Korrakaitse › Vanglad

hinnanud kinnipeetava terviseseisundit ja see võimaldab tal täita koristaja tööjuhendi punktist 1.3 tulenevaid ülesandeid. Käskkirjaga 03.04.2017 nr 6-3/324-1 (tl 14-17) tunnistati kaebaja VangS § 37 lg-le 1 ja § 67 lg-le 1 toetudes süüdi selles, et ta keeldus 01.03.2017 ja 02.03.2017 tööle asumiseks antud korralduste täimisest ning karistati kummagi juhtumi eest seitsme ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega. 10.05.2017 vaideotsustega nr 6-12/114-2 (tl 21-23) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning uuringute ja õige ravi määramise kohta ettekirjutuse tegemiseks 10.04.2017 esitatud vaie (tl 18-20) rahuldamata. Veel on kaebaja kohta toimikusse esitatud 01.03.2017, 02.03.2017 ja 03.03.2017 koostatud ettekanded (tl 52, 54p ja 61p), distsiplinaarmenetluse algatamise teade (tl 50), 31.03.2017 koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 47-49), kaebaja selgitused ja vastuväited (tl 45-46 ja 51), meditsiiniosakonna 28.01.2017, 01.03.2017 ja 02.03.2017 tõendid (tl 36-40), tööle määramise käskkirja andmisega seonduvad õiendid (tl 58p-59), distsiplinaarkaristuste nimekiri (tl 60p), õiend vangistusalaste õigusaktidega tutvumise kohta (tl 61) ning väljavõte tervisekaardist (tl72-83).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

KOHTU PÕHJENDUSED

loetletud sama paragrahvi teises lõikes. Selle punktist kolm tulenevalt ei pea töötama muuhulgas kinnipeetav, kes pole selleks võimeline tervislikel põhjustel. VangS § 37 lg-s 3 on seaduseandja määranud, et kinnipeetava töövõimelisuse peab kindlaks tegema arst ega ole seejuures kehtestanud nõuet eraldi tervisekontrolli läbiviimiseks mõne konkreetse erialaarsti poolt. Kaebaja tööle määramise kohta 28.02.2017 koostatud käskkirjast nr 6-2/242-1 nähtuvalt on selle andmise aluseks olnud vangla meditsiiniosakonna arsti poolt antud kooskõlastus ning arvestatud selles olevat ettekirjutust, mille kohaselt on kaebaja võimeline täitma koristaja tööjuhendi punktis 1.3 tulenevaid ülesandeid. Täpselt seesama on kirjas ka arsti poolt 28.01.2017 vormistatud tõendis ja kaebaja tervisekaardi kandes 189. Niisuguse piirangu seadmine viitab selgelt sellele, et arst on arvestanud töövõime kindlaksmääramisel kaebaja tervisest tulenevaga. Tema pole seda käskkirja kohtute infosüsteemist nähtuvatel andmetel kohtus vaidlustanud, mistõttu oli tööle määramine vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtiv ja kõigile asjasse puuduvatele isikutele täitmiseks kohustuslik ja seda ei saa kuidagi ära muuta ka hilisemalt tuvastatud täiendavad terviseprobleemid.

siiski püütud nendega tutvustada, sest nii koristaja tööjuhend kui ohutusjuhend anti talle koos tööle määramise käskkirjaga 28.02.2017 kambrisse. Tema keeldus töötamast ja seega polnud mingit põhjust talle ohutusnõudeid lähemalt tutvustada. Siinkohal väärib tähelepanu lisaks veel ka see, et ruumide koristamist, eriti aga veega märjaks tehtud lapi abil horisontaalsetelt pindadelt tolmu pühkimist ei saa mingil juhul pidada raskeks, keeruliseks, ohtlikuks ega ka erilisi teadmisi või füüsilisi ja vaimseid võimeid nõudvaks tööks, mistõttu suudab sellega seotud toiminguid kindlasti edukalt täita ka puuduliku töövõime ja ilma vastava koolituseta isik.

sisalduv, õiguskantsleri poolt Justiitsministeeriumile antud tulevikku suunatud seisukohad ega CPT raportis avaldatud arvamused. Lisaks on kaebaja ise kaebuse vastavas osas märkinud, et nende järgi saab kartserikaristust siiski kasutada juhtudel, kui muud vahendid pole piisavad. Tema puhul ongi see nii, sest kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarkaristuste loetelu kinnitab selgelt, et ta ei taha kuidagi alluda vanglas kehtivale korrale ning talle määratud leebemad karistused pole tulemusi andnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.