P.E.N. kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.01.2017 korralduse nr 13-7/00689-5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja - P.E.N., esindaja vandeadvokaat Martin Pärn
Asja läbivaatamine
Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21. augustil 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 10.01.2017 korraldusega nr 13-7/00689-5 (tl 5) P.E.N.i ilmuma maksuhalduri juurde ja andma suulisi selgitusi aadressil Lõõtsa 81, Tallinn 02.02.2017 kell 10.00 jurist Anna Aida juures. Korralduse kohaselt viib maksuhaldur läbi Woodmade OÜ (registrikood 12561347) maksuvõlgade sissenõudmise menetlust, mille käigus kogutakse teavet ja tõendeid ettevõtte maksuvõla tekkimise põhjuste ning maksuvõla tasumise kohustuse eest solidaarselt vastutavate isikute väljaselgitamiseks. Maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada teavet P.E.N.ilt. Korralduses on selgitatud, et Woodmade OÜ maksuvõlg on kogusummas 93 249,68 eurot, sh intress summas 29 803,81 eurot. Maksuvõlg koosneb deklareeritud ja tasumata maksuvõlast. Samuti on selgitatud, et maksuhaldur alustas 17.08.2016 taotlusega nr 13-7/00689 P.E.N.i suhtes maksuvõlgade sissenõudmise menetlust (vastutusmenetlus), mille eesmärgiks on tuvastada Woodmade OÜ deklareeritud ja tasumata maksuvõla tekkimise põhjused ning maksuvõla tasumise kohustuse täitja kohta. Seega peab maksuhaldur põhjendatuks pöörduda P.E.N.i kui maksukohustuslase poole. Menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks kohustab maksuhaldur P.E.N.i andma suulisi selgitusi Woodmade OÜ majandustegevuse ja selle korraldamise kohta perioodil 29.10.2013-08.10.2014 ning P.E.N.i juhatuse liikmeks olemise ajal kujunenud maksuvõla kohta. 1(6)
Maksuhaldur selgitab, et vastutusmenetlus on suunatud Woodmade OÜ maksuvõla tekkimise väljaselgitamisele ning tema seadusliku esindaja, so P.E.N.i tegevuse või tegevusetuse hindamisele maksuvõla tekkimisel ning võimaliku süü kindlakstegemisele äriühingu maksuvõlgade tekkimisel. Maksuhaldur leiab, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus, kuna suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada võimalikud vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. Juhul, kui korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda tähtaja pikendamist (MKS § 50). Isikul on MKS §-de 60–63 alusel õigus keelduda teabe andmisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või MKS § 64 lg 1 punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Selle õiguse kasutamisest ja selle konkreetsetest alustest palub maksuhaldur teavitada korralduse koostajat enne kohustuste täitmise tähtpäeva.
2.P.E.N. esitas MTA 10.01.2017 korralduse nr 13-7/00689-5 peale vaide, mille MTA jättis 07.02.2017 vaideotsusega nr 6-1/3610-2 (tl 6-7) rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt vastab vaidlustatud korraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ning MKS § 60 lg-te 1 ja 2 nõuetele, on õiguspärane ja nõuetekohaselt põhjendatud. P.E.N. on käimasolevas maksumenetluses maksukohustuslane, mitte kolmas isik. Nähtuvalt vaidlustatava korralduse põhjendustest on maksuhaldur alustanud Woodmade OÜ maksuvõla sissenõudmiseks P.E.N.i suhtes 17.08.2016 taotlusega nr 13-7/00689-1 vastutusmenetluse. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-16-1667 19.08.2016 tehtud kohtumääruse p-s 9 tuvastanud, et 17.08.2016 Tallinna Halduskohtule esitatud taotlusega on maksuhaldur alustanud A. K. ja P.E.N.i suhtes vastutusmenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele ja maksusumma määramisele summas 55 405,35 eurot (maksuvõla jääk), millele lisandub intress summas 3576,24 eurot ning et maksuhaldur nõuab vastutusmenetluse käigus sisse Woodmade OÜ perioodil märts 2014 – august 2014 deklareeritud ja tasumata maksuvõlga, mis oli tekkinud A. K. ja P.E.N.i juhatuse liikmeks olemise ajal. Tulenevalt MKS § 6 lg 1 p-st 3 ja § 40 lg-st 1 ei ole P.E.N. selles menetluses, mille raames vaidlustatav korraldus anti, mitte kolmandaks isikuks MKS § 61 mõistes, vaid isikuks, kelle suhtes on MTA alustanud vastutusotsuse koostamisele ja maksusumma määramisele suunatud menetluse (vastutusmenetluse) s.o maksukohustuslaseks MKS § 6 lg 1 p 3 ja § 60 mõistes. Seejuures ei oma mingit tähtsust asjaolu, et P.E.N. juhatuse liikme staatus Woodmade OÜ-s lõppes 14.10.2014. Kuna vaidlust ei ole selles, et maksuhalduri alustatud vastutusmenetlus puudutab maksuvõlga, mis tekkis perioodil, kui Woodmade OÜ juhatuse liikmeks oli P.E.N., tuleb P.E.N.i tema suhtes alustatud vastutusmenetluses lugeda maksukohustuslaseks. Asjaolu, et P.E.N.i ja MTA vahel toimub kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-16-2318 MTA samasisulise korralduse õiguspärasuse üle, ei takista MTA-l P.E.N.i suhtes uue korralduse andmist olukorras, kus MTA on veendunud taolise korralduse õiguspärasuses ning enda seisukohtade õigsuses. Seega ei laiene P.E.N.ilt teabe nõudmise korraldusele MKS § 61 lg-s 2 ettenähtud piirangud ning samuti ei peata vaide esitamine ka korralduse täitmist, mistõttu MTA-l on õigus 10.01.2017 korralduse nr 13-7/00689-5 täitmata jätmise tõttu rakendada korralduses nimetatud sunnivahendeid või alustada väärteomenetlust. P.E.N. on kuritarvitanud oma menetlusõigusi, vaidlustades korralduse, mis P.E.N.i õigusi rikkuda ei saa eesmärgiga vältida korralduse täitmist ning takistada tema suhtes toimuvat vastutusmenetlust.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 09.03.2017 P.E.N.i kaebus MTA 10.01.2017 korralduse nr 13-7/00689-5 tühistamiseks.
4.Kohus võttis 30.03.2017 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning määras menetlustähtajad. 2(6)
MTA esitas 28.04.2017 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.Kohus määras 08.05.2017 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, samuti menetlustähtajad ning otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
Kaebaja esitas 07.06.2017 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus rikub tema õigusi.
MKS § 61 lg 2 kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane ei ole kättesaadav või keeldub info andmisest. Korraldusest ei nähtu, et MTA oleks enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöördunud maksukohustuslase Woodmade OÜ või selle juhatuse liikme Martti Pajomägi poole. Maksukohustuslasele tuleb anda võimalus ise uuritava küsimuse kohta ütlusi ja selgitusi anda. Alles siis, kui selgub, et maksukohustuslane ei saa või ei soovi seda teha, on maksuhalduril õigus pöörduda kolmandate isikute poole. Kaebaja ei ole antud juhul maksukohustuslane vaid kolmas isik. Vastustaja on märkinud, et Woodmade OÜ maksuvõlgnevuse kohta on teavet andnud juba A. K. 20.09.2016 selgitustes, kuid oma ütlusi pole veel andnud P. E N. Küll aga ei ole vastustaja täitnud oma kohustust ega pöördunud esmalt Woodmade OÜ juhatuse liikme M. Pajomägi poole. A. K. poolt ütluste andmine ei tähenda, et kaebaja seda ilmtingimata tegema peaks. Praegusel juhatuse liikmel M. Pajomägil peab olema ülevaade Woodmade OÜ maksukohustustest ka perioodil 03.2014-08.2014, sest äriühingu juhatus on osaühingu juhtorganiks, mis esindab ja juhib osaühingut (äriseadustiku § 180). Seega peab juhatuse liikmel olema täielik ülevaade äriühingu tegevusest (ka varasemast). Kaebajat ei muuda maksukohustuslaseks asjaolu, et tema suhtes on algatatud vastutusmenetlus, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele ja maksusumma määramisele. Käesoleval ajal ei ole asjas jõustunud vastutusotsust ega kohustatud kaebajat Woodmade OÜ maksuvõlga tasuma. Seega ei saa kohalda MKS § 6 lg 1 p 3 nagu on ekslikult leidnud maksuamet vaideotsuses, sest selle järgi on maksukohustuslane muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Ebaõige on maksuhalduri viide MKS § 60 lg-tele 1 ja lg 2, kuna kaebaja ei ole maksukohustuslane ega tema esindaja. Kaebaja oli Woodmade OÜ juhatuse liige ajavahemikus 29.10.201314.10.2014 ning on seega seonduvalt Woodmade OÜ suhtes algatatud maksumenetlusega kolmandaks isikuks. Seega on maksuhaldur andnud välja korralduse valel õiguslikul alusel ning selle väljaandmise õige õiguslik alus on MKS § 61 (teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt).
9.Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja nõuetekohaselt põhjendatud. Kaebaja on esitanud kaebuse ka samasisulise korralduse nr 13-7/00689-4 tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-2318; jõustumata), mille puhul Tallinna Halduskohus nõustus maksuhalduriga ja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on esitanud samad väited nii vaides kui ka kaebuses, mistõttu jääb vastustaja korralduse ja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja ei nõustu, et kaebaja on kolmas isik MKS § 61 mõistes. Maksuhaldur on alustanud Woodmade OÜ maksuvõla sissenõudmise eesmärgil kaebaja suhtes 17.08.2016 taotlusega 137/00689-1 vastutusmenetluse. Maksumenetlus ja vastutusmenetlus on erinevad ja üksteisest sõltumatud menetlused, mis viiakse läbi erinevate isikute suhtes. MKS § 6 lg 1 p 3 kohaselt on maksukohustuslane ka muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Seega ei ole kaebaja vastutusmenetluses, mille raames 3(6)
vaidlustatav korraldus anti, mitte kolmandaks isikuks MKS § 61 mõistes, vaid isikuks, kelle suhtes on maksuhaldur alustanud vastutusotsuse koostamisele suunatud vastutusmenetluse, ehk maksukohustuslaseks MKS § 6 lg 1 p 3 ja § 60 mõistes. Põhjusel, et Woodmade OÜ tähtaegselt deklareerimata ja tasumata maksukohustused seoses perioodiga 03.2014-08.2014 tekkisid A. K. ja P.E. N. Woodmade OÜ juhatuse liikmeteks olemise ajal ning A. K. on selles osas maksuhaldurile selgitusi andnud, on vastutusmenetluses vaja teavet kujunenud maksuvõla kohta just kaebajalt. Selles osas ei saa seletusi anda Woodmade OÜ tänane juhatuse liige. Põhjendamatu on kaebaja väide, et asjas ei ole jõustunud vastutusotsust, sest teabe ja tõendite kogumine toimubki enne haldusakti väljastamist. Seega ei laiene kaebajalt teabe nõudmise korraldusele MKS § 61 lg-s 2 ettenähtud piirangud ning maksuhaldur on õiguspäraselt toetunud MKS § 60 lg-le 1 ja 2. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased ka kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid, mis käsitlevad teabe nõudmist kolmandalt isikult.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajalt vaidlustatud MTA korraldusega teabe nõudmine oli õiguspärane. Kaebaja arvates on ta kolmas isik MKS § 61 lg 1 mõttes, mistõttu pidanuks maksuhaldur enne tema poole pöördumist vastavalt MKS § 61 lg-le 2 pöörduma maksukohustuslase ehk Woodmade OÜ praeguse juhatuse liikme M. Pajomägi poole. Kuna vastustaja on kaebajat käsitlenud maksukohustuslasena, on korraldus antud kaebaja hinnangul valel õiguslikul alusel. Vastustaja leiab, et korraldus on õiguspärane, kuna kaebaja oli maksuvõla tekkimise ajal Woodmade OÜ juhatuse liige ning vastustab seega äriühingu maksuvõla eest vastavalt MKS-ile. Ka on maksuhaldur kaebaja suhtes algatanud vastutusotsuse koostamisele suunatud vastutusmenetluse. Seega on vastustaja hinnangul kaebaja maksukohustuslaseks MKS mõttes.
12.MKS § 60 lg 1 kohaselt on maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt annab maksuhaldur isiku ametiasutusse kutsumiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel. MKS § 6 lg 1 p-de 1-3 kohaselt on maksukohustuslane maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg-s 1 on sätestatud, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse.
13.Vaidlust ei ole, et MTA viib läbi Woodmade OÜ maksuvõlgade sissenõudmise menetlust, et äriühingu maksuvõlg on 93 249,68 eurot ning et maksuhaldur on kaebaja suhtes 17.08.2016 algatanud vastutusmenetluse eesmärgiga tuvastada Woodmade OÜ deklareeritud ja tasumata maksuvõla tekkimise põhjused ning maksuvõla tasumise kohustuse täitja. Need asjaolud nähtuvad 4(6)
ka vaidlustatud korraldusest ning maksuhalduri esitatud dokumentidest (vastustaja vastuse lisad nr 1 ja 2). Samuti puudub vaidlus selle üle, et Woodmade OÜ maksuvõla tekkimise ajal oli kaebaja äriühingu juhatuse liikmeks ning et juhatuse liige kui äriühingu seaduslik esindaja vastutab MKSst ja maksuseadustest tulenevalt juhatuse liikmeks oleku ajal seaduse alusel äriühingu kohustuste täitmise eest.
14.Kohus leiab, et kaebaja on maksukohustuslane MKS § 6 lg 1 p 3 mõttes, kuivõrd maksuhaldur on kaebaja suhtes algatanud vastutusotsuse koostamisele suunatud vastutusmenetluse ning tulenevalt MKS § 40 lg-st 1 vastustab kaebaja tahtliku või raske hooletuse tõttu MKS §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumise korral Woodmade OÜ maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 40 lg 1). Maksuhaldur on algatanud kaebaja suhtes vastutusmenetluse, leides, et kaebaja on rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi. Vastutusmenetluse eesmärk on kaebaja suhtes MKS §-s 96 sätestatud vastutusotsuse koostamine ning kaebajalt Woodmade OÜ maksuvõla sissenõudmine. Kuna kaebaja vastutab MKS § 40 lg 1 alusel Woodmade OÜ maksukohustuse eest, on ta maksukohustuslaseks MKS § 6 lg 1 p 3 mõttes. Seega kohaldub kaebajalt teabe nõudmisele MKS § 60, mitte § 61 ning asjakohatud on kaebaja viited sellele, et maksuhaldur pidanuks teavet küsima esmalt Woodmade OÜ praeguselt juhatuse liikmelt. Vaidlustatud korraldusest nähtub selgelt, et kaebajalt küsitakse teavet tema suhtes algatatud vastusmenetluse raames. Seega on vastustaja vaidlustatud korralduses õigesti märkinud selle õigusliku alusena MKS § 60 lg-d 1 ja 2.
15.Ebaõige on kaebaja seisukoht, et teda ei saa käsitleda maksukohustuslasena enne tema suhtes vastutusotsuse koostamist. Kohus nõustub maksuhalduriga, et teabe ja tõendite kogumine toimub enne haldusakti väljastamist, mistõttu ei pea maksuhaldur kaebajalt maksu- või vastutusmenetluses tähtsust omavate asjaolude selgeks tegemiseks maksu- või vastutusotsuse koostamist ära ootama. Vastutusmenetluse läbiviimise eesmärgiks ning MKS § 60 lg 1 alusel maksukohustuslaselt teabe nõudmise aluseks ongi välja selgitada, kas vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud ning kas võimalik vastutusotsuse adressaat vastutab konkreetse äriühingu maksukohustuse eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS ei sea maksuhalduripoolse kontrolli alustamise osas mingeid piiranguid ning seadusest ei tulene nõuet, et vastutusotsuse andmise eeldused peaksid olema kontrollitavad juba vastutusmenetluse alguses. Kui maksuhalduril oleks piiratud enne haldusakti väljastamist maksukohustuslaselt tõendeid ja teavet koguda, siis kaoks ära ka maksumenetluse või vastutusmenetluse mõte ja eesmärk ning maksuhaldur peaks haldusakti väljastama üksnes olemasoleva info põhjal. MKS §-s 60 sätestatud teabe nõudmise regulatsioon on ettenähtud just selleks, et maksuhaldur saaks enne haldusakti koostamist koguda maksukohustuslaselt piisavalt teavet ja tõendeid, et otsustada, kas üldse maksu- või vastutusotsus koostada. Samuti tulene MKS §-st 11 maksuhaldurile uurimispõhimõtte järgimise kohustus. Olukorras, kus kaebaja suhtes viiakse läbi maksumenetlust, mille tulemuseks võib olla vastutusotsuse tegemine, ei saa otsuse tegemiseks vajaliku teabe nõudmist pidada eesmärgipäratuks või õigusvastaseks. Kuivõrd juhatuse liige vastutab MKS § 40 lg 1 järgi üksnes juhul, kui ta on rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ja nimelt selle tagajärjel tekkis äriühingul maksuvõlg, mis eeldab juhatuse liikme individuaalse süü ja selle vormi ning ka põhjusliku seose tuvastamist (nt Riigikohtu 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-4105, punkt 13; 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, punkt 26), on põhjendatud nõuda maksuvõla tekkimise ajal juhatuse liikmeks olnud isikult ka asjakohast teavet ja selgitusi.
16.Kohus nõustub kaebajaga selles osas, et vastavalt MKS § 61 lg-le 2 tuleb maksuhalduril enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda maksukohustuslase poole. Küll aga ei ole eeltoodud põhjendustel käesolevas asjas MKS § 61 asjakohane, kuna kaebajalt teabe suuliste selgituste nõudmise näol ei ole tegemist kolmandalt isikult teabe nõudmisega. Vaidlustatud korraldusest nähtub selgelt, et vastustaja käsitleb kaebajat tema suhtes läbiviidavas vastutusmenetluses maksukohustuslasena ning teavet nõutakse kaebajalt kui maksukohustuslaselt
5(6)
tema suhtes läbi viidava vastutusmenetluse raames. Seega ei ole asjakohased ka kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid, kuna need käsitlevad teabe nõudmist kolmandalt isikult.
17.Kohtu hinnangul on vaidlustatud korraldus piisavalt põhjendatud ning sisult selge ja arusaadav, sellest nähtub selgelt millisel põhjusel ja millega seoses kohustati kaebajat ilmuma suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde ning maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg. Lisaks on maksuhaldur põhjendanud suuliste selgituste andmise vajalikkust sellega, et vahetu kohtumine on efektiivseim viis teabe kogumiseks, kuna suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmist, lahendada võimalikud vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. Kohus nõustub selles vastustajaga.
18.Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur vaidlustatud korralduses õiguspäraselt käsitlenud kaebajat maksukohustuslasena mitte kolmanda isikuna ning seega ei laiene kaebajalt teabe ja dokumentide küsimisele MKS § 61 lg-s 2 sätestatud nõue. Korraldus on piisavalt põhjendatud, oma sisult selge ja arusaadav ning vastab MKS § 46 ja § 60 lg-te 1 ja 2 nõuetele. Seega ei ole vaidlustatud korralduse tühistamiseks alust, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.