Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 24.07.2017, Tartu 3-17-1494 Assar Pauluse taotlus esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 13.07.2017. a käskkirja nr 6-3/686-1 resolutsiooni p-i 1 täitmise peatamiseks Tartu Halduskohtu 18.07.2017. a määrus Assar Pauluse määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - Assar Paulus Esindaja v.adv. Nele Tammemäe Vastustaja - Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta Assar Pauluse määruskaebus menetlusse.
2.Jätta Assar Pauluse määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.07.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 28.02.2017. a käskkirjaga nr 6-2/241-1 Assar Pauluse tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 01.03.2017.
2.Viru Vangla tunnistas 13.07.2017. a käskkirjaga nr 6-3/687-1 A. Pauluse süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ja karistas teda 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt keeldus A. Paulus 13.06.2017 täitmast tööle asumiseks antud korraldust.
A. Paulus esitas 18.07.2017 Viru Vanglale vaide Viru Vangla 13.07.2017. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
4.A. Paulus esitas 18.07.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus peatada viivitamatult 13.07.2017. a käskkirja nr 6-3/686-1 resolutiivosa punkti 1 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni vaide esemeks olevas nõudes. Taotluse kohaselt on A. Paulus vaidlustanud Viru Vangla 28.02.2017. a käskkirja nr 6-2/241-1, millega A. Paulus määrati tööle,
kaebust menetletakse Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-17-968, kuid vangla on andnud talle järjepidevalt korraldusi koristajana tööle asumiseks, millest ta keeldub tervislikel põhjustel ning on kõik karistamise kohta antud käskkirjad vaidlustanud. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja leiab, et enne distsiplinaarkaristuse määramist tulnuks tema tervise tegelik seisund põhjalikult üle kontrollida ning kuna seda ei peetud vajalikuks ja korduvalt keelduti teda neurokirurgi vastuvõtule viimast, pole alust väita, et tema vaie on perspektiivitu. Taotluse esitaja viitas ka üksikvangistuse lubamatusele ja sellest tervisele tulenevale negatiivsele mõjule, leides, et tervise pöördumatule kahjustamisele tuleneda võiva vahetu ohu tõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamine ainuvõimalikuks lahenduseks. Täiendavalt märkis ta asjaolu, et kartseris ei ole tal võimalik sooritada vangla neuroloogi poolt ettenähtud ravivõimlemise harjutusi, sest tal puudub madrats ja 03.07.2017 ei rahuldatud selle saamiseks esitatud taotlust.
5.Tartu Halduskohus jättis 18.07.2017. a määrusega A. Pauluse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis, et taotluse väidetest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuv ei võimalda järeldada, et taotluse põhjustanud vaidel või tulevasel võimalikul kaebusel on erilisi edulootusi. Kinnipeetava arvamus talle vanglateenistuse ametnike poolt antud korralduse õiguspärasuse kohta ei ole piisavaks aluseks selle täitmisest keeldumiseks. See saab olla õigustatud vaid juhul, kui korralduse tühisus on ilmselge. Antud juhul pole see nii, sest kaebaja tööle määramise käskkiri oli korralduse andmise ajal küll halduskohtus vaidlustatud, kuid siiski kehtiv ning seega talle täitmiseks kohustuslik. Tartu Ringkonnakohus tühistas 29.05.2017. a määrusega haldusasjas nr 3-17-968 A. Pauluse poolt vaidlustatud 28.02.2017. a tööle määramise käskkirja nr 6-2/241-1 täitmise peatamise ja jättis sellekohase taotluse rahuldamata. Määruses leiti, et kaebaja töövõimelisus on tervishoiutöötaja poolt kindlaks tehtud ning pole esitatud tõendeid, mis vastava õiendi ümber lükkaksid. Halduskohus märkis, et vastavaid tõendeid ei ole lisatud ka käesolevas asjas esitatud taotlusele. Seetõttu peab halduskohus arvestama ringkonnakohtu seisukohaga ka käesolevas asjas. Halduskohus leidis, et piisavat alust vaide või tulevase kaebuse rahuldamiseks ei pruugi anda ka viited üksikvangistuse lubamatusele ja kartserikaristuse negatiivsele mõjule, sest VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatu võimaldab kinnipeetavale määrata kuni 45 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamise ja taotlusele lisatud dokumendid ei kinnita kaebaja võimatust seda kanda. Kehtivas kohtupraktikas ei peeta isegi õigusliku aluseta määratud kartserikaristust iseenesest niisuguseks tagajärjeks, mida ei saa näiteks kahju hüvitamise läbi enam mõistlikul viisil kõrvaldada. Taotluse esitaja puhul viitab talle määratud distsiplinaarkaristuste rohkus selgelt, et ta ei taha alluda vanglas kehtivale korrale ning talle määratud leebemad karistused pole tulemusi andnud. Neuroloogi poolt ettenähtud ravivõimelise harjutuste tarbeks vajaliku madratsi puudumine on lahendatav palvega, et vastava soovituse teinud arst teeks ettekirjutuse madratsi kartserisse väljastamiseks. Täiendavalt märkis halduskohus, et olemas on ka kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetav ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on oma karistuse vaidlustanud ja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks. VangS § 65 lg 6 näeb ette, et distsiplinaarkaristust ei saa enam täita, kui seda pole kaheksa kuu jooksul selle määramisest täitmisele pööratud. Kohtulahendi jõustumise ajaks võib see aeg möödunud olla. Kohtupraktika kohaselt on kaebajal vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist. Halduskohus asus kokkuvõttes seisukohale, et puuduvad piisavad põhjused arvata, et taotluse esitaja õigused saaksid distsiplinaarkaristuse ärakandmise läbi pöördumatult või olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.A. Paulus esitas 19.07.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.07.2017. a määruse peale, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja teha uus lahend, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse esitaja märgib, et vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus pööratakse täitmisele 24.07.2017, mil saab kantud eelmise käskkirjaga määratud kartserikaristus. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus jätnud tähelepanuta väited selle kohta, et taotluse esitaja ei ole VangS § 37 lg-t 1 ning § 67 p-1 rikkunud, kuna kinnipeetaval on õigus keelduda tervist ohustavast tööst. Määruskaebuse esitajat on tema tervist ohustavast tööst keeldumise eest käesolevaks ajaks juba kaheksal korral distsiplinaarkorras karistatud kartserisse paigutamisega. Ta on viibinud juba alates 2017. a aprilli algusest katkematult kartseris kokku 61 päeva. Määruskaebuse esitaja on keeldunud tööle asumast seoses tal esineva kõverselgsusega, millega kaasnevad pidevad seljavalud ning see ei ole ajas mööduv ega paranev. On tõenäoline, et ta peab veetma kogu talle mõistetud karistusaja kartseris, mis on vastuolus õiguskantsleri 05.10.2016. a avaldatud seisukohaga. Justiitsministeeriumi seisukoha kohaselt on vanglatel ka käesoleval ajal võimalik kohaldada kartserikaristusi õiguskantsleri poolt viidatud viisil, mis oleks kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Kahjuks vanglad seda võimalust ei kasuta. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et ta ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid tema töövõimelisuse kohta antud hinnangu ümber. Määruskaebuse esitaja on välja toonud, et enne tööleasumise korralduse andmist olid tema töövõime kohta vastandlikud seisukohad, kuid vangla ei ole vajalikuks pidanud kaebajale enne distsiplinaarkaristuse määramist põhjalikuma kontrolli tegemist. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, milliste tõenditega on kohtu hinnangul kinnipeetaval võimalik tõendada üksikvangistuse negatiivset mõju tema vaimsele ja füüsilisele tervisele. Õiguskantsleri seisukoha kohaselt avaldab üksikvangistus igal juhul negatiivset mõju inimese tervisele ning see mõju võib avalduda juba paari päevaga. Halduskohus on viidanud, et kaebajale määratud leebemad karistused ei ole tulemusi andnud. Määruskaebuse esitaja märgib, et talle on tööst keeldumise eest eranditult määratud kartserikaristusi. Tallinna Ringkonnakohus on 24.05.2017. a määruses asjas nr 3-17-533 leidnud, et kartserikaristuse puhul kaalub isiku huvi avaliku huvi üle ning selles asjas rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuna üksikvangistuse negatiivne mõju avaldub juba paari päevaga, ei ole hilisem kahjulike tagajärgede kõrvaldamine mõistlikul viisil enam võimalik. Potentsiaalne kahju hüvitamise nõue ei korva ligilähedaseltki seda kahju, mida õigusliku aluseta kartseris viibimine põhjustab.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. HKMS § 206 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseadus § 60 lg 6). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebus menetlusse võtta, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades ning riigilõiv on tasutud.
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis
määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. A. Paulus taotles halduskohtult Viru Vangla 13.07.2017. a käskkirja resolutiivosa punkti 1, millega teda karistati 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, täitmise peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni vaide esemeks olevas nõudes. Määruskaebusest nähtuvalt pööratakse vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus täitmisele 24.07.2017. Senise kohtupraktika kohaselt esineb isikul esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Arvestades vaidlustatud käskkirja kohest täitmisele pööramist, leiab ringkonnakohus, et A. Paulusel esineb esialgse õiguskaitse vajadus.
9.HKMS § 249 lg 3 järgi peab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestama ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, hindama kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on eeltoodud põhimõtetega määruse tegemisel arvestanud. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga kaebuse eduväljavaadete puudumise kohta. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on Viru Vangla 28.02.2017. a käskkirjaga nr 6-2/241-1 tähtajatult alates 01.03.2017 tööle määratud ning tegemist on kehtiva käskkirjaga. Ühtlasi on Tartu Ringkonnakohus 29.05.2017. a määruses haldusasjas nr 3-17-968 eelviidatud tööle määramise käskkirja esialgse õiguskaitse korras peatamise osas tuvastanud, et kaebaja töövõimelisus on tervishoiutöötaja poolt kindlaks tehtud ning puuduvad vastupidist kinnitavad tõendid, mistõttu ei ole käskkirja täitmise peatamine põhjendatud. Sellele on õigesti viidanud ka halduskohus. VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Nimetatud sättest ei saa järeldada kinnipeetava absoluutset õigust keelduda tööst mis tahes tõendamata väite alusel ning olukorras, kus kinnipeetava töövõimelisus on tema tööle määramisel kindlaks tehtud. Halduskohus on õigesti leidnud, et kinnipeetava arvamus talle vanglateenistuse ametnike poolt antud korralduse õiguspärasuse kohta ei ole piisavaks aluseks selle täitmisest keeldumiseks ning see saab olla õigustatud vaid juhul, kui korralduse tühisus on ilmselge (vt ka RKHK 01.03.2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Käesoleval juhul ei nähtu, et korraldus tööle asuda oleks vastanud HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühise haldusakti tingimustele. Kaebajale tööst keeldumise eest kartserikaristuse määramise kui karistusliigi põhjendatust on halduskohus analüüsinud ning ringkonnakohus sellel pikemalt ei peatu. Eeltoodud asjaoludel puudub alus järeldada Viru Vangla 13.07.2017. a käskkirja vaidlustamise perspektiivikust.
11.Tõendamata on ka määruskaebuses esitatud üldsõnaline väide kartserikaristuse negatiivsest mõjust A. Pauluse vaimsele ja füüsilisele tervisele. Määruskaebusest nähtuvalt on A. Paulus viibinud kartseris alates 2017. a aprilli algusest kokku 61 päeva. Nimetatu ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul vaieldamatult seda, et käesolevas haldusasjas määratud 20-päevase kartserikaristuse kandmine tuleks A. Pauluse tervislikust seisundist lähtuvalt peatada. Määruskaebusest ei nähtu, et A. Paulusel oleksid senise kartserikaristuse kandmise ajal avaldunud sellised terviseprobleemid, mis nõudnuks arsti või psühholoogi sekkumist. A. Paulusel on võimalik hiljem oma õigusi kaitsta talle alusetu distsiplinaarkaristusega tekitatud kahju hüvitamist nõudes. Kaebaja viidatud õiguskantsleri ja Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad ei ole tehtud käesolevas kohtuasjas, mistõttu on neile viitamine asjakohatu.
12.Seonduvalt kaebaja väidetega 20-päevase kartserikaristuse täitmisele pööramise võimalikust õigusvastasusest leiab ringkonnakohus, et Riigikohus on selgitanud, et VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks sama sätte p 4 kohaselt on ka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Vangistusseadusest ei tulene keeldu distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt sellest, et karistatu juba viibib kartseris. Samuti ei kohusta vangistusseadus vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest. Seetõttu ei rikkunud kaebaja õigusi see, et vangla määratud distsiplinaarkaristused koheselt täitmisele pööras (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. märtsi 2013. a otsus nr 3-3-1-79-12, p 9).
13.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu 18.07.2017. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.