Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits 24.07.2017, Tartu 3-17-1402 Sergei Piontkovski taotlus esialgse kohaldamiseks Tartu Halduskohtu 06.07.2017. a määrus Sergei Piontkovski määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Sergei Piontkovski
õiguskaitse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
2.Võtta määruskaebus menetlusse.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.07.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1). Ülejäänud osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla määras 10.05.2017. a käskkirjaga nr 6-3/124 (tl 8-8p) määruskaebuse esitaja osalise töökoormusega tähtajalise vangla majandustööle, abitöölise ametikohale ajavahemikus 11.–31.05.2017.
Määruskaebuse esitaja esitas 29.06.2017 (registreeritud halduskohtus 30.06.2017) Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 10.05.2017. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks hilisema kahju hüvitamise ja preventiivsel eesmärgil. Haldusasja numbriks sai 3-17-1386.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 03.07.2017 (registreeritud 04.07.2017) Tartu Vanglale vaide (tl 9-10), milles palus Tartu Vangla 10.05.2017. a käskkirja nr 6-3/124 kehtetuks tunnistamist ja tööle asumise korralduse andmise peatamist.
4.Määruskaebuse esitaja esitas 03.07.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles Tartu Vangla 10.05.2017. a haldusakti nr 6-3/124 kehtivuse ja täitmise peatamist ning Tartu Vangla keelamist anda edaspidi korraldusi määruskaebuse esitaja majandustöödele määramiseks. Määruskaebuse esitaja märkis, et tal tuvastati 26. nädalal XX ning XX. Määruskaebuse esitaja esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohus registreeris avalduse uue haldusasjana, mille number on käesoleva haldusasja number.
5.Tartu Vangla jättis 04.07.2016. a vastusega nr 1-11/242-2 (tl 12) vaide läbi vaatamata ja tagastas vaide, kuna vaie oli esitatud tähtaega ületades.
6.Määruskaebuse esitaja esitas 04.07.2017 (registreeritud Tartu Vanglas 05.07.2017) taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.
7.Määruskaebuse esitaja esitas 04.07.2017 halduskohtule avalduse (tl 16), milles märkis, et ei nõustu vaide tagastamisega ning ta esitas vanglale 04.07.2017 taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.
8.Tartu Vangla jättis 05.07.2017. a vastusega nr 6-24/5384-2 (tl 14) taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
9.Tartu Halduskohus jättis 06.07.2017. a määrusega (tl 18-18p) esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus märkis, et kuna vangla jättis vaide läbi vaatamata ja tagastas selle, jättis määruskaebuse esitaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning Tartu Vangla 05.07.2017. a vastusest kohtunõudele ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks vanglale esitanud muid esialgse õiguskaitse taotluse sisuga seonduvaid avaldusi, siis ei ole käesoleval hetkel menetletavat vaiet vaidemenetluses. Halduskohus selgitas, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuse esitaja esitanud haldusasjas nr 3-17-1386 kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses määruskaebuse esitaja määramisega majandustöödele. Esialgse õiguskaitse korras taotleb määruskaebuse esitaja aga Tartu Vangla 10.05.2017. a haldusakti nr 6-3/124 kehtivuse ja täitmise peatamist ning Tartu Vangla keelamist anda edaspidi korraldusi määruskaebuse esitaja majandustöödele määramise kohta. Halduskohus oli seisukohal, et kuivõrd haldusasjas nr 3-17-1386 esitatud nõue ei hõlma määruskaebuse esitaja majandustöödele määramise aluseks oleva käskkirja tühistamist ega vangla keelamist anda edaspidi määruskaebuse esitajale korraldusi majandustöödele määramise kohta, vaid määruskaebuse esitaja on üksnes esitanud nõude majandustöödele määramise õigusvastasuse tuvastamiseks, ei ole esialgse õiguskaitse korras võimalik taotleda Tartu Vangla 10.05.2017. a haldusakti nr 6-3/124 kehtivuse ja täitmise peatamist ning Tartu Vangla keelamist anda edaspidi korraldusi määruskaebuse esitaja majandustöödele määramise osas. Halduskohus selgitas, et esialgset õiguskaitset ei saa paluda haldusakti või toimingu suhtes, mis ei ole põhivaidluse esemeks. Kuna määruskaebuse esitaja on haldusasjas nr 3-17-1386 esitanud õigusvastasuse tuvastamise nõude, oleks käesoleva esialgse õiguskaitse rahuldamisel kaitstud määruskaebuse esitaja õigused suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus, mis ei ole aga lubatud. Seega ei saa antud juhul esialgset õiguskaitset taotleda Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuses. Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Halduskohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse
eeldusega. Seetõttu jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata ning jättis seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas võtmata.
10.Määruskaebuse esitaja esitas 11.07.2017 Tartu Halduskohtu 06.07.2017. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadata. Määruskaebuse esitaja väidab, et Tartu Vangla tagastas vaide, aga vaide tagastamise põhjused olid alusetud. Määruskaebuse esitaja märkis, et ei ole loogiline, et sellises olukorras jääb ta kaitseta ja esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada. Halduskohus märkis, et haldusasjas nr 3-17-1386 esitatud nõue ei ole praeguse nõudega hõlmatud. Kui kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata, ei saagi enam mingit nõuet esitada ja seega tervise kaitse jääb kaitsmata. Nimetatud olukord vajab lahendamist ning muid võimalusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.07.2017. a määrus muutmata. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisega seonduvat (I) ning lahendab seejärel esitatud määruskaebuse (II). I
12.Määruskaebuse esitaja on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.
13.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summad, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Lisaks on kohtupraktika kohaselt kinnipeetava igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (RKHKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määruse nr 139 § 1 lg-le 1 on 2017. aastal töötasu alammääraks 470 eurot. Seega kuuluvad kinnipeetava puhul 2017. aastal kuusissetulekust mahaarvamisele vältimatud kulutused summas 23,50 eurot (s.o 5% 470 eurost). Arvestades HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu praktikat ning määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõtet (perioodil 11.03.–10.07.2017) tuleb määruskaebuse esitajat pidada maksejõuetuks isikuks. Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud ning menetlusse võtmise etapis ei saa määruskaebust lugeda ka perspektiivituks.
14.Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus määruskaebuse esitaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
15.Ringkonnakohtu hinnangul vastab määruskaebus muus osas määruskaebusele esitatavatele nõuetele ning on esitatud tähtaegselt. Seega võtab kohus määruskaebuse HKMS § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 ringkonnakohtu menetlusse.
II
16.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 06.07.2017. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Määruskaebuse esitaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla 10.05.2017. a haldusakti nt 6-3/124 kehtivuse ja täitmise peatamist ja Tartu Vangla keelamist anda edaspidi korraldusi määruskaebuse esitaja majandustöödele määramise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt ei toimu antud asjas vaidemenetlust ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuse esitaja esitanud Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-17-1386 kaebuse Tartu vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja määramisega majandustöödele. Kuna määruskaebuse esitaja on haldusasjas nr 3-17-1386 esitanud tuvastamisnõude, oleks praegusel juhul esialgse õiguskaitse rahuldamisel kaitstud määruskaebuse esitaja õigused oluliselt suuremas määras kui õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamise korral oleks üldse võimalik saavutada.
18.Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida halduskohtu tähelepanu järgnevale. Kaebaja määruskaebuses esitatud argumendid on oma olemuselt sellised, mida tuleks esitada täiendavalt haldusasjas nr 3-17-1386. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses märkinud, et Tartu Vangla teab, et koheselt vaide tagastamisel ei saa esialgset õiguskaitset rakendada ning tema arvates on vaide tagastamine olnud alusetu. HKMS § 120 lg 1 p 3 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. HKMS § 2 lg 5 järgi tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Kuigi kaebuses on määruskaebuse esitaja soovinud majandustööle määramise käskkirja õigusvastasuse tuvastamist, ei pruugi see ringkonnakohtu hinnangul olla määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks kõige tõhusam õiguskaitsevahend. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 3 ja § 2 lg-st 5 lasub halduskohtul kohustus kontrollida, kas kaebuse eesmärgi saavutamiseks on sobivamaid nõudeid. Lisaks annab HKMS § 49 lg 1 võimaluse ka juba esitatud kaebuse nõude või aluse muutmiseks. HKMS § 37 lg 3 annab võimaluse soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet. Kui määruskaebuse esitaja leiab jätkuvalt, et vaidemenetlusega on rikutud kaebaja õigusi seoses Tartu Vangla 10.05.2017. a käskkirja peale esitatud vaide menetlemisega, on määruskaebuse esitajal võimalik soovi korral esitada haldusasjas nr 3-17-1386 halduskohtule Tartu Vangla 10.05.2017. a haldusakti 6-3/124 peale tühistamis- ja kohustamisnõue ning ka esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus otsustab seejärel, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused.
19.Määruskaebuse esitaja märgib, et temal ei ole enam võimalik esitada mingit nõuet, kuna kohtueelne menetlus on läbimata ja seega jääb tema tervis kaitseta. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetav ei riku VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt on kinnipeetav vanglas kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, kui ta VangS § 39 lg-le 1 ning töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse § 1 lg 3 p-le 1 ja § 14 lg 5 p-le 4 tuginedes keeldub tööst, mis seaks ohtu tema tervise (RKHKo 30.05.2015, 3-3-1-14-12,p 10; 22.01.2015, 3-3-153-14, p 13). Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse, kinnipeetava tööle määramisel ootamatu terviserikke esinemisel tema terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHKo 22.01.2015, 3-3-1-53-14, p 16). Eeltoodust tulenevalt võib kinnipeetav VangS § 37 lg 2 p 3 alusel keelduda vanglateenistuse ametniku seaduslikust korraldusest asuda tööle juhul, kui see seaks ohtu kinnipeetava tervise. Sellisel juhtumil peab vanglateenistus võimaldama kinnipeetavale koheselt arsti või õe vastuvõttu, kes peab hindama, kas kinnipeetav on tervislikel põhjustel võimeline sel hetkel töötama. Seega kui kinnipeetavale antakse korraldus tööle asuda, kuid kinnipeetaval ei ole tervislikust seisundist tulenevalt võimalik tööle asuda, võib kinnipeetav tööst keelduda, aga tööst keeldumine on põhjendatud vaid juhul, kui pärast tööle asumisest keeldumist on tervishoiutöötaja kontrollinud kaebaja tervislikku seisundit ning andnud tööst vabastuse. Kui tervishoiutöötaja tööst vabastust ei anna, tuleb kinnipeetaval tööle asuda.
20.Kokkuvõttes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.06.2016. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.