, mitte juristi au ja hea nime teotamise eest. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, sh kartserikaristust, vangistust reguleerivate õigusaktide rikkumise eest. Kinnipeetaval on kohustus järgida kodukorda, sh mitte kasutada pöördumistes ebatsensuurseid ja väärikust 5(8)

3-16-384 riivavaid väljendeid. Kuna kaebaja kasutas vanglateenistuja kohta ebatsensuurseid ja väärikust riivavaid väljendeid, võis teda distsiplinaarkorras karistada. 5) On tõsi, et avaliku korra legaaldefinitsioon on sätestatud KorS § 4 lg-s 1. Vaidlustatud käskkirjaga ei ole aga kaebajat karistatud KorS alusel, vaid vangistust reguleerivate õigusaktide, täpsemalt kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest. Asjaolu, et käskkirjas on viidatud avalikule korrale, ei tähenda, et kaebajat oleks karistatud avaliku korra rikkumise eest KorS alusel. Avalik kord ei puuduta üksnes ühiskonna seisundit väljaspool vanglat, vaid ka vanglas. See on õigushüve, mis tuleb tagada ühiskonnas üldiselt, k.a vanglas. Käskkirja viide avalikule korrale ei ole asjakohatu. 6) Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole rikutud menetlusnorme. Inspektor-kontaktisik on vanglateenistuse ametnik, kellel on vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 17 lg 1 ja ametijuhendi kohaselt pädevus viia läbi distsiplinaarmenetlus ning kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada. Distsiplinaarasja menetleja ja karistuse määraja kokkulangemine ei tähenda, et inspektor-kontaktisik oleks isiklikult huvitatud asja lahendist või tekitaks muud asjaolud kahtlust tema erapooletuses HMS § 10 lg 1 p 4 mõistes. Asjaoludest ei nähtu põhjendamatut eelistamist või alusetut süüdistamist. Kaebajale tagati menetluslikud õigused: teavitati rikkumisest, tagati õigus olla ära kuulatud, tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli. Distsiplinaarmenetluse protokoll on menetlustoiming, millel ei ole siduvat tähendust menetluse lõpptulemusele. Arvestades distsiplinaarmenetluse protokollile sätestatud nõudeid (VSKE § 97 lg 2), peab menetleja juba protokollis võtma seisukoha kinnipeetava süü osas, sest vastasel juhul ei oleks võimalik teha ettepanekut distsiplinaarkaristuse kohta. Kinnipeetava menetluslikud õigused on tagatud võimalusega esitada protokollile vastuväiteid. Seda, et EIK 07.01.2016 lahendis 17574/07 ja 25235/07 asjas Dāvidsons ja Savins vs Läti kohaldatud põhimõte haldusmenetlusele ei kohaldu, selgitas Tallinna Halduskohus kaebajale ka 21.03.2016 otsuses haldusasjas nr 3-15-1383 ning Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse oma 31.10.2016 otsusega muutmata. Kriminaalmenetluses kehtivaid põhimõtteid ei saa automaatselt kohaldada haldusmenetlusele. 7) Distsiplinaarkaristuse määramisel saab ja tuleb karistuse liigi valikul arvestada kehtivate distsiplinaarkaristustega (Riigikohtu 15.05.2015 otsus nr 3-3-1-3-15, p 25). Vaidlustatud käskkirjas määratud karistus on proportsionaalne. Vastustaja on käskkirjas karistuse valikut põhjendanud ning arvestanud teo iseloomu ja kehtivaid karistusi. 05.08.2015 käskkirja nr 52/1035 tühistamine ei muuda asjaolu, et kaebajal oli 19.02.2016 käskkirja andmise ajal teisi kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kohtupraktikas on leitud, et ebaviisakat käitumist ei saa üldjuhul käsitada raske rikkumisena. Erandlikel juhtudel on see siiski võimalik, nt juhul, kui rikkumise intensiivsus, kestus ja sellega kaasnevad tagajärjed koosmõjus on sedavõrd ulatuslikud, et ebaviisakat käitumist saab pidada raskeks rikkumiseks. Kaebaja kehtivate karistuste hulk sarnaste rikkumiste, sh ebatsensuursete väljendite kasutamise eest ametiasutustega suhtlemisel muudab rikkumise raskeks. Varasem karistatus sarnase rikkumise eest näitab, et kaebaja ei ole teinud vajalikke järeldusi, jätkates ametnike solvamist. 8) Asjaolul, kuidas viidi läbi vaidemenetlus, ei ole käskkirja õiguspärasuse hindamisel iseenesest tähtsust. Käskkiri on õiguspärane. Siiski pole põhjust kahelda, et vaidemenetluses järgiti erapooletuse põhimõtet. VangS ei keela distsiplinaarmenetluse läbiviijal vaiet menetleda. Vaide läbivaatajaks tuleb lugeda vaideotsuse allkirjastanud (otsustuse teinud) isikut. Organisatsioonisisene tööjaotus, kus pädeva isiku otsustus koostatakse teise isiku poolt, ei ole õigusvastane. Vaideotsuse allkirjastanud üksuse juhil oli võimalus ja kohustus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjaliga ja kujundada oma sõltumatu seisukoht. Vaideotsuse allkirjastamisega kinnitas R. Kerner vaideotsuses kajastatud seisukohti enda isiklike seisukohtadena (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2015 otsust nr 3-13-1616, 04.10.2016 otsust nr 3-14-53268 ja 31.10.2016 otsust nr 3-15-1383). 6(8)

3-16-384

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-384

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.