Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Haldustoiminguks loa taotleja — Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse — E.S. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
ASJAOLUD JA TAOTLUS
Rahuldada taotlus. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) E.S. omandisse kuuluvatele registrisse kantud kinnisasjadele: korteriomand (registriosa nr 12020002), summas 30 000; korteriomand (registriosa 18773601), summas 40 657,45 eurot.
3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. E.S.le toimetada määrus kätte pärast täitetoimingute sooritamise kohta kohtule teabe laekumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 16.08.2017 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks E.S. varalistele õigusele sissenõude pööramise teel, valides meetmetena: 1) kohtuliku hüpoteegi seadmise E.S.le kuuluvale kinnisasjale asukohaga Instituudi tee 3-25, Harku alevik, Harku vald, Harjumaa (registriosa 12020002), summas 30 000 eurot; 2) kohtuliku hüpoteegi seadmise E.S.le kuuluvale kinnisasjale asukohaga Asula 1 ja 1b, korter B4, Tallinn (registriosa 18773601), summas 40 657,45 eurot.
2.Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt. Maksuhalduri menetluses on Pintsel Pluss OÜ (registrikood 12887675) maksuvõlgade sissenõudmine. Seisuga 16.08.2017 on Pintsel Pluss OÜ maksuvõlg kokku 58 881,21 eurot (põhivõlg 44 989,50 eurot, intressid 13 891,71 eurot), mis on tekkinud E.S. juhatuse liikmeks oleku ajal. E.S. oli 30.07.2015–01.06.2016 Pintsel Pluss OÜ juhatuse liige. E.S. juhatuse liikmeks oleku ajal tekkinud maksuvõlg on kujunenud 28.11.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/036720-41 määratud maksukohustustest. Maksuotsusega vähendas maksuhaldur perioodil jaanuar–märts 2016 sisendkäibemaksu 22 547 euro võrra, suurendas tasumisele kuuluvat käibemaksu 22 547 euro võrra ning määras perioodi jaanuar–märts 2016 eest tasumisele kuuluvat tulumaksu 22 442,50 eurot. Kokku kohustati äriühingut maksuotsusega tasuma 44 989,50 eurot.
3.Maksuhaldur kontrollis 22.03.2016 teate nr 12.2-3/036720-1 alusel Pintsel Pluss OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2016. Maksuhaldur kontrollis 26.05.2016 korralduse nr 2.2-3/036720-1 alusel Pintsel Pluss OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil veebruar 2016. Maksuhaldur kontrollis 17.05.2016 teate nr 12.2-3/036720-12 alusel Pintsel Pluss OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil märts 2016. Maksuhaldur kontrollis 08.09.2016 teate nr 12.2-3/036720-25 alusel Pintsel Pluss OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu arvestuse õigsust perioodil jaanuar–märts 2016. Maksuhaldur tuvastas, et Pintsel Pluss OÜ on kajastanud alusetult sisendkäibemaksu hulgas äriühingute Skanderbeg OÜ, Ehitusarendus Grupp OÜ, S&F Juristibüroo OÜ, Impexor OÜ, Artik Ehitus OÜ ja Privacom OÜ väljastatud arvetel märgitud käibemaksu 22 547 eurot ning Pintsel Pluss OÜ on teinud äriühingutele väljamakseid 89 770 eurot puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel. Seega kohustati äriühingut tasuma maksusumma 44 989,50 eurot.
4.Maksuhaldur on seisukohal, et Pintsel Pluss OÜ ei ole ostnud järgmisi teenuseid: äriühingult Skanderbeg OÜ arvete nr 31083 ja nr 310701 alusel; äriühingult Ehitusarendus Grupp OÜ arvete nr 70646, nr 70659, nr 70661 ja nr 70664 alusel; äriühingult S&F Juristibüroo OÜ arve nr 160117 alusel; äriühingult Impexor OÜ arvete nr 160129M1 ja nr 160331M4 alusel; äriühingult Artik Ehitus UÜ arve nr 2016-11 alusel; äriühingult Privacom UÜ arve nr 18013 alusel. Arved on üldsõnalised ja hinnapakkumised puudulike andmetega. Üksnes koostatud arved ning puudulike ja vigaste andmetega hinnapakkumiste olemasolu ja ülekannete tegemine ei tõenda tehingute tegelikku toimumist. Tehingute oluliste detailide ebamäärasus ja kontrollimatus kogumis on piisavad põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et isikud on osalenud maksupettuses. E.S. ei ole kontrollinud oma tehingupartnerite tausta, mis maksuhalduri seisukohalt näitab isiku ükskõikset suhtumist tehingu tegemisse, mis viitab kahtlusele tehingu tegelikule mittetoimumisele. Pintsel Pluss OÜ tehingupartnerite kohta tuvastatud asjaolud viitavad reaalset majandustegevust mitteomavate äriühingute tunnustele. Seega ei ole tehinguid Pintsel Pluss OÜ ja nimetatud tehingupartnerite vahel nimetatud arvete alusel toimunud. Tehingud olid suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele eesmärgiga suurendada Pintsel Pluss OÜ sisendkäibemaksu.
5.Maksuhaldur on käesoleva taotlusega algatanud E.S. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on tuvastada, kas E.S. on äriühingu seadusliku esindajana rikkunud süüliselt maksuseadustest tulenevaid kohustusi. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p-le 3 on maksuhalduri esimeseks menetlustoiminguks taotluse esitamine. Maksuhaldur taotleb luba täitetoiminguteks, et tagada kavandatava vastutusotsuse täitmine. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või varavalitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §‐s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Maksuvõla tekkimise ajal, mille kohta maksuhaldur kavatseb vastutusotsuse teha, oli Pintsel Pluss OÜ juhatuse liikmel MKS § 8 lg 1 järgi kohustus tagada Pintsel Pluss OÜ maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab ta selle kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sellest tulenevalt on vastutusotsuse tegemine E.S.le võimalik ning tema vara suhtes võib taotleda MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud luba.
6.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et E.S. kui Pintsel Pluss OÜ juhatuse liikme tegevuse tegelikuks eesmärgiks oli suurendada Pintsel Pluss OÜ sisendkäibemaksu. Maksumenetluse raames tuvastati, et Pintsel Pluss OÜ esitas äriühingu maksuarvestuses valeandmeid, mille tulemusena ei olnud perioodil jaanuar–märts 2016 deklaratsioonide andmed korrektsed ning selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla. Eeltoodu tulemusena sattus äriühing sellisesse majanduslikku olukorda, kus maksuvõla sissenõudmine äriühingult osutus võimatuks. Nii on E.S. jätnud täitmata juhatuse liikmele seadusega pandud kohustused, mis väljendub tema tegevuses Pintsel Pluss OÜ juhtimisel. Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine kolmandale isikule (E.S.), kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest tasuda Pintsel Pluss OÜ maksuvõlg summas 58 881,21 eurot. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud. Pintsel Pluss OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime.
7.MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Maksuhaldur alustas maksuvõla sundtäitmist 05.01.2017, mil edastas AS-le SEB Pank korralduse nr 13-2.7/7928 Pintsel Pluss OÜ arvelduskonto arestimiseks ja raha ülekandmiseks maksuhalduri arvelduskontole. Maksuhaldurile teadaolevalt ei oma Pintsel Pluss OÜ rohkem arvelduskontosid. Pintsel Pluss OÜ maksuotsusega määratud maksukohustuse katteks ei ole laekumisi toimunud. Maksukohustuse katteks toimus viimati laekumine 22.05.2016 (1 427,00 eurot). Maksuhalduri sooritatud päringutest äriregistrisse, Eesti Väärtpaberikeskuse ja Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi ning e-kinnistusraamatusse nähtuvalt ei oma äriühing registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Seega ei pea maksuhaldur otstarbekaks edastada kohtutäiturile täitmisavaldust täitemenetluse jätkamiseks. Pintsel Pluss OÜ deklareeris viimati käivet aprillis 2016 ning töötasu väljamakseid samuti aprillis 2016. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2015. a kohta. Pintsel Pluss OÜ kustutati 01.07.2016
käibemaksukohustuslaste registrist. Seega on maksuhaldur seisukohal, et Pintsel Pluss OÜ ei ole tegutsev äriühing ja maksuvõlga pole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. Eeltoodust tulenevalt puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu enda vara arvelt. Seega on maksuhalduril MKS § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.
8.Maksuvõla tekkimise perioodil jaanuar–märts 2016 oli Pintsel Pluss OÜ juhatuse liige E.S.. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et E.S. on Pintsel Pluss OÜ äriühingu juhatuse liikmena põhjustanud süülise rikkumisega Pintsel Pluss OÜ-le maksuvõlad, kuna ta kasutas teadlikult Pintsel Pluss OÜ raamatupidamises näilikke tehinguid kajastavaid arveid, mida Pintsel Pluss OÜ kasutas maksukohustuse vähendamiseks oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses. Arvestades E.S. käitumist, on taotlejal põhjendatud kahtlus, et haldustoiminguteks loa andmata jätmisel võib isik asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. E.S. varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel (teadlik käitumine hoiduda maksukohustuse tasumisest) ning asjaolu, et juhatuse liikmena ei taganud E.S. ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad maksuhalduri hinnangul isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara.
9.Ülaltoodu alusel ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust arvestades on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.
10.MKS § 96 lg 5 kohaselt võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Vastutusotsuse andmise ajaks vanim tasumata maksukohustus on 2016. aastast (jaanuar 2016), mille maksudeklaratsiooni esitamise kuupäev oli 10.02.2016. Seega ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg.
11.Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt omab E.S. muuhulgas korteriomandit asukohaga asukohaga Instituudi tee 3-25, Harku alevik, Harku vald, Harjumaa (registriosa 12020002). Kinnistu on koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks summas 45 500 eurot. Kinnisvaraportaalis www.kv.ee toodud info põhjal võib kinnisasja turuväärtus ulatuda kuni 85 000 euroni. Lisaks omab E.S. korteriomandit asukohaga Asula 1-B4, Tallinn (registriosa 18773601). Kinnistu on koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks summas 46 527,68 eurot. Kinnisvaraportaalis www.kv.ee toodud info põhjal võib kinnisasja turuväärtus ulatuda kuni 105 000 euroni. E.S. omandis on lisaks veel registriosad nr 2193606, nr 5105702, nr 11180202, nr 12559902, nr 12560002, nr 12560102, nr 12560102 ja nr 4629304, kuid nende kinnisasjade turuväärtused ei ole maksuhalduri nõude rahuldamiseks piisavad. Saadud andmete abil saab määrata vaid ligikaudselt E.S. omanduses olevate kinnisasjade väärtust, kuna väärtuse määramisel on oluline arvestada ka kinnisasja seisundit, mis maksuhaldurile teada pole. Sellest tulenevalt peab taotluse esitaja otstarbekaks paluda käesoleva taotlusega luba seada kohtulikud hüpoteegid E.S. omanduses olevale mõlemale viidatud korteriomandile.
12.Kuivõrd MKS §-d 130 ja 131 ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike
täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 60 eurot. KTS § 35 lg 2 p 9 kohaselt on kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas 8,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 4345 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul ligikaudu 6405 pluss käibemaks ehk 7686 eurot (13% nõude summast). Arvestades ka võimalikke TMS §-s 37 loetletud muid vajalikke kulutusi, leiab maksuhaldur, et sundtäitmise kulud käesoleval juhul on põhjendatud 20% ulatuses.
13.Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui E.S. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 70 657,45 eurot ning valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui E.S. soovib kanda deposiidina tagatissumma, on kantava deposiidi väärtuseks 58 881,21 eurot. MKS § 1361 lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS §-ga 1361 ei sätestata maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale.
15.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
16.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
17.Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 17.1 Taotluse kohaselt on maksuhaldur koostanud maksuotsuse Pintsel Pluss OÜ-le, mille juhatuse liige oli E.S.. Maksuotsusega vähendati maksustamisperioodil jaanuar–märts 2016 sisendkäibemaksu 22 547 euro ulatuses, suurendati tasumisele kuuluvad käibemaksu 22 547 euro võrra ja määrati perioodi jaanuar–märts 2016 eest tasumisele kuuluv tulumaks 22 442,50 eurot. Seega kohustati äriühingut tasuma kokku maksusumma 44 989,50 eurot. Maksuotsus on täitmata ja maksusumma tasumata. Kohtule esitatud taotlusega algatas MTA äriühingu juhatuse liikme E.S. suhtes maksumenetluse eesmärgiga tuvastada, kas E.S. rikkus äriühingu seadusliku esindajana süüliselt maksuseadustest tulenevaid kohustusi (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Samuti ei ole möödunud maksu määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1), kuivõrd vanim tasumata maksukohustus on tekkinud 2016. a. Vastutusmenetlus võib praegusel juhul lõppeda äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemisega. Taotluses väljatoodu pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks põhimõtteliselt välistatud või ilmselgelt võimatu. MTA taotluses välja toodud asjaolud viitavad maksupettuse toimepanemisele. Maksuvõla tekkimise perioodil jaanuar–märts 2016 oli Pintsel Pluss OÜ juhatuse liige E.S.. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et E.S. on Pintsel Pluss OÜ juhatuse liikmena põhjustanud süülise rikkumisega Pintsel Pluss OÜ-le maksuvõlad, kuna on äriühingu maksuarvestuses esitanud valeandmeid, mille tulemusena ei olnud perioodil jaanuar–märts 2016 deklaratsioonide andmed korrektsed. Sellega on E.S. maksuhalduri hinnangul äriühingu majandustegevust korraldanud viisil, mis viitab teadlikule maksukohustuse tasumisest hoidumisele. Pintsel Pluss OÜ väidetavalt tehtud tehingud äriühingutega Skanderbeg OÜ, Ehitusarendus Grupp OÜ, S&F Juristibüroo OÜ, Impexor OÜ, Artik Ehitus OÜ ja Privacom OÜ ei omanud reaalset majanduslikku sisu. Tehingud olid suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele Pintsel Pluss OÜ sisendkäibemaksu suurendamise eesmärgil. Seega on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. 17.2 Arvestades E.S. käitumist äriühingu majandustegevuse korraldamisel (teadlik käitumine hoiduda maksukohustuse tasumisest) ning asjaolu, et juhatuse liikmena ei taganud E.S. ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, jagab kohus MTA kahtlust, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib E.S. asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. E.S. varasem käitumine Pintsel Pluss OÜ juhatuse liikmena iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Sarnaselt võib E.S. suhtuda ka
vastutuskohustusse ning asuda selle täitmisest kõrvale hoidma. Seega saab pidada tõenäoliseks, et võimaliku vastutusotsuse täitmine E.S. suhtes võib olla raskendatud või muutuda võimatuks. 17.3 Taotluses on näidatud, et Pintsel Pluss OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud enam kui kolme kuu jooksul sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna äriühing ei oma piisavalt rahalisi vahendeid ega ka registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Maksuhaldur alustas maksuvõla sundtäitmist 05.01.2017 AS-le SEB Pank korralduse nr 13-2.7/7928 edastamisega Pintsel Pluss OÜ maksuhaldurile ainsa teadaoleva arvelduskonto arestimiseks ja raha ülekandmiseks maksuhalduri arvelduskontole. Maksuhalduri põhistuste kohaselt ei ole peale 22.05.2016 maksukohustuse katteks laekumisi toimunud. Seega ei ole maksukohustuse täitmine pangakontode arestimise tulemusel võimalik. Ka andmed äriühingu majandustegevuse kohta viitavad sellele, et äriühingul tõenäoliselt ei saagi maksuvõla tasumiseks vahendeid olla (viimati deklareeriti maksustatavat käivet aprillis 2016 ning väljamakseid töötajatele samuti aprillis 2016, äriühing kustutati 01.07.2016 käibemaksukohustuslaste registrist, viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2015. a kohta). 17.4 MTA on esitanud kohtule taotluse loa saamiseks E.S. registervarale hüpoteekide seadmiseks. Maksuhaldur on näidanud ära kinnisasjade umbkaudse väärtuse ja seatavate hüpoteekide suurused (kokku 70 657,45 eurot). Arvestada tuleb, et taotluse kohaselt ei ole Pintsel Pluss OÜ-l ega E.S.l muud registervara, mille suhtes oleks otstarbekas tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks meetmeid rakendada. Kohus leiab, et hüpoteegi seadmine kahele E.S.le kuuluvale kinnisasjale kokku 70 657,45 euro väärtuses on taotluses ja selle lisades märgitud asjaoludel proportsionaalne, arvestades, et maksuhalduri hinnangul on maksumenetluses määratava rahalise nõude summaks 58 881,21 eurot, millele lisandub võimaliku sundtäitmise kuluna 20% maksuvõlast (kokku 70 657,45 eurot). Hüpoteek ei koorma maksukohustuslast ülemäära, kuna E.S.l säilib õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta ei vähenda sellega koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena (asjaõigusseaduse § 333). 17.5 Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes kahe tööpäeva jooksul, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema 70 657,45 eurot.
18.Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.
19.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. E.S.le toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.