Sergei Olari kaebus Riigiprokuratuuri 16.06.2017 kirja nr PR-6-9/17/42-(5) tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kohaldama kaebaja suhtes tunnistajakaitset
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada Sergei Olari kaebus.
Jätta Sergei Olari riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD
1.Sergei Olar (kaebaja) esitas 09.06.2017 Riigiprokuratuurile taotluse tema suhtes tunnistajakaitse kohaldamiseks seoses ohuga tema elule ja vabadusele, mis tulenes väidetavast koostööst Kaitsepolitseiametiga (KAPO).
2.Riigiprokuratuur keeldus 16.06.2017 kirjaga nr PR-6-9/17/42-(5) taotluse rahuldamisest, sest taotluses toodud põhjendused ei ole sellised, mis tunnistajakaitse kohaldamist nõuaksid.
Kaebaja esitas 24.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 16.06.2017 kirja nr PR-6-9/17/42-(5) tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kohaldama kaebaja suhtes tunnistajakaitset. Kaebuse põhjenduste kohaselt tegi kaebaja KAPO-ga koostööd, hankis neile vajalikku teavet ning andis vabatahtlikult välja suure koguse lõhkeseadmeid ja relvi. Nüüd ähvardab teda Venemaal spionaažisüüdistuse ja 10-20-aastase vanglakaristuse oht. KAPO keelas kaebajal rääkida kellelegi tehtud koostööst, vastutasuks lubati tagada tema turvalisus ja vähendada talle taotletavat kriminaalkaristust. KAPO oma lubadust ei täitnud ja Harju Maakohus ei arvestanud kaebajale karistuse määramisel vabatahtlikult väljaantud relvade ja lõhkeainetega. Kaebaja rääkis asjaolude survel sellest ringkonnakohtu istungil, kus tema selgitustesse suhtuti umbuslikult. Tallinna Ringkonnakohus kontrollis asjaolusid ja osa süüdistusi “võeti maha”. Väljarääkimise tõttu tekkisid kaebajal uued probleemid.
3-17-1541
Kaebuses sisaldus riigi õigusabi taotlus kaebajale esindaja määramiseks.
4.Tallinna Halduskohus küsis 25.07.2017 kohtunõudega Riigiprokuratuuri seisukohta kaebuse kohta ning palus Riigiprokuratuuril edastada kaebuses viidatud otsuse.
5.Riigiprokuratuur leidis 07.08.2017 vastuses, et kaebus tuleb selle esitajale läbivaatamatult tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Riigiprokuratuuri 16.06.2017 kiri ei ole haldusakt ja seda ei ole antud avalik-õiguslikus suhtes haldusülesannete täitmisel. Tegemist on kriminaalmenetlusõigusliku küsimusega ja kaebajal ei ole võimalik kohustamiskaebuse kaudu taotletud eesmärki saavutada. Tunnistajakaitse seadus (TuKS) on vahetult seotud kriminaalmenetlusega, mis on eraldi reguleeritud vastava menetlusseadustikuga. Tunnistajakaitsemenetlus on riigiasutuste vaheline menetlus, mis algab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kirjaliku põhjendatud taotluse alusel, mille lahendab tunnistajakaitset teostava asutuse juht või tema volitatud ametnik kirjaliku korraldusega. Sellise menetlusega ei reguleerita avalik-õiguslikku küsimust ega teostata avalikku võimu laiemalt, vaid hinnatakse ja korraldatakse kriminaalmenetlust erandlikes olukordades tagavat garantiid. Kriminaalmenetluses üldlevinud ja kohtupraktikas kinnitatud põhimõtte järgi ei ole ühelgi menetlusosalisel subjektiivset õigust nõuda mingi menetlustoimingu läbiviimist või läbiviimata jätmist. Niisamuti ei näe TuKS ette tõendusteavet omava isiku subjektiivset õigust taotleda enda tunnistajakaitse alla võtmist. Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) on tagatud kohased õiguskaitsevahendid uurimiskaebemenetluse näol (KrMS § 228 jj).
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
6.Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja tema tunnistajakaitse alla võtmist. Tunnistajakaitset reguleerib TuKS. Kuigi TuKS § 1 lg-st 2 nähtuvalt kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, nähtub TuKS §-st 2, § 5 lg-st 2 ja § 6 lg-st 1, et tunnistajakaitse kaitseabinõusid kohaldatakse kriminaalasja raames ja huvides. Tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamise võimaluse näeb ette ka KrMS § 67 lg 6. Seega on tegemist kriminaalmenetluse meetmega. Kuigi TuKS § 8 lg-st 1 nähtuvalt saab tunnistajakaitset kohaldada nii kohtueelse menetluse ajal, kohtumenetluse ajal kui ka pärast kohtumenetlust, eeldab tunnistajakaitse kohaldamine hinnangut kriminaalmenetluses kogutavatele tõenditele (vt TuKS § 10 lg 1 p-d 1 ja 2, § 12 lg 3 p 3). Halduskohtul puudub pädevus sekkuda kriminaalmenetlusse ja asuda hindama kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ja nende piisavust. Uurimisasutuse ja prokuratuuri ülesandeks on otsustada, milliseid tõendeid on vaja kriminaalmenetluses koguda. Kriminaalmenetlust on pädev esimese astmena läbi viima maakohus (vt KrMS § 16 lg 1, § 18 lg 1), kelle ülesandeks on vajadusel hinnata ka tunnistajakaitse kohaldamise vajadust (vt TuKS § 9 lg 1 p 1). TuKS ei näe ette, et tunnistajakaitse vaidlused alluksid halduskohtu pädevusele. Seega ei ole praeguse vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja kaebus tuleb selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.
7.Lisaks eeltoodule ei nähtu TuKS-st ega KrMS-st, et tunnistajal oleks subjektiivset õigust nõuda temale tunnistajakaitse kohaldamist. Tunnistajakaitse menetlust alustatakse uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kirjaliku põhjendatud taotluse alusel, millele lisatakse kaitstava kirjalik nõusolek (TuKS § 9 lg 1 p 1). Kaitstaval endal ei ole õigust nõuda tunnistajakaitse kohaldamist. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus, mille kaitseks kaebust esitada (HKMS § 44 lg 1). Isegi kui praeguse kaebuse lahendamine kuuluks halduskohtu pädevusse, tuleks kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu läbivaatamatult tagastada. 2(4)
3-17-1541
8.Samuti ei anna kaebuses kirjeldatud asjaolud ja kaebaja poolt kardetav oht alust kaebaja suhtes tunnistajakaitse kohaldamiseks. TuKS § 5 lg 1 p 1 järgi on tunnistajakaitse alla võetavaks isikuks kaitstav. Kaitstavaks TuKS tähenduses on lisaks uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu ametnikele ka kriminaalasjas tõendamiseseme asjaolusid teada võivad isikud, kelle suhtes on olemas reaalne õigusvastaste mõjutuste alla sattumise oht, ning isik, kes on kriminaalmenetluses kannatanu ja kelle suhtes on olemas reaalne õigusvastaste mõjutuste alla sattumise oht või kui kuriteos kahtlustatav või süüdistatav võib tema suhtes jätkuvalt toime panna isikuvastaseid kuritegusid (TuKS § 5 lg 2). Õigusvastaseks mõjutuseks TuKS mõttes loetakse kuritegelikesse ühendustesse kuuluvate isikute või kuriteos kahtlustatavate, süüdistatavate või süüdimõistetute või nende huvides tegutsevate teiste isikute sellist tegevust, mis on suunatud kriminaalmenetluses tõendeid andva isiku psüühilisele või füüsilisele mõjutamisele eesmärgiga sundida teda loobuma tõendite andmisest või muutma varem antud ütlusi, samuti tegevust, mis ohustab kaitstavate isikute elu või tervist või vara. Eeltoodud sätetest ja tunnistajakaitse seaduse eelnõu 486 SE seletuskirjast nähtuvalt on TuKS välja töötatud selleks, et võidelda kuritegevuse vastu ning kaitsta neid isikuid, kes soovivad ja saavad kaasa aidata kuritegude avastamisele ning neid toimepannud isikute üle õigusemõistmisele. Kaebaja selgitab kaebuses, et kardab koostöö eest KAPO-ga saada Venemaa Föderatsiooni ametivõimudelt riigireetmise süüdistuse ja pikaajalise vanglakaristuse. TuKS-st nähtuvalt ei ole tunnistajakaitse meede ette nähtud isiku kaitsmiseks teise riigi ametivõimude ja nende poolt läbiviidava süüdistusmenetluse eest. Seega puudub kaebajal TuKS alusel õigus saada tunnistajakaitset kaebuses kirjeldatud asjaoludel. Isegi kui praeguse kaebuse lahendamine kuuluks halduskohtu pädevusse, tuleks kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult tagastada, sest sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
9.Rahvastikuregistri andmetel on kaebaja Eesti kodanik, seega ei saa teda Venemaa Föderatsioonis ohustada riigireetmise süüdistused. Riigireetmises saab riik süüdistada vaid oma kodanikku. Kaebajal on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 13 järgi õigus Eesti riigi kaitsele ka välisriikides, seega saab kaebaja taotleda Eesti Vabariigilt abi, kui tema suhtes alustataks Venemaa Föderatsioonis kriminaalmenetlus. Kui Venemaa Föderatsioon algatab kaebaja suhtes süüdistusmenetluse ja taotleb kaebaja väljaandmist, tuleb Eesti ametiasutustel otsustada kaebaja väljaandmise lubatavus (vt KrMS 19. peatüki 2. jagu). Väljaandmise õiguslikku lubatavust kontrollib maakohus, kelle lahendi peale saab edasi kaevata ringkonnakohtule (KrMS § 446, § 4511). Eesti kodaniku väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus, kelle otsuse peale saab kaevata halduskohtule (KrMS § 452 lg 1, § 4521 lg 1). Seega otsustatakse kaebaja kaitsmine teise riigi ametivõimude poolt läbiviidava süüdistusmenetluse eest hoopis teises menetluses.
10.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, seega ei tõusetu ka riigilõivu tagastamise küsimust. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
12.Kaebaja esitas kaebuses taotluse määrata talle advokaat. Kohus tõlgendab kaebaja taotlust riigi õigusabi taotlusena. Kaebaja esitas sarnaste põhjenduste ja asjaoludega riigi õigusabi taotluse ka Harju Maakohtule, kes edastas 28.07.2017 määrusega asjas nr 1-17-7114 taotluse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
3(4)
3-17-1541
13.Kuna halduskohus leidis eelnevalt, et praeguse kaebuse lahendamine ei ole tema pädevuses, siis ei saa halduskohtu pädevuses olla ka asjaga seotud riigi õigusabi taotluse lahendamine (vt RÕS § 10 lg 1). Menetlusökonoomikat arvestades ei pea halduskohus otstarbekaks saata taotlust maakohtule uueks arutamiseks ega Riigikohtu erikogule pädeva kohtu määramiseks (HKMS § 121 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 711), vaid lahendab selle sisuliselt.
14.Kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel. Viidatud sätete kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, ja asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leidis eelpool, et kaebajal puudub kaebeõigus praeguse kaebuse esitamiseks ja tema kaebus on eduväljavaadeteta, seega puudub kaebajal ka õigus riigi õigusabile sellise kaebuse menetlemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.